3-23-1333/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1333

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr

TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/1130

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsus nr TVH/23/011545 ja 19.05.2023

vaideotsus nr VO/23/1130 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja taotlus

uuesti läbi.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1333

2(12)

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata

kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26.02.2023 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste

taotluse (vt kaebuse lisa 70).

2. Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsusega nr TVH/23/011545 tuvastati, et Xi töövõime ei ole

vähenenud (töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015

määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39)). Otsuse põhjenduste

kohaselt on taotlejal kerged tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse valdkondades,

mille põhjuseks on liigeste haigusseisund, dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

Tualettruumi toimingute piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Teadvusel

püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on arvestatud liikumise, käelise tegevuse

valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise,

suhtlemise valdkondades, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete, muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on ülekoormusel tekkiva

põlvevalu, ägenemiste ja taandamistega kulgeva seljavalu ning valust tingitud liikuvuspiirangu

tõttu kerge piirang pikkade vahemaade läbimisel jalgsi, kestval kehatüve sundasendi hoidmisel

ja kummargil asendi säilitamisel. Ülekoormusel tekkiva kaela- ja õlavalu tõttu on kerged

piirangud käte ülestõstmisel ja kõrgemal tasapinnal hoidmisel. Kuigi taotlejal esinevad

piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses,

mis takistavad töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

Otsuses on selgitus, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles

on

kirjeldatud

töövõime

hindamise

põhimõtted,

st

kuidas

tuvastada

pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

3. X esitas Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsusele nr TVH/23/011545 vaide (vt kaebuse lisa 38),

mis jäeti Eesti Töötukassa 19.05.2023 vaideotsusega nr VO/23/1130 rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud

terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on

koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst).

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt:

1) Liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0;

2) Käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega

0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0;

3-23-1333

3(12)

3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud (määrus nr 39 § 6 lg 1, lg

3, lg 6; § 8 lg 5).

TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud

asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole

vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või

täiesti välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti

vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning

faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatia. Vaide esitajal on

ülekoormusel tekkiva põlvevalu, ägenemiste ja taandumistega kulgeva seljavalu ning valust

tingitud liikuvuspiirangu tõttu kerge piirang pikkade vahemaade läbimisel jalgsi, kestval

kehatüve sundasendi hoidmisel ja kummargil asendi säilitamisel. Terviseandmetel on vaide

esitajal esinenud ülekoormusel tekkivat selja, puusa ja põlvevalu, mille osas on vaide esitaja

vajanud taastusravi. Siiski ei ole terviseandmetel püsiva valu- ega ka põletikuravi vajadust

esinenud.

Terviseandmed

ei

kinnita

püsivaid

piiranguid

põhjustava

väljendunud

liigeskahjustuse, sh kulumise, ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise vajadust.

Seetõttu

on

hinnatud

piirang

eri

tasapindadel

liikumisel

kergeks.

12.09.2022

elektrokardiograafia koormustestil on vaide esitaja tulemus, s.o 9,7 METSi, olnud väga hea.

Terviseandmetel on vaide esitajal esinenud ägenemiste ja taandumistega kulgevat seljavalu ja

liigesvaludest tingitud liikuvuspiirangut, mille osas on vaide esitaja vajanud taastusravi.

Terviseandmetel ei ole aga püsiva valuravi vajadust esinenud. Terviseandmed ei kinnita

püsivaid piiranguid põhjustava lülisamba väljendunud struktuurihäire ega alajäsemete

lihasnõrkuse esinemist. Seetõttu on hinnatud kergeks ka piirang seismisel ja istumisel.

Teisi liikumise valdkonna võtmetegevusi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida vaide

esitaja on kirjeldanud liikumisega seotud muud piirangute osas, s.o kohapeal seismine üle 10

minuti on seljale valus ja ebamugav, parem on isegi kasvõi aeglaselt liikuda; tavaliselt üle 15

minuti järjest arvuti juures ei istu. Terviseandmed ei kinnita täiendavate püsivaid

liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist. Nii liikumise kui ka käelise tegevuse

valdkondi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude

piirangute osas. Terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate teadvushäirete ega

terviseseisundist tingitud enesehooldusdefitsiidi esinemist. TTO ekspertarsti hinnangul on

vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks

on liigeste haigusseisund ja dorsopaatia. Vaide esitajal on ülekoormusel tekkiva kaela- ja

õlavalu tõttu kerged piirangud käte ülestõstmisel ja kõrgemal tasapinnal hoidmisel.

Terviseandmetel on vaide esitajal esinenud ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, mille osas

on vaide esitaja vajanud taastusravi. Terviseandmetel ei ole aga püsiva valuravi vajadust

esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid väljendunud piiranguid põhjustava

kaelapiirkonna struktuurihäire ega õlgade liigekahjustuse esinemist. Seetõttu on hinnatud

piirang käte sirutamisel kergeks. Käte sirutamise võtmetegevust hinnates on arvestatud

piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud käelise tegevusega seotud muude piirangute osas.

TIS andmetel ei ole töövõimet mõjutavad piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tualettruumi toimingute osas. Vaide esitaja

terviseandmed ei kinnita töövõimet piiravate püsivate põie- ega sooltegevusehäirete esinemist.

3-23-1333

4(12)

TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas söömise ja joomise osas. TIS andmed ei kinnita püsivate

söömist-joomist piiravate tervisehäirete, sh neelamishäirete, esinemist.

TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas tegevuste alustamise ja lõpetamise osas. TIS andmed ei

kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate intellektihäirete esinemist.

TIS andmetel ei leidnud kinnitust ka piirangud, mida vaid esitaja on kirjeldanud suhtlemise

valdkonnas kohase käitumise osas. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita ebakohast käitumist

põhjustavate püsivate psüühika- ega käitumishäirete esinemist.

TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud ravimite

tarvitamisest tingitud kõrvalnähtude osas. Terviseandmed ei kinnita ravimite tarvitamisest

tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist. Samuti ei leidnud TIS andmetel kinnitust piirangud,

mida vaide esitaja on kirjeldanud muude tervisehäirete osas, sh töövõimet piiravate une- ega

põiehäirete, esinemist.

Vaide esitajal on tegemist suures osa ägenemiste ja taandumistega kulgevate ning ülekoormusel

tekkivate piirangutega. Seejuures terviseandmed ei kinnita väljendunud liigeskahjustuse ega

püsivate piirangute esinemist. Vaide esitajale on määratud taastusravi, kuid terviseandmetel ei

ole püsiva valuravi vajadust esinenud. Vaide esitaja on võimeline iseseisvalt liikuma ning

taastusravist osa võtma. Vaide esitajal ei esine terviseseisundist tulenevalt püsiva kõrvalise abi

vajadust ning ei ole esinenud püsiva valuravi ega abivahenditega liikumise vajadust.

Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita käelist tegevust püsivalt piirava närvikahjustuse, sh

lihasnõrkuse, esinemist. Vaide esitaja piiranguid kummardamisel ning sokkide jalgapanemisel

on arvestatud vastava valdkonna all (liikumine). Vaide esitajal esineva selja- ja kaelavalu puhul

on tegemist ägenemiste ja taandumistega kulgevate piirangutega ning terviseandmed ei kinnita

väljendunud püsivate piirangute esinemist. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita

vereringehäiretest tingitud püsiva koormustaluvuse languse esinemist, mida ei ole võimalik

ravimitega kompenseerida. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita töövõimet piiravate

unehäirete esinemist. Vaide esitajal on esinenud sagenenud urineerimist, kuid terviseandmed ei

kinnita töövõimet mõjutava pidamatuse esinemist. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita

püsivaid piiranguid põhjustavate intellektihäirete, sh keskendumis- ja mäluhäirete, esinemist.

Vaide esitaja töötamine FIE-na võimaldab vaide esitajal valida endale sobivat töökoormust.

Vaide esitajale sobib töö, mis ei eelda kestvat rasket füüsilist koormust ega kestvat kehatüve

sundasendi hoidmist ning võimaldab kestval koormusel puhkepause. Testosterooni vaegus on

ravimitega kompenseeritud. Kokkuvõtvalt on hinnatud, et vaide esitaja töövõime ei ole

vähenenud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei

arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki

võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik

vältida.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa

üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist

kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust

juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide

esitaja töövõime ei ole vähenenud.

4. X esitas 14.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr

TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/1130 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.

3-23-1333

5(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustaja on palju meditsiinilisi hinnanguid kaebaja kohta kas valesti

arvestanud või jätnud üldse arvestamata.

5.1. Vastustaja on teinud 16.03.2023 otsuse ajal, mil kaebaja ravi oli veel pooleli ning ekspertiis

tehti varem kui oli määratud. Kaebaja palus teha uue ekspertiisi, kuid kaebuse andmetel selgitati

talle telefoni teel, et uut ekspertiisi ei tehta, v.a juhul, kui vaie rahuldatakse või kui kohus

kohustab seda tegema. Samas selgus, vaidemenetluses on siiski tehtud uus ekspertiis

02.05.2023, mis tekitab kaebajas küsimuse, kas tegemist on seadusliku ekspertiisiga, kui

eelnevas haldusmenetluses väitis vastustaja, et uut ekspertiisi teha ei saa ning kas vastustaja

oleks pidanud uuest ekspertiisist ka kaebajat teavitama.

5.2. Kaebaja on esitanud vastuväited uuele ekspertiisile kaebuse lisas 71.2.

5.3. TTO ekspertarstil A.-C. Hadel kulus ekspertiisi koostamiseks aega kokku 21 minutit, mis

on ebapiisav aeg, arvestades epikriiside hulka. Kaebaja on palunud vastustajal edastada talle

kõik failid, mida on ekspertiisi tegemisel arvesse võetud, kuid nende edastamisest kaebajale

keelduti.

5.4. Kaebaja töötamine on siiani ning oli juba enne töövõime hindamise taotluse esitamist

terviseprobleemide tõttu takistatud. Näiteks ei suuda kaebaja peaaegu üldse või tal on oluliselt

takistatud tööd, mis nõuavad püsti seismist, liikumist, kummardamist, raskuste tõstmist ja pikalt

istumist.

Lisaks

on

kaebajal

uroloogilised

probleemid

(sh

androloogilised

ja

endokrinoloogilised haigused), mis tekitavad palju ebamugavust ja häirib igapäevaelu.

Kaebajal on ka teisi haigusi, mis häirivad igapäevaelu ning mis kindlasti ei väljendu ainult

kergel kujul. Ei ole arvestatud erinevate haiguste tõttu tekkivate piirangute koosmõjuga ega

sellega, et need haiguste piirangud esinevad tihti samaaegselt. TVTS-i järgi ei sõltu töövõime

ulatus ainuüksi terviseseisundist, vaid ka takistustest, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või

igapäevaelu olukordades. Kaebaja töötab ettevõtjana, mistõttu võib ise töökoormuse valida ja

teha tööd ajal, mil tervis võimaldab. Lubamatu on kohelda inimesi erinevalt seetõttu, kas ta on

palgatöötaja või ettevõtja.

5.5. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja suudab ise käia arsti juures, siis

järelikult ei ole tal olulisi liikumisega seotud piiranguid. Tuleks määrata vähenenud osaline

töövõime.

5.6. Arusaamatu on, kuidas kaebaja töövõime kindlaks tegemiseni jõuti ja mis tõendid on

töötukassal väitmaks, et kaebaja on piirangutega osaliselt kohanenud. Arusaamatu on, miks on

ekspertarvamuses mitmes kohas märgitud, et „terviseandmed ei kinnita“. Sellises olukorras

oleks vastustaja võinud küsida arstidelt täiendavat informatsiooni.

5.7. Ekspertarstid ei ole kaebaja töövõimet õigesti hinnanud, mistõttu on vastustaja otsused

väärad. Kaebaja nõustub liikumise valdkonna võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel (1.1)

piirangu raskusastmega mõõdukas (arvväärtus 2), kuna piirangud mõjutavad tema igapäevaelu

rohkem kui 25 protsenti ajast. Vastustaja on valesti või üldse jätnud hindamata puusavaluga

seonduvad piirangud.

5.8. Kaebaja nõustub võtmetegevuse 1.3 seismine ja istumine piirangu raskusastmega 2

(mõõdukas), kuna piirangud mõjutavad tema igapäevaelu rohkem kui 25 protsenti ajast.

5.9. Kaebaja nõustub võtmetegevuse 1.4 liikumisega seotud muud piirangud raskusastmega 2-

3 (mõõdukas-raske), kuna piirangud mõjutavad kaebaja igapäevaelu väga palju. Kaebaja leiab,

et ekspertarst ei ole üldse arvestanud sellega, et eelnevad võtmetegevuse piirangud avalduvad

tihti ühel ajal ja sellisel juhul kaebaja tegutsemispiirangud koosmõjus võimenduvad.

Ekspertarst ei ole arvestanud sellega, et haiguste ägenemise perioodil kasutab kaebaja lisaks

3-23-1333

6(12)

valuvaigistitele ka spasmide vastast rohtu ja ka selle mõju ei saa hindamisel arvestamata jätta.

Spasmi rohuga kaasnevad olulised piirangud tegutsemisele. Kui see spasm peale tuleb, siis

mõnda aega on piirangu raskusaste 4 (täielik). Peale rohtude võtmist ja pikali olemist läheb

piirangu raskusaste 3 (raske) peale ja siis veel mingi aja pärast on piirangu raskusaste 2

(mõõdukas). Ajaline periood spasmi algusest kuni lõpuni on muutuv. Töötukassa on jätnud

hindamata halva painduvusega seonduvad piirangud ja sellega kaasnevad piirangud töötamisele

ja igapäevatoimetustele ja kaasuvalt enesehooldusele. Töötukassa on jätnud arvestamata

füsioterapeudi sissekanded.

5.10. Liikumine eri tasapindadel. Valuravi osas ei nõustu. Valuravi on kaebaja saanud ja saab

siiani. Kaebaja on vaides muutnud oma hinnangut võtmetegevusele seismine ja istumine,

millega ei ole vaidemenetluses arvestatud. Kaebaja ei suuda valu tundmata pikalt keha asendit

säilitada ja valu tundmata muuta. Kaebaja ei nõustu, et TIS andmed ei kinnita täiendavate

püsivaid liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist.

5.11. Käelise tegevuse võtmevaldkonnale 2.1 käte sirutamine antud hinnanguga kaebaja ei

nõustu. Saab valuravi siiamaani. Küsimusest „Suudan raskusteta käsi üles tõsta“ sai kaebaja aru

nii, et kas tema käed liiguvad üles. Kaela-käega on hoopis teised probleemid, mis nähtub ka

epikriisidest. Võtmetegevuse 2.2 all oleks võinud ekspert ära parandada kaebaja vea. Kaebaja

saab asju liigutada siis, kui ei valuta ja kui ei ole käsi „ära surnud“; epikriisides kirjas; see kõik

on muutlik ning pigem nõustuks kaebaja hindega 2-3. Võtmetegevuse 2.3 osas selgitab kaebaja,

et suudab raskusteta käsi ja sõrmi kasutada, kui käsi ei ole „ära surnud“ ja käsi ei valuta.

Võtmetegevusele 2.3 annab kaebaja hinnangu 1-2. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 2.3

antud hindega „0“.

5.12. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 4.2 antud hindega ning selgitab, mis põhjusel ta siis

kasutab pidevalt ravimit Tanys eras. Lisaks ei nõustu kaebaja hinnanguga, et TIS andmed ei

kinnita püsivate söömist-joomist piiravate tervisehäirete, sh neelamishäirete esinemist. Kaebaja

selgitab, et kui pole hambaid, siis on mälumine raskendatud. Kaebaja ei nõustu

võtmetegevusele 4.4 antud arvnäitajaga 0. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 5.2 antud

hindega 0 ning lisab, et tema ei saa midagi parata, kui teda ei ole vastava eriarsti juurde

saadetud. Küll aga oleks vastustaja võinud kaebaja saata enne ekspertiisi tegemist spetsialisti

juurde. Kaebaja ei nõustu ekspertarsti hinnanguga, et terviseandmed ei kinnita ravimite

tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist. Kaebaja selgitab, et vastavad andmed

on epikriisides kirjas. Kaebaja ei nõustu ekspertarsti hinnanguga, et terviseandmed ei kinnita

täiendavate püsivaid piiranguid põhjustavate tervisehäirete, sh töövõimet piiravate une- ja

põiehäirete esinemist. Kaebaja selgitab, et vastav info on TIS-s kirjas. Samas oleks võinud ka

vastustaja saata kaebaja täiendavatele uuringutele.

5.13. Ekspertarst

ei

ole

märkinud

eksperthinnangusse

seljavalu,

puusaprobleemi,

põlveprobleemi, kusemishäiret jne. Kaebaja leiab, et tal on osaline töövõime.

5.14. Kaebaja on viidanud järgmistele arstivisiitidele: 06.06.2023 füsioterapeudi visiit, mil

soovitati pöörduda perearsti poole, et neuroloogi juurde suunataks; perearsti visiit 20.06.2023;

erakorralise meditsiini osakonna külastus 31.05.2023; füsioterapeudi visiit 08.08.2023. Samuti

on kaebaja lisanud oma kaebusele järgmised TIS sissekanded: taastusraviarsti dr Margit Rikka

31.03.2023 epikriis, taastusraviarsti dr M. Rikka 16.02.2023 epikriis, pereõe Brita Reinert

29.11.2022 epikriis, meestearsti dr Stanislav Tjagur 26.01.2023 epikriis, kopsuarsti dr Pilleriin

Liiva 16.12.2022 epikriis, endokrinoloogi dr Vallo Volke 10.01.2023 epikriis, nahaarsti dr

Viljas Jaks 21.03.2023 epikriis, proteesiarsti dr Ülle Tarre 14.03.2023 epikriis, perearsti dr

Liina Reima 05.09.2022 epikriis, perearsti dr Anett Riismaa 19.10.2022 epikriis, perearsti Anett

Riisma 16.02.2023 koostatud dokument, perearsti dr Anett Riismaa 06.04.2023 koostatud

3-23-1333

7(12)

dokument, 06.04.2023 ambulatoorne epikriis, 31.05.2023 erakorralise meditsiini osakonna

külastus, pereõe Age-Midreit Rohusalu 29.03.2023 epikriis.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg 1, lg 2; määrus nr 39 § 8 lg 6, § 5 lg

1). Töövõime hindamisel on lähtutud töövõime hindamise metoodikast.

6.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 26.02.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kaebaja on 26.02.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal

esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise

ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud

piiranguid

tulenevalt

ravimite

tarvitamisest

tingitud

kõrvalnähtudest

ja

muudest

tervisehäiretest.

6.3. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Andreas-Christian Hade

koostas 15.03.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

koostamisel aluseks. Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva

praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO

ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst, käesoleval juhul dr Ita Kukk.

6.4. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lg 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks.

6.5. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste

haigusseisund ja dorsopaatiad, ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatiad. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole

võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO

ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb eelmainitud piirang, ei mõjuta see tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. Seega ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

Kohtumenetluse raames vaatas töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise

taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja kirjeldatud enesehinnangulised

kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.

6.6. TVTS § 9 lg 1 kohaselt teeb töötukassa töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul

nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates. TVTS § 9 lg-s 1 sätestatud

tähtaeg ei tähenda, et töötukassa peaks tegema otsuse täpselt 30 päeva pärast taotluse saamist.

Kaebaja on taotluse esitanud 26.02.2023 ning töövõime hindamise otsus on tehtud 16.03.2023.

Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH723/011545 on tehtud tähtaegselt. Kaebaja on esitanud

vaide antud töötukassa otsusele ning vaidemenetluses on arvestatud ka TIS-i andmeid, mis on

lisandunud pärast 16.03.2023. Vaideotsus on tehtud 19.05.2023 ning selle aluseks on

12.05.2023 eksperdiarvamus. Seega on kaebaja töövõime hindamisel arvestatud TIS andmeid,

mis on lisandunud enne 12.05.2023.

6.7. Töövõime hindamise otsuse vaidemenetluse tavapäraseks osaks on uue eksperdiarvamuse

koostamine. Seejuures analüüsib TTO ekspertarst uuesti vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid, misjärel Eesti Töötukassa töövõime ekspertarst analüüsib samuti

vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Puudub alus arvata, et antud juhul

esineks probleeme vaidemenetluses koostatud eksperdiarvamuse seaduslikkusega. Seevastu

3-23-1333

8(12)

uus töövõime hindamise otsus tehakse mh siis, kui vaie rahuldatakse või kui kohus kaebuse

rahuldab.

6.8. Kaebaja poolt kaebusele lisatud kuvatõmmistel ning kaebaja poolt kaebusele lisatud

töötukassa poolt kaebajale edastatud logides nähtuvad päringu tegemise kellaajad, kuid mitte

päringu ajaline kestvus. Kuvatõmmised kajastavad, millal päringud on tehtud. Antud logidest

nähtub, et I. Vabamäe on teinud päringud seoses TVTS § 6 lg 6 nõude kontrollimisega.

Töötukassa on määranud Eesti Töötukassa juhatuse 26.01.1023 otsusega nr 21 kinnitatud

protseduurireegliga „Töövõime hindamine“ töötaja(d), kellel on õigus TVTS § 6 lg 6 nimetatud

päringuid teha ja andmeid töödelda. Samamoodi ei kajasta kuvatõmmised seda, millise aja

jooksul on tehtud ekspertarvamus. Vastustaja on selgitanud ekspertarsti valimise protseduuri.

Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug ei ole osalenud sisuliselt kaebaja

töövõime hindamises.

6.9. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid

meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise

kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Siiski tuuakse vaideotsuses välja vaid

olulisemad epikriisid, st eelkõige need, kus on kirjeldatud kaebaja tervislikku seisundit ja

töövõimet mõjutavaid tegevuspiiranguid hindamise ajal.

6.10. Krooniliste haiguste korral, mil arstlik jälgimine on pidev, ei toimu otseselt epikriisi

lõpetamist ning n-ö vaheepikriisid võivad tekkida. Sellises olukorras vaheepikriisid peavad ka

tekkima, sest TIS-s peab olema ajakohane informatsioon isiku terviseandmete ja ravi kohta. See

võimaldab mistahes vajalikul hetkel õiget, asja- ja ajakohast meditsiini abi anda, väldib juba

teostatud kallite uuringute kordamist ja aitab lühikese ajaga anda ülevaate inimese

terviseseisundist. Oma vaides on kaebaja toonud välja sarnase etteheitega seoses

taastusraviarsti dr Margit Rikka vaheepikriisi, mille kaebaja on lisanud ka vaidele ning millega

on vaidemenetluses arvestatud. Kuivõrd kaebaja edastas antud epikriisi töötukassale, siis ei

olnud vajalik arstile selle osas vaidemenetluses päringut teha. Töövõime hindamise menetluses

ega vaidemenetluses ei ole tavapäraselt vajalik, et arst ilmtingimata lisaks epikriisi TIS-i.

Tavapäraselt, kui on alust arvata, et sissekanne TIS-s puudub, siis teeb töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst vastavale arstile päringu. Päringule vastamiseks võib ka edastada

terviseandmeid nt krüpteeritud kujul ja e-kirjaga.

6.11. Töövõime hindamise raames hinnatakse isiku hindamise ajahetkel esinevaid

tegutsemispiiranguid. Asjaolu, et kaebaja soovib tulevikus minna vastuvõttudele, on positiivne

ja pigem parandab kaebaja terviseseisundit, mitte ei halvenda seda ega ole eelduseks töövõime

vähendamise tuvastamisel. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku füüsilist ja vaimset

võimekust ravimite ning mistahes muu ravi foonil. Taastusravi ja ravivõimlemine tugevdavad

lihaseid ja kõõluseid. Samuti parandavad taastusravi ja ravivõimlemine verevarustust. Hea

lihastoonus ja tugevad lihased toetavad hästi skeletti ja liigeseid, mis seega omab positiivset

mõju tervisele. Plaanitud taastusravi ei ole käsitletav töövõime vähenemise põhjusena.

Töövõime hindamiseks teostatakse päring eelneva viie aasta kohta TIS-s. Antud

terviseandmetes nimetatud diagnoosidest valitakse ekspertarvamuse koostamiseks need, millest

tingitud tervisehäired eeldatavalt põhjustavad piiranguid. Kui isiku arstide, diagnooside,

uuringute ja operatsioonide kohta andmed päringule eelneva viie aasta kohta puuduvad või on

ebapiisavad, on kohustus nimetatud andmeid pärida pikema perioodi kohta. Kaebaja märgitud

kroonilised tervisehädad (munandi probleemid, vererõhu probleemid, kusemishäire ja astma),

ei põhjusta kaebajale ravimite foonil töövõime piiranguid. Astma ja kõrgenenud vererõhk on

raviga kompenseeritud, munandi ja kusemishäire ei mõjuta töövõimet. Töövõime hindamise

raames hinnatakse piiranguid ravi foonil. Koormustest on vaideotsuses välja toodud, sest see

näitab kaebaja koormustaluvust ja südametöö ning vererõhu reaktsiooni koormusele. Antud

juhul näitas koormustest, et kaebaja koormustaluvus on hea ning vererõhu reaktsioon

3-23-1333

9(12)

koormusele on adekvaatne, südame rütmihäireid ja veresoonte puudulikkust ei teki. Selline test

aitab hinnata ka isiku töövõimet ja füüsilist võimet liikuda lindil ehk ebatasasel pinnal, mitte

ainult südameprobleemide esinemist või mitte esinemist.

6.12. Vaideotsuses tuuakse välja vaid olulisemad epikriisid, kus on kirjeldatud kaebaja

tervislikku seisundit ja töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid hindamise ajal. Näiteks

meestearsti dr Stanislav Tjagur 26.01.2023 epikriis ei viita üldisele töövõime piirangule.

Kaebajal oli juhuleiuna 2017. a leitud munandite alatalitlus. Kaebajal esineb kusemise häire,

mis on raviga läinud paremaks. Kiire urineerimise vajadus ei vähenda töövõimet.

Dermatoveneroloogi dr Viljar Jaks 21.03.2023 epikriis on ravinud peanahal olevaid väikseid

põletikukoldeid, mis ei ole töövõime piirang.

6.13. Töövõime hindamise ja vaidemenetluse käigus on üle vaadatud kõik hilisemalt

12.05.2023 kell 15.57 tehtud TIS-i päringus olnud epirkiisid. Seejuures olulised olid

taastusraviarsti dr Margit Rikka epikriisid, mis kirjeldasid kaebaja liikumise võimekust, selja-,

puusa- ja põlvevalust tingitud piiranguid. Kaebajal ei ole teisi raskeid, raviga mitte

kompenseeritavaid üldhaigestumisi peale liigesvalu, mis piiraksid liikumisvaldkonna

võtmetegevusi üldtöövõime hindamise kontekstis. 12.05.2023 seisuga ei ole TIS-s ühtegi

aktiivset saatekirja eriarstile.

6.14. Kaebajale sobib töö, mis ei eelda kestvat rasket füüsilist koormust ega kestvat kehatüve

sundasendi hoidmist ning võimaldab kestval koormusel puhkepause. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele

ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi

ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaidlusaluses 16.03.2023

otsuses on välja toodud, et kui kaebaja praegune töö talle ei sobi, siis saab töötukassa teda

nõustada ja toetada uue töökoha leidmisel.

6.15. Töövõime hindamisel antakse hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja

püsivale seisundile (TVTS § 5 lg 1). Ajutise töövõimetuse korral kirjutab ravi- ja/või perearst

isikule välja töövõimetuslehe. Ravi kui selline ei ole töövõime piirang.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada uurimispõhimõtte ja põhjendamiskohustuse

rikkumise tõttu, kuivõrd need võisid mõjutada töövõime hindamist sisuliselt.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

10. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1)

töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 §

6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et

piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang:

piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt

raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise

3-23-1333

10(12)

metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste

kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1.

11. Kaebaja on 26.02.2023 taotluses märkinud piirangud liikumise (võtmetegevustes 1.1 ja

1.4), käelise tegevuse (võtmetegevuses 2.4), teadvusel püsimise ja enesehoolduse

(võtmetegevustes 4.2, 4.3, 4.4), õppimise ja tegevuste sooritamise (võtmetegevuses 5.2) ning

suhtlemise (võtmetegevuses 7.2) valdkondades; samuti piirangud tulenevalt ravimite

tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest (vt vastustaja 31.07.2023

menetlusdokumendi lisa 1).

Liikumise valdkond

12. TTO ekspertarst hindas 15.03.2023 eksperdiarvamuses kaebajal liikumise valdkonna

võtmetegevused mh järgmiselt: 1) 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1 ning 1.4.

seismine ja istumine – arvväärtusega 1 (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 2).

Võtmetegevuse 1.1 osas on TTO ekspertarst märkinud diagnoosiks M25.5 liigesevalu ning

põhjenduseks „terviseandmetel taotlejal esinenud ülekoormusel tekkivat põlvevalu, millest

tingitud piirang kerge“ (dtl 393). Samas ei nähtu TTO ekspertarsti 15.03.2023

eksperdiarvamusest hinnangut kaebaja poolt võtmetegevuse 1.1. all kirjeldatud selja- ja

puusavalule. TTO ekspertarvamuses on viidatud M. Rikka taastusravi 16.02.2023 epikriisile,

milles on mh märgitud „[s]eljavalud, spasm selga kõndimisel, mitu x kuus, peab seisma jääma,

valu kindlas punktis, paremal pool lumbaalpiirkonnas lülisamba kõrval. 2007-2008 saanud

seljavenitust basseinis, hea efektiga, mitu aastat valuta.“ (vt vastustaja 31.07.2023

menetlusdokumendi lisa 2, lk 3). Viidatud epikriis on toodud ka TIS andmetes (vt vastustaja

31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk 11), kus on põhihaigusena märgitud nimmevalu

(M54.5) ning kaasuvad haigused, millest üheks on liigesevalu parem põlv, vasak puus (M25.5

– liigesevalu). Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, miks on TTO ekspertarst pidanud

põhjendatuks märkida diagnoosiks üksnes ühe kaasuva haiguse (liigesevalu), märkimata

seejuures üldse puusavalu. Ka vaidemenetluse raames koostatud TTO ekspertarsti

eksperthinnangus ei ole viidatud puusavalule, vaid täpsustatud, et „terviseandmetel ei ole

püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava

väljendunud liigeskahjustuse, sh kulumise ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise

vajadust, mistõttu piirang kerge“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3, lk 1; dtl

406).

13. Töötukassa ekspertarst on märkinud oma arvamuses seoses hinnanguga liikumise

valdkonnale järgmist: „Seejuures terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava

väljendunud liigeskahjustuse, sh kulumise ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise

vajadust, mistõttu on piirang hinnatud kergeks. 12.09.2022 elektrokardiograafia koormustestil

on kaebaja tulemus, s.o 9,7 METSi, olnud väga hea“ (vt vastustaja 31.07.2023

menetlusdokumendi lisa 17, lk 1; dtl 749). Lisaks on töötukassa ekspertarst selgitanud oma

25.07.2023 seisukohas järgmist: „/…/ kaebaja ei ole praktiliselt vajanud arsti poolt määratud

valuravi. Taastusravi ja võimlemisega on valukaebused mõnevõrra süvenenud, kuid mõningane

lihasvalude teke treeningute alustamisel on ka normaalne. Täpsustavaid radioloogilisi

uuringuid selja või puusavalude põhjuse selgitamiseks ei ole olnud vajadust teha ning

objektiivselt ei ole arstid tuvastanud töövõimet mõjutavaid liikumise piiranguid. Vastavalt

töövõime hindamise meetodikale ei ole piirang eri tasapindadel liikumisel enam kui kerge.“ (vt

vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 17, lk 3; dtl 751). Asjaolu, et taastusravi

põhjustab kaebajale ajutist lihasvalu seoses treeningute alustamisega, ei ole kajastanud ükski

tervishoiuteenuse osutaja TIS andmetes ning sellist järeldust ei ole toodud ka TTO ekspertarsti

Vt

töötukassa

töövõime

hindamise

metoodika,

lk

4. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

3-23-1333

11(12)

eksperthinnangutes. Ühtlasi on kohtu hinnangul selline järeldus kaheldava väärtusega, kuivõrd

selja- ning puusavalude jätkumist on kaebaja kurtnud ka peale taastusravi lõppu, mitte üksnes

taastusraviga alustamisel.

14. Nii nähtub kaebaja esitatud perearsti kokkuvõttest perioodil 09.11.2023-07.02.2024

füsioteraapia lõpphindamise osas 07.12.2023, et selja- ja puusavalude osas suuri muutusi olnud

ei ole, endiselt peamiselt annavad tunda pikalt seistes ja kõndides (vt kaebaja 08.02.204

menetlusdokumendi lisa 1; dtl 1015). Kuigi vastustaja märgib õigesti, et piiranguid hinnatakse

ravi foonil, siiski ei nähtu vaidlusalustest otsustest, kas ja kuidas on taastusravi liikumise

valdkonnas piiranguid leevendanud, seda enam, et hilisemad TIS andmed seda ei kinnita.

Tõendid kinnitavad, et taastusravi selja- ja puusavalude puhul erilist mõju ei ole omanud.

15. Lisaks on kaebaja esitanud 29.09.2023 kohtule saatekirja vastuse nr 409433, milles on

leitud, et puusanappadel subkondraalne skleroos – algav artroos (vt kaebaja 29.09.2023

menetlusdokumendi lisa 1; dtl 834). Ka 13.02.2024 kohtuistungil on vastustaja esindaja dr I.

Kukk kinnitanud, et kaebajal on puusas algav artroos (13.02.2023 kohtuistungi helisalvestis

48:00). Eelnev kinnitab, et puusavalu ei saa olla tingitud pelgalt treeningute alustamisest, nagu

on väidetud töötukassa ekspertarvamuses.

16. Asjaolu, et seljavalu ei ole tingitud pelgalt treeningutega alustamisest, kinnitab lisaks TIS

andmetes märgitu,

et kõndimisel tekib selga spasm (vt vastustaja 31.07.2023

menetlusdokumendi lisa 4, lk 11). Ühtlasi nähtub ambulatoorsest epikriisist nr 22201, et tugeva

seljavalu korral on kaebaja tavaliselt võtnud 1-2 tabletti ibuprofeeni päevas ja Sirdaludi ainult

vajadusel (2-5 korda kuus) (dtl 831). Samuti nähtub perearsti kokkuvõttest 09.11.2023-

07.02.2024, et seljaspasmide tõttu võtab Sirdaludi ja hakkab juurde võtma ketoprofeeni (dtl

1016). Ka need andmed annavad alust kahtluseks, et hinnang töövõimele ei ole korrektne.

17. Siinkohal selgitab kohus, et kuigi kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2), on Riigikohus selgitanud, et hilisemad terviseandmed ja nende

põhjal antud ekspertide hinnangud võivad aidata kindlaks teha, kas töövõime hindamise

taotluse lahendamise ajal antud hinnangud on õiged (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-629, p 15).

Käesoleval juhul seavad hilisemad terviseandmed kahtluse alla, kas 15.03.2023 ja

vaidemenetluses antud eksperthinnangud ning kohtumenetluses antud Töötukassa ekspertarsti

arvamus on õiged kaebajal kerge tegutsemispiirangu esinemisest liikumise valdkonnas.

18. Veelgi enam, vaidlusalustes otsustes ei ole selgitatud, mida tähendab kerge liikumispiirang

ega lahti kirjutatud, kuidas kaebajal esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas

mõjutavad kaebaja igapäevaelu vähem kui 25% ajast (määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2). Kaebaja on

liikumise valdkonna võtmetegevust 1.1 hinnanud arvväärtusega 9. Töövõime metoodika

kohaselt tähistab number 9 hinnangut, et vastus ei ole rakendatav taotleja määratud

raskusastmena; ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus … on muutlik“ punktiväärtuse

vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0-4.

19. Nimelt on kaebaja selgitanud töövõime hindamise taotluses liikumisega seotud muude

piirangute võtmetegevuse all (1.4.) järgmist: „Kohapeal seismine üle 10 minuti on seljale valus

ja ebamugav. Parem on isegi kasvõi aeglaselt liikuda. Ega ma tavaliselt üle 15 minuti järjest

arvuti juures ei istu. Ma tean juba, et siis jääb selg kangeks ja valusaks.“ (vt vastustaja

31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 387). TTO ekspertarst on 15.03.2023

eksperthinnangus liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.4 puhul märkinud, et seda piirangut on

hinnatud valdkonna liikumise all (dtl 394); 02.05.2023 eksperthinnangus on selgitatud, et

terviseandmed ei kinnita täiendavate püsivaid liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete

esinemist; taotlejal esineva seljavaluga seotud piiranguid arvestatud valdkonna vastava

võtmetegevuse all (1.3) (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 408). TTO

ekspertarsti 02.05.2023 eksperthinnangus on selgitatud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.3

3-23-1333

12(12)

osas järgmist: „Terviseandmed taotlejal esinenud ägenemiste ja taandumistega kulgevat

seljavalu ning valust tingitud liikuvuspiirangut, mille osas vajanud taastusravi, kuid

terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid

piiranguid põhjustava lülisamba väljendunud struktuurihäire ega alajäsemete lihasnõrkuse

esinemist, mistõttu piirang kerge.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3, lk 2;

dtl 407). Töötukassa ekspertarst on oma 25.07.2023 arvamuses selgitanud liikumise valdkonna

võtmetegevuse 1.4 osas järgmist: „/…/ kaebaja ei ole praktiliselt vajanud arsti poolt määratud

valuravi. Taastusravi ja võimlemisega on kaebused mõnevõrra süvenenud, kuid mõningane

lihasvalude teke treeningute alustamisel on ka normaalne. Täpsustavaid radioloogilisi

uuringuid selja või puusavalude põhjuse selgitamiseks ei ole olnud vajadust teha ning

objektiivselt ei ole arstid tuvastanud töövõimet mõjutavaid liikumise piiranguid. Kaebaja

suudab seista ja asendeid vaheta[da], esineb valukaebus pikemal seismisel.“ (vt vastustaja

31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 17, lk 4; dtl 752).

20. Küll aga ei selgu eksperthinnangutest ega vaidlusalustest otsustest, kuidas liikumise

valdkonna tegevuspiirangud segavad kaebaja igapäevaelu kuni 25%. Kohtupraktikas on

korduvalt rõhutatud, et töövõime hindamise otsus peab olema isikule arusaadav ning

põhjendustest peab olema jälgitav, kuidas jõuti piirangute määratlemisel vastava tulemuseni.

Käesoleval juhul vaidlusalused otsused on põhjendamispuudustega (HKMS § 56 lg-d 1-2).

Käelise tegevuse valdkond

21. Kaebaja on märkinud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.4, et tal on krooniline

kaela-õla-käevalu (paremal poolt) (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9).

TTO ekspertarst on oma 15.03.2023 eksperthinnangus hinnanud nimetatud piirangut

võtmetegevuse 2.1 all, kus on märgitud järgmist: „Terviseandmetel taotlejal esinenud

ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, millest tingitud piirang kerge.“ (dtl 396). TTO

ekspertarst on 02.05.2023 eksperthinnangus leidnud järgmist: „Terviseandmetel taotlejal

esinenud ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, mille osas vajanud taastusravi, kuid

terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseanded ei kinnita püsivaid

väljendunud piiranguid põhjustava kaelapiirkonna struktuurihäire ega õlgade liigeskahjustuse

esinemist, mistõttu piirang kerge.“ (dtl 410).

22. Samas nähtub TIS andmetest, et 05.11.2018 on röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (vt

vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa , lk 4, 7) ning kirjeldus on järgmine: „Lülisamba

kaelaosa küfootiline hoiak, C4 C5-C6 vahemikud on mõõdukalt ahenenud, osteokondrootilised

muutused siin enam väljendunud, fassettliigeste unkovertebraalliigeste mõõdukas artroos.“ (vt

vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk 261). Küll aga ei ole eksperthinnangutes

artroosile viidatud ega seda käsitletud. Sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS

§ 6), mis võis mõjutada töövõime hindamist sisuliselt.

23. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalused otsused õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele.

Seetõttu puudub vajadus ülejäänud kaebaja väidete käsitlemiseks. Kuivõrd kohus rahuldab

tühistamisnõude, siis kuulub ka kohustamisnõue rahuldamisele ning vastustajal tuleb uuesti

lahendada kaebaja töövõime hindamise taotlus.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

25. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)