2-23-149672/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada AR Auto OÜ ja A. V. vahel 13.03.2024 sõlmitud kompromissileping Vastu tulles kostja e-kirja vahendusel A. V. isikukood (xxxx) palvele (e-kiri:
Legislator headnote
AI generated2-23-149672/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada AR Auto OÜ ja A. V. vahel 13.03.2024 sõlmitud kompromissileping Vastu tulles kostja e-kirja vahendusel A. V. isikukood (xxxx) palvele (e-kiri:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Määruse tegemise aeg ja koht
15. märts 2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
2-23-149672
AR Auto OÜ hagi A. V. vastu võlga nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AR Auto OÜ (registrikood: 12180303, asukoht
Harju maakond, Tallinn, Juhtme 21)
Hageja seaduslik esindaja A. R. (e-post: xxxx)
Kostja: A. V. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx, e-
post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada AR Auto OÜ ja A. V. vahel 13.03.2024 sõlmitud kompromissileping
alljärgnevas:
1.1. Vastu tulles kostja e-kirja vahendusel A. V. isikukood (xxxx) palvele (e-kiri:
01.03.2024 kell: 13:21) koostada kompromissleping ja maksegraafik nõustun antud
kompromissiga ja omapoolselt loobub AR Auto OÜ võlgnevuse summa pealt
nõudmast intresse, õigusabi ning menetluskulude eest tasutud summasid.
Kompromissisumma koosneb põhivõlgnevusest 1 324 eurot ja 50 senti ja
kohtukuludest summas 157 eurot ja 50 senti, kokku summa 1482 eurot, mis tuleb
igakuiselt maksegraafiku alusel tasuda AR AUTO OÜ registrikood 12180303
arveldusarvele: xxxx Xxxx (selgitus kohtuasi nr 2-23-149672). Lisana maksegraafik.
10-04-2024
1383.20
98.80
0.00 98.80
10-05-2024
1284.40
98.80
0.00 98.80
10-06-2024
1185.60
98.80
0.00 98.80
10-07-2024
1086.80
98.80
0.00 98.80
10-08-2024
988.00
98.80
0.00 98.80
10-09-2024
889.20
98.80
0.00 98.80
10-10-2024
790.40
98.80
0.00 98.80
10-11-2024
691.60
98.80
0.00 98.80
10-12-2024
592.80
98.80
0.00 98.80
10-01-2025
494.00
98.80
0.00 98.80
10-02-2025
395.20
98.80
0.00 98.80
10-03-2025
296.40
98.80
0.00 98.80
10-04-2025
197.60
98.80
0.00 98.80
10-05-2025
98.80
98.80
0.00 98.80
10-06-2025
-0.00
98.80
0.00 98.80
Kokku
1482.00
0.00
1482.00
2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-149672.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses on AR Auto OÜ (hageja) hagi A. V. (kostja) vastu võla nõudes.
Pooled esitasid 15.03.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad
kohtul kinnitada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi
määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses
märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad
kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu
sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste
järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse
suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel
loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued
õigused.
3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega
või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine
selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja
menetlus lõpetamisele.
5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud
kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja
menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal
alusel sama hagieseme üle.
6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele
saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada
või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda
üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises.
8. Kohus jättis poolte 06.03.2024 esitatud kompromissi kinnitamata põhjusel, et riigilõivu
väljamõistmine kostjalt osas, milles hagejal on võimalik esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks
on ebaõiglane kostja suhtes. TsMS § 150 lõike 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud
riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes
selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtule
esitatud 15.03.2024 kompromisslepingus ei ole hageja esitanud taotlust poole riigilõivu
tagastamiseks. Kuna hageja sellekohast taotlust esitanud ei ole, jätab kohus poole riigilõivust
tagastamata. Kohus selgitab, et hagejal on jätkuvalt võimalik esitada vastav taotlus poole
riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 teise lause alusel tagastatakse riigilõiv
menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi
esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise
korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised
kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson
kohtunik