3-24-788/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-788

Haldusasi

Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni

ülema taotlus 12. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 521P

reamees X-ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti

määramise seaduslikkuse kontrolli-miseks

Menetlusosalised

Taotleja − Kaitsevägi

Puudutatud isik – X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema 12. märtsi

2024. a käskkirjaga nr 521P reamees X-ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti

määramine seaduslikuks.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Taotluse esitaja ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus jõustub selle

kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).

ASJAOLUD

1. Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem määras 12. märtsi 2024. a

käskkirjaga nr 521P ajateenijale reamees X-ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti. Viru

jalaväepataljoni ülem esitas 14. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse distsiplinaararesti

määramise seaduslikkuse kontrollimiseks.

Taotluse kohaselt on reamees X-ile määratud distsiplinaararest 1. jalaväebrigaadi ülema 29.

jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud „1. jalaväebrigaadi allüksuste sisetoimkonna

korraldamine“ punktis 7.6 (päevnik ei tohi lahkuda oma teenistuskohalt allüksuse korrapidaja

loata) sätestatud kohustuse rikkumise eest. Distsiplinaararesti määramise käskkirjast nähtub, et

reamees X oli koos teise reamehega määratud 1. jalaväekompanii toimkonda ajavahemikuks 7.

veebruar 2024 kuni 8. veebruar 2024. Kompanii korrapidaja võimaldas reameestel toimkonnas

olles õhtust puhkeaega kuniks allüksus on maastikult naasnud. Jalaväekompanii naasis

1(3)

väliharjutuselt orienteeruvalt kl 21.00 ja asus relvastust hooldama. Orienteeruvalt kl 21.20

hakkasid sõdurid relvastust relvaruumi tagastama ja kompanii korrapidaja kutsus reamees X-i

koos teise reamehega tööpostile relvaruumi juurde appi. Korrapidaja asus relvastust relvaruumi

sisse kandma ja tegevuste käigus pidanuksid päevnikud (reamees X koos teise reamehega)

mehitama toimkonna laua juures ametiposti ja toetama korrapidajat relvastuse vastuvõtmisel

relvaruumi. Teenistusse asumise asemel olid päevnikud vahetanud välivormi spordiriiete vastu

välja ja ütlesid, et nemad teenistusse ei tule, vaid lähevad selle asemel hoopis sauna.

Korrapidaja keelas päevnikel sauna minemise ning käskis naasta teenistusse ülesandeid täitma,

kuid reamehed seda ei teinud, vaid solvasid korrapidajat vene keeles ja liikusid sauna. Kohtule

esitatud taotluse kohaselt on karistatav X tutvunud teenistusliku juurdluse kokkuvõttega ning

Viru jalaväepataljoni ülema 12. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 521P distsiplinaarkaristuse

määramise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tutvustati reamees X-ile

kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi 7. märtsil 2024 ning võimaldati tal

esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 171 lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti

määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule. KVTS § 173 lõige 2

sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse

kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata

halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele

on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise

seadusvastaseks. KVTS § 173 lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas:

−

kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega;

−

enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus;

−

kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi

anda;

−

ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama.

3. KVTS § 49 lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima

Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja 5. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 95

kinnitatud ja 20. mai 2013. a käskkirjaga nr 154 ning 14. septembri 2021. a käskkirjaga nr 172

muudetud Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunkti 3 järgi on kaitseväelane kohustatud

tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja

teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma,

sõltumata oma ametikohast ja auastmest.

Viru jalaväepataljoni ülema 12. märtsi 2024. a käskkirjas nr 521P heidetakse ajateenijale

reamees X-ile ette 1. jalaväebrigaadi ülema 29. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud

„1. jalaväebrigaadi allüksuste sisetoimkonna korraldamine“ punkti 7.6 rikkumist. Nimetatud

punkti kohaselt ei tohi päevnik lahkuda oma teenistuskohalt allüksuse korrapidaja loata.

4. KVTS § 166 lõike 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning

nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. KVTS §

167 lõige 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest

distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema

toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuseks võib muu

hulgas olla distsiplinaararest (KVTS § 168 lõike 2 punkt 3). Distsiplinaararest määratakse

2(3)

kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (KVTS § 171

lõige 2). Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (KVTS § 171 lõige 4).

5. Kohus leiab, et reamees X-ile etteheidetav tegu (s.o korrapidaja loata teenistuskohalt

lahkumine) on distsiplinaarsüütegu KVTS § 166 lõike 1 punkti 1 järgi, mille eest võib

kohaldada distsiplinaarkaristust. Arvestades, et 12. märtsi 2024. a käskkirjast nr 521P nähtuvalt

oli X-il rikkumise toimepanemise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning tegu pandi

toime koos teise kaitseväelasega, oli tegemist korduva ning raske rikkumisega KVTS § 171 lg

2 mõistes.

6. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt oli enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud

distsiplinaarjuurdlus, mille kokkuvõtte (dtl 49-53) on allkirjastanud Viru jalaväepataljoni

staabiülem major Viljar Niinepuu ning see on kinnitatud Viru jalaväepataljoni ülema

kolonelleitnant Viljar Laaneste poolt 29. veebruaril 2024. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet on

X-ile tutvustatud 3. märtsil 2024 (dtl 20-24). Reamees X on temale etteheidetava teo kohta

andnud selgitusi 9. veebruaril 2024 (dtl 47) ja 13. veebruaril 2024 (dtl 30-31). Lisaks on X-ile

antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks kavandatava karistuse kohta (dtl 54-57).

Reamees X seda võimalust ei kasutanud. X-ile on tema õigusi tutvustatud menetlusaluse isiku

seletuskirja blanketil (dtl 30), õigustega tutvumist on reamees X kinnitanud. Seega on kohtu

hinnangul reamees X-ile tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta

selgitusi anda.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja on reamees X-ile tutvustatud 13. märtsil 2024 ning

sellel on korrektne vaidlustamisviide (dtl 25-28).

7. Tulenevalt KVTS § 171 lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht,

Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Praegusel juhul on distsiplinaararesti

määranud Viru jalaväepataljoni ülem. Seega on karistuse määranud pädev isik.

8. Juhindudes KVTS § 173 lg-st 2 ning HKMS § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees X-ile on

12. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 521P distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab,

et kontrollib praeguses menetluses üksnes KVTS § 173 lg-s 3 märgitud asjaolusid ning

sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui

karistatud isik käskkirja vaidlustab. Käskkirja vaidlustamise võimalust on 12. märtsi 2024. a

käskkirjas nr 521P selgitatud.

9. Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

3(3)