2-23-126441/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-126441

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. H. vastu

põhivõla 226 euro 13 sendi, viivise ja sissenõudekulu

saamiseks

Tsiviilasja hind

344 eurot 11 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: K. H. (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista hagi K. H. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 302 eurot 84

senti (põhinõue 226 eurot 13 senti, viivis 51 eurot 71 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).

3. Mõista hagi K. H. Aktsiaselt PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 15. novembrist 2023 kuni põhinõude (226 euro 13 sendi) täieliku

tasumiseni määras 0,05% päevas.

4. Jätta menetluskulud hagi K. H. kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 240 eurot. Mõista K.

H. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 240 eurot.

6. Mõista K. H. Aktisaselt PlusPlus Capital kasuks temalt väljamõistetud 240 euro

suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K. H. (kostja) 337 euro 80 sendi saamiseks. Kohus tegi 3.

juulil 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 3. novembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 14. novembril 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus

226 eurot 13 senti, viivis 51 eurot 71 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 15. novembrist 2023 kuni

põhinõude 226 eurot 13 senti täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 16. mail 2022

Tele 2 liitumislepingu nr 854373721. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele

2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 12. septembrist 2022 ning loovutas 22. detsembril

2022 lepingust tulenevad nõuded hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu

kiirmenetluses on võlgniku ema varasemas menetluses kinnitanud 7. märtsil 2023, et kostja ei

ela aadressidel xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxx-

xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema on 9. juunil 2023

kinnitanud, et kostja elab tema juures aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx. 18. septembril 2023 ema

kinnitas, et kostja ei ela enam tema juures aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx. 22. septembril 2023

saatis kohus menetlusdokumendid eelneval kokkuleppel tööandja xxxxxxxxxxxxxxxxx-ga

kostjale kättetoimetamiseks. Kohus tegi 25. oktoobril 2023 järelepärimise tööandjale

dokumentide kättetoimetamise kohta kuid 3. novembri 2023 seisuga tööandjalt tagasiside

puudub. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuur vastanud 31. oktoobril 2023, et PPA-le on kostja andnud 11. augustil 2020 a.

oma elukohaks xxxxxxx-xxxxxxx linn. Meiliaadressiks xxxxxxxxxx@xxxxxxxx. Täiendavaid

andmeid tema asukoha kontaktide kohta politseil ei ole. Kohus edastas korduvalt menetlusse

võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil

xxxxxxxxxxxxx@gxxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris märgitud

telefoni number xxxxxxx ei ole kättesaadav. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on

registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril

+xxxxxxxxxxx, mis ei vasta. 4. jaanuaril 2024 saatis kohus samal numbril SMS-i teatega, et

tagasi helistataks, mida ei ole tehtud. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline

kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte

toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul

puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega

on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06. veebruaril 2024 ning need loeti

kostjale kättetoimetatuks 22. veebruaril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (07. märtsiks

2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule

tähtaegselt

kirjalikult

vastanud.

Hageja

taotles

hagiavalduses

hagi

rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

6. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

8. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h; koos

käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100

eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa

tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei

saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas

TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 20 + 120). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik