2-23-124521/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.märtsil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-124521

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. A. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E. A.(e-

post: XXX)

Kostja: K. A. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K.

A. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista K. A.lt võlgnevus 45 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta K. A. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 340 eurot

3. Välja mõista K. A.lt hagimenetluse kulud 340 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista K.

A.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide

võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli

Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja alates 15.06.2020 kuni 21.05.2021, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et

parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 21.05.2021 EP

opereeritavale parkimisalale, Kalevi Jahtklubi parkla, Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et

sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud

leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise

algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks

tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega

esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega

esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number

1412 1052 1134 2311, maksetähtajaga 04.06.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Kentmanni tn 6-31,

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10116. Hageja on kulutusi kandnud päringute

tegemise

näol

andmete

saamiseks

ning

meeldetuletuskirja

välja

saatmiseks.

Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja ei ole vastuväidet

esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu

väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja

võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 45 eurot, millest 30 eurot on

leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidete kohaselt sai kostja 10.04.2023 postkasti kirja EFTA Legal

OÜ-lt, millele ta vastas soovides, täpsustavat informatsiooni trahvinõude kohta. EFTA Legal OÜ

vastas päringule ja kinnitas, et vastavad sisulised kirjad on kostjale saadetud. Kostja märkis, et ei

kasuta igapäevaselt e-posti aadressi xxx, mistõttu ta ei näinud neid kirju enne, kui sai EFTA Legal

OÜ-lt kirja, mis saabus hiljem. Tehnilise tõrke tõttu ei edastatud antud päeval Kalevi Jahtklubi

restorani külastamisel infot süsteemi, mille kaudu saab auto parkima panna. Numbri sisestamisel

on parkimine tasuta. See oli ebatavaline ja halb kokkusattumus, mille tulemusena jäi parkimistasu

tasumata ning tekkis trahvinõue. Samuti täheldas kostja, et tema autos ei olnud trahvikviitungit

akna vahel. Kostja on valmis vastutama ja maksma hagejale parkimistasu trahvi 30 eurot, kuid ta

ei ole nõus kandma muid erinevaid õiguskulusid, mis on tekkinud seoses trahvinõude mitte

kättetoimetamisega. Samuti rõhutas kostja, et antud juhtumis oli peamine probleem hageja loodud

tarkvarasüsteemis, mis põhjustas trahvinõude tekkimise.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast

ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude

juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks,

kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu

juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga

parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS §

16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget

lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks,

kui seda on vaja sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega

hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg

1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud

vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt

lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut

ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb tasuda leppetrahvi. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

5. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav

kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki

numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 21.05.2021 EP opereeritavale parkimisalale Kalevi Jahtklubi parklas, tsoon EP41, 1070,

mille eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvinumber 1412 1052

1134 2311, maksetähtajaga 04.06.2021. Leppetrahvil on rikkumise põhjus nimetatud, milleks on

parkimistasu maksmata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise eest oleks tasutud

parkimispileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist lubava parkimiskaardi asetamisega

armatuurlauale või parkimise algusaja fikseerimisega parkimiskellaga.

6. Hageja on seisukohas kostja vastuväidetele esile toonud, et parkimisalal Kalevi Jahtklubi parkla,

Tallinn, kus leppetrahv väljastati, on võimalik parkida tasuta, kui sõiduk on registreeritud Kalevi

Jahtklubi restoranis. Samuti on võimalik parkida 30 minutit parkimiskellaga tasuta. Kostja vastuse

kohaselt ei olnud tal võimalik parkimist fikseerida, kuna tehnilise tõrke tõttu ei edastatud antud

päeval Kalevi Jahtklubi restorani külastamisel infot süsteemi. Kostja ei ole oma vastuväidet s.o

vea olemasolu parkimiskorraldaja tarkvarasüsteemis vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud.

Hageja kontrollis kostja sõidukit kell 13:42 ning kuivõrd kontrolör sai vastuseks, et sõidukil XXX

puudus parkimisõigus, väljastas ta 21.05.2021 kell 13:42 leppetrahvi. Hageja väitel puudub hageja

andmebaasis võimaliku tehnilise rikke kohta igasugune info. Hageja esitas väljavõtte 21.05.2021

kuupäeval ajavahemikul 13:35-13:47 kohta, kui parkimiskorraldaja parkimisalal kontrolli teostas,

et parkimisõigus tuvastati teistel sõidukitel, mis olid registreeritud Kalevi Jahtklubi restoranis.

21.05.2021 parkimiskioski väljavõttest nähtuvalt on sõidukeid registreeritud parkima regulaarselt

terve päeva vältel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väide tema kande sisestamise ajal

parkimissüsteemi tehnilise rikke kohta eluliselt usutav. Seega saab väljavõttega hageja

andmebaasist lugeda tõendatuks, et leppetrahvi väljastamiseks sõiduki registreerimisnumbriga

XXX omanikule/vastutavale kasutajale oli alus, kuna parkimislepingu tingimusi rikuti ning

parkimiskontrolör kontrollis parkimise fikseerimist parklas. Järelikult on hageja tõendanud, et

kostja ei tasunud parkimise eest rikkudes sellega parkimistingimusi.

7. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on

tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017

lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud

leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist selle väljastamise

kuupäeval ehk mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud,

et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja

ei ole tõendanud leppetrahvinõude mittekättesaamist ega tasumist ja leppetrahv on muutunud

sissenõutavaks. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest

tasumata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana

õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

Seadusest ei tulene keeldu esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on

toodud hagiavalduse asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Sissenõudmiskuludesse,

eurot,

on

hageja

hagiavaldusest

nähtuvalt

arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Nõudekirjaga on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja

kohtueelselt 16.05.2022 kostjale meeldetuletuskirja tasumata jäänud leppetrahvi kohta kostja

rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx E-kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse

märgitud e-posti aadressile, mis kattub kostja menetluses esitatud e-posti aadressiga, on mõistlik

viis selle edastamiseks. Hageja saatis e-kirja samale kostja e-posti aadressile, millelt kostja hiljem

hagejaga kontakteerus. Kostja esimesele e-kirjale ei ole vastanud. Meeldetuletuskirja koopiaga on

tõendatud,

et

teine

meeldetuletuskiri

saadeti

03.04.2023

lihtkirjana

kostja

rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxx, millele kostja ka vastas, soovides näha fotosid

sõidukist ja paludes selgitusi, miks leppetrahv väljastati. E-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja

küsimustele vastati, kuid kostja võlgnevust tähtajaks ei tasunud. Eelnevast saab järeldada, et

hageja on teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte ning lahendada

tekkinud olukord kohtuväliselt ja vältida täiendava kulu tekkimist. Leppetrahvi sissenõudmise

eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, sest leppetrahv on kättetoimetatud mõistlikul viisil

ja ajal, mida aktsepteerib ka kohtupraktika. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot

sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade

komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisest 2 tundi, 11.09.2023 kostja koostatud vastuse ja lisadega tutvumisest ning

analüüsist 20 minutit ning hageja 20.09.2023 seisukoha koostamisest, lisade komplekteerimisest

ja maakohtule esitamisest 1 tund. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu

vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tund, millist summat

on kohtupraktikas aktsepteeritud. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud

on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

10. Kostja ei nõustunud vastuväidetes temalt menetluskulude väljamõistmisega.

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr

2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

12. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses,

summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt

on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohus võttes

arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks

olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud, hageja esindaja

tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele, esitatud hagiavalduse

ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, seisukohtade esitamist ja komplekteeritud

tõendite mahtu kostja vastuväidetele ning kostja vastuväidetes esile toodut leiab, et hageja esindaja

kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu

tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks

on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt 1 tund,

11.09.2023 kostja koostatud vastuse ja lisadega tutvumisest ning analüüsist 20 minutit ning hageja

20.09.2023 seisukoha koostamisest, lisade komplekteerimisest ja maakohtule esitamisest 40

minutit, kokku 2 tundi summas 220 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks

kokku 340 eurot (100+20+220). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja

esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/