3-24-801/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPPA esitas 15.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku kinnipidamise alus. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja
Legislator headnote
AI generated3-24-801/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-801
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud
esindaja Katri Bergmann
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X (sünd. XX XX XXXX)
Asja läbivaatamine
16.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).
2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §
204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. PPA esitas 15.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku
kinnipidamiseks
ja
kinnipidamiskeskusesse
(KPK)
paigutamiseks
välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd
isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud
kinnipidamise alus. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 9 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on
kokkuvõtlikult järgmised.
1.1. 15.03.2024 kell 09.03 peeti isik kinni Tallinna sadamas D-terminalis, kui teda kontrolliti
Soome suunduva laeva "Megastar" piletikontrollis. Isik esitas enda isiku tuvastamiseks Tšehhi
kodaniku isikutunnistuse, nimele X, mis osutus täielikuks võltsinguks. Sh oli isikul kaasas Läti
Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja kaart nr 2994, väljastatud 14.11.2023, mis annab
talle viibimisaluse ainult Läti Vabariigis (taotlemise ajal kohustus viibida riigis, kus taotleb
varjupaika). Esmasel vestlusel isik kinnitas, et ta allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja
kohustused, ja teab, et peab viibima selle ajal Lätis. Siiski sõnas isik veel, et tema neid liikumise
3-24-801
2(4)
piiranguid ei aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad juba
ees. Isikul oli planeeritud marsruut Saksamaale jõudmiseks, sh oli isiku isiklikes asjades vihik,
milles saksakeelsed väljendid. Isik on varasemalt (2023 aasta novembris) saabunud Schengeni
viisaalale ebaseaduslikult piiri ületades (Läti-Valgevene piir) selleks mitte ettenähtud kohas, on
hankinud
endale
Tšehhi
kodaniku
võltsitud
isikutunnistuse
ning
lahkus
Läti
varjupaigataotlejate keskusest plaaniga sinna mitte enam naasta.
1.2. Isik võeti 15.03.2024 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele (illegaal nr 1052277550)
ning PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse
Läti Vabariigis ja Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
1.3. Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi
määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määruse))
artikli 24 lg-st 2. Viidatud norm sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.
detsembri 2008.a direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide
ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 6 lõikest 2, kui
liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr
603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse /…/ tagasivõtmispalve
võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5
kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest arvates.
1.4. PPA-le teadaolevalt on isik Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning
tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist.
Isiku sõnul oli tema sihtkoht Saksamaa. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse
jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Eesti Vabariigi kaudu Saksamaale. Samuti
ei olnud see isiku esimene katse Lätist lahkuda ja oma sihtriiki jõuda. Isiku sõnul jõudis ta
eelmisel korral Poolani, kus ta kinni peeti ja saadeti tagasi Lätti. Seega isik on teadlik, et ta ei
tohi Lätist lahkuda ja teistes Schengeni riikides viibida. Isiku sõnul planeeris ta seekord
teekonna läbi Eesti-Soome ja Rootsi, et rongiga jõuda Saksamaale. PPA hinnangul antud isiku
käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eluliselt ei
ole usutav, et isik nüüd loobuks oma plaani elluviimisest ja jääks Eestisse ootama, kuni ta
antakse Lätti tagasi. Isik on teinud oma ebaseadusliku rände jooksul märkimisväärseid kulutusi,
et jõuda Saksamaale. Isiku sõnul on ta vahendajatele maksnud kokku ca 5000 dollarit.
2. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel
tagasivõtumenetluse ajaks (VRKS § 32 lg 1, § 361 lg 1). PPA hinnangul esineb isiku suhtes
põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21, § 361 lg 2 p 7, VSS § 68 p 9) ning puudub alus arvata, et
vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema
rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile.
2.1. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,
registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes
tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks
leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks
isiku
suhtes
mitut
erinevat
järelevalvemeedet
samaaegselt,
kuivõrd
leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku
varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17,
p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu
tuvastamisel
ei
suuda
isiku
paigutamine
majutuskeskusesse
ning
leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb
isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega.
3-24-801
3(4)
Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat
põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta ning isikul
puuduvad rahalised vahendid. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Läti varjupaigataotlejate
keskusest ilma Läti Vabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata,
et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib
omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline
piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik
tuli Lätist Eestisse ning varasemalt liikus Lätist Poolasse, kus ta samuti kinni peeti ja anti Lätile
tagasi.
2.2. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine
vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3. PPA selgitas puudutatud isikule 16.03.2024 kohtuistungil, et kui kohus annab
haldustoiminguks loa, siis paigutatakse isik teistesse tingimustesse, kus saab vabalt ka õues
ringi liikuda. PPA selgitas vastuseks kohtu küsimusele, kas tagasivõtupalve on juba esitatud, et
Läti Vabariigile esitatakse tagasivõtmisepalve alles esmaspäeval, mil tuleb vastav ametnik
tööle.
4. Puudutatud isik selgitas 16.03.2024 kohtuistungil, et saabus 15.03.2024 Eestisse Lätist, kus
viibis varjupaigataotlejate keskuses. Isik oli teadlik, et ei tohtinud Lätist lahkuda. Tuli Eestisse
eesmärgiga minna Soome ja sealt edasi Saksamaale. Saksamaal on isikul sugulased. Eestis
sugulasi ega tuttavaid ei ole. Varasemalt on isik ka Lätist lahkunud ilma loata, see oli oktoobris
2023. Vastuseks küsimusele, et kuhu KPK-st vabanemisel isik läheks, teatas isik, et läheks kohe
Läti Vabariiki.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA
taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024
(kaasa arvatud).
6. Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa
andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et
kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu
29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14).
7. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2
sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,
taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks
KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinni
pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole
võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud
olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat
vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisohtu
tuleb sisustada lähtudes VSS § 68.
8. Täidetud on VRKS § 362 lg 2 eeldused. Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik
eesmärgiga anda ta Läti Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lg 2 p 7). Riigikohus on selgitanud määruses nr 3-
22-56/87, et kui Läti Vabariigis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse
3-24-801
4(4)
taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema
Lätis esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt
Riigikohtu määrus nr 3-22-56/87, p 20). Käesoleval juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja
staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Läti Vabariik teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema
rahvusvahelise kaitse taotluse osas (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 90).
9. Küll aga peab isiku KPK-sse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul
puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68
p-dega 2 ja 9). Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 15.03.2024
isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele
isikule (VSS § 68 p 2) (dtl 12). Seejuures on tuvastatud, et tegemist on täieliku võltsinguga (dtl-
d 81-82). Ka 16.03.2024 toimunud kohtuistungil selgitas isik, et tal puuduvad ametlikud
dokumendid. Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Läti Vabariigist rahvusvahelise
kaitse taotluse menetluse ajal, kuigi oli teadlik, et Lätist lahkuda ei tohi (vt küsitluse protokoll,
lk 4) ning on teinud seda korduvalt. Varasemalt on isik lahkunud Läti Vabariigist 2023. aastal,
nagu selgitas isik 16.03.2024 kohtuistungil. Sellega on täidetud ka põgenemisoht VSS § 68
punkti 9 tähenduses. Sellest johtuvalt on põhjendatud jaatada põgenemisohu esinemist. Ühtlasi
puudub isikul Eestis elukoht, siin ei ole tal sugulasi ega ka muid perekondlikke sidemeid, mida
isik on kinnitanud küsitluse käigus PPA-ga (vt 15.03.2024 küsitluse protokoll, lk 6) ning ka
16.03.2024 kohtuistungil.
10. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku
suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-
3-1-24-17, p 13). Eelnevalt väljatoodud asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja Läti
Vabariigist lahkumine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal) nähtub, et isiku varasem
käitumine sellist usaldust ei tekita. Ühtlasi ei ole usutav isiku poolt 16.03.2024 kohtuistungil
antud selgitus, et kui ta vabaneks KPK-st, siis suunduks koheselt Läti Vabariiki. Olukorras, kus
isik on kinnitanud 16.03.2024 kohtuistungil, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kus on tal
sugulased ning ka varasemalt on isik püüdnud ebaseaduslikult Lätist lahkudes sinna jõuda, on
väheusutav, et isik nüüd oma meelt oleks muutnud. Seda enam, et isiku kinnipidamise
protokollist nähtuvalt on isik märkinud, et allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja
kohustused, ja teab, et peab viibima sellel ajal Lätis, kuid tema neid liikumise piiranguid ei
aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad (dtl 12).
11. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks
ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus Läti
Vabariigile üleandmiseks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede
mõõdukas. Samuti on PPA põhjendatult selgitanud, et tagasivõtmisepalve vormistamine ja
esitamine ning sellele vastuse saamine võib võtta kuni 2 kuud aega1.
12. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku
kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse
äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
1 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid
ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) artikkel 24 lg-d 1 ja 2 ning artikkel
lg
1. Kättesaadav
elektrooniliselt:
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0604&qid=1710577976155