2-23-152020/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-152020

Tsiviilasi

Citybee Eesti OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

64,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800, asukoht

Narva mnt 31, 10120 Tallinn)

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: T. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. K. (K.) lepingust tulenev põhivõlgnevus 27,04 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2,45 eurot Citybee

Eesti OÜ kasuks.

3. Välja mõista T. K. viivis põhinõudelt 27,04 eurolt 0,05% päevas alates 16.02.2024

kuni põhinõude lõpliku tasumiseni Citybee Eesti OÜ kasuks.

4. .Jätta menetluskulud Taavi Kuke kanda.

5. Välja mõista T. K. menetluskulud 230 eurot Citybee Eesti OÜ kasuks. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista T. K. viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Citybee Eesti OÜ kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on asjaolu, et kostja sõlmis Citybee Eesti OÜ-ga lepingu läbi hageja rakenduse

Citybee, konto loomise teel. Perioodil 12.08.2023, 00:42:34-12.08.2023, 21:13:09 kasutas

kostja ajutiselt sõidukit numbrimärgiga xxxx. Vastavalt eeskirjade ja teenuse kasutamise

tingimuste punktile 8 ja hinnakirjale kohustus kostja tasuma tasu summas 27.04 eurot. Hageja

koostas arve, mille makse tähtaeg oli 18.08.2023. Kostja arvet ei tasunud. Hageja on

kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxxx, kuid tagastati

saatjale. 16.01.2024 on saadetud teavitus ka elektronpostiaadressile xxxx ja xxxx, kuid vastus

puudub. 22.01.2024 on saadetud makseettepanek xxxx, kuid kostja ei kinnitanud kättesaamist.

Võlgnik kinnitas 22.01.2024, et elab xxxx, kuid aadressi ei avaldanud ning palus saata

menetlusdokumendid e-posti aadressile xxxx. Hagimenetluses saatis kohus hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse 21.02.2024 elektronpostiaadressile xxxx. Kohus selgitas e-kirjas,

et loeb hagi TsMS § 314¹ lg 3 p 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul e-kirja

saatmisest arvates. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks

andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt

määratud tähtajaks (12.03.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100

eurot ja õigusabikulu 385 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

169 eurot tund käibemaksuta ei pea kohus põhjendatuks. Hageja ei esinda advokaat, mistõttu

peab kohus tuginedes kohtupraktikale mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasuks 110 eurot

(km/ta).

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 230 (100+20+110) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik