2-23-18056/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18056

Tsiviilasi

RK Autor OÜ avaldus Kivifix OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

ajutise halduri nimetamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja / võlausaldaja RK Autor OÜ (rg-kood

16625989; juhatuse liige R. K. ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erik Lepikson

puudutatud isik / võlgnik Kivifix OÜ (rg-kood

16622169; asukoht Haki 7-18, 50416 Tartu; e-post

xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx), seaduslik esindaja J.

Eelistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RK Autor OÜ avalduse alusel Kivifix OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada

RK Autor OÜ pankrotiavalduse menetlus.

2. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud RK Autor OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutise halduri nimetamata jätmise peale

võib

määruskaebuse

esitada

pankrotiavalduse

esitanud

isik.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

ASJAOLUD

1. RK Autor OÜ (avaldaja) esitas 22.12.2023 Tartu Maakohtule avalduse Kivifix OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse ja 15.02.2024 seisukoha järgi on avaldajal võlgniku vastu suulisest

töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue 20 891,47 eurot (põhisumma

20 500,56 + viivis 390,91), millele lisandub edasiulatuvalt seadusjärgne viivis. Avaldaja

tõendab oma nõuet kirjavahetuse, tööde üleandmise aktide, kaetud tööde aktide ning

ehituspäevikutega.

Avaldaja ja võlgnik sõlmisid e-kirja teel ja tegudega töövõtulepingu, mille alusel kohustus

avaldaja teostama Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd ning võlgnik

maksma teostatud töö eest 33 230,40 eurot (27 692 eurot + käibemaks). Võlgnik saatis

12.06.2023 avaldajale hinnapäringu, millele avaldaja vastas 19.06.2023 hinnapakkumisega.

Kuna võlgnikule pakkumine sobis, asus avaldaja tööle.

Kokkulepitud tööde teostamist tõendavad kaetud tööde akt ja teostatud tööde akt, samuti andis

võlgnik valminud tööd ehitise vastuvõtu aktiga peatellijale aktsiaselts TALLINNA SADAM

üle. Teostatud tööde aktis märgitud tööd on identsed avaldaja pakkumisega, ainus erinevus

seisneb hinnas. Tõele ei vasta võlgniku väide, et suurema osa töid tegi võlgnik ise. Võlgnikul

ei ole kunagi olnud ühtegi töötajat. Avaldaja, võlgnik ja tellija allkirjastasid kaetud tööde aktid,

milles on üheselt märgitud tellijaks aktsiaselts TALLINNA SADAM, töövõtjaks võlgnik ning

alltöövõtjaks avaldaja; pooled kinnitasid aktides, et teostatud on killustikaluse tööd (nr 1),

armatuurvõrgu, u-rangide ja tapivarraste paigaldamine (nr 2) ning betoneerimine (nr 3).

Ehituspäevikud on allkirjastanud võlgniku juhatuse liige ja tellija, ka päevikutest nähtuvalt on

objekti alltöövõtjaks avaldaja, kes on 2003 teinud nädalatel 35–41 pidevalt töid.

Võlaõigusseaduse § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. Töö saab valminuks lugeda hiljemalt 19.10.2023, mil see anti peatellijale üle.

Avaldaja väljastas võlgnikule teostatud töö eest arve nr 21/10-2023 summas 20 500,56 eurot

maksetähtpäevaga 26.10.2023. Seega muutus nõue sissenõutavaks 26.10.2023. Võlgnik tasus

enne arve väljastamist lepinguliste tööde katteks 12 729,84 eurot, kuid lepingu maksumust

arvestades on tasumata veel 20 500,56 eurot. Tähtsust ei oma asjaolu, et võlgnikule ei ole kõik

mahaarvamised arusaadavad, nõue peab olema selge vaid 2500 euro ulatuses. Võlgnik sai arve

aluseks oleva akti nr 001 kätte 25.10.2023 e-kirjas koos arvega ning kinnitas akti kättesaamist

27.10.2023 e-kirjas. Kuigi akt nr 001 ei ole allkirjastatud, ühtivad selles märgitud tööd töödega,

mille võlgnik andis tellijale üle.

Avaldaja tugineb maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-le 1.

Võlgnik ei ole vaatamata avaldaja meeldetuletustele ja äriregistris deklareeritud e-posti

aadressil xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx 08.12.2023 saadetud pankrotihoiatusele võlga tasunud.

Kuigi võlgnik ei kinnitanud pankrotihoiatuse kättesaamist, saab lugeda selle kättetoimetatuks

hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 11.12.2023 (vt Riigikohtu lahend asjas nr 2-15-6538). Seega

möödus 10-päevane kohustuse täitmise tähtaeg 21.12.2022.

Võlgniku väidetavat vastunõuet seoses Nõo objektiga ei eksisteeri, nõue on segane, tõendamata

ja vastuoluline. Võlgniku soov oma kohustused tasaarvestada ei ole võimalik ega õiguspärane.

Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, tal on esitamata kuus käibedeklaratsiooni ning

tekkinud maksuvõlg 7749 eurot, registrisse kantav vara puudub.

2. Kohus võttis 09.01.2024 määrusega avalduse menetlusse, kohustas avaldajat tasuma

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot ning andis võlgnikule tähtaja vastamiseks.

3. Avaldaja tasus 22.01.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot.

4. Võlgnik palus 05.02.2024 vastuses jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri

nimetamata. Avaldajal ei ole võlgniku vastu rahalist nõuet, hoopis avaldaja on võlgu

võlgnikule.

Võlgnik ei nõustu, et kokkulepe summas 27 692 eurot saavutati kirjavahetuse teel. Puuduvad

tõendid kokkuleppe kohta sellises summas tööde tegemiseks või et avaldaja oleks sellise

summa ulatuses töid üle andnud. Vaidlust ei ole, et avaldaja pidi tegema objektil vaid osa töid,

ülejäänu tegi võlgnik ise. Võlgniku tööosa oli alltöövõtjast avaldaja osast tunduvalt suurem. R.

on nii avaldaja juhatuse liige kui tegutses võlgniku projektijuhina. 19.06.2023 saatis ta

töömahuloendi, kuid näha ei ole, et võlgnik oleks selle kinnitanud; kirjavahetus on võlgniku

sisene infovahetus. R. K. saatis võlgnikule 22.10.2023 tööde aruande, mille kohaselt on

avaldaja Laeva tn objekti töötasunõue kokku 11 502,17 eurot; lisatud olid kuluarved ja

kuluülevaade. Arvestades, et avaldajale on tasutud 12 729, 84 eurot, on ta saanud 1200 eurot

enam. Avaldaja 25.10.2023 arve summas 20 500,56 eurot ei vasta 22.10.2023 saadetud aktile.

Arves viidatud akti nr 001 ei ole võlgnik kunagi näinud. Arusaamatu on, miks arve ei kajasta

varem saadud 12 729,84 eurot. Avaldaja ei saa lähtuda aktidest, millega võlgnik andis tööd üle

aktsiaseltsile TALLINNA SADAM, ta ei ole akti pooleks. Pankrotiavalduses ei ole kirjeldatud

tasunõude kujunemist ja avalduse lisaks 5 olevas pöördumises toodud arvestuskäik ja

mahaarvamised on arusaamatud.

Võlgnik osutas avaldajale teenust Nõos asuvas eramus (maakivist soklimüüri ladumised jmt)

ning esitas 13.12.2023 e-postiga ülevaate töötajate tunniarvestusest perioodil oktoober kuni

13. detsember ja seejärel 20.12.2023 e-postiga tasuarve nr 23037 summas 18 640,80 eurot.

Samuti on võlgnik väljastanud avaldajale tasuarve nr 23039 summas 4017,60 eurot, mis

kajastab teenustöid Nõo objektil 14.–30.12.2023. Võlgnikul on avaldaja vastu nõue kokku

22 658,40 eurot, mida avaldaja keeldub tasumast. Ilmselt on pankrotiavaldus mõeldud selleks,

et pääseda Nõo objekti eest maksmisest. Kui kohus loeb avaldaja nõude põhjendatuks,

tasaarvestab võlgnik sellega 20 500,56 euro ulatuses oma Nõo objekti tasunõude.

KOHTU SEISUKOHT

5. Võlgnik on nõus kirjaliku menetlusega (dtl 59), seetõttu lahendab kohus ajutise halduri

nimetamise kirjalikus menetluses (PankrS § 12 lg 2).

6. Tulenevalt PankrS § 10 lg-st 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku

maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaoludele, s.o võlgnik ei ole

täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja

on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik

ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

Kohus leiab, et RK Autor OÜ pankrotiavalduse alusel tuleb Kivifix OÜ-le jätta ajutine haldur

PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu 2023 juunis suuliselt ning e-kirja teel ja

tegudega sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 20 891,47 eurot (põhivõlg 20 500,56 eurot,

viivis 390,91 eurot). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping.

Vaidlus on selle üle, millises mahus võlgnik avaldajalt töid tellis ja avaldaja töid teostas ning

kuidas

on

kujunenud

tasunõue,

samuti

on

võlgnik

esitanud

(protsessuaalse)

tasaarvestusavalduse. Kohus leiab, et võlgniku vastuväiteid arvestades ei saa avaldaja esitatud

asjaoludest ja tõenditest teha ühest järeldust, et tal on võlgniku vastu vähemalt 2500 euro

suurune selge nõue. Võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, kohtu hinnangul eeldab nõude

olemasolu kindlakstegemine täiendavate tõendite esitamist ning nende põhjal asjaolude

tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest.

Mh muudab töövõtulepinguga seonduvad asjaolud ja kummalegi poolele omistatavad

tahteavaldused ning tõenditest tehtavad järeldused ebaselgeks see, et avaldaja juhatuse liige R.

K. tegutses ühtlasi võlgniku esindajana. Nt allkirjastas ta võlgniku esindajana ehitise vastuvõtu

akti

(dtl

21)

ja

ehitustööde

päevikud

(dtl

100-132).

Kuigi

kohtule

esitatud

menetlusdokumentides ja pankrotihoiatuses väidab avaldaja lepinguline esindaja, et

peatöövõtjale üleantud tööd teostas avaldaja, on võlgnik juhtinud põhjendatult tähelepanu

sellele, et avaldaja juhatuse liikme 21.11.2023 pöördumise (dtl 24) kohaselt sõlmiti

alltöövõtuleping enamuse, mitte kõigi tööde teostamiseks. Avaldaja nõude olemasolu

kontrollimiseks tuleb eraldi kohtumenetluses tuvastada töövõtulepingu sõlmimise asjaolud,

tingimused, teostatud tööde maht ning tasunõude kujunemine ja põhjendatus. Lisaks on võlgnik

esitanud asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt võib tal avaldaja vastu olla Nõo objektiga seotud

ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658,40 eurot. Avaldaja vaidleb võlgniku nõudele

vastu. Kohus leiab, et isegi kui avaldajal oleks võlgniku vastu nõue, ei saa võlgniku esitatu

põhjal välistada tema õigust oma tasunõue sellega tasaarvestada.

Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada

ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, ei analüüsi kohus

väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.

7. Kohus jätab RK Autor OÜ pankrotiavalduse alusel Kivifix OÜ-le ajutise halduri

nimetamata ja lõpetab RK Autor OÜ pankrotiavalduse menetluse.

8. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel

ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse

esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et võlgnikul oleks hüvitatavaid menetluskulusid, mh ei olnud võlgnikul lepingulist

esindajat, kelle kulude hüvitamist saaks taotleda. Seetõttu ei tule kohtul menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik