2-21-15325/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Riisenberg, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024

Tsiviilasja number

2-21-15325

Tsiviilasi

Confor Group OÜ hagi Sintija Traulina Laizāne vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

12 941,25 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. märtsi 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sintija Traulina Laizāne apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. veebruar 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

Sintija

Traulina

Laizāne

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja: Confor Group OÜ (registrikood 11465050),

esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. märtsi 2023 otsus muutmata.

2. Jätta Sintija Traulina Laizāne apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sintija Traulina Laizāne kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Sintija

Traulina Laizānelt Confor Group OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 720 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Confor Group OÜ (hageja) esitas hagi Sintija Traulina Laizāne (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt välja hageja kasuks 8500 eurot ja viivise 4441,25 eurot.

Hageja sõlmis 2020. a sügisel Maksim Froloviga töövõtulepingu Narvas asuva korteri

remontimiseks. Hageja tasus ettemaksuna 8500 eurot.

Tööde ebakvaliteetse tegemise ja lubaduste mittetäitmise tõttu soovis hageja töövõtulepingu

2020. aasta detsembris lõpetada. Maksim Frolov soovis aga veel üht võimalust ja lubas töö

kvaliteeti parandada ning pakkus välja, et tema kohustusi garanteerib kolmas isik. Hageja võttis

pakkumise vastu ning sõlmis 14. detsembril 2020 kostjaga võlatunnistuse ja kokkuleppe, mille

kohaselt kostja ühines töövõtja kohustusega ja andis sellele lisatagatise. Samas lepiti kokku, et

töövõtja kohustub kõik kokkulepitud tööd lõpule viima hiljemalt 31. detsembril 2020 ning

kohustuste täitmata jätmise korral kohustub tagastama kogu ettemaksu summas 8500 eurot,

olenemata sellest, kui paljud tööd on tehtud. Pooled leppisid kokku ka, et juhul, kui töid

tähtaegselt ei lõpetata, kohustub kostja tasuma hagejale 8500 eurot hiljemalt 31. jaanuaril 2021.

Lisaks lepiti kokku, et juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul,

kohustub ta maksma viivist 0,25% iga hilinenud päeva eest. Kostja vastutuse maksimaalseks

määraks lepiti kokku 17 000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei ole hagejaga kokkuleppeid sõlminud. Kostja ei tea, kes on Maksim Frolov ning

millised on tema suhted hagejaga.

Dokumendil on küll kostja allkirjaga sarnane allkiri, kuid see ei ole kostja antud allkiri. Ka

ekspert ei ole käekirjaekspertiisi läbiviimisel tuvastanud 14. detsembri 2020 dokumendil kostja

allkirja.

Kuna tegu on võlatunnistusega, ei saa kostja sellele muid vastuväiteid esitada.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks

14. detsembri 2020 sõlmitud kokkuleppe alusel 12 941,25 eurot (põhivõla 8500 eurot ja viivise

4441,25 eurot). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja

kasuks 2643,33 eurot menetluskulude katteks ning viivise seadusjärgses määras tasumata

menetluskuludelt. Maakohus jättis hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava

abinõuna.

Maakohus märkis, et pooled ei vaidle asjaolude üle, mis puudutavad 2020. a sügisel

töövõtulepingu sõlmimist Maksim Froloviga. Tõendatud on, et hageja sõlmis Maksim

Froloviga töövõtulepingu remonditööde tegemiseks 2020. aastal ning hageja tegi ettemaksu

8500 eurot. Töövõtja ei lõpetanud tõid kokkulepitud tähtajaks 31. detsembril 2020.

Nõue tugineb 14. detsembri 2020 võlatunnistusel, mille ehtsuse on kostja vaidlustanud. Ainsaks

vaieldavaks küsimuseks on menetluses kujunenud, kas võlatunnistustel on kostja allkiri, s.o kas

kostja on võtnud endale lepingus toodud kohustused ja vastutab nende kohustuste täitmise eest.

Muid vastuväiteid võlatunnistusele kostja esitanud ei ole.

Eksperdiarvamuse kohaselt on 14. detsembri 2020 võlatunnistusele nime „Sintija Traulina

Laizane“ tõenäoliselt kirjutanud kostja. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike.

Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised

lahkuminekud.

Maakohtu hinnangul vastab võlatunnistuses kokkulepitu VÕS § 178 lg 1 sätestatud eeldustele,

s.o tegemist on kohustuse ühinemisega selliselt, et kostja astub hageja ja M. Frolovi vahelisse

võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku M. Frolovi kõrvale. Pooled on fikseerinud senise

olukorra, sh asjaolu, et töövõtjal on hageja ees täitmata kohustused ning leppinud kokku, et

kostja ühineb töövõtja kohustusega, leppinud kokku kohustuse täitmise uue tähtaja ja

tagajärjed, kui kohustust ei täideta.

Kohustusega ühinemise on kostja kokku leppinud võlausaldajaga, mis vastab VÕS § 178 lg 2

tingimustele.

Tegemist on kohustusega ühinemisega võlausaldaja ehk hageja nõude tagamise eesmärgil,

mille puhul tuleb kohaldada VÕS § 144 sätestatud vorminõudeid käenduslepingule.

Vorminõuded on täidetud – võlatunnistus on sõlmitud kirjalikult ning lisaks on kokku lepitud

ka kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 17 000 eurot (VÕS § 143 lg 2).

Tulenevalt VÕS § 178 lg 4 tekib kohustusega ühinemisega solidaarkohustus, s.o käesolevas

asjas tekkis solidaarkohustus M. Frolovil ja kostjal. Kuivõrd kohustusega ühineti võlausaldaja

nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.

Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sellist erisust pooled

kokku ei leppinud.

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Selles asjas nõuab hageja kohustuste täitmist

üksnes kostjalt, kellel on kohustuse täitmisel nõudeõigus M. Frolovi vastu (VÕS § 152).

Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest.

Seega vastutab kostja 14. detsembri 2020 võlatunnistusest tuleneva kohustuse eest täies

ulatuses (arvestades kokkulepitud maksimummäära 17 000 eurot). Samuti vastutab kostja

võlatunnistuses kokkulepitud viivise maksmise eest.

Kuivõrd M. Frolov ei lõpetanud hagejaga kokkulepitud tähtajaks ehitustöid, tekkis kostjal

kohustus tasuda hagejale 8500 eurot vastavalt võlatunnistuse p 2 kokkulepitule hiljemalt

31. jaanuaril 2021. Kostja ei ole kohustust täitnud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Võlatunnistuse p 4 leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust

ettenähtud tähtaja jooksul, kohustub ta maksma iga hilinenud päeva eest viivist 0,25% päevas.

Maakohtu hinnangul tuleb viivisearvestus lugeda korrektseks. Kohus rahuldab viivisenõude ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summas 4441,25 eurot. Viivise vähendamiseks ei näe kohus alust. Kostja ei ole viivise

vähendamist taotlenud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Maakohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust hageja esitatud asjaoludes, mis

puudutavad töölepingu sõlmimist 2020. a sügisel Maksim Froloviga. Kostja ei olnud

töövõtulepingu pooleks ega saanudki vaielda vastu võõrale õigussuhtele. Hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit hageja ja töövõtjaga sõlmitud lepingu kohta. Ei ole tõendatud, kas hageja ja M.

Frolovi vahel üldse oli õigussuhe ning kuidas M. Frolov lepingut rikkus.

On ebaselge, miks hageja ei nõudnud täitmist M. Frolovilt.

Isegi juhul, kui kostja oleks võlatunnistuse allkirjastanud, ei tähenda see veel seda, et hageja

võib igal hetkel võlatunnistuses märgitud nõuet esitada.

Maakohus ei ole üheselt tuvastanud, et kostja on võlatunnistusele alla kirjutanud. Ekspert on

leidnud, et kostja on tõenäoliselt võlatunnistusele alla kirjutanud.

Maakohus on 14. detsembri 2020 dokumenti ekslikult käsitlenud käenduslepinguna.

Dokumendile ei ole alla kirjutanud põhivõlgnik ning see ei väljenda kõigi osapoolte tahet.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohtus on ekspertiisiga ümber lükatud, et võlatunnistus oleks võltsitud. Muid vastuväiteid

kostja võlatunnistusele ei esitanud.

Maakohtule ei saa heita ette kostja poolt esitamata vastuväidete arvestamata jätmist.

Eelmenetluses vaidles kostja vastu vaid allkirja ehtsusele. Sellega piirati vaidlusring

maakohtus.

Kohustusega ühinemist reguleerib VÕS § 178, mille lg 2 kohaselt võib kohustusega ühinemise

kokku leppida võlausaldaja või võlgnikuga. Kohustusega ühinemise võib kokku leppida ka

mõlemaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad apellandi kanda

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud nõude aluseks oleva

õigussuhte ning tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus

tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste

asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kostja

apellatsioonkaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

7. Ebaõige on kostja väide, et maakohus luges tuvastatuks asjaolud, mida menetluses ei ole

tõendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping (kokkulepe)

kohustusega ühinemine VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kohustusega ühinemisele (mitte iseseisva

kohtuse loomisele) on kokkuleppes otseselt viidatud. Seega leidis maakohus põhjendustes

õigesti, et kostja saaks olla koos töövõtjaga solidaarvõlgnikuks. Maakohus arutas pooltega

istungil õigussuhet ja küsis kostjalt, kas kokkuleppe aluseks olevate asjaolude, ehk

töövõtulepingu sõlmimine, korteri remont, tööde tegemata jätmine, nende osas ta ei esita

vastuväiteid? Kostjat esindav õigusteadmistega jurist vastas, et kostja ei ole nendele asjaoludele

tähelepanu pööranud, sest võlatunnistuse puhul piisab ainult võlatunnistuse esitamisest. Kui see

on kehtiv dokument, siis kohus võlatunnistuse alusel nõude rahuldab. Mingit vahet ei ole,

millest tuleneb võlgnevus. Seetõttu on vastuväide töövõtulepingu sõlmimise või täitmise osas

esitamata.

8. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas vastuväite kokkuleppe kui dokumendi kehtivuse

osas ja väitis, et dokument on võltsitud. Sellega seoses taotles kostja käekirjaekspertiisi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas ekspertiisi akti

hinnates, et kostjal on tekkinud kokkuleppe alusel kohustus ja dokument ei ole võltsitud.

9. Kostja ei esitanud maakohtule ühtegi tõendit ega taotlust tõendite kogumiseks. Ka pärast

ekspertiisiaktiga tutvumist ei soovinud kostja taotlusi esitada. Ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonkaebuses heitis kostja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist, kuid taotlusi

tõendite esitamiseks või kogumiseks ei esitanud. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue

asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus

selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

Ringkonnakohtu istungil esitas kostja taotluse täiendava ekspertiisi läbiviimiseks, hageja

vaidles taotlusele vastu. Kostja ei põhjendanud, miks ta taotlust varem ei saanud esitada.

Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et maakohtu istungil

ütles kostja esindaja, et võib-olla tuleb taotleda viivise vähendamist, kuid sellist taotlust

ringkonnakohus asja materjalide hulgast ei leidnud. Ringkonnakohus palus kostja esindajal

taotluse esitamise osas selgitust ja kostja esindaja kinnitas, et viivise vähendamise taotlust ei

ole nad menetluses esitanud.

10. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei saa maakohtule ette heita selgituskohustuse

rikkumist sel määral, et ilma kostja taotluseta oleks alus anda pooltele võimalus tõendite

täiendavaks esitamiseks. Mõneti võib maakohtule olla etteheidetav, et ta ei selgitanud kostja

õigusteadmistega esindajale, et tegemist ei ole iseseisvat kohustust loova võlatunnistusega.

Samas ei tuginenud hageja ega ka maakohus sellele, üksnes kostja seisukohtadest võib

järeldada, et tema käsitles lepingut (kokkulepet) konstitutiivse võlatunnistusena.

Kui kostja oleks soovinud maakohtus hageja esitatud faktiväited vaidlustada, siis oleks ta

pidanud seda kohtule avaldama. Kostja õigusteadmistega esindaja piiras omaalgatuslikult

kostja vastuväited üksnes võltsitusele tuginemisega. Eeldusel, et kostjal oleks olnud sisulisi

vastuväiteid kokkuleppele ja soov neid tõendada, siis oleks kostja saanud need esitada

ringkonnakohtule. Kostjat esindas ringkonnakohtus vandeadvokaat, kes ei kasutanud õigust

esitada apellatsioonkaebuses taotlusi.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud esindajakulu 903 eurot (käibemaksuta), millele lisandub istungil

osalemise aeg. Ringkonnakohus leiab, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja vaidluse eset, et

apellatsioonimenetluses oli vajalik ja põhjendatud ajakulu, sh istungil veebi teel osalemine,

4 tundi, hinnaga 150 eurot tund, s.o kokku 720 eurot koos käibemaksuga.

(allkirjastatud digitaalselt)