2-23-112616/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-112616

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi X vastu 30 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Europark Estonia apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490),

lepinguline esindaja EA

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.10.2023 otsus osas, milles maakohus jättis OÜ

Europark Estonia nõude 10 euro ulatuses rahuldamata ja jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Europark Estonia hagi

tervikuna ning jätta menetluskulud X kanda.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada OÜ Europark Estonia hagi.

3.2. Mõista Xlt OÜ Europark Estonia kasuks välja 30 eurot.

3.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-23-112616

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Europark Estonia (hageja) esitas 22.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt 30 euro saamiseks. 12.04.2023 esitas võlgnik X (kostja) nõudele

vastuväite. 20.04.2023 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 05.05.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

leppetrahvi võlgnevuse 15 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1) ja sissenõudmiskulu

15 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 1).

3. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX, mille

omanik/vastutav kasutaja kostja on, pargiti 10.10.2022 hageja opereeritavale parkimisalale

(Kotka Tervisemaja, Tallinn) parkimistingimusi rikkudes. Kostja parkis ilma parkimisloata.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahv. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude 15 eurot, maksetähtajaga 24.10.2022,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Kohtueelselt, 21.11.2022 saatis hageja

kostjale meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX, Tallinn. Hageja

palub kostjalt välja mõista leppetrahv 15 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud ka Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

Kostja vastuväited

4. Kostja oli nõus tasuma trahvinõude, kuid vaidles vastu sissenõudmiskulule. Kostja väitis, et

ta ei ela aadressil, kuhu hageja väidetavalt meeldetuletuskirja saatis. See aadress on üksnes tema

registreeritud elukoht. Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju oma e-postiaadressile ega

tegeliku elukoha aadressile. Samuti väitis kostja, et ta ei saanud kätte kojamehe vahele asetatud

trahvinõuet, mis ilmselt oli läinud kaduma, ilma et ta seda märkas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 05.10.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja 20 eurot. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

6. Maakohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav

kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ning et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, samuti,

2-23-112616

et pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas leppetrahvi tegemise ajal sõidukit ja parkis

kõnesolevale parkimisalale. Maakohus tuvastas, et kostja on nõus tasuma leppetrahvinõude.

7. Maakohus nõustus hagejaga, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, kuna hageja on tõendanud

parkimistingimuste rikkumise kostja poolt ning leppetrahvi nõude kohase esitamise kostjale

(VÕS § 158 lg 1, § 159 lg 2). Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on TsÜS

§ 70 järgi loetud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-

117146, p 12; RKTKo 14.06.2017, 3-2-1-53-17, p 13). Käesoleval juhul on hageja fotodega

tõendanud, et paigaldas rikkumise päeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi

teate. Kohus leidis, et kostja on oma kohustust rikkunud ja nõue on muutunud sissenõutavaks

(VÕS § 82 lg 7), mistõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista leppetrahv 15 eurot.

8. Hageja sissenõudmiskulu nõude 15 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 1) rahuldas maakohus 5 euro

ulatuses. Hageja taotles kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist. Nõue sisaldas tasulisi

päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks, sh selleks, et saata kostjale meeldetuletuskiri. Maakohus asus seisukohale,

et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuse kostjale kättetoimetamist. Maakohus pidas oluliseks,

et meeldetuletuskiri oli saadetud aadressile XXX, Tallinn, millel kostja enda väitel ei ela. See-

eest pidas kohus põhjendatuks päringu kulusid Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, pidades selle kulu põhjendatud

suuruseks 5 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel välja 5 eurot.

9. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1), lähtudes sellest, et

kohus rahuldas hagi peaaegu pooles ulatuses.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Hageja

palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies mahus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja leiab, et sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses rahuldamata jätmiseks alust ei

olnud. Hageja on tõendanud parkimistrahvi/leppetrahviteate esitamise kostjale ning

meeldetuletuskirja saatmise kostja rahvastikuregistris olevale aadressile (rahvastikuregistri

seadus, RRS § 65 lg 1, § 68). Hageja sai tugineda vaid rahvastikuregistris olevatele andmetele

ning hagejal ei saanud olla teavet kostja muu elukoha kohta. Hageja heidab maakohtule ette, et

kohus ei ole põhjendanud, kuidas ja kuhu oleks pidanud hageja kostjale meeldetuletuskirja kätte

toimetama, kuid on pidanud saadetud kirjaga seotud kulu põhjendamatuks. Kostja väide mujal

elamise kohta on paljasõnaline, samuti ei ole kostja väitnud, et tal puudus juurdepääs

rahvastikuregistrijärgsel aadressil asuvale postkastile.

12. TsÜS § 70 järgi, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et

teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus

või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab,

et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja leiab,

et tahteavalduse (meeldetuletuskiri) edastamist kirja teel tuleb pidada edastamiseks mõistlikul

viisil (RKTKo 14.06.2017, 3-2-1-53-17, p 13) ning võimalus tahteavaldusega tutvuda (TsÜS

§ 69 lg 2), ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks

tahteavaldusest teada saama (RKTKo 19.12.2005, 3-2-1-156-05, p 10). Käesoleval juhul on

2-23-112616

hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri kostjani toimetada ning lahendada

vaidlus kohtueelselt. Rahvastikuregistri aadressile nõudekirja saatmine on teavitamise nõude

täitmine mõistlikul viisil (HMKo 15.06.2021, 2-21-100750, PMKo 12.10.2022, 2-22-117802,

p 15).

13. Hageja väidab, et piisas ka leppetrahvi nõude tuuleklaasi vahele jätmisest, hageja ei pidanud

seda täiendavalt kätte toimetama. Samuti ei pidanud hageja täiendavat meeldetuletust saatma.

Hageja tegi seda selleks, et lahendada vaidlus kohtuväliselt, st soodsamalt ja kiiremini.

Tuginedes

tarbijalt

nõutavate

sissenõudmiskulude

piirangute

regulatsiooni

väljatöötamiskavatsusele, selgitab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt kulusid, mida ta on

kandnud selleks, et nõuda kostjalt võlg sisse kohtuväliselt. Hageja kulutuste tekkimine on

seotud kostja makseviivitusega. Hageja tegi tasulised päringud Transpordiametisse ja

rahvastikuregistrisse kostja andmete saamiseks ning saadud andmetele tuginedes saadeti välja

meeldetuletuskiri. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel

15 eurot. Seaduses sätestatud piirmäär välistab selle, et tarbijalt nõutaks ebamõistlikult kõrgeid

sissenõudekulusid. 15 eurot on kohtupraktikas samalaadsetel asjaoludel peetud põhjendatud

kuluks (PMKo 11.02.2022, 2-21-128527, p 3.9; HMKo 09.12.2022, 2-22-129149, p 22; HMKo

15.12.2022, 2-22-122867, p 71; PMKo 23.02.2023, 2-22-123600, p 18).

14. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud

jagada TsMS § 162 lg 1 alusel ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et selle menetlemine on vastuolus

põhiseadusega. Kostja hinnangul ei peaks kohus arutama nii väikest nõuet olukorras, kus kostja

on olnud nõus tasuma leppetrahvi nõude. Muus osas jääb kostja väidete juurde, et ta ei näinud

oma sõiduki tuuleklaasil parkimistrahvi ega ole saanud kätte meeldetuletuskirja.

16. Menetluskulude kohta leiab kostja, et kuna tema nõustus maakohtu pakutud

kompromissiga, kuid kostja mitte, siis on maakohus õigesti teinud otsuse, et menetluskulud

jäävad poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 2).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud

osas tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi tervikuna, st mõistab

välja ka sissenõudekulu 10 eurot. Tulenevalt hagi rahuldamisest muudab ringkonnakohus

menetluskulude jaotust maakohtus ning määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse

resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS

§ 654 lg 2 p 2²).

18. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud

osas (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi

sissenõudekulu 10 euro ulatuses rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsus on

jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot (15 eurot

leppetrahvina ja 5 eurot sissenõudekulu eest).

2-23-112616

19. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus ei peaks hageja apellatsioonkaebust

menetlema. Kui tegemist on lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1), siis võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul leiab

ringkonnakohus, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust (TsÜS § 69 lg-d 1 ja 2,

§ 70 koosmõjus RRS § 65, § 68), samuti ei ole maakohus oma otsust TsMS nõuete kohaselt

põhjendanud (TsMS § 442 lg 8). Seega peab ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema

sõltumata sellest, et apellatsiooniastmes on vaidluse all vaid 10 euro suurune nõue.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vääralt jätnud sissenõudekulu 5 eurot

ületavas osas kostjalt välja mõistmata. Samuti on hageja vaidlustanud menetluskulude jaotuse.

Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus nõude menetlemata jätmiseks.

20. Kuna kostja nõustus juba maakohtus leppetrahvi 15 eurot tasumisega ega ole vaidlustanud

leppetrahvi temalt väljamõistmist, lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte vahel puudub

vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid. Samuti on maakohtu otsusega selle jõustunud osas

tuvastatud, et kostja on teatanud hagejale leppetrahvist kohasel viisil, st leppetrahvi kviitungi

sõiduki tuuleklaasi alla panemisega. Ringkonnakohtu lahendada on seega vaid küsimus, kas

hageja sissenõudekulu tervikuna (st veel 10 euro ulatuses) kostjalt väljamõistmiseks on alust.

21. Maakohus jaatas hagejal päringute (Transpordiamet, rahvastikuregister) tõttu tekkinud kulu

5 eurot, kuid jättis hageja sissenõudekulu nõude ülejäänud osas (10 eurot) rahuldamata.

Maakohus põhjendas oma otsust sellega, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja kostjale

kättetoimetamist, kuna kiri saadeti aadressile, kus kostja enda sõnul ei ela. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades asunud seisukohale, et hageja ei ole

meeldetuletuskirja kostjale kätte toimetanud, kuigi meeldetuletuskiri oleks tulnud lugeda kostja

poolt kättesaaduks (TsÜS § 69 lg-d 1 ja 2, § 70 koosmõjus RRS § 65, § 68). Maakohus ei ole

oma otsust hagi selles osas rahuldamata jätmisel ka piisavalt põhjendanud. Samuti on maakohtu

otsus 5 euro muu hulgas rahvastikuregistri päringu eest kulu väljamõistmise kohta vastuoluline.

Kui maakohus ei pidanud kostja rahvastikuregistrijärgset aadressi oluliseks, siis on arusaamatu,

miks pidas kohus rahvastikuregistrisse päringu tegemise kulu asjakohaseks.

22. Käesoleval juhul on hageja Transpordiametisse tehtud päringuga (dtl 59–63) tuvastanud

selle, et parkimiskorda rikkudes pargitud sõiduk kuulus kostjale. Rahvastikuregistrisse tehtud

päringuga sai hageja teada, et kostja elukoht on XXX, Tallinn. 21.11.2022 saatis hageja kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile meeldetuletuskirja (dtl 64–65). Meeldetuletuskirjas on

märgitud, et leppetrahvi nõue on 15 eurot ja kirjaga seotud sissenõudmiskulu on 15 eurot.

30 eurot paluti kostjal tasuda hiljemalt 01.12.2022. Hageja tõendas kirja saatmist 26.06.2023

menetlusdokumendis esitatud kuvatõmmisega Omniva veebilehelt. Kuvatõmmise kohaselt oli

kirja XXXXXXXXXXXXX puhul tegemist hageja saadetud meeldetuletuskirjaga (dtl 87).

23. RRS § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi,

kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 65 lg 2 järgi, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt

elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid,

valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (st elukoha aadressi). Teised

elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Kostja ei ole vaidlustanud, et XXX,

Tallinn on tema rahvastikuregistri järgne aadress, vaid on väitnud, et ta ei ela sel aadressil.

Kostja ei ole seda väidet tõendanud. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta ei saaks nimetatud

aadressile saadetud posti kätte.

2-23-112616

24. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, ei

tähenda see, et sellele aadressile saadetud kirju ei saa lugeda kättesaaduks TsÜS § 69 lg-te 1

ja 2 tähenduses. RRS § 68 kohaselt on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama

rahvastikuregistris

enda

elukoha

aadressi

olemasolu

ja

õigsuse.

Hageja

tegi

rahvastikuregistrisse päringu ning sai teada kostja aadressi XXX Tallinn, millele saatis

meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et hageja võis pidada rahvastikuregistrisse kantud aadressi

selliseks aadressiks, millelt kostja saab teate kätte. Hageja ei pidanud täiendavalt tuvastama

kostja muud elukohta ega saatma teadet alternatiivselt mõne muu kanali kaudu. Samuti nõustub

ringkonnakohus hagejaga, et asjaomase kirja posti teel isiku rahvastikuregistrisse kantud

aadressil saatmine on tahteavalduse edastamine mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses

(RKTKo 14.06.2017, 3-2-1-53-17, p 13). Seega tekkis kostjal meeldetuletuskirja saatmise

järgselt – ajast, mil kiri pidi tavapäraselt kostja postkasti jõudma – mõistlik võimalus

tahteavaldusega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2), kuna TsÜS § 69 lg 2 järgi ei pea tahteavalduse

jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega

selle sisust teadlik (RKTKo 19.12.2005, 3-2-1-156-05, p 10). Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri kostjani toimetada

ning lahendada vaidlus kohtueelselt.

25. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul meeldetuletuskirja saatmisega seotud ja nõutud kulu

15 eurot tervikuna põhjendatud kulu. Esiteks ei oleks sissenõudmiskulu üldse tekkinud, kui

kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud. Ent ka meeldetuletuskirja

saatmine on kostja huvides, kuna sellele reageerimine oleks võimaldanud kostjal kulusid kokku

hoida, st säästnud teda kohtukuludest. Kuna kostja ka meeldetuletuskirja järgselt võlgnevust ei

tasunud (kostja ei teinud seda ka maksekäsu kiirmenetluses), siis on põhjendatud

sissenõudekulu kostjalt väljamõistmine.

26. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja

on sisustanud oma 15 euro nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud

päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja postiaadressile.

27. Ringkonnakohus märgib, et kuigi VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot,

st võib välja mõista ka väiksema summa, siis on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

tunnustatud 15 euro väljamõistmist olukorras, kus asjaomane nõue koosneb päringutest

riigiasutustele ja meeldetuletuskirjast (vt nt HMKo 09.12.2022, 2-22-129149, p 22; HMKo

15.12.2022, 2-22-122867, p 71; PMKo 23.02.2023, 2-22-123600, p 18). Kohtupraktika vastab

asjaomase sätte kehtestamise eesmärgile. Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning

õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse (786 SE) eelnõu seletuskirjas on ühelt

poolt märgitud, et eelnõuga loodavas §-s 113² sätestatakse konkreetsed ülempiirid tarbijalt

nõutavate sissenõudmiskulude suurusele, et kaitsta seeläbi makseviivitusse jäänud tarbijat

ebamõistlikult kõrgete sissenõudmiskulude eest, mis võiksid tema makseraskusi ja

majanduslikult keerulist olukorda veelgi süvendada. Teisalt peaks regulatsiooni täpsustamine

hõlbustama kohute ja järelevalveasutuste tööd, kuna tulevikus peaksid nad kontrollima

konkreetsetest summalistest ülempiiridest kinnipidamist, mitte hindama sissenõudmiskulude

mõistlikkust, mis on määratlemata õigusmõiste ning millele hinnangu andmine on oluliselt

keerulisem.

2-23-112616

28. Käesoleval juhul on kostja vaielnud hageja sissenõudmiskuludele vastu põhjusel, et ta ei

ole väidetavalt meeldetuletuskirja kätte saanud, mitte seetõttu, et kulud oleksid iseenesest

ülemäärased. Kuna nii päringute tegemine (sh rahvastikuregistrile päringu saatmine, kuna muul

moel ei saanud hageja kostja aadressi teada) kui ka meeldetuletuskirja saatmine on põhjendatud

ja sellise kulu eesmärk on olnud võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude

ärahoidmine, siis leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada kogu sissenõudekulu 15 euro

suuruses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles sissenõudekulu jäi 10 euro

osas rahuldamata.

29. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse eelnimetatud põhjustel, siis ei

vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes hageja apellatsioonkaebuse

muudele väidetele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi ka maakohtu

poolt rahuldamata jäetud osas, siis tuleb muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning

jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Seoses kostja vastuse väitega, et maakohus tugines õigesti menetluskulusid jaotades TsMS

§ 163 lg-le 2, märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda

tuginedes TsMS § 163 lg-le 1, kuna hagi rahuldati peaaegu pooles ulatuses. Kuna

ringkonnakohus rahuldab hagi ka rahuldamata jäänud osas, siis puudub alus jagada

menetluskulusid muul viisil kui TsMS § 162 lg 1 alusel.

31. Ringkonnakohtus

rahuldab

hageja

apellatsioonkaebuse,

mistõttu

jäävad

ka

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei ole kohtu

määratud tähtajaks (07.03.2024) menetluskulude nimekirja esitanud.

32. Maakohus on oma otsuse resolutsioonis märkinud üksnes menetluskulu jaotuse (mille

ringkonnakohus tühistab). Kuna maakohus ei määranud kindlaks poolte menetluskulusid ning

kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldab hagi tervikuna, sh jätab

menetluskulud tervikuna kostja kanda, siis jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-

d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt