3-24-801/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-801

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. XX XX XXXX)

Asja läbivaatamine

16.03.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA esitas 15.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

(KPK)

paigutamiseks

välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd

isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud

kinnipidamise alus. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 9 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. 15.03.2024 kell 09.03 peeti isik kinni Tallinna sadamas D-terminalis, kui teda kontrolliti

Soome suunduva laeva "Megastar" piletikontrollis. Isik esitas enda isiku tuvastamiseks Tšehhi

kodaniku isikutunnistuse, nimele X, mis osutus täielikuks võltsinguks. Sh oli isikul kaasas Läti

Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja kaart nr 2994, väljastatud 14.11.2023, mis annab

talle viibimisaluse ainult Läti Vabariigis (taotlemise ajal kohustus viibida riigis, kus taotleb

varjupaika). Esmasel vestlusel isik kinnitas, et ta allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja

kohustused, ja teab, et peab viibima selle ajal Lätis. Siiski sõnas isik veel, et tema neid liikumise

3-24-801

2(4)

piiranguid ei aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad juba

ees. Isikul oli planeeritud marsruut Saksamaale jõudmiseks, sh oli isiku isiklikes asjades vihik,

milles saksakeelsed väljendid. Isik on varasemalt (2023 aasta novembris) saabunud Schengeni

viisaalale ebaseaduslikult piiri ületades (Läti-Valgevene piir) selleks mitte ettenähtud kohas, on

hankinud

endale

Tšehhi

kodaniku

võltsitud

isikutunnistuse

ning

lahkus

Läti

varjupaigataotlejate keskusest plaaniga sinna mitte enam naasta.

1.2. Isik võeti 15.03.2024 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele (illegaal nr 1052277550)

ning PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

Läti Vabariigis ja Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

1.3. Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi

määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määruse))

artikli 24 lg-st 2. Viidatud norm sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.

detsembri 2008.a direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide

ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 6 lõikest 2, kui

liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr

603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse /…/ tagasivõtmispalve

võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5

kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest arvates.

1.4. PPA-le teadaolevalt on isik Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning

tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist.

Isiku sõnul oli tema sihtkoht Saksamaa. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse

jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Eesti Vabariigi kaudu Saksamaale. Samuti

ei olnud see isiku esimene katse Lätist lahkuda ja oma sihtriiki jõuda. Isiku sõnul jõudis ta

eelmisel korral Poolani, kus ta kinni peeti ja saadeti tagasi Lätti. Seega isik on teadlik, et ta ei

tohi Lätist lahkuda ja teistes Schengeni riikides viibida. Isiku sõnul planeeris ta seekord

teekonna läbi Eesti-Soome ja Rootsi, et rongiga jõuda Saksamaale. PPA hinnangul antud isiku

käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eluliselt ei

ole usutav, et isik nüüd loobuks oma plaani elluviimisest ja jääks Eestisse ootama, kuni ta

antakse Lätti tagasi. Isik on teinud oma ebaseadusliku rände jooksul märkimisväärseid kulutusi,

et jõuda Saksamaale. Isiku sõnul on ta vahendajatele maksnud kokku ca 5000 dollarit.

2. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel

tagasivõtumenetluse ajaks (VRKS § 32 lg 1, § 361 lg 1). PPA hinnangul esineb isiku suhtes

põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21, § 361 lg 2 p 7, VSS § 68 p 9) ning puudub alus arvata, et

vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema

rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile.

2.1. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes

tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks

leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks

isiku

suhtes

mitut

erinevat

järelevalvemeedet

samaaegselt,

kuivõrd

leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku

varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17,

p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu

tuvastamisel

ei

suuda

isiku

paigutamine

majutuskeskusesse

ning

leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb

isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega.

3-24-801

3(4)

Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat

põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta ning isikul

puuduvad rahalised vahendid. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Läti varjupaigataotlejate

keskusest ilma Läti Vabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata,

et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib

omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik

tuli Lätist Eestisse ning varasemalt liikus Lätist Poolasse, kus ta samuti kinni peeti ja anti Lätile

tagasi.

2.2. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

3. PPA selgitas puudutatud isikule 16.03.2024 kohtuistungil, et kui kohus annab

haldustoiminguks loa, siis paigutatakse isik teistesse tingimustesse, kus saab vabalt ka õues

ringi liikuda. PPA selgitas vastuseks kohtu küsimusele, kas tagasivõtupalve on juba esitatud, et

Läti Vabariigile esitatakse tagasivõtmisepalve alles esmaspäeval, mil tuleb vastav ametnik

tööle.

4. Puudutatud isik selgitas 16.03.2024 kohtuistungil, et saabus 15.03.2024 Eestisse Lätist, kus

viibis varjupaigataotlejate keskuses. Isik oli teadlik, et ei tohtinud Lätist lahkuda. Tuli Eestisse

eesmärgiga minna Soome ja sealt edasi Saksamaale. Saksamaal on isikul sugulased. Eestis

sugulasi ega tuttavaid ei ole. Varasemalt on isik ka Lätist lahkunud ilma loata, see oli oktoobris

2023. Vastuseks küsimusele, et kuhu KPK-st vabanemisel isik läheks, teatas isik, et läheks kohe

Läti Vabariiki.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024

(kaasa arvatud).

6. Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa

andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14).

7. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,

taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinni

pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Põgenemisohtu

tuleb sisustada lähtudes VSS § 68.

8. Täidetud on VRKS § 362 lg 2 eeldused. Tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik

eesmärgiga anda ta Läti Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lg 2 p 7). Riigikohus on selgitanud määruses nr 3-

22-56/87, et kui Läti Vabariigis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse

3-24-801

4(4)

taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema

Lätis esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt

Riigikohtu määrus nr 3-22-56/87, p 20). Käesoleval juhul on isik rahvusvahelise kaitse taotleja

staatuses, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole Läti Vabariik teinud isiku suhtes lõplikku otsust tema

rahvusvahelise kaitse taotluse osas (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 90).

9. Küll aga peab isiku KPK-sse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul

puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68

p-dega 2 ja 9). Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 15.03.2024

isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele

isikule (VSS § 68 p 2) (dtl 12). Seejuures on tuvastatud, et tegemist on täieliku võltsinguga (dtl-

d 81-82). Ka 16.03.2024 toimunud kohtuistungil selgitas isik, et tal puuduvad ametlikud

dokumendid. Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Läti Vabariigist rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluse ajal, kuigi oli teadlik, et Lätist lahkuda ei tohi (vt küsitluse protokoll,

lk 4) ning on teinud seda korduvalt. Varasemalt on isik lahkunud Läti Vabariigist 2023. aastal,

nagu selgitas isik 16.03.2024 kohtuistungil. Sellega on täidetud ka põgenemisoht VSS § 68

punkti 9 tähenduses. Sellest johtuvalt on põhjendatud jaatada põgenemisohu esinemist. Ühtlasi

puudub isikul Eestis elukoht, siin ei ole tal sugulasi ega ka muid perekondlikke sidemeid, mida

isik on kinnitanud küsitluse käigus PPA-ga (vt 15.03.2024 küsitluse protokoll, lk 6) ning ka

16.03.2024 kohtuistungil.

10. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-24-17, p 13). Eelnevalt väljatoodud asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja Läti

Vabariigist lahkumine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal) nähtub, et isiku varasem

käitumine sellist usaldust ei tekita. Ühtlasi ei ole usutav isiku poolt 16.03.2024 kohtuistungil

antud selgitus, et kui ta vabaneks KPK-st, siis suunduks koheselt Läti Vabariiki. Olukorras, kus

isik on kinnitanud 16.03.2024 kohtuistungil, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kus on tal

sugulased ning ka varasemalt on isik püüdnud ebaseaduslikult Lätist lahkudes sinna jõuda, on

väheusutav, et isik nüüd oma meelt oleks muutnud. Seda enam, et isiku kinnipidamise

protokollist nähtuvalt on isik märkinud, et allkirjastas varjupaiga taotlemisel õigused ja

kohustused, ja teab, et peab viibima sellel ajal Lätis, kuid tema neid liikumise piiranguid ei

aktsepteeri ning tema eesmärk on minna Saksamaale, kus on tema sõbrad (dtl 12).

11. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks

ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus Läti

Vabariigile üleandmiseks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede

mõõdukas. Samuti on PPA põhjendatult selgitanud, et tagasivõtmisepalve vormistamine ja

esitamine ning sellele vastuse saamine võib võtta kuni 2 kuud aega1.

12. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.05.2024 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid

ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) artikkel 24 lg-d 1 ja 2 ning artikkel

lg

1. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0604&qid=1710577976155