3-22-2397/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2397

Haldusasi

Valka valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.06.2022

finantskorrektsiooni otsuse nr 12 ja 10.10.2022 vaideotsuse nr

11.1-13/0995 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Valka vald, lepinguline esindaja advokaat Allar

Laugesaar

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Katri

Oja

Kolmas isik – Valga vald, lepinguline esindaja advokaat Janar

Kuus

Asja läbivaatamise vorm

15.12.2023 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Valka valla kaebus.

2. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.06.2022 finantskorrektsiooni otsus nr 12 ja

10.10.2022 vaideotsus nr 11.1-13/0995.

3. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult.

4. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Valka valla kasuks välja menetluskulud 3620,8 eurot

ja Valga valla kasuks menetluskulud 2550 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.04.2024. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

3-22-2397

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Valka Vallavolikogu (projekti juhtpartner) esitas programmi Interreg V-A Estonia-Latvia

raames taotluse projektile Est-Lat 51 „Valga-Valka kaksiklinna keskuse arendamine“ (edaspidi

projekt) toetuse saamiseks.

2. Projekti juhtpartner ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu sõlmisid projekti

elluviimiseks toetuslepingu 13.11.2017. Projekti kestuseks oli 3 aastat (alates 01.06.2017 kuni

31.05.2020).

3. Projekti juhtpartner Valka Vallavalitsus ja Valga Linnavalitsus (nüüdne Valga Vallavalitsus,

projektipartner) sõlmisid projekti elluviimiseks koostöölepingu 04.09.2017.

4. Projekti teostamiseks viidi läbi riigihange (viitenumbriga 206895). Hankelepingu objektiks

oli „Valga- Valka kaksiklinna ühise linnaruumi ehitamine“ vastavalt hankedokumentidele ja

töövõtja poolt esitatud pakkumusele. Hankelepingu objektiks olnud tööd on teostatud. Projekt

on ellu viidud.

5. 16.08.2021 kuni 23.02.2022 viidi läbi projekti audit järgmiste aruannete osas: aruanne 8.1,

periood 01.10.2019 – 31.01.2020, 9 094,77 €; aruanne 9.1, periood 01.02.2020 – 31.05.2020,

419 687,15 €; aruanne 10.1, periood 01.06.2020 – 30.09.2020, 1 323 633,35 €. Läbiviidud

auditi kohta koostati 23.02.2022 lõpparuanne (edaspidi auditi aruanne), milles leiti, et rahastust

on kasutatud olulistes aspektides sihipäraselt, mõistlikult ja otstarbekalt ning vastavalt

toetuslepingus ja programmi juhendis sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Samas esitati

arvamus, et projektipartner Valga Vallavalitsus ei ole riigihanget viitenumbriga 206895 viinud

läbi kooskõlas riigihangete seadusega.

6. RTK tegi 17.06.2022 läbiviidud auditi alusel finantskorrektsiooni otsuse nr 12 (edaspidi

finantskorrektsiooni otsus, dtl 11-22, tõlge 61-71). Finantskorrektsiooni otsusega otsustati

kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%. Valga Vallavalitsus peab toetusena saadud 340

513,66 eurot üle kandma Valka Vallavolikogule. Valka Vallavolikogu peab tagastama 353

257,56 eurot. Nimetatud summad tuleb Valka Vallavolikogul tasuda Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumile 60 päeva jooksul.

7. Finantskorrektsiooni otsuse (FKO) tegemise aluseks olevateks asjaoludeks on otsuse kohaselt

rikkumised riigihanke (viitenumbriga 206895) läbiviimisel. Kokkuvõtvalt osundas FKO

järgmistele probleemidele:

7.1. Projekti partner Valga Vallavalitsuse korraldatud riigihange sisaldas riigihanke seadusega

(RHS) vastuolus olevat, konkurentsi piiravat valikukriteeriumit, mille kohaselt pidi pakkuja

käive olema viimase kolme majandusaasta jooksul keskmiselt vähemalt 6 000 000 eurot;

8. Nii Valka Vallavolikogu kui ka Valga Vallavalitsus olid teinud olulisi muudatusi hanketeates

või hankedokumentides esitatud lepingu elementides: 1) lepingu täitmise tähtaja pikendati; 2)

tasu tööde eest maksti enne kasutusloa kinnitamist, mis ei olnud kooskõlas sõlmitud lepingu

tingimustega.

9. Valka vald esitas 17.06.2022 otsuse peale vaide, mille RTK jättis 10.10.2022 vaideotsusega nr

11.1-13/0995 (vaideotsus) rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohtule saabus 09.11.2022 Valka valla kaebus RTK finantskorrektsiooni

otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks..

11. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks RTK ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Valga valla.

12. RTK esitas kaebusele vastuse 16.05.2022.

13. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 11.01.2023.

2(15)

3-22-2397

14. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrusega on esialgse õiguskaitse korras RTK

finantskorrektsiooni otsuse täitmine peatatud.

15. Kohus vaatas asja läbi 15.012.2023 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

16. Kaebaja on seisukohal, et 17.06.2022 otsus ja 10.10.2022 vaideotsus on tervikuna ebaõiged

ning tuleb tühistada.

17. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevaks etteheiteks on riigihanke

(viitenumbriga 206895) alusdokumentides sätestatud pakkuja keskmise käibe nõue.

Hankedokumentide kohaselt oli nõutav, et pakkujate majandusliku- ja finantsseisundi

valikukriteeriumite nõuetele vastamiseks, peab pakkuja ehituskäeve peab olema viimase kolme

majandusaasta jooksul keskmiselt vähemalt 6 000 000 eurot (hanketeate punkt III.1.2). Auditi

aruandes ja finantskorrektsiooni otsuses on asutud seisukohale, et eeltoodud nõue ületab RHS

sätestatud maksimaalset käibenõude piiri.

17.1. Hanke eeldatav kogumaksumus oli 3,66 miljonit eurot, mille puhul käibenõue 6 miljonit

eurot RHS § 100 lõikes 3 märgitud määra ei ületa. Hanke kogumaksumust tuleb igal juhul

arvesse võtta, sest hanke osadeks jagamine on tingitud sellest, et tööd toimuvad nii Eestis kui ka

Lätis. Tegemist on Eesti-Läti koostööprojekti olemusest tuleneva eripäraga, mida ei saa eirata.

Ühes riigis asuvate tööde tellimise korral oleks toimunud hange ilma osadeks jagamata.

17.2. Käibenõue on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 58

lõikega 3, mille kohaselt hankija võib siiski kehtestada ettevõtjatelt nõutava minimaalse

aastakäibe nõude seoses lepingu osade rühmadega juhuks, kui eduka pakkujaga sõlmitakse

lepingud mitme sellise osa kohta, mida tuleb täita samaaegselt.

17.3. Hanketingimused ei välistanud, et ka ühele osale sai pakkumuse esitada. Hanke osadele ei

olnud seatud käibenõuet. Seega olukorras, kus potentsiaalne pakkuja oleks soovinud pakkumust

esitada vaid ühele osale, oleks see võimalik olnud.

18. Teiseks finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et väidetavalt on lepingu

täitmise tähtaega on 33% pikendatud. Kaebaja selle etteheitega ei nõustu. Lepingu täitmise

tähtaeg ei pikene, kui lepingu täitmise algus viibib. Lepingu täitmise tähtaeg jäi samaks.

Lepingut ei sõlmitud mõistliku aja jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuna Valka

vallal puudus ilma riigi vastava loata võimalus lepingut allkirjastada. Seetõttu tekkis olukord,

kus tööde algusajaks sai detsember, mil ei ole tehnoloogiliselt võimalik kaevetöid teostada

samamoodi nagu suvekuudel. Täiesti asjatundmatu on auditi aruandes esitatud väide, et kuna

lepingu periood oli 9 kuud, siis pidi mingi osa tööde tegemisest igal juhul talvel toimuma. On

suur vahe, kas talvel tehakse kaevetööd või muud tööd. Antud juhul arvestasid kõik pakkujad, et

kaevetööd saab teostada suvel. Pakkujate ebavõrdse kohtlemise momenti antud juhul ei

eksisteerinud – ükskõik milline töövõtja oleks saanud täpselt samasuguse kohtlemise osaliseks

(ilmastikutingimuste tõttu tehnoloogilise pausi rakendamine).

19. Kolmandaks finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on asjaolu, et lõppmakse on

tasutud ilma kasutuslubasid hankimata. Kaebaja selgitab, et antud juhul esitas töövõtja

kasutusloa aluseks olevad dokumendid enne viimase akti allkirjastamist. Kasutusloa saamise

aluseks olnud dokumendid olid korras ja pärast akti allkirjastamist täiendavaid märkusi ei olnud.

Tööde eest tasumine toimus pärast tööde nõuetekohast teostamist, aktide allkirjastamist,

kasutusloaks vajalike dokumentide esitamist ja nende kontrollimist. Leping oli juba täidetud ja

lepingu muutmist ei toimunud. Kasutusloa väljastamise viibimine ei ole lepingu muutmine.

Kasutusloa nõue on hankes eelkõige dokumentide korrasoleku tagamiseks ja see on vajalik

3(15)

3-22-2397

eelkõige olukorras, kus hankija ja kasutusloa andja ei ole sama isik. Kui kasutusluba menetleb

hankija ise, siis olukorras, kus kõik nõutud dokumendid olid üle antud ja kontrollitud, loeti

kasutusloa nõue täidetuks.

20. Finantskorrektsiooni otsuses määrati tagasinõude suuruseks 25%. Kaebaja hinnangul ei ole

see proportsionaalne. Kaebaja hinnangul on protsendi valikul tehtud kaalutlusvigasid.

Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on kaalutlusõigust valesti kohaldatud, kuna otsuse

tegemisel on sisuliselt lähtutud vaid auditi aruande soovitustest. Sisuline kaalumine on jäetud

teostamata. Olukorras, kus otsuse tegijale on jäetud väga suur kaalutlusruum (sisuliselt 0 kuni

100%), peab otsuse tegija seda õigust sisuliselt teostama. Otsuse tegija ei saa veeretada

otsustamiskohustust ja kaalutlusõigust soovituste tegija õlule.

21. Vastustaja selgitab oma 15.01.2024 vastuses kohtule, et FKO andmisel lähtus vastustaja

otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti-Läti programmdokumendi lisast 6 „Finantskorrektsioonide

juhised“ (Annex 6. Guidelines to Financial Corrections). Kaebaja viitab, et toetuse andmise

leping sõlmiti 13.11.2017 ning projekti teostamiseks läbi viidud riigihanke (viitenumbriga

206895) hanketeade avaldati 06.05.2019 Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olnud

lisa 6 on kehtestatud 07.02.2020 ehk pärast toetuse andmise lepingu sõlmimist ja hanketeate

avaldamist. Lisa 6 sissejuhatuses märgitakse, et „Suuniseid rakendavad alates jaanuarist 2017

finantskontroll (FK), ühissekretariaat (ÜS) ja korraldusasutus (KA) kõigi Eesti-Läti programmi

2014-2020 poolt rahastatud projektide finantskorrektsioonide tegemisel.“ Tegemist on seega

tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis on vastuolus põhiseadusega. Vastustaja märgib ka ise, et

„kuivõrd FKO andmise ajal ei olnud olemas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi kohtuotsust asjas 5-23-2, siis ei saanud vastustaja FKO andmisel võtta arvesse

Riigikohtu seisukohti ja põhimõtteid kõnealuses kohtuasjas. Vastustaja lähtus FKO andmisel

sellel ajal teadaolevast kehtivast praktikast.“ Sisuliselt tunnistab vastustaja sellega, et

finantskontrolli otsus on tehtud õigusakti alusel, mis on põhiseadusega vastuolus. Eelnevast

tulenevalt palub kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

07.02.2020 kehtestatud Eesti-Läti programmdokumendi lisa 6 „Finantskorrektsioonide juhised“

(Annex 6. Guidelines to Financial Corrections).

Vastustaja seisukohad

22. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata.

23. Hankes oli seatud pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimistingimusena

nõue, et „Pakkuja käive ehituse tegevusalal peab olema vähemalt 6 000 000 eurot keskmiselt

viimase kolme majandusaasta kohta.“. Hange oli jagatud osadeks, mille suurused olid vastavalt

1,46 miljonit eurot ja 2,2 miljonit eurot. Kogu hanke eeldatav maksumus oli 3,66 miljonit eurot.

23.1. RHS § 100 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei

või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus ning kui hankija on jaganud

riigihanke ühe menetluse raames osadeks, võib ta kehtestada sellise pakkuja netokäibele, kes

esitab pakkumuse või taotluse rohkem kui ühe osa suhtes, suurema nõude proportsionaalselt

osade eeldatava maksumusega.

23.2. Vaidlust ei ole selles, et pakkuja võis esitada pakkumuse mõlemale osale või ka ainult

ühele. Sellegipoolest ei ole käibenõudele seatud kvalifitseerimistingimuses sõnaselgelt öeldud,

et käibenõue kehtib sellisena üksnes juhul, kui pakkuja esitab mõlemale osale pakkumuse ja

sõlmitakse üks hankeleping.

23.3. Vastustaja möönab, et RHS § 100 lg-st 3 tulenev piirang käibenõude suurusele ei ole

absoluutne ning teatud juhtudel on lubatud kehtestada ka suurem käibenõue. Siiski tuleb sellisel

juhul suurema nõude esitamist riigihanke alusdokumentides põhjendada ning tagada, et seatud

4(15)

3-22-2397

tingimus oleks proportsionaalne hanke eseme ja mahuga nagu nõuab RHS § 3 p 1 ja 2 ning § 98

lg 1.

23.4. Mis aga puutub kolmanda isiku väitesse, et vastustaja on oma 23.05.2019 kirjaga

kinnitanud käibenõude põhjendatust, siis vastustaja selle väitega ei nõustu. Viidatud 23.05.2019

kirjast ei nähtu, et vastustaja on hinnanud tingimuse õiguspärasust vaidlusaluses küsimuses.

Liiatigi on vastustaja tegevus toetuse saajate nõustamisel hangete läbiviimisel selgelt nõustava

funktsiooniga. Nõustamise raames tehtud ettepanekud ei ole pooltele õiguslikult siduvad ning

seetõttu käsitatavad eelhaldusaktina HMS § 52 tähenduses. Vastutus hangete läbiviimisel lasub

RHS kohaselt hankijal.

24. Teiseks vaidlusaluseks küsimuseks on hankelepingu muutmine täitmisaja osas.

Hankelepingu muutmine on lubatud üksnes kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1 ja selles nimetatud

alustel. Muudel juhtudel, sh majanduslikel kaalutlustel nagu uue hanke läbiviimisel lepingu

hinna eeldatav kallinemine, ei ole lepingu muutmine lubatud.

24.1. Hanketeate kohaselt on lepingu täitmise aeg 9 kuud alates lepingu sõlmimisest. Sama on

sätestatud ka hankelepingu projekti p-s 4.1 ja tehnilise kirjelduse p-s 6. Hankeleping sõlmiti

09.12.2019 täitmise tähtajaga 09.09.2020. Hankelepingu lisa 1 kohaselt kohaldasid

lepingupooled mh RHS § 123 lg 1 p 1 alusel perioodil 20.12.2019-16.03.2020 tehnilist pausi

ning hankelepingu täitmise uueks tähtajaks määrati 07.12.2020. Vastustaja on veendunud, et

täitmisaega ei olnud RHS-ga lubatud muuta.

25. Riigihanke alusdokumentide kohaselt avaldati hange 06.05.2019 pakkumuste tähtajaga

03.07.2019. Hanketeate kohaselt oli lepingu kestuseks 9 kuud ning esitatud pakkumused pidid

jõus olema minimaalselt kaks kuud, s.o vähemalt 03.09.2020. Samas ei olnud riigihanke

alusdokumentides tehnilist pausi töödes ja selle võrra lepingu täitmisaja pikenemist ette nähtud,

mistõttu pidid kõik hankest huvitatud isikud ja ka hankija lähtuma teadmisest, et hankelepingu

täitmise aeg võib jääda sügis-talvisesse heitlike ilmadega perioodi, mil mh kaevetööd võivad

osutuda keerukamaks või lausa võimatuks. Sellest tulenevalt ei saa tehnilise pausi pidamisele

kohalduda ka RHS § 123 lg 1 p 2 või p 4. Ka hoolsale hankijale pidi lepingu täitmisaja

sattumine sügis-talvisesse perioodi olema hanketingimuste kohaselt ettenähtav (vt ka Euroopa

Kohtu otsus liidetud asjades C-441/22 ja C-443/22. Kui halduskohus leiab, et viidatud Euroopa

Kohtu otsus ei ole praegusel juhul tähtsust omav, siis taotleb vastustaja eelotsuse küsimist

Euroopa Kohtult selgitamaks esiteks, kas hankelepingu täitmise tähtaja (lepingu kestuse)

muutmine on hankedirektiivi 2014/24/EL artikkel 72 lg 4 tähenduses oluline muudatus ning

teiseks, kas hankelepingu sõlmimise viibimine hankelepingu sõlmimiseks ettenähtud rahaliste

vahendite leidmise eesmärgil ja sellest hankelepingu hilisemast sõlmimisest tingituna lepingu

täitmise perioodi jäämine osaliselt tavapäraste talviste ilmastikutingimustega ajaperioodi saab

olla hankedirektiivi 2014/24/EL artikkel 72 lg 1 punkti c tähenduses hoolsale hankijale

ettenägematuks olukorraks.

26. Kolmandaks vaidlusmomendiks on maksetingimuste muutmine. Nimelt tehakse riigihanke

alusdokumentide koosseisus oleva hankelepingu projekti p 6.5 kohaselt lõpparveldus lepingu

objektiks olevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ja kasutusloa väljastamise

järel koostatud arve alusel 10 (kümne) kalendripäeva jooksul pärast arve saamist ning töövõtja

poolt esitatav viimane arve ei tohi olla väiksem kui 10% lepingu hinnast, et oleks tagatud tellija

võimalikud nõuded. Seega pidid kõik hankest huvitatud isikud arvestama, et viimane makse

toimub peale kasutusloa väljastamist, st võib toimuda oluliselt hiljem peale tööde teostamist,

ning pidid arvestama tingimusest tuleneva survega ettevõtja likviidsusele. Ei ole välistatud, et

taoline maksetingimus mõjutas hankes osalemisest huvitatud isikute ringi ning mõni pakkuja

võis jätta seetõttu oma pakkumuse esitamata. Käesleval juhul on tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt on kuupäevaga 10.11.2020. Kasutusload on väljastatud 03.02.2021. Viimane

makse tehti 10.12.2020, seega enne kasutuslubade väljastamist.

5(15)

3-22-2397

27. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad

liikmesriigid eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning seejuures

võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju

ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse

või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on

mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu

eelarvest debiteerimise tõttu (määruse nr 1303/2013 art 2 p 36).

28. Vaidlusaluse FKO andmisel lähtus vastustaja kõnealuse otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti-

Läti programmdokumendi lisast 6 „Finantskorrektsioonide juhised“ (Annex 6. Guidelines to

Financial Corrections). Kuivõrd FKO andmise ajal ei olnud olemas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsust asjas 5-23-2, siis ei saanud vastustaja

FKO andmisel võtta arvesse Riigikohtu seisukohti ja põhimõtteid kõnealuses kohtuasjas.

Vastustaja lähtus FKO andmisel sellel ajal teadaolevast kehtivast praktikast.

28.1. Rahastamisleping toetusprojekti Est-Lat 51 „Valga – Valka Twin Town Centre

Development“ (eesti keeles „Valga–Valka kaksiklinna keskuse arendus“) ellu viimiseks sõlmiti

13.11.2017 vastustaja ja projekti juhtpartneri Valka valla vahel. Viidatud rahastamislepingu

punktis 12 on kirjeldatud toetuse tagasinõudmise protsessi ja viidatud programmdokumendi

lisale finantskorrektsioonide kohta kui korrektsiooni tegemise alusele. Viidatud

finantskorrektsioonide juhis võeti programmi seirekomitee poolt esmakordselt vastu detsembris

2018.

28.2. Rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud programmdokumendi versiooni p 5.3 kohaselt

on projekti kulud abikõlblikud, kui nende puhul on järgitud riigihanke reegleid.

Programmdokumendi p-s 5.5 kirjeldati täpsemalt nõudeid riigihangetele ning p-s 7.15 selgitati

finantskorrektsioonide tegemise vajadust ja aluseid. Kõnealuses punktis 7.15 ei ole

korrektsiooni määrasid välja toodud. Eeldus oli, et täpsemad korrektsioonimäärad kehtestab

programmdokumendi lisaks olev finantskorrektsioonide juhis.

28.3. Samas ei saa eeltoodud asjaoludest lähtuvalt järeldada, et vaidlusalune FKO on

automaatselt õigusvastane. Kuivõrd rahastamislepingu sõlmimise ajal oli programmdokumendis

selgelt sätestatud, et projektis toimunud rikkumiste, sh riigihangete valdkonna rikkumiste puhul

vähendatakse toetust, siis ei saanud olla juhtpartnerile üllatuslik, et rikkumisele kaasneb

finantskorrektsioon. Küsimus saab olla üksnes kohaldatavas korrektsioonimääras.

28.4. Programmdokumendi p-s 7.15 on märgitud, et rikkumisena käsitletakse mh Euroopa

Komisjoni riigihangete nõuete rikkumisi. Euroopa Komisjon on andnud hinnangu erinevatele

riigihangete valdkonna rikkumistele oma juhises. Rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtis

Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega C(2013) 9527 final vastu võetud juhis. Viidatud juhise

p 2.1 tabeli positsioon 9 kohaselt on õigusvastase või diskrimineeriva valikukriteeriumi

kehtestamise korral Euroopa Komisjoni poolt ootuspärane rakendada minimaalselt 5%-list

korrektsiooni ning p 2.3 positsioon 22 kohaselt õigusvastase olulise hankelepingu muudatuse

korral 25%-list korrektsiooni. Kuigi vaidlusaluses FKO-s on viidatud otsuse andmisel kehtinud

Euroopa Komisjoni finantskorrektsioonide juhisele, s.o 2019. aastal vastu võetud juhisele, ei

olnud kõnealuste rikkumiste sisu ega oodatavad korrektsioonimäärad võrreldes varem kehtinud

Euroopa Komisjoni juhisega muutunud.

28.5. Kuivõrd nii kaebaja kui ka kolmas isik on oma seisukohtades arvamusel, et Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsuses väljendatud järeldustest

tulenevalt on toetuse saajate õigustatud ootusega kooskõlas lähenemine, mille kohaselt

kohaldatakse nende projektidele üksnes projekti rahastamise otsuse ajal kehtinud õigusaktide

redaktsioone, st antud juhul rahastamislepingu sõlmimise hetkel kehtinut, siis ei saa poolte

vahel olla vaidlust selles, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 1303/2013

6(15)

3-22-2397

pooltevahelisele õiguslikule suhtele kohaldub. Kõnealune määrus kehtis juba rahastamislepingu

sõlmimise ajal ning sellele on viidatud Valka valla ja vastustaja vahel 13.11.2017 sõlmitud

rahastamislepingu artiklis 1.

28.6. Ebaõige on kaebaja viide, et rahastamislepingu artiklist 1 tulenevalt saavad projektile olla

kohaldatavad vaid sellised programmidokumendid, mis olid lepingu sõlmimise ajal programmi

veebisaidil avaldatud. Nimelt on rahastamislepingu artikkel 6 punkti 7 kohaselt juhtivpartner

kohustatud kontrollima regulaarselt e-MSis ja programmi veebisaidilt (www.estlat.ee)

programmiga seotud dokumentide viimast ajakohastatud versiooni, et tagada vastavus

uuendustele. Sätte kohaselt avaldab korraldusasutus/sekretariaat uuendused programmi juhendi,

aruandevormide ja muude programmiga seotud dokumentide muudatuste kohta programmi

veebisaidil (www.estlat.eu). Seega ei saanud kaebaja ega ka kolmas isik eeldada

rahastamislepingu artiklis 1 avaldatud õigusaktide loendist, et kohaldamisele kuuluvad lepingu

sõlmimise ajal kehtivad normid, ja seda eriti olukorras, kus lepingus oli sõnaselgelt pandud

kaebajale kohustus seirata programmdokumendi ja selle lisade uuendusi ning lähtuda oma

tegevustes nende dokumentide ajakohastest versioonidest.

28.7. Sellega seonduvalt on arusaamatu ka kaebaja väide, et kui sellise lisa tulevikus kehtima

hakkamist oleks soovitud, siis tulnuks programmdokumendis ja rahastamislepingus otsesõnu

märkida, et toetuse osas hakkab kehtima mingi täiendav regulatsioon. Rahastamislepingu

artikkel 6 punktis 7 oligi sellist olukorda reguleeritud, mistõttu kaebaja väljendatud eeldus

projekti elluviimise ajal kehtima hakanud õigusnormide, sh finantskorrektsioonide juhendi

kohaldamise võimalusest on täidetud.

28.8. Vaidlustatud finantskorrektsiooni õigusliku alusega seonduvalt omab praeguses juhtumis

tähtsust ka asjaolu, et rikkumisega seotud riigihange nr 206895 viidi läbi ajal, mil kehtis juba

programmdokumendi lisana finantskorrektsioonide juhis, mis omakorda sidus

korrektsioonimäärade leidmise Euroopa Komisjoni otsusega finantskorrektsioonide kohta

(Komisjoni 14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452 final).

28.9. Kui aga kohus selle käsitlusega ei nõustu ja leiab, et vaatamata kaebaja ja vastustaja vahel

rahastamislepingus kokkulepitule, pidi vastustaja vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse

andmisel lähtuma vaid rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusnormidest, siis jääb

vastustaja 15.01.2024 seisukohas märgitu juurde, et vaidlusalusest finantskorrektsiooniotsusest

nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, miks kohaldati rikkumistele korrektsioonimäärana

vastavalt 5% ja 25%, st vastustaja on korrektsioonimäära lähtuvalt rikkumise iseloomust ja

raskusastmest kaalunud.

29. Vastustaja peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et isegi kui kohus peaks

asuma seisukohale, et rakendatud määrasid ei ole FKO-s piisavalt kaalutletud ja tegemist on

olulise rikkumisega, mis toob kaasa FKO kehtetuks tunnistamise, lahendab see vaidluse poolte

jaoks üksnes tehniliselt, aga mitte sisuliselt. Sellises olukorras tuleks vastustajal anda samadel

asjaoludel uus finantskorrektsiooni otsus. Vastustaja, olles analüüsinud täiendavalt rikkumise

olemust ja asjaolusid ning kaebaja väiteid väidetava finantsmõju puudumise kohta, ei näe täna

ühtegi argumenti, mis põhjendaks netokäibe nõude osas väiksema kui 5%-lise korrektsiooni ja

lepingumuudatuse osas väiksema kui 25%-lise korrektsiooni tegemise. Seega tähendaks

vastavasisuline kohtuotsus uut pooltevahelist vaidlust samadel asjaoludel, mis aga tooks

pooltele kaasa täiendava aja- ja menetluskulu. Sellest tulenevalt palub vastustaja olenemata

FKO õigusliku aluse küsimustest lahendada asi siiski sisuliselt, sh hinnates ka rikkumise

esinemist ja vajadust korrektsiooni teha.

Kolmanda isiku, Valga valla seisukohad

30. Kolmas isik nõustub kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjendustega ning palub kohtul

kaebus rahuldada.

7(15)

3-22-2397

31. Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja ei ole kaalutlusõiguse rakendamisel seaduses

sätestatud nõudeid järginud (kaalutlusõigus pole eesmärgipärane, arvestamata on jäetud mitmed

olulised asjaolud, juhindutud pole juhistest finantskorrektsioonide tegemiseks ja kaalumata on

jäetud vajadus nõuda toetus tagasi maksimaalses määras ehk 25 % ulatuses). Vastustaja väidab

ise otsuses, et rahastust on kasutatud olulistes aspektides sihipäraselt, mõistlikult ja otstarbekalt

ning vastavalt toetuslepingus ja programmi juhendis sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Miks

aga vaatamata sellele nõuab vastustaja toetuse maksimaalses määras tagasi, seda vastustaja ei

põhjenda.

32. Samas ei ole vaidlusalune otsus õigusvastane üksnes põhjusel, et vastustaja teostas

õigusvastaselt kaalutlusõigust redutseeritud kujul, vaid otsuses esitatud etteheited väidetavate

rikkumiste kohta ei ole kooskõlas ka kehtiva õigusega. Hankemenetluses järgiti kõiki RHS

sätteid, sh RHS § 3 nõutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

32.1. Riigihanke läbiviimisel ei ole rikutud käibenõuet. Hanketeate p-s III.1.2) oli kehtestatud

nõue, et pakkuja käive ehituse tegevusalal peab olema vähemalt 6 000 000 eurot keskmiselt

viimase kolme majandusaasta kohta. See käibenõue 6 000 000 eurot oli kehtestatud üldnõudena,

mitte mõlema hanke osa kohta eraldi ja seda kolmanda isiku väidet kinnitab muuhulgas asjaolu,

et hanke osade kohta täpsustavaid nõudeid hankija poolt ei kehtestatud. Kuna hanke eeldatav

maksumus oli 3 600 000 eurot, siis ei ületa see RHS § 100 lg 3 kehtestatud nõuet.

32.2. Vastustaja on oma 23.05.2019 kirjas kinnitanud taolise käibenõude põhjendatust, juhtides

üksnes tähelepanu, et kui nõue on pakkujale, mitte pakkumusele, siis on tarvis

vastavustingimuste alt nõue viia kvalifitseerimistingimuste alla. Seega sai ka vastustaja väga

hästi aru, et tegemist on käibenõudega, mis kehtib üldnõudena mõlema hanke osa kohta kokku

(pakkujale), mitte eraldi. Vastasel korral oleks vastustaja nõudnud kolmandalt isikult RHS § 100

lg 3 teise lause alusel alusdokumentides vastava vajaduse põhjendamist ja ei oleks teinud vahet

mõistetel „pakkuja“ ja „pakkumus“.

33. Hankelepingu tähtaja pikendamine on kooskõlas seadusega.

33.1. Kolmas isik peab oluliseks märkida, et kui hankelepingu täitmise algus viibib hankijast

tulenevatel põhjustel, siis ei ole see käsitletav lepingu täitmise tähtaja pikendamisena.

Hanketeate kohaselt oli pakkumuste avamine 05.06.2019. Seega oli pakkujatel põhjust eeldada,

et hankeleping sõlmitakse juuni lõpuks 2019. a ja ta saab töödega alustada 2019. a suvel.

Hankija oli aga sunnitud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega kuni 03. juuli 2019. a.

Pakkumuste jõusoleku aeg oli kaks kuud. Paraku hankijast mitte sõltuvatel asjaoludel ei

suudetud koheselt leida tööde täiendavat finantseerimisvõimalust ja seetõttu sõlmiti hankeleping

alles 9. detsembril 2019. a. Eelnevalt oli hankija sunnitud küsima pakkumuste jõusoleku tähtaja

pikendamist kuni 01. märtsini 2020. a. Hankes osalevad pakkujad olid nõus jõusoleku tähtaja

pikendamisega. Ühtlasi andis pakkuja TREV 2 Grupp AS teada, et nad ei ole valmis taolistel

ebasoodsatel asjaoludel lepinguga edasi minema. Töö spetsiifika nägi ette kaevetöödega

alustamist, mis eeldas vähemalt mõistlikke ilmaolusid kolme esimese lepingukuu jooksul.

Pakkumust esitades eeldas töövõtja, et need saavad olema suvelõpukuud, mitte talvekuud.

Vastavalt taotlusele rakendati tehnilist pausi kuni 16. märtsini 2020. a (lisatud).

33.2. Üldteada asjaoluks on see, et talvekuudel kaevetööde teostamine on oluliselt kallim ja

aeganõudvam kui suvekuudel. Seetõttu ei saa hankelepingu perioodi edasilükkamist pidada

pakkujale soodustuse andmisena, sest vastasel korral oleks iga pakkumuse jõusoleku tähtaja

pikendamine kellelegi soodustuse tegemine. Teiseks variandiks oli võimalus korraldada uus

hange, kuid sel juhul oleks maksumus kujunenud ligikaudu 15-20% kallimaks. Kui pakkuja

oleks keeldunud hankelepingut sõlmimast või lepingust taganenud, oleks hankija pidanud

sõlmima lepingu järgmise pakkujaga, mis oleks oma korda tähendanud lisakulu 1 309 571 eurot.

Sisuliselt puudus hankijal isegi selline võimalus, sest järgmise pakkumuse maksumus ületas

rahvusvahelist piirmäära. See aga oleks tähendanud automaatselt valet menetlusliigi valikut.

8(15)

3-22-2397

34. Lõppmakse tasumine enne kasutuslubade väljastamist ei ole käsitletav ühegi RHS § 123 lg 2

loetletud olulise muudatusena.

35. Miks peab vastustaja lõppmakse tasumist enne kasutusloa väljastamist oluliseks

muudatuseks, seda vastustaja pole põhjendanud. Ütleb ju RHS § 123 lg 2 selgesõnaliselt, et

muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt.

Oluliseks saab pidada näiteks sellist hankelepingu muudatust, mis oleks kaasa toonud pakkujate

ringi suurenemise või asetaks pakkujate pingerivi ümber. Tulenevalt RHS § 123 lg 1 p 7 on

hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse

väärtusest sõltumata ei ole muudatus suur. Lõppmakse tasumise ajaks oli pakkumuse esitaja

kolmandale isikule esitanud kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid ja seetõttu ei saa

lõppmakse tasumist enne kasutusloa väljastamist pidada oluliseks hankelepingu muudatuseks.

Oma väite tõendamiseks esitas kolmas isik oma 08.12.2022 menetlusdokumendi lisana 2

ehitusspetsialisti Kairid Leksi kinnituskirja, milles on selgesõnaliselt öeldud, et kasutusloa

taotluse aluseks olevad dokumendid esitati lepingupartneri (hankelepingu nr 8-1.10/183) AS

TREV-2 Grupp poolt Valga Vallavalitsusele e-kirja teel 04.12.2020. Kõik saadetud dokumendid

olid korras ning täiendavaid dokumente juurde hiljem ei olnud vaja küsida . Oluline on

siinkohal märkida, et kasutuslubasid väljastab kolmas isik ise ja seega on ka eluliselt usutav, et

kui kõik kasutusloa väljastamise aluseks olevad dokumendid olid pakkuja poolt esitatud ja

kolmanda isiku poolt kontrollitud, siis puudus vajadus venitada lõppmakse tegemisega. On ka

väheusutav, et kui potentsiaalne pakkuja oleks teadnud, et ta saab lõppmakse kätte ca 2 kuud

enne kasutusloa väljastamist, siis oleks ta osalenud hankemenetluses. Tegemist oli ilmselgelt

hankija formaalse rikkumisega, mis ei andnud pakkujale mingisugust eelist.

36. Vastustaja väidab oma 15.01.2024 menetlusdokumendis, et vaidlusaluse

finantskorrektsiooni otsuse nr 12 andmisel lähtus vastustaja kõnealuse otsuse tegemise ajal

kehtinud Eesti-Läti programmdokumendi lisast 6 „Finantskorrektsiooni juhised“. Samas esitas

vastustaja nimetatud menetlusdokumendi lisana 1 toetuslepingu projekti „Valga-Valka

kaksiklinna keskuse arendamine“ elluviimiseks, mis on sõlmitud Rahandusministeeriumi ja

Valka Kihelkonna Duuma vahel novembris 2017.a. Toetuslepingu artiklis 1 on aga

selgesõnaliselt öeldud, et programmi dokumendid on: programmi juhend, selle lisad ja muud

asjakohased programmidokumendid, mis on avaldatud programmi veebisaidil www.estlat.eu.

Ühtlasi on nimetatud lepingu artiklis 12 kokku lepitud, et kui korraldusasutus peab mingeid

kulusid rahastamiskõlbmatuks vastavalt artiklis 1 (kohaldatav õigusraamistik) nimetatud

õigusraamistikule, algatatakse tagasinõudmismenetlus, mis põhineb programmi juhendile

lisatud finantskorrektsioonide suunistel. Seega sai vastustaja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel juhinduda üksnes nendest programmi juhenditest, mis olid toetuslepingu sõlmimise

hetkel veebisaidil www.estlat.eu avaldatud. Küll aga tunnistab vastustaja selgesõnaliselt, et

toetuslepingu sõlmimise ajal ei olnud finantskorrektsioonide juhist vastu võetud. Nimelt väidab

vastustaja, et finantskorrektsioonide juhis võeti programmi seirekomitee poolt esmakordselt

vastu detsembris 2018. a. Järelikult ei saanud vastustaja kohaldada üldse neid juhiseid, mis on

vastu võetud peale toetuslepingu sõlmimist novembris 2017. a, sh juhist, millele on vastustaja

tuginenud finantskorrektsiooni otsuse nr 12 vastuvõtmisel.

37. Käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust vastustaja väide, et vaidlusaluse haldusakti

andmise ajal ei olnud olemas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsust

asjas nr 5-23-2. Riigikohtu lahendi puudumine vastustaja poolt vaidlusaluse haldusakti andmisel

ei muuda olematuks asjaolu, et vastustaja on õigusvastaselt asunud kohaldama kokkulepitust

erinevat regulatsiooni ja isegi sellist regulatsiooni, mida polnud hankemenetluse (viitenumbriga

206895) läbiviimise ajal olemas. Isegi siis, kui toetusleping oleks lubanud vastustajal kohaldada

ka hilisemaid juhiseid, ei saa vastustaja nõuda kaebajalt ja kolmandalt isikult selliste juhiste

järgimist, mida polnud isegi riigihanke avaldamisel olemas. Samas ei ole toetuslepingus kokku

lepitud, et toetuse saaja peab juhinduma Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega C(2013) 9527

9(15)

3-22-2397

vastu võetud juhisest. Vastustaja pole esitanud ka põhjendusi selle kohta, et miks tuli kolmandal

isikul juhinduda regulatsioonist, milles pole kokku lepitud. Toetuslepingu artiklis 1 on toodud

kõik õiguslikud alused, millest tuli juhtivpartneril ehk kaebajal juhinduda, kuid selle loetelu

hulgas pole vastustaja poolt kohtule esitatud Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega C(2013)

9527 vastu võetud juhist.

37.1. Järelikult tuleneb eelnevast, et finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on vastustaja poolt

aluseks võetud ebaõiged õigusaktid ja juhised.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

38. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja lisatud tõendeid leian, et kaebus on põhjendatud

ja tuleb rahuldada. Leian, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane, sest selles

viidatud fiantskorrektsiooni määrade kohaldamiseks puudub õiguslik alus.

39. Selguse huvides toon veelkord lühidalt välja vaildusaluse finantskorrektsiooni otsuse

tegemisele eelnenud asjaolud:

39.1. Valka Vallavolikogu (projekti juhtpartner) esitas programmi Interreg V-A Estonia-Latvia

raames taotluse projektile Est-Lat 51 „Valga-Valka kaksiklinna keskuse arendamine“ (edaspidi

projekt) toetuse saamiseks.

39.2. Projekti juhtpartner ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu sõlmisid projekti

elluviimiseks toetuslepingu 13.11.2017 (dtl 553-570, tõlge dtl 571-586). Projekti kestuseks oli 3

aastat (alates 01.06.2017 kuni 31.05.2020).

39.3. Projekti juhtpartner Valka Vallavalitsus ja Valga Linnavalitsus (nüüdne Valga

Vallavalitsus, projektipartner) sõlmisid projekti elluviimiseks koostöölepingu 04.09.2017.

39.4. Projekti teostamiseks viidi läbi riigihange (viitenumbriga 206895). Hankelepingu

objektiks oli „Valga- Valka kaksiklinna ühise linnaruumi ehitamine“ vastavalt

hankedokumentidele ja töövõtja poolt esitatud pakkumusele. Hankelepingu objektiks olnud tööd

on teostatud. Projekt on ellu viidud.

39.5. 16.08.2021 kuni 23.02.2022 viidi läbi projekti audit järgmiste aruannete osas: aruanne 8.1,

periood 01.10.2019 – 31.01.2020, 9 094,77 €; aruanne 9.1, periood 01.02.2020 – 31.05.2020,

419 687,15 €; aruanne 10.1, periood 01.06.2020 – 30.09.2020, 1 323 633,35 €. Läbiviidud

auditi kohta koostati 23.02.2022 lõpparuanne (edaspidi auditi aruanne), milles leiti, et rahastust

on kasutatud olulistes aspektides sihipäraselt, mõistlikult ja otstarbekalt ning vastavalt

toetuslepingus ja programmi juhendis sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Samas esitati

arvamus, et projektipartner Valga Vallavalitsus ei ole riigihanget viitenumbriga 206895 viinud

läbi kooskõlas riigihangete seadusega.

39.6. RTK tegi 17.06.2022 läbiviidud auditi alusel finantskorrektsiooni otsuse nr 12 (edaspidi

finantskorrektsiooni otsus, dtl 11-22, tõlge 61-71). Finantskorrektsiooni otsusega otsustati

kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%. Valga Vallavalitsus peab toetusena saadud 340

513,66 eurot üle kandma Valka Vallavolikogule. Valka Vallavolikogu peab tagastama 353

257,56 eurot. Nimetatud summad tuleb Valka Vallavolikogul tasuda Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumile 60 päeva jooksul.

39.7. Finantskorrektsiooni otsuse (FKO) tegemise aluseks olevateks asjaoludeks on otsuse

kohaselt rikkumised riigihanke (viitenumbriga 206895) läbiviimisel. Kokkuvõtvalt osundas

FKO järgmistele probleemidele:

39.8. Projekti partner Valga Vallavalitsuse korraldatud riigihange sisaldas riigihanke seadusega

(RHS) vastuolus olevat, konkurentsi piiravat valikukriteeriumit, mille kohaselt pidi pakkuja

käive olema viimase kolme majandusaasta jooksul keskmiselt vähemalt 6 000 000 eurot;

10(15)

3-22-2397

39.9. Nii Valka Vallavolikogu kui ka Valga Vallavalitsus olid teinud olulisi muudatusi

hanketeates või hankedokumentides esitatud lepingu elementides: 1) lepingu täitmise tähtaja

pikendati; 2) tasu tööde eest maksti enne kasutusloa kinnitamist, mis ei olnud kooskõlas

sõlmitud lepingu tingimustega.

40. RTK märgib vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuses, et otsuse õiguslikuks aluseks on mh:

40.1. Struktuuritoetuse seaduse 2014-2020 (STS2014-2010, § 57 lõige 6, mille kohaselt lähtutakse

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ETK programmis1 või sama paragrahvi lõike 7 alusel

kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise korrast. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul

põhineb finantskorrektsiooni otsus ETK programmi kohaselt programmis osalevates riikides

kehtestatud korral.

40.2. Eesti–Läti programmi 2014–2020 finantskorrektsioonide suunised, milles on sätestatud

mitmesugused kuni 5%, 10%, 25% ja 100% korrektsioonid, mida kohaldatakse lepingujärgsete

kulude suhtes.

40.3. Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu

18.07.2018 määruse (EÜ, Euratom) 2018/1046 artikli 2 punkt 59, mille kohaselt tähendab

„usaldusväärne finantsjuhtimine“ eelarve täitmist vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja

tulemuslikkuse põhimõtetele. Määruse nr 2018/1046 artikli 186 punkti 3 alapunkti f kohaselt

peavad projekti täitmiseks kasutatavad vahendid olema mõistlikud, põhjendatud ja vastama

usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe osas.

40.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse (ühissätete määrus) nr 1303/2013

artikli 143 lõige 2, mille kohaselt vastutavad eeskirjade rikkumise uurimise, nõutavate

finantskorrektsioonide tegemise ja tagasinõudmiste eest eeskätt liikmesriigid.

40.5. Euroopa Liidu Nõukogu 18. 12.1995 määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 4 lõige 1,

milles sätestatakse, et eeskirjade rikkumisega kaasneb põhjendamatult saadud soodustuse

tühistamine. Sama määruse artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatakse, et tahtlike või hooletusest

tingitud eeskirjade rikkumise korral võivad kaasneda järgmised halduskaristused: ühenduse

eeskirjadega antud soodustuse täielik või osaline äravõtmine, isegi kui ettevõtja on sellest

soodustusest alusetult ainult osaliselt kasu saanud.

40.6. Eesti-Läti programmi 2014-2020 programmi käsiraamat, mille peatüki 4.4 kohaselt

vastutab põhipartner õigeaegse ja korrektse aruandluse eest, tagades, et austatakse ja järgitakse

EL-i ja riiklikke õigusakte, mis käsitlevad finantsjuhtimist ja -kontrolli (finantskontroll),

riigihankeid, teavitamist ja avalikustamist ning riigiabi, ning mida projektipartnerid järgivad.

40.7. Programmi käsiraamatu lisa 6, peatükk 2.5 „Tagasimaksed korraldusasutusele“, mille

kohaselt on põhipartner vastavalt finantskorrektsiooni otsuses sätestatule kohustatud toetuse

tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates finantskorrektsiooni otsuse jõustumisest

määratud summas ja kuupäeval.

41. Märgin, et üheski eelpoolviidatud dokumendis ei ole põhjalikumalt reguleeritud

finantskorrektsioonide tegemise reeglistikku sh ei ole kehtestatud rakendatavaid

finantskorrektsiooni määrasid.

42. Kohtule esitatud seisukohtades korrigeeris vastustaja otsuses viidatut, asudes seisukohale et:

43. FKO andmisel lähtus vastustaja otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti-Läti

programmdokumendi lisast 6 „Finantskorrektsioonide juhised“ (Annex 6. Guidelines to

Financial Corrections). Rahastamisleping toetusprojekti Est-Lat 51 „Valga – Valka Twin Town

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa

Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013,

lk 259−280), artiklis 8 nimetatud koostööprogramm (STS2014-2010 § 1 lg 1 p 2).

11(15)

3-22-2397

Centre Development“ (eesti keeles „Valga–Valka kaksiklinna keskuse arendus“) ellu viimiseks

sõlmiti 13.11.2017 vastustaja ja projekti juhtpartneri Valka valla vahel. Rahastamislepingu

punktis 12 on kirjeldatud toetuse tagasinõudmise protsessi ja viidatud programmdokumendi

lisale finantskorrektsioonide kohta kui korrektsiooni tegemise alusele.

43.1. Vastustaja möönab seejuures, et rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud

programmdokumendi2 versiooni p-s 7.15, milles selgitati finantskorrektsioonide tegemise

vajadust ja aluseid, ei olnud korrektsiooni määrasid välja toodud. Vastustaja selgituste kohaselt

oli eelduseks, et täpsemad korrektsioonimäärad kehtestab programmdokumendi lisaks olev

finantskorrektsioonide juhis.

Viidatud finantskorrektsioonide juhis võeti programmi

seirekomitee poolt esmakordselt vastu detsembris 2018.

44. Seega järeldub vastustaja seisukohtadest, et asjakohase rahastamislepingu (dtl 553-570,

tõlge dtl 571-586) ajal ei olnud ühegi õigusaktiga finantskorrektsiooni määrasid kehtestatud.

Lepingus on üksnes kirjeldatud toetuse tagasinõudmise protsessi ning viidaud

pragrammdokumendi lisale 6, mille lepingu sõlmimise ajal kehtinud versioonis (dtl 587-590,

tõlge dtl 291-594) ei olnud korrektsiooni määrasid välja toodud. Vastustaja selgituste kohaselt

oli eeldus, et täpsemad korrektsioonimäärad kehtestab programmdokumendi lisaks olev

finantskorrektsioonide juhis. Vastavasiuline juhis kehtestati esmakordselt detsembris 2018.

Lisaks kehtis rahastamislepingu sõlmimise ajal Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega

C(2013) 9527 final vastu võetud juhis (dtl 595-603, tõlge dtl 604-613), mis andis soovituslikud

suunised rakendatavate finantskorrektsiooni määrade osas.

45. Finatskorrektsioon on oma olemuselt avalik-õiguslik rahaline kohustus, mille osas kehtib PS

§ 3 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldine seadusereservatsiooni põhimõte. Kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja ning vähem intensiivseid põhiõiguste

piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva

volitusnormi alusel määrusega (RKPSJKo asjas nr 5-23-2 p 69). Vaidlust ei ole, et nii

rahastamislepingu sõlmimise, asjakohase riigihanke läbiviimise kui ka finantskorrektsiooni

otsuse tegemise ajal ei olnud kehtestatud siseriiklikku õigusakti, mis määraks kindlaks

rakendatavad finantskorretsiooni määrad ja nende kohaldamise alused.

46. Vastustaja on vaidlustatavas otsuses finantskorrektsiooni määrade kohaldamisel juhindunud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrusest nr 1303/2013, mis on küll otsekohalduv, kuid

ka selles määruses ei ole finantskorretktsiooni määrasid kehtestatud. Määruse artikli 143 lõige 2

näeb üksnes ette, et liikmesriigid teevad eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid ning seejuures võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust

ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone.

47. Eelpoolviidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas (nr 5-23-2) leidis Riigikohus, et EL

määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Riigisiseste

rakendussätete puudumise korral võib olla vajalik finantskorrektsiooni otsus teha otse määruse

nr 1303/2013 artikli 143 lõike 2 alusel. Arvestades aga selle sättega liikmesriikidele antud

otsustusõigust finantskorrektsiooni suuruse määramisel, on tegemist olukorraga, kus EL

määruse rakendamiseks võib, kui see riigisisesest õigusest tuleneb, vastu võtta riigisiseseid

üldkohustuslikke õigusakte, millega teostatakse EL määrusega antud otsustusõigust (vt otsuse

punktis 67-68 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesolevas asjas kohalduvaks riigisiseseks

õiguseks on STS2014−2020, mille rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud versiooni § 54 lg 1

nägi ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määruse nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3

tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ETK programmis,

määruse nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses nig

2 Rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud programmdokument oli vastu võetud 23.08.2017 programmi

seirekomitee kirjaliku hääletuse tulemusena. Protokollilist otsust dokumendi vastuvõtmise kohta eraldi vormistatud

ei ole (vt vastustaja 13.02.2024 seisukoht kohtule dtl 629-637).

12(15)

3-22-2397

muudes õigusaktides sätestatut. Sellist korda rahastamislepingu sõlmise ajal kehtestatud ei

olnud.

48. STS2014−2020 § 54 lõike 6 kohaselt võetakse finantskorrektsiooni osuse tegemisel aluseks ETK

programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või riigisiseselt kehtestatud

finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord, kui ETK programm seda ette näeb. Käesoleval juhul

on tegemist esimesena mainitud olukorraga, kuivõrd rahastamislepingu p 12 viitab

finantskorrektsioonide tegemise osas Eesti-Läti programmdokumendile ja täpsemalt selle lisale

6 „Finantskorrektsioonide juhised“. Selles dokumendis on asjakohaseks sätteks punkt 7.15,

milles on selgitatud finantskorrektsioonide tegemise vajadust ja aluseid. Vaidlust ei ole, et ei

punktis 7.15 ega mujal selles dokumendis ei ole rahastamislepingu sõlmise ajal kehtinud

versioonis korrektsioonimäärasid sätestatud. Täpsemad korrektsioonimäärad kehestati

programmi seirekomitee poolt esmakordselt vastu detsembris 2018 (vaidlustatud otsuses on

samas tuginetud programmidokumendi versioonile alates 07.02.2020 (dtl 185-196)). Seega ei

olnud rahastamislepingu sõlmimise ajal finantskorrektsioonide määrasid kehtestatud ei

asjakohases programmdokumendis ega siseriiklikus õiguses.

49. Rahastamislepingu sõlmimise ajal kehtis Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega C(2013)

9527 final vastu võetud juhis (dtl 595-603, tõlge dtl 604-613), mis andis soovituslikud suunised

rakendatavate finantskorrektsiooni määrade osas. Viidatud juhised ei saa aga olla piisavaks

õiguslikuks aluseks finantskorrektsiooni rakendamisel, kuivõrd tegemist on üksnes soovituslike

juhistega. Liiatigi on juhised antud kooskõlas määruse nr 1303/2013 artikliga 144 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes

kohaldatavaid finantsreegleid [---], artikli 101 lõikega 8, mis mõlemad reguleerivad üksnes

Euroopa Komisjoni enda tehtavaid finantskorrektsioone (vt RKPSJKo asjas nr 5-23-2 p 77).

Seega ei ole komisjoni suunistel siduvat toimet. Ka Euroopa Kohus on aga mitu korda

kinnitanud, et nn pehme õiguse aktid ei ole õiguslikult siduvad (EKo 15.09.2016, C-28/15,

Koninklijke KPN jt, p 34)3. Komisjoni suunisteid ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, nagu

nõuab Euroopa Liidu toimimise leping. Täitmiseks kohustuslik saab olla üksnes avaldatud

õigusakt. (ELTS art 279; vt ka EKo 12.07.2012, C-146/11, Pimix). Suuniseid ei ole tõlgitud ka

eesti keelde. Siinjures osundan, et rahastamislepingu ajal kehtinud prorgammidokument võeti

vastustaja väidete kohaselt vastu seirekomitee kirjaliku hääletuse tulemusena, kuid protokollilist

otsust dokumendi kohta eraldi vormistatud ei ole (vt vastustaja 13.02.2024 seisukoht kohtule dtl

629-637). Seega tuleb asuda seisukohale, et ka nimetatud suunistest ei saa tuletada

finantskorrektsiooni määrade õiguslikku alust.

50. Nõustun kaebaja ja kolmanda isikuga, et käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust vastustaja

väide, et vaidlusaluse haldusakti andmise ajal ei olnud olemas Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 28.06. 2023 otsust asjas nr 5-23-2. Riigikohtu lahendi puudumine

vaidlusaluse haldusakti andmisel ei muuda olematuks asjaolu, et vastustaja on õigusvastaselt

asunud kohaldama regulatsiooni, mida polnud rahastamislepingu sõlmimise ajal olemas ning

juhindud finantskorrektsiooni määradest, mida ei ole kehtestatud ühegi õigusaktiga.

51. Asjakohane ei ole ka vastustaja viide sellele, et rikkumisega seotud riigihange nr 206895

viidi läbi ajal, mil kehtis juba programmdokumendi lisana finantskorrektsioonide juhis, mis

omakorda sidus korrektsioonimäärade leidmise Euroopa Komisjoni otsusega

finantskorrektsioonide kohta (Komisjoni 14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452 final). Toetuse

vähendamine on oma olemuselt koormav õiguslik tagajärg (PS §-d 32, 113) ning toetuse

taotlejal peab olema võimalik toetuse saamisel sellega arvestada, seda ka olukorras, kus EL

õigusest ei tulene siseriikliku reeglistiku kehtestamise kohustust. Käesoleval juhul kaebajal seda

võimalik teha ei olnud. Vastustaja ei saa nõuda kaebajalt ja kolmandalt isikult selliste reeglite

järgimist, mida ei olnud olemas rahastamislepingu sõlmise hetkel. Finantskorrektsiooni

3 Vt ka M. Parind. Euroopa Liidu Õigus. Eesti vaade. Tallinn 2022, lk 233 jj.

13(15)

3-22-2397

kohaldamisel saab vastustaja juhinduda üksnes neist materiaalõiguse normidest, mis kehtisid

talle toetuse andmise ajal. Asjaolu, et tegemist on toetuse vähendamise või tagasinõudmisega

liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil, ei õigusta olukorda, kus finantskorrektsiooni

rakendamisel kohaldatakse reeglistikku, mis ei kehtinud toetuse andmise ajal.

52. Eeltoodut kokkuvõttes leian, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane, sest

selles on kohaldatud finantskorrektsioonide määrasid, mille kohaldamiseks puudus õiguslik alus

kuivõrd rahastamislepingu sõlmimise ajal ei olnud finantskorrektsiooni määrasid kehtestatud

kohase õigusaktiga ei siseriiklikult ega EL tasandil.

53. Kuivõrd vaidlustatav otsus on õigusvastane üksnes eeltoodud põhjustel, ei ole vajalik

analüüsida kaebaja ja kolmanda isiku teisi põhistusi ja väiteid sh seisukohti finantskorrektsiooni

rakendamise sisulise õigsuse osas. Samuti ei ole tarvidust eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult

hankedirektiivi 2014/24/EL sätete kohaldamise osas nagu taotles vastustaja. Kaebaja on

esitanud taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata 07.02.2020

kehtestatud Eesti-Läti programmdokumendi lisa 6 „Finantskorrektsioonide juhised“ (Annex 6.

Guidelines to Financial Corrections). Vastuseks sellele taotlusele märgin, et kuivõrd tegu ei ole

õigusaktiga, ei kuulud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-lst 2 tulenevalt

sellisedokumendi põhiseaduslikkuse hindamine selle seaduse reguleerimisalasse.

54. Eelnevast tulenevalt rahuldan kaebuse

Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.06.2022

finantskorrektsiooni otsuse nr 12 ja 10.10.2022 vaideotsuse nr 11.1-13/0995 tühistamise nõudes.

55. Selguse huvides ning arvestades vastustaja levinud halduspraktikat, pean vajalikuks

märkida, et olukorras, kus kohus on tuvastanud vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse

õigusvastasuse seetõttu, et otsus on antud ilma õigusliku aluseta, ei ole vastustajal alust anda

samadel asjaoludel uut finantskorrektsiooni otsust.

Menetluskulud

56. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109

lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav

(RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

57. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1070 eurot (riigilõiv kaebuselt 1050 eurot ja

esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot) ning õigusabi ja sellega seotud kuludest summas

2550,28 eurot (koos käibemaksuga).

57.1. Kaebaja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku ca 19,5

töötundi, mis hõlmab, kaebuse koostamist, vastustaja seisukohtadega tutvumist, vastustaja

seisukohtadele vastuargumentide koostamist, kohtule tõlgete esitamist, suhtlemist kliendiga

ning kohtuistungiks ettevalmistamist, istungil osalemist ja määruskaebuse koostamist. Õigusabi

osutamise ajale lisandub kohtulistungile sõidule kulunud aeg (Tartu-Tallinn-Tartu), kokku 4 h

20 minutit (tunnitasu maksumuseks 55 eurot käibemaksuta) ja rongipiletite maksumus. Kokku

on kaebaja õigusabiga seotud kulude maksumuseks 2550,28 eurot koos käibemaksuga. Kaebaja

on kohtule kinnitanud, et ta ei saa õigusabikuludele lisatud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvata.

57.2. Arvestades asja mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles

käsitatavaid õiguslikke küsimusi, saab kaebaja õigusabikulusid pidada mõistlikuks. Samuti ei

14(15)

3-22-2397

saa käesolevat vaidlust pidada selliseks vaidluseks, mis seondub kaebaja põhitegevusega, mille

puhul haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik.

57.3. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud

kokku 3620,8 eurot (riigilõiv 1070 eurot ja õigusabikulud 2550,28 eurot koos käibemaksuga).

58. Kolmas isik on asjasse kaasatud kaebaja poolel. Seega on kolmandal isikul HKMS § 108 lg

8 alusel õigus taotleda menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

59. Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad õigusabikulust summas 3422,8 eurot (koos

käibemaksuga).

59.1. Kolmanda isiku poolt esitatud arvetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 25 h

20 min, mis asja materjalidega tuvumist, esialgse õigusakitsetaotluse ja kaebuse osas seisukoha

koostamist,

määruskaebuse koostamist, suhtlemist kliendiga ning kohtuistungiks

ettevalmistamist, istungil osalemist ja vastustaja täiendavate seisukohtadega tuvumist ning

nendele vastamist. Õigusabi osutamise ajale lisandub kohtulistungile sõidule kulunud aeg

(Tartu-Tallinn-Tartu), kokku 4 tundi. Kolmas isik on kohtule kinnitanud, et ta ei saa

õigusabikuludele lisatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Käesolevat vaidlust ei

saa pidada selliseks vaidluseks, mis seondub kaebaja põhitegevusega, mille puhul haldusorgani

kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik.

59.2. Arvestades asja mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles

käsitatavaid õiguslikke küsimusi, leian, et vastustajalt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista

õigusabikulu sarnaselt kaebaja kasuks väljamõistetavate kuludega ehk kokku summas 2550

eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 23.01.2026 KOHTUOTSUSEGA

15(15)