2-23-12908/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12908

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3962,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja Julia Dmitrijeva (STS Consulting OÜ, e-post:

stsclaims@gmail.com)

Kostja Ryanair Designated Activity Company (välismaa

registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild (LEXTAL Advokaadibüroo, e-post:

kristi.sild@lextal.ee)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada lõppotsusega osaliselt.

2. Käesoleva lõppotsuse lahutamatuks osaks on 24.01.2024 õigeksvõtul põhinev osaotsus,

millega kohus mõistis Ryanair Designated Activity Companylt välja Flagito OÜ kasuks

asenduslennukulud 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud 160 eurot.

3. Mõista lisaks 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldatud nõuetele

käesoleva lõppotsusega Ryanair Designated Activity Companylt välja Flagito OÜ

kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2023 kuni 11.09.2023 eest

summas 2,94 eurot ja alates 12.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Flagito OÜ nõue mõista Ryanair Designated Activity Companylt

välja lennu tühistamise hüvitis 1600 eurot.

5. Rahuldada Flagito OÜ taotlus ja tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud 45 % ulatuses Flagito OÜ kanda ja 55 % ulatuses Ryanair

Designated Activity Company kanda.

7. Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel K. B., E. S., S. K. ja S. V. kinnitatud broneering HMMGHR

Ryanair Designated Activity Company (kostja) 15.07.2023 lennule FR5604 Roomast Tallinnasse.

Nimetatud lend tühistati. Asenduslendu pakuti 19.07.2023, kuid broneerimise käigus selgus, et lend

on juba täis. Seega pakkus kostja välja järgmise asenduslennu, mis pidi toimuma 22.07.2023.

Pakutud asenduslend ei olnud mõistlik ega võrreldavatel reisitingimustel. Seega ostsid reisijad uued

lennupiletid Roomast Tallinnasse saabumisajaga 18.07.2023. Reisijatel tekkisid kulud kokku

2347,27 euro ulatuses lennu tühistamise tõttu. 21.07.2023 seisuga on kostja tagastanud sellest

summast üksnes 139,04 eurot reisija kohta, kokku nelja reisija eest 556,16 eurot (esialgsete

lennupiletite maksumus marsruudil Rooma-Tallinn). Seega jäi reisijatel kostjalt saamata kokku

1791,11 eurot (2347,27 – 556,16), mis oli tingitud esialgsete lennupiletite ja kallimate asenduslennu

piletite hinna erinevusest. 17.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le (hageja).

Käesoleval juhul oleksid reisijad kostja poolt pakutud asenduslennuga jõudnud sihtkohta 7 päeva

hiljem, kui esialgu planeeritud oli. Hageja on seisukohal, et kostja ei täitnud eelkirjeldatud kohustust,

mistõttu pidid reisijad iseseisvalt ostma asenduslennu Rooma-Tallinn. Samuti on hageja seisukohal,

et kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele erinevaid asenduslende, millega reisijad oleksid jõudnud

sihtkohta enne kostja pakutud asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva, s.o 22.07.2023. Kostja

ei ole pakkunud omalt poolt teekonna muutmist (esimese võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate

pakutavaid lende, mistõttu pole kostja täitnud hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki

vajalikke meetmeid. Seega ei ole kostja vabastatud hüvitise (400 eurot x 4 reisijat, s.o kokku 1600

eurot) maksmise kohustusest ega ka esialgsete ja uute lennupiletite hinnavahe tasumise kohustusest

(1791,11 eurot). Algselt kavandatud lend pidi toimuma 15.07.2023, kuid kostja teavitas reisijaid

lennu tühistamisest alles 13.07.2023. Hageja juhib tähelepanu sellele, et alates 08.07.2023 olid

meedias uudised planeeritud streigist. Seetõttu rõhutab hageja, et lennuettevõtjal oli piisavalt aega

pakkuda reisijatele abi uute lendude leidmisel. Hageja rõhutab, et kostja ei ole esitanud alternatiivina

teiste lennuettevõtjate opereeritud lende, vaid on keskendunud ainult enda opereeritud lendudele, mis

ei vasta käesoleval juhul „esimesel võimalusel“ põhimõttele. Hageja saatis kostjale reisijate nõude

18.08.2023 ja 21.08.2023 (reisija S. V. nõue esitati esmakordselt maksekäsus). 21.08.2023 keeldus

võlgnik kahju hüvitamast. Nimetatud kuupäevadest on muutunud põhinõue sissenõutavaks, kuid

hagiavalduses on viivist arvestatud alates 07.09.2023. Hageja teavitas kostjat lennu tühistamisest

tulenevast nõudest summas 2955 eurot (5,45 eurot vähem, kui kostja oleks pidanud tagastama)

18.08.2023 ja 21.08.2023. 21.07.2023 tagastas kostja esialgsete piletite maksumuse summas 417,12

eurot. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 2543,33 euro suuruselt kahjusummalt alates

07.09.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (11.09.2023) 4,18 eurot. TsMS § 367 kohaselt

nõuab hageja viivist põhinõude summalt 3391,11 (viivis nelja reisija nõude summa osas) eurot alates

maksekäsu esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 160 eurot (40 eurot x 4 reisijat), kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt

täitnud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise ja kahjuhüvitise kogusummas 3391,11 eurot,

põhivõlgnevuselt (2543,33 eurot) perioodil 07.09.2023 kuni 11.09.2023 sissenõutavaks muutunud

viivise 12 % aastas summas 4,18 eurot ja tulevikku suunatuna põhivõlgnevuselt (3391,11 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni

ning sissenõudmiskulud summas 160 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja tunnistab haginõuet osaliselt

1951,11 euro ulatuses, mis puudutab asenduslennu ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostja on

nõus tasuma 447,77 eurot reisija kohta (kokku 1791,11 eurot) ning tasuma VÕS § 1131 lg-s 1

sätestatud sissenõudmiskulud summas 160 eurot (4 x 40 eurot). Seega on kostja nõus hagejale kokku

hüvitama 1791,11 + 160= 1951,11 eurot. Lisaks eelviidatud asenduslennu- ja sissenõudmiskuludele

nõuab hageja Euroopa määruse 261/2004 art 7 lg 1 alusel hüvitist summas 1600 eurot ning viiviseid.

Kostja nende nõuetega ei nõustu ja palub nimetatud nõuetes jätta hagi rahuldamata. Haginõude

aluseks olnud 15.07.2023 lennu FR5604 CIA-TLL tühistamine oli tingitud erakorralistest

asjaoludest- Itaalia lennujaama töötajate üleriigilisest streigist, mida Ryanair DAC mõjutada ei

saanud. Kuivõrd kõnealune streik oli Itaalia lennujaamade töötajate üleriigiline streik ning puudutas

sisuliselt kõiki lennujaama töötajaid, ei oleks olnud võimalik lendusid streigi ajal läbi viia,

sealhulgas streikisid pagasikäitlejad, lennule registreerimise personal ning osad piloodid ja

lennumeeskonnad, ilma kelleta ei oleks nii lennuks ettevalmistavaid tegevusi kui ka lendu ise

võimalik teostada. Lennu tühistamine oli seega konkreetselt ning vahetult seotud streigi

toimumisega. Antud juhul on täidetud ka teine hüvitise maksmisest keeldumise asjaolu- kõnealuse

lennu tühistamist ei olnud võimalik kostjal vältida mistahes meetmetega. Kuivõrd streik oli

üleriigiline, pikaajaline (8 tundi, kell 10-18), puudutas kõiki Itaalia lennujaamu ja ka enamusi

Itaaliasse suunduvaid ning sealt väljuvaid lennuettevõtjaid, siis ei oleks olnud võimalik kasutada

teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks. Ka teise lennuettevõtja kasutamine ei oleks aidanud

reisijatel õigeaegselt sihtkohta saabuda. Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende

(ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle 220 lennu). See mõju oli kumulatiivne. Ka teised

lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele asenduslennud ning ka teistel lennuettevõtjatel oleks

olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline pakkuda hagejale nõudeid loovutanud reisijatele

asenduslendu varasemal ajal. Kostja pakkus hagejale asenduslendu- esialgseks lennuajaks

19.07.2023, st neli päeva pärast algset lendu ning selle lennu kiire täitumise tõttu, enne kui

vaidlusalused reisijad oma broneeringu tegid, ka 22.07.2023. Kuivõrd pakutud 22.07.2023 aeg

reisijatele ei sobinud, siis nad otsustasidki broneerida ise lennu, mille piletihinna on kostja nõus

hagejale hüvitama. Kostja oli hoolas ning üritas reisijate jaoks võimalikult soodsa ning kiire

lahenduse leida, kuid streigi tulemusena tekkinud kaos tekitas lennujaamades ülekoormuse ning

sisuliselt tegi võimatuks kõigile reisijatele kohese tagasilennu pakkumise. Kokkuvõttes põhjustasid

lennu tühistamise antud juhul erakorralised asjaolud, mis ei ole omased lennuettevõtja tavalisele

tegevusele ning mille üle puudus lennuettevõtjal tegelik kontroll ning mida ei oleks kostjal olnud

võimalik ära hoida mistahes meetmetega. Seetõttu ei ole kostjal kohustust maksta määruse 261/2004

alusel nõutud hüvitist 400 eurot reisija kohta (kokku 1600 eurot) ning kostja vaidleb sellele nõudele

vastu nõude põhisummas ja kõikide kaasnevate kulude ja kõrvalnõuete, sealhulgas intressi osas.

Menetluse käik

3. Flagito OÜ esitas 11.09.2023 (täiendatud 25.09.2023) Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu

avalduse Ryanair Designated Activity Company (võlgnik) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus andis

29.09.2023 välja Euroopa maksekäsu, mis tehti võlgniku esindajale 20.11.2023 teatavaks avalikus e-

toimikus. 20.11.2023 esitas võlgnik Euroopa maksekäsule vastuväite. 29.11.2023 määrusega lõpetas

kohus Euroopa maksekäsumenetluse, jätkas Flagito OÜ poolt Ryanair Designated Activity Company

vastu esitatud avalduse menetlemist hagimenetluses ja andis Flagito OÜ nõude üldises korras

jagamiseks Harju Maakohtu kantseleile.

4. 06.12.2023 määrusega kohustas Harju Maakohus Flagito OÜ-d esitama nõuetele vastava

põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma

vajadusel täiendavat riigilõivu hiljemalt 14 päeva jooksul määruse koostamisest, s.o hiljemalt

20.12.2023.

5. 20.12.2023 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

6. 22.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras, et asja arutamine toimub

lihtmenetluses. Kohus selgitas, et kohus kuulab menetlusosalised nende taotlusel ära. Ühtlasi määras

kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest.

Kohus märkis, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, siis annab kohus selleks

tähtaja 10 päeva kostja vastuse edastamisest.

7. 05.01.2024 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millele hageja omakorda esitas seisukoha

18.01.2024. Hageja ei vaidle vastu väitele, et lendude tühistamine oli põhjustatud Itaalia

lennujaamade töötajate üleriigilisest streigist. Samas ei saa hageja asuda seisukohale, et käesoleval

juhul on lennu tühistamise põhjuseks erakorraline asjaolu, kuna lennu tühistamist põhjustavad

tegurid olid pikka aega ette teada ja kostjal oli võimalus olukorda mõjutada, et lennutõrge ei

avaldaks reisijatele ülemäärast mõju. Euroopa Kohtu seisukoht on, et vastavalt määruse artikli 5

lõike 3 sätetele, kus lennuettevõtjale on pandud kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid

erakorraliste asjaolude ületamiseks, peab lennuettevõtja juba lennu planeerimise etapis mõistlikult

arvestama potentsiaalse lennu tühistamise riskiga, mis võib tekkida erakorraliste asjaolude

ilmnemisel. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta

ei ole võtnud kõiki määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud vajalikke meetmeid. Hageja

juhib tähelepanu sellele, et juba alates 08. juulist 2023, ehk seitse päeva enne esialgselt planeeritud

lendu, ilmusid meedias uudised planeeritava üleriigilise streigi kohta. Samuti oli teada ajavahemik,

mil lennud ei toimunud- nimelt kella 10.00 kuni 18.00. See tähendab, et kostjal oli terve nädal aega

planeerida ja ümber korraldada reisijate lennud, et lennutõrge mõjutaks neid minimaalselt. Hageja on

seisukohal, et lennujaama töötajate streigist tingituna, mis kestis kuni kella 18.00-ni, oli kostjal

võimalus nihutada lennu väljumisaega hilisemale kellaajale. Isegi, kui pidada lendude väljumise

võimatust kuni 18.00 erakorraliseks asjaoluks, tuleb ajaperioodi pärast seda lugeda mitte

erakorraliseks asjaoluks. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et lennu tühistamine oli kostjale

ettenähtav. Arvestades, et lendu oleks olnud võimalik teostada pärast kella 18.00, oli lennu

tühistamine ennetatav. See omakorda tähendab, et antud sündmus ei olnud kostja tegeliku kontrolli

alt väljas ning kostja ei vabane kohustusest tasuda hüvitist. Kostja peab tõendama, et ta võttis

tarvitusele kõik vajalikud meetmed nii hilinemise kui ka hilinemisest tuleneva mõju ärahoidmiseks

reisijatele. Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, sh

reisijatele ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui

üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega (määruse artikkel 5 lg 1 p c (iii)). Olukorras, kus lennuettevõtja ei ole

täitnud oma kohustust pakkuda mõistlikku hoolitsust (asenduslend, toit, ööbimine jne), on reisijal

õigus nõuda tagasi summad, mis iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades näivad lennuettevõtja poolt

nimetatud reisija eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmise korvamiseks vajalikud, asjakohased

või mõistlikud ning täiendavat hüvitist määruse artiklite 5 ja 7 kohaselt. Kostjal oli võimalus

pakkuda reisijatele vähemalt 8 erinevat asenduslendu, millega oleks võimalik jõuda sihtkohta

(Tallinn) varem kui kostja pakutud asenduslennuga. Tegelikkuses oleks olnud võimalik pakkuda veel

lugematul arvul asenduslende, kuivõrd kostja ja teised lennuettevõtjad opereerisid paljudesse

Euroopa linnadesse lende, kust oleks saanud vahemaandumistega edasi Tallinna lennata. Eeltoodut

kinnitab asjaolu, et reisijad leidsid iseseisvalt varasema asenduslennu kui kostja pakutu. See

lähenemine ei arvestanud piisavalt reisijate huvidega ning kostja käitumine on vastuolus määruse

eesmärgiga tagada kõrge reisijate kaitse.

8. 24.01.2024 osaotsusega rahuldas kohus hagi õigeksvõtul põhinevas osas ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks asenduslennukulud 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud 160 eurot. Kohus märkis, et

menetlus jätkub tsiviilasjas nr 2-23-12908 viivise ja lennu tühistamise hüvitise nõudes.

9. 24.01.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, kvalifitseeris nõude

õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus leidis, et mõistlik ja mõlema poole

parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga ning määras pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks kuni 02.02.2024. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei

jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata

jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi

hiljemalt 09.02.2024.

10. Pooled ei jõudnud määratud tähtajaks kompromisskokkuleppele. Kostja täitis kohtunõude

09.02.2024, milles märgib, et kostja teavitas reisijaid lennu tühistamisest 13.07.2023. Kostja teavitas

reisijaid, kui oli kindel, et streik toimub ja lend tuleb tühistada. 13.07.2023 ja 14.07.2023 teavitasid

lendude tühistamistest ka paljud teised lennufirmad. Lennu tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nagu

on viidatud hagi vastuses, toob määrus 261/2004 streigi välja kui erakorralise asjaolu, mis vabastab

lennufirma hüvitise maksmise kohustusest. 23.03.2021 Euroopa Kohtu otsuses Airhelp (C 28/20)

punktis 42 on selgitatud, et liidu seadusandja soovis viidata asjaomase lennuettevõtja tegevuse

välistele streikidele, märkides määruse nr 261/2004 põhjenduses 14, et erakorralised asjaolud võivad

eelkõige esineda streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Eelneva alusel

tuleb teha järeldus, et eelkõige võib „erakorralisteks asjaoludeks“ kõnealuse määruse artikli 5 lõike 3

tähenduses pidada streike, mille on algatanud ja milles osalevad lennujuhid või lennujaama töötajad.

Vaidlusalune lend pidi toimuma 15.07.2023 väljumisajaga Roomast (CIA) 14.25 ja saabumisega

Tallinnasse (TLL) kell 18.50. Itaalia üleriigiline streik kestis kell 10.00-18.00. Hageja on avaldanud,

et ta ei vaidle vastu väitele, et lendude tühistamine oli põhjustatud Itaalia lennujaamade töötajate

üleriigilisest streigist. Samas väidab hageja, et käesoleval juhul ei ole lennu tühistamise põhjuseks

erakorraline asjaolu, kuna lennu tühistamist põhjustavad tegurid olid pikka aega ette teada ja kostjal

oli võimalus olukorda mõjutada, et lennutõrge ei avaldaks reisijatele ülemäärast mõju. See arvamus

ei ole õige. Kostja on tõendanud, et lend ei saanud toimuda streigi tõttu ning lennujuhtide streike on

erakorraliseks asjaoluks, mis vabastab hüvitise maksmisest, pidanud ka kohtupraktika. Seda

põhimõtet ei muuda asjaolu, et streigiplaanist teavitatakse tavapäraselt ette. Hageja poolt viidatud

kohtuasjade puhul oli tegemist oluliselt teistsuguste asjaoludega, kui käesoleva kohtuasja puhul.

Antud juhul oli pikaajaline hilinemine ettenähtav. Streik kestis 15.07.2023 tiheda lennuliiklusega

lennujaamades 8 tundi- kella 10.00-st kuni 18.00-ni. Sellel ajavahemikul olid enamus lennud

tühistatud. Laiaulatuslikul streigil, mille tõttu peab suurel hulgal lendusid tühistama, on pikaajaline

kumulatiivne mõju. Lendude maandumiste ja õhkutõusmiste lubatud ajavahemikke planeeritakse

väga täpselt ning ekslik on hageja arvamus, nagu oleks olnud võimalik olnud korraldada lend kohe

pärast piirangute lõppu ning ka taolisel juhul oleks hilinemine olnud oluline. Tuleb arvestada, et

lendude graafikud on omavahel seotud ning lendudeks planeeritud lennukid ja meeskonnad

teenindavad mitmeid erinevaid marsruute. Samuti on planeeritud ning omavahel seotud

meeskondade töögraafikud. Ühe lennu ajagraafiku oluline muutmine mõjutab oluliselt kogu

järgnevat ajakava. Antud juhul pidi lennule FR5604 planeeritud lennuk 9H-VUI lendama ka tagasi

TLL-CIA (ka see lend tühistati streigi tagajärjel). Lennu tühistamine oli seega konkreetselt ning

vahetult seotud streigi toimumisega. Olukorras, kus võimalik lubatav väljumisaeg oli teadmata, kuid

kindel oli, et lend ei saa mitte mingil juhul toimuda ilma olulise hilinemiseta (ka kella 18.00-st

väljumise korral oleks olnud hilinemine üle 3 tunni) ning kus lennu jätmine graafikuvälise väljumise

loa ootele, oleks põhjustanud lennufirmal ka järgnevate graafikute ning meeskondade tööaegade

olulised häired, oli lennu tühistamine ainuvõimalik valik. Lennu tühistamata jätmine ning reisijate

jätmine teadmata väljumisaja ootele, oleks olnud reisijatele koormavam tagajärg. Tõenditest

nähtuvalt tühistasid ka ülejäänud lennufirmad streigi perioodi jäänud lennud. Kostjal puudus

mistahes võimalus korraldada reisijatele väljalend kuni üks tund enne kavandatud väljumisaega ja

jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Ka teiste lennufirmade

Itaalia lendude graafikud olid häiritud ja lennud tühistatud. Euroopa Kohtu 11.06.2020 lahend C-

74/19, millele hageja korduvalt viitab, ei ole antud juhul asjakohane, kuna puudutab olukorda, kus

reisija viidi erakorraliste asjaolude tõttu (agressiivne reisija) algsest sihtkohast erinevasse kohta ning

sellest tulenevalt reisija jõudmine lõppsihtpunkti hilines oluliselt. Antud juhul pakkus Ryanair

kõigepealt omapoolseid lende ning kui need reisijatele ei sobinud, tegid nad oma broneeringud, mille

Ryanair oli nõus hüvitama. Seega on kostja tõendanud, et tühistamine oli otseselt põhjustatud Itaalia

üleriigilisest streigist, mida kostjal ei olnud võimalik vältida ning selle toimumine oli kostja

mõjusfäärist väljas, st kostja ei oleks kuidagi saanud streiki ära hoida ega selle toimumisaega muuta,

et see lennu toimumist ei häiriks. Seetõttu ei ole kostjal kohustust maksta määruse 261/2004 alusel

nõutud hüvitist 400 eurot reisija kohta (kokku 1600 eurot). Kostja ei pea hüvitise maksmise

kohustusest vabanemiseks tõendama, et hageja poolt lisas 5 märgitud asenduslende ei olnud võimalik

pakkuda või lisas 3 märgitud toimunud lendude sihtpunktidest ei olnud ka võimalik Tallinna lennata

enne 22.07.2023. Sellist nõuet ei ole ei määruses 261/2004 ega kohtupraktikas.

11. Hageja täitis kohtunõude 09.02.2024, milles jäi varasemalt esitatud väidete juurde. Samuti esitas

hageja kohtule menetluskulude nimekirja.

12. 15.02.2024 määrusega määras kohus, et menetleb tsiviilasja nr 2-23-12908 kirjalikus

lihtmenetluses. Kohus märkis, et tsiviilasjas lõpeb eelmenetlus 15.02.2024 ning kostjal on soovi

korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 22.02.2024 ning pooltel on

võimalik vastata vastaspoole menetluskulude nimekirjale hiljemalt 29.02.2024. Kohus teavitas, et

kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja

avalikus e-toimikus 15.03.2024.

13. 20.02.2024 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Pooled vastuväiteid vastaspoole

menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

kohaselt lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole,

koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 7000 eurole.

15. Kohus märgib, et käesoleva kohtuotsuse puhul on tegemist lõppotsusega, mille lahutamatuks

osaks on samas tsiviilasjas 24.01.2024 tehtud õigeksvõtul põhinev osaotsus, millega kohus on

eelnevalt mõistnud kostjalt välja hageja kasuks asenduslennukulud 1791,11 eurot ja

sissenõudmiskulud 160 eurot.

16. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab,

et hagi tuleb lõppotsusega rahuldada osaliselt.

17. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel (K. B., E. S., S. K. ja S. V.) kinnitatud broneering HMMGHR

kostja 15.07.2023 lennule FR5604 Roomast Tallinnasse. Nimetatud lend tühistati. Asenduslendu

pakuti 19.07.2023, kuid broneerimise käigus selgus, et lend on juba täis. Kuigi kostja pakkus

reisijatele välja järgmise asenduslennu, mis pidi toimuma 22.07.2023, ei olnud reisijate hinnangul

pakutud asenduslend mõistlik ega võrreldavate reisitingimustega. Eeltoodust tulenevalt ostsid

reisijad uued lennupiletid Roomast Tallinnasse saabumisajaga 18.07.2023. 17.08.2023 loovutasid

reisijad oma nõuded hagejale. Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele

erinevaid asenduslende, millega reisijad oleksid jõudnud sihtkohta enne kostja pakutud

asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva, s.o 22.07.2023. Kostja ei ole pakkunud omalt poolt

teekonna muutmist (esimese võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende, mistõttu pole

kostja täitnud hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid. Seega ei ole kostja

vabastatud hüvitise (400 eurot x 4 reisijat, s.o kokku 1600 eurot) maksmise kohustusest ega ka

esialgsete ja uute lennupiletite hinnavahe tasumise kohustusest (1791,11 eurot). Hageja ei vaidle

vastu väitele, et lendude tühistamine oli põhjustatud Itaalia lennujaamade töötajate üleriigilisest

streigist. Samas ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul oli lennu tühistamise põhjuseks

erakorraline asjaolu, kuna lennu tühistamist põhjustavad tegurid olid pikka aega ette teada ja kostjal

oli võimalus olukorda mõjutada, et lennutõrge ei avaldaks reisijatele ülemäärast mõju. Kostja

teavitas reisijaid lennu tühistamisest alles 13.07.2023, kuigi teateid esitati meedias planeeritud streigi

kohta juba alates 08.07.2023. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal piisavalt aega, et pakkuda reisijatele

abi uute lendude leidmisel. Kostja ei ole esitanud alternatiivina teiste lennuettevõtjate opereeritud

lende, vaid keskendus ainult enda opereeritud lendudele, mis ei vasta käesoleval juhul „esimesel

võimalusel“ põhimõttele. Juba alates 08. juulist 2023, ehk seitse päeva enne esialgselt planeeritud

lendu, ilmusid meedias uudised planeeritava üleriigilise streigi kohta. Samuti oli teada ajavahemik,

mil lennud ei toimunud- nimelt kell 10.00 kuni 18.00. See tähendab, et kostjal oli terve nädal aega

planeerida ja ümber korraldada reisijate lennud, et lennutõrge mõjutaks neid minimaalselt. Hageja on

seisukohal, et lennujaama töötajate streigist tingituna, mis kestis kuni kella 18.00-ni, oli kostjal

võimalus nihutada lennu väljumisaega hilisemale kellaajale. Isegi, kui pidada lendude väljumise

võimatust kuni 18.00 erakorraliseks asjaoluks, tuleb ajaperioodi pärast seda lugeda mitte

erakorraliseks asjaoluks. Käesolevat seisukohta toetab asjaolu, et nii kostja kui ka teiste

lennufirmade lennud toimusid 15.07.2023 alates kella 18.00-st või isegi varasemast. Kostja ei ole

suutnud tõendada, miks eelistati lennu tühistamist lennu väljumisaja nihutamisele hilisemale ajale.

Sellest tulenevalt on hageja veendunud, et kostja ei ole lennu planeerimise etapis mõistlikult

arvestanud võimaliku lennu hilinemise ja tühistamise riskiga, mis tuleneb erakorraliste asjaolude

ilmnemisest. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates 07.09.2023. Hageja teavitas kostjat lennu

tühistamisest tulenevast nõudest summas 2955 eurot 18.08.2023 ja 21.08.2023. 21.07.2023 tagastas

kostja esialgsete piletite maksumuse summas 417,12 eurot. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue

2543,33 eurolt alates 07.09.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (11.09.2023) 4,18 eurot.

TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõudelt 3391,11 (viivis nelja reisija osas) eurot, alates

maksekäsu esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 160 eurot (40 eurot x 4 reisijat), kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt

täitnud.

Hageja väitel ei ole kostja reisijate asenduslennu pakkumise ja kulude hüvitamise kohustust täitnud,

millest tulenevalt on hageja esitanud kostja vastu nõuded hüvitise ja kahjuhüvitise kogusummas

3391,11 eurot, põhivõlgnevuselt (2543,33 eurot) perioodil 07.09.2023 kuni 11.09.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 12 % aastas summas 4,18 eurot ja viivise TsMS § 367 alusel

tulevikku suunatuna põhivõlgnevuselt (3391,11 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulude summas 160

eurot saamiseks.

18. Kostja ei nõustu hageja viivise- ja lennu tühistamise hüvitise nõuetega ja palub vastavas osas

jätta hagi rahuldamata. Haginõude aluseks olnud 15.07.2023 lennu FR5604 CIA-TLL tühistamine oli

tingitud erakorralistest asjaoludest- Itaalia lennujaama töötajate üleriigilisest streigist, mida Ryanair

DAC mõjutada ei saanud. Kuivõrd kõnealune streik oli Itaalia lennujaamade töötajate üleriigiline

streik ning puudutas sisuliselt kõiki lennujaama töötajaid, ei oleks olnud võimalik lendusid streigi

ajal läbi viia, sealhulgas streikisid pagasikäitlejad, lennule registreerimise personal ning osad

piloodid ja lennumeeskonnad, ilma kelleta ei oleks nii lennuks ettevalmistavaid tegevusi kui ka lendu

ise võimalik teostada. Kõnealuse lennu tühistamist ei olnud võimalik kostjal vältida mistahes

meetmetega. Kuivõrd streik oli üleriigiline, pikaajaline (8 tundi, kella 10.00-st-18.00-ni), puudutas

kõiki Itaalia lennujaamu ja ka enamust Itaaliasse suunduvaid ning sealt väljuvaid lennuettevõtjaid,

siis ei oleks olnud võimalik kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks. Ka teise

lennuettevõtja kasutamine ei oleks aidanud reisijatel õigeaegselt sihtkohta saabuda. Streigi

tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende (ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle 220 lennu). See

mõju oli kumulatiivne. Kostja pakkus hagejale asenduslendu esialgse lennuajaga 19.07.2023, st neli

päeva pärast algset lendu ning selle lennu kiire täitumise tõttu, enne kui vaidlusalused reisijad oma

broneeringu tegid, ka 22.07.2023.

19. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et Ryanairilt ostetud 15.07.2023 lend FR5604 Roomast

Tallinnasse tühistati Itaalia lennujaama töötajate üleriigilise streigi tagajärjel. Kostja pakkus

reisijatele asenduslendu 19.07.2023 (broneerimise käigus selgus, et lend on juba täis) ja täiendavalt

22.07.2023. 22.07.2023 asenduslennu mittesobimise tõttu ostsid reisijad uued lennupiletid Roomast

Tallinnasse saabumisajaga 18.07.2023.

20. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas lennu tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik

vajalikud meetmed ja kas kostja võttis lennu tühistamisel kasutusele kõik vajalikud meetmed ning

täitis nõuetekohaselt hoolsuskohustust asenduslennu reisijatele pakkumiseks.

21. Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõuded kostja poolt õigeksvõtul põhinevas osas 24.01.2024

õigeksvõtul põhineva osaotsusega, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja asenduslennukulud

1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud 160 eurot (otsus jõustus 24.02.2024), siis lahendab kohus

alljärgnevalt üksnes hageja lennu tühistamise hüvitise ja viivise nõuded.

Kohus kujundab esmalt seisukoha käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes

ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111,

mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud

lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178,

02.07.2019, lk 1–115); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L

007, 10.01.2009, lk 1–79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb

kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide

vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201,

27.07.2012, lk 107–134); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega

luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest

sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92).

TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu

avaldus esitati.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) art 7 lg 1 a)

kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis

lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; b) kui ei ole

kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:

-müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle

anda, -teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus

neid oleks tulnud osutada; c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a. Art 26 lg 1

kohaselt on lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see

liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) art 7 lg 1 b) ja art 26 lg 1

sätetest tulenevalt võib käesoleva tsiviilasja lahendada Harju Maakohtus.

22. Vaidlusalusele nõudele kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 261/2004. Määruse art

3 lg 1 järgi kohaldatakse määrust: a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu

kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Lg 2 b) kohaselt kohaldatakse lg-t

1 tingimusel, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli

broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest. Art 3 lg 5 kohaselt kohaldatakse määrust mis tahes

lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev

lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid

kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga

lepingu sõlminud.

Määruse art 5 lg 1 kohaselt lennu tühistamise korral: a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele

reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning b) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi

vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu

mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu

kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning c) on asjaomastel

reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui i) neid ei ole

tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või ii) neid on

teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud

väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata

mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli

tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse

päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis

võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda

lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Art 5 lg 2 kohaselt kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke

alternatiivseid reisivõimalusi. Lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma

hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Art 4 kohaselt

lasub lennuettevõtjal kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest.

Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro

ulatuses. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

23. Kohus on tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel tuvastanud, et reisijatel K. B., E. S., S. K.

ja S. V. oli kinnitatud broneering HMMGHR (dtl 100-109) Ryanair Designated Activity Company

(dtl 110-111) 15.07.2023 lennule FR5604 lähtepunktiga Itaalia (Rooma) sihtpunktiga Eesti (Tallinn).

Nimetatud lennu tühistamisest teatati 13. juuli kell 23.10 (dtl 112-113). Reisijatel tekkisid lennu

tühistamise tõttu kulud kokku 2347,27 euro ulatuses (dtl 114; esitatud arve summa, mis on 6455

eurot, hõlmab 11 reisijat). 17.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale (dtl 115-130).

18.08.2023 ja 21.08.2023 esitas hageja kostjale nõudeid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

261/2004 alusel, nõudes hüvitist summas 400 eurot reisija kohta ja täiendavate kulude hüvitamist (dtl

131-142). 21.08.2023 teavitas hageja kostjat, et reisija S. V.u nõue on loovutatud hagejale (dtl 143-

144). Lend tühistati seoses Itaalia lennujaama töötajate üleriigilise streigiga (dtl 163-195, dtl 205-

207). Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende, ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle 220

lennu (dtl 196-200). Alates 08. juulist 2023 ehk seitse päeva enne esialgselt planeeritud lendu,

ilmusid meedias uudised planeeritava üleriigilise streigi kohta (dtl 216-224). Nii kostja kui ka teiste

lennufirmade lennud toimusid 15.07.2023 alates kella 18.00-st või isegi varasemast (dtl 225-240).

Kostja kodulehelt nähtuvalt peaks reisija ise võtma hoolitsuse saamiseks aktiivse rolli (dtl 241-243).

Esinesid alternatiivsed lennu võimalused, millega oleks olnud võimalik jõuda varasemalt sihtkohta

(dtl 244-252).

24. Antud juhul tugineb hageja lennu tühistamise hüvitise nõudes määruse art 5 lg 1 punkt c

alapunktile iii ja taotleb hüvitise väljamõistmist kooskõlas art 7 lg 1 p b iga reisija kohta summas 400

eurot. Hageja on seisukohal, et lennu tühistamise põhjuseks ei olnud erakorraline asjaolu, kuna lennu

tühistamist põhjustavad tegurid olid pikka aega ette teada (alates 08.07.2023 olid meedias uudised

planeeritud streigist) ja kostjal oli võimalus olukorda mõjutada, et lennutõrge ei avaldaks reisijatele

ülemäärast mõju. Algselt kavandatud lend pidi toimuma 15.07.2023, kuid kostja teavitas reisijaid

lennu tühistamisest alles 13.07.2023. Kostja ei pakkunud omalt poolt teekonna muutmist (esimese

võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende, mistõttu pole kostja täitnud

hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid. Käesoleval juhul oleksid reisijad

kostja poolt pakutud asenduslennuga jõudnud sihtkohta 7 päeva hiljem, kui esialgu planeeritud oli.

25. Määruse artikkel 5 lg 2 kohaselt juhul kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle

võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi. Samuti lasub kostjal kohustus tõendada, kas ja millal on

reisijat teavitatud lennu tühistamisest.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja teavitas reisijaid lennu tühistamisest 13.07.2023 ning pakkus

asenduslendusid 19.07.2023 (broneerimise käigus selgus, et lend on juba täis) ja 22.07.2023. Kuna

reisijate hinnangul ei olnud 22.07.2023 asenduslend sobiv, siis broneerisid reisijad ise endale sobivad

lennupiletid lähtepunktiga Rooma ja sihtpunktiga Tallinn ning saabusid sihtkohta (Tallinn)

18.07.2023. Hageja peamisteks etteheideteks on asenduslennuga sihtkohta jõudmise aeg (7 päeva

hiljem, kui oli esialgu planeeritud), kostja poolt teekonna muutmise (esimese võimalusena) ja teiste

lennuettevõtjate pakutavaid lendude mittepakkumine ning keskendumine üksnes enda ärihuvidele.

Kohus märgib nõustudes kostjaga, et lendude graafikud on omavahel seotud ning lendudeks

planeeritud lennukid ja meeskonnad teenindavad mitmeid erinevaid marsruute. Samuti on

planeeritud ning omavahel seotud meeskondade töögraafikud. Ühe lennu ajagraafiku oluline

muutmine mõjutab oluliselt kogu järgnevat ajakava. Eeltoodust tulenevalt on kohtule usutav, et

kostjal puudus mistahes võimalus korraldada reisijatele väljalend kuni üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega, kuivõrd

ka teiste lennufirmade Itaalia lendude graafikud olid streigi ajal häiritud ja lennud tühistatud. Streigi

tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende. Ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle 220 lennu (dtl

196-200).

26. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel ja esitatud tõenditest nähtuvalt on antud

juhul tegemist määruse lõikes 3 sätestatud hüvitise tasumist välistava asjaoluga, kuivõrd kostja on

tsiviilasja menetluses tõendanud, et 15.07.2023 toimuva lennu FR5604 lähtepunktiga Itaalia

(Rooma) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks

suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Lennu tühistamise aluseks oli antud juhul Itaalia lennujaama töötajate üleriigiline streik, mis kestis

15.07.2023 tiheda lennuliiklusega lennujaamades 8 tundi- kella 10.00-st kuni 18.00-ni. Nõustudes

kostjaga märgib kohus, et laiaulatuslikul streigil, mille tõttu peab suurel hulgal lendusid tühistama,

on pikaajaline kumulatiivne mõju. Kuivõrd lendude maandumiste ja õhkutõusmiste lubatud

ajavahemikke planeeritakse väga täpselt, siis on ekslik hageja arvamus, nagu oleks olnud võimalik

olnud korraldada lend kohe pärast piirangute lõppu.

Kohtu eeltoodud seisukohta toetab 23.03.2021 Euroopa Kohtu otsus Airhelp (C 28/20). Otsuse

punktis 39-40 on kohus kujundanud seisukoha, et streiki saab käsitada „erakorralise asjaoluna“

määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kahe

kumulatiivse tingimuse täitmise korral võib asuda seisukohale, et teatud sündmusega seotud

asjaolusid saab käsitada erakorralistena. Esimene tingimus puudutab seda, et nende asjaoludega

seotud sündmus ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Teine tingimus on

see, et sündmus väljub olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Kuigi

streik on iga ettevõtja majanduselu osaks, ei ole viimasel mitte mingisugust kontrolli ametiühingu

otsuste üle. Sellest järeldub, et tavaliselt ei ole lennuettevõtjal mingisugust õiguslikult

märkimisväärset mõju selle üle, kas streik toimub või mitte.

Eeltoodust tuleneb, et streigi tagajärjel lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral vabaneb

lennuettevõtja kohustusest maksta hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktile c

ja artikli 7 lõikele 1.

27. Lisaks lennu tühistamise hüvitisele taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt summas 2543,33 eurot 12 % aastas perioodi eest

07.09.2023-11.09.2023 summas 4,18 eurot ja tulevikku suunatuna põhivõlgnevuselt 3391,11 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus asub kohus seisukohale, et tulenevalt lepingu rikkumisest on hageja õigustatud nõudma

kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel selle teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2023 kuni

11.09.2023 ja alates 12.09.2023 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus juhib siinjuures hageja tähelepanu, et hageja täitis 21.07.2023 kostja asenduslennukulude

nõude 556,16 euro ulatuses. Seega jäi asenduslennukulude nõude suuruseks 1791,11 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja perioodil 07.09.2023 kuni 11.09.2023 1791,11

eurolt arvestatuna sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,94 eurot ja alates 12.09.2023 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni.

28. Hageja palub tunnistada käesolevas asjas tehtava otsuse viivitamata täidetavaks tagatiseta.

TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras menetletavas asjas tehtud lahendi

tunnistada viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses

ettenähtud tagatiseta.

Tulenevalt TsMS § 637 lg-st 21 saab lihtmenetluse asjades eelduslikult lähtuda sellest, et kaebust ei

menetleta ja otsuse täitmisega viivitamiseks ei ole alust. Lisaks ei tohiks lihtmenetluse asjas tehtud

otsuse viivitamata täitmine asja väikest väärtust arvestades tekitada kostjale kuigi suuri varalisi riske,

mis õigustab tagatise küsimata jätmist. Viivitamata täidetavaks tunnistamine toimub menetlusosalise

taotlusel ning vastaspoolel on õigus esitada oma seisukoht (vt „Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne“. V. Kõve jt. § 405 lg 1 p 10, 3.3.10).

Kostja enda seisukohta vastava taotluse osas kohtule ei esitanud.

Kohus leiab, et käesoleva lihtmenetluse asjas tehtud otsuse viivitamata täitmine ei saa asja väikest

väärtust arvestades tekitada kostjale kuigi suurt varalist riski, mistõttu on õigustatud hagejalt tagatise

küsimata jätmine. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tunnistab käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul

hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1-2 kohaselt arvutatakse hagihind

põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse

hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad

nõuded.

Hageja põhinõude suurus on 3391,11 eurot, seisuga 11.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 4,18

eurot, sissenõudmiskulud 160 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS §

113 lg 1 teise lause alusel määraga 12 % aastas summas 407,27 eurot.

Käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1-2, TsMS § 134 lg 1 kohaselt tsiviilasja

hinnaks 3962,56 eurot (3391,11 + 4,18 + 160 + 407,27).

Menetluskulude jaotus

30. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning arvestades 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva

osaotsusega ja käesoleva lõppotsusega rahuldatud nõudeid jätab kohus tsiviilasja menetluskulud

vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 45 % ulatuses hageja kanda ja 55 % ulatuses kostja kanda.

Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 15.03.2024 kohtuotsus.