1-23-3346/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-23-3346

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-3346 (22278001548)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver, Kadri Orav

Kriminaalasi

Aivars Patmalniks süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Silva Rood

Süüdistatav

AIVARS PATMALNIKS

Isikukood: 081187-12414 (XXX), sünd 08.11.1987; elukoht:

XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX, XXX; haridus:

XXX; töökoht: XXX

Tõkend: puudub

Varasemalt kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Dmitri Školjar

Kohtuistungi toimumise aeg 11. oktoober 2023 ja 11. jaanuar 2024. a.

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Aivars Patmalniks KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

1 (üks) aasta vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Aivars Patmalniks ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivars Patmalniksilt riigituludesse

menetluskuludena sundraha 1230 eurot ja kohtueelses menetluses teostatud ekspertiisi

tasu summas 61 eurot ning määratud kaitsjale tasutud tasu summas 72 eurot.

4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud

kogusummas 1363 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või

EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99924700004231. Selgitusse tuleb

märkida „1-23-3346, menetluskulud, Aivars Patmalniks“.

5. Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Aivars Patmalniksit süüdistatakse selles, et tema 07.07.2022 kella 14.30 paiku Tartumaal,

Tartu vallas, Pataste külas, Jõhvi-Tartu-Valga 105-106 kilomeetril, ei olnud mootorsõidukit

Toyota Hilux reg nr XXX juhtides piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ega veendunud enne

manöövri sooritamist manöövri ohutuses, ei hoidnud vasakpöörde sooritamisel piisavalt

pärisuunavööndi vasakusse äärde, vaid pöörderaadiuse suurendamiseks pööras sõidukit

paremale, mille tulemusena sulges tee temast paremalt möödasõidule asunud mopeedile

Intermoto R15 reg nr XXX, mida juhtis A. U.. Mopeed põrkus vastu Toyota Hiluxi

parempoolset esiust ja -tiiba, mille tagajärjel sai A. U. tervisekahjustused, mis on eluohtlikud:

vasaku reieluu kaugmise otsa lahtine, killustunud, nihkega murd, mis ulatus põlveliigesesse

ning vasaku rangluu keskosa kinnine nihkega murd.

Oma tegevusega rikkus Aivars Patmalniks liiklusseaduse (LS):

§ 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju

tekitamist;

§ 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda,

§ 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite

nõuetest ja reguleerija märguannetest;

§ 18 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või

liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või

seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust;

§ 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või

sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liiklejaid ning teel töötajaid;

§ 48 lg 1 nõudeid, mille kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma

sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle

pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.

2. Seega pani Aivars Patmalniks süüdistuse kohaselt toime KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava

kuriteo,

s.o

mootorsõiduki

juhi

poolt

liiklusnõuete

rikkumise

ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus.

II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele

3. 07.09.2022 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse (tl 27) kohaselt lõpetati

väärteomenetlus alljärgnevas sündmuses: 07.07.2022 kell 14:43 ajal toimus liiklusõnnetus

Tartumaal Jõhvi-Tartu-Valga maantee 15-106 kilomeetril, kus Aivars Patmalniks juhtis

mootorsõidukit Toyota Hilux reg-nr XXX. Vasakpöörde sooritamisel ei veendunud manöövri

ohutuses, ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ja manöövri

käigus liikus paremale poole tee äärde, mistõttu keeras ette paremalt poolt möödasõidul olnud

mopeedile Intermoto R15 registreerimisnumbriga XXX. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada

mopeedi juhtinud A. U.

4. Lõpetamise määrusest nähtub seegi, et kannatanu kehavigastuste kindlakstegemiseks

määrati ekspertiis ja valminud ekspertiisi kohaselt põhjustasid kannatanul esinevad

kehavigastused eluohtliku tervisekahjustuse. Sellest tulenevalt esinesid asjas kuriteo tunnused

ja kohtuväline menetleja otsustas väärteomenetluse lõpetada.

5. Väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 28) kinnitab esmalt

väärteoetteheites ja ka süüdistuses märgitud teo toimepanemise umbkaudset aega ja kohta.

Vaatlusprotokolli on sündmuse toimumise ajaks märgitud 14.43, mis jääb süüdistuses märgitud

„kella 14.30 paiku“ raamesse. Kohaks on märgitud Pataste küla, Tartumaa, Jõhvi-Tartu -Valga

105 km.

6. Veel saab vaatlusprotokollist sedastada ja tuvastatuks lugeda järgmist. Liiklusõnnetus

toimus tasasel põhimaanteel, millel on püsikate, tee oli korras ja kuiv. Ilmastikutingimused olid

selged, õnnetus toimus valgel ajal. Teelõigul ei olnud mingeid erielemente ja teel oli lubatud

suurim sõidukiirus 90 km/h. Õnnetuses osalesid kaks sõidukit, kaks inimest, kellest üks sai

vigastada.

7. Vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemi alusel saab tuvastada, et tegemist on

kahesuunalise liiklusega sõiduteega, kus suunavööndeid eraldab teekattemärgis katkendjoon.

Maantee oli õnnetuse kohas 7,85 meetrit lai, seda siis mõõdetuna sõidutee Tartu suuna

vastassuunavööndi äärt tähistavast teemärgisest ehk pidevjoonest kuni pärisuunavööndi

teepeenrani. Tartu suuna pärisuunavööndi sõidutee pidevjoonest kuni teepeenrani on 0,65

meetrit. Katkendjoonest teepeenrani on pärisuunavööndis 4,25 meetrit, ehk siis

pärisuunavööndi laiuseks on u 3,6 meetrit.

8. Asjas

on

07.07.2022

koostatud

teinegi

vaatlusprotokoll

(tl

31).

Nimetatud

vaatlusprotokollist saab kinnitust juba tuvastatule. Õnnetus toimus põhimaanteel, mis on

püsikattega, kuiv ja sõidukorras. Nähtavus on väga hea, tee ääred on hooldatud ning sõidutee

on umbes kilomeetri pikkuselt nähtav, sirge ja tasane. Sõidutee laius on ca 8 meetrit, ühe

sõidusuuna sõidurea laius on 3,6 meetrit. Pidurdusjälgi teekattel näha ei ole.

9. Nimetatud vaatlusprotokollile on lisatud ka fotod sündmuskohast. Fotode põhjal saab

tuvastatuks lugeda lisaks eelnevale ka seda, et õnnetuspaiga kõrval asub ehitusplats, näha on

ekskavaatorit ja veel ühte ehitusmasinat.

10. Pildid Toyota Hiluxist kajastavad ehk kõige objektiivsemalt toimunud õnnetust. Näha on,

et õnnetuse tagajärjel on kannatada saanud auto parempoolne uks ja poritiib, samas esituli ja

esistange on praktiliselt kahjustusteta. Plastmassist esistange ei ole auto kere küljest lahti. Seega

pidi kokkupõrge auto ja mopeedi vahel toimuma piisavalt suure nurga all, et mopeed põrkus

autost eemale, mitte ei libisenud mööda külge kuni esistange ja esituleni välja. See, et

kokkupõrge toimus nurga all, on tuletatav ka sellest, kui sügavalt on mopeed muljunud auto

poritiiba. Poritiib on silmnähtavalt muljutud ja ka väga tugevast materjalist autovelg on

mõlgiga.

11. Kohtus andsid ütlusi kannatanu ja süüdistatav.

12. Kannatanu pidi 07.07.2022 minema Elvasse sõbrale sünnipäevale. Sõitma asus ta lõuna

paiku Jõhvist mööda Tartu-Valga maanteed XXX kuuluva mopeediga Intermoto R15. Ilm oli

ilus, tee kuiv. Mopeedi kasutab ta igapäevaselt, käib kalal ja on sellega Eesti läbi sõitnud. Ta

kasutas turvavarustust, tal olid kiiver, kindad, sõidusaapad ja tagi. Ta sõitis 55 km/h, kuigi

mopeedi dokumentide järgi pidanuks masina maksimumkiirus olema 45 km/h.

13. Mingi hetk möödus temast Toyota Hilux ja otsis kannatanu sõnul kohta, et ümber keerata.

„Ilusti ta läks must mööda, siis hakkas seal tuterdama keset teed. Mulle pani vasakpoole kinni,

see auto on igavene pikk kolakas, mõtlesin, et lähen tagantpoolt mööda, aga tema pani naksti

nina ette mul.“. Kannatanu ei osanud öelda, kui palju oli ajavahe möödasõidu ja avarii vahel.

Pärast prokuröri täpsustavat küsimust kordas kannatanu ennast: „Ta hakkas tagasipööret

tegema, tee oli kitsas, ta võttis suurema kaarega, jäi mulle jalgu. Ma mõtlesin, et ma vasakult

poolt mööda ei saa minna, lähen tagant, aga see keeras ninaga ette. /…./ suunatuli vilkus./…/

Vasakule. /…/ Ta oligi tegelikult ära pööranud peaaegu, sellepärast ma ei saanudki vasakult

poolt mööda minna, auto nina eest, läksin tagantpoolt. Ta võttis suurema kaare, sellepärast ma

sinna otsa sisse sõitsingi. See käis kähku, ei oska seletada.“

14. Kuivõrd kannatanu ristküsitlemine toimus kaugülekuulamise teel ja kannatanu oli

ärritunud ja pika ning segasevõitu jutuga, tegi kohus pausi ja arutas menetlusosalistega

ristküsitluse edasist käiku, sest kannatanust oli kohati väga rakse aru saada. Pärast mõningast

pausi otsustati siiski jätkata ja kannatanu selgitas järgmist (koos prokuröri küsimustega):

„Mis see Toyota Hilux selleks tegi, et pöörata suurema kaarega? Ta hakkas keerama, ei

keeranud välja, võttis rohkem, et rohu pealt keerata.

Kas ta sõitis selleks edasi, külje peale, tagasi? Ta tegi tagasipööret Mustvee poole. Muidu läks

Tartu pole, mingist teeotsast sõitis mööda vist.

Kui te ütlesite, et teile tundus, et teie saate paremalt poolt mööda sõita, oli nii? Nojah, ta oli

vasaku poole juba kinni pannud, nina otsa oli ära pööranud, tahtsin paremalt minna. Aga see

hull võttis uuesti suurema kaare.

Miks ei saanud paremalt mööda sõita? Sest ta pani oma nina ette mulle, kurat võtaks.

Kas teie pidurdada ei saanud oma mopeedi? Mul oli 3 meetrit pidurdusmaad ainult.

Kas teil oli võimalik üldse pidurdada või ei olnud võimalik pidurdada? Ei olnud võimalik.

Ainuke võimalus oleks lepikusse sõita.

Ja teie sõitsite oma sõnade kohaselt kuhu kohta Toyota Hiluxile sisse? Esiratta koopasse.“

15. Pärast prokuröri küsimusi ja kannatanu antud vastuseid soovis kaitsja siiski, et kannatanu

paremini selgitaks õnnetuse täpseid asjaolusid ja joonistaks õnnetusest skeemi. See aga

ebaõnnestus, sest kannatanul oli käsi kipsis ja ta ei saanud joonist teha. Seejärel soovis kaitsja

saada selgitusi vastuolude osas, mis ilmnesid kannatanu kohtus antud selgituste pinnalt, sest

kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldas kannatanu õnnetust teist moodi.

16. Nimelt selgus, et kannatanu kuulati kohtueelses menetluses esimest korda üle 15.07.2022,

ehk kaheksa päeva pärast õnnetust. Siis selgitas ta õnnetuse asjaolusid järgnevalt: „Nägin

kastiga Toyotat ees tagasipööret tegemas, suund oli sees. Oli juba ära pööranud ja siis nägin

seismas. Enne seda oli Toyota minust mööda sõitnud. Minuga võrreldes oli Toyota risti

sõiduteel, kui ta tagurdas. Mul oli 3 meetrit ruumi pidurdamiseks ja siis ma sõitsingi talle taha

rattakoopasse.“

17. Kuivõrd ta oli just kohtus prokuröri küsimustele vastanud, et sõitis sisse auto paremasse

esiratta koopasse, oli vastuolu ilmselge. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et niimoodi ta

õnnetust tol hetkel mäletas ja politseinikele ka rääkis. „Siiamaani oli mul meeles, et tagaratta

koopasse sõitsin. Siis ma võtsin advokaadi, kes näitas mulle pildilt, et esirattasse olen pannud.„

18. Kaitsja püüdis saada selgust, et miks kannatanu kohtus mäletab paremini õnnetuse

toimumist kui kaheksa päeva pärast õnnetust. Selget vastust sellele kannatanu ei andnud. Ka ei

suutnud kannatanu selgelt selgitada, mis toimus teisel ülekuulamisel. Ta suutis selgitada vaid,

et esimesel korral kuulati ta üle haiglas, teisel korral juba kodus. Lõpuks peatas kohus

kannatanu kaugülekuulamise teel toimuva ristküsitluse ja kokku lepiti, et ristküsitlemist

jätkatakse, kui kannatanu on paranenud ja saab tulla kohtusaali ütlusi andma.

19. 11.01.2024 toimunud istungil oli kannatanu kohtusaalis kohal ja kaitsja sai jätkata tema

ristküsitlemist. Kuigi ka sel korral skeemi joonistamine ebaõnnestus, selgitas kannatanu, kuidas

tema arvates õnnetus juhtus: „Vasakul auto, vasakud suunatuled sees, et teeb tagasipööret.

Mina möödusin paremalt, aga tema keeras mulle paremale ette. Temal põlesid kogu aeg

vasakud suunatuled.“

20. Kaitsja jätkas küsimustega, mis puudutasid kohtueelses menetluses antud ütlusi. Selgus, et

esimest korda andis kannatanu ütlusi taastusravikeskuses, siis oli kirja pandud vaid kolm rida.

Teisel korral kuulati ta üle kodus, siis oli ta purjus. Küll aga on ta tutvunud kriminaaltoimikuga

ja näinud selles olevaid pilte.

21. Prokuröri täpsustavatele küsimustele vastates kordas kannatanu üle, et politseile andis ta

ütlusi purjus peaga ja seepärast sai protokolli kirja, et ta sõitis sisse vasakusse tagumisse

rattakoopasse. Lõpuks tunnistas kannatanu kohtusaalis seda, et ta ei oska öelda, kuhu ta täpselt

õnnetuse ajal autole otsa sõitis (algab prokuröri küsimusega): „Teid on üle kuulatud kahel

korral. Kas Te täna oskate öelda, kuhu Te täpselt autole sisse sõitsite? Ei oska öelda.“ Veel

püüdis prokurör selgust saada, kas kannatanu üldse mäletab, kus ja kuna teda üle kuulati ja

selgus, et ka seda kannatanu tegelikult ei mäleta, sest kuigi ta ütles, et teda kuulati üle kodus ja

ta oli purjus, siis tegelikult kuulati ta üle Jõhvis.

22. Kannatanu ütlustes on seega mitmeid vasturääkivusi ja kindel pole seegi, kas kannatanu

kohtusaalis küsimustele vastates andis vastuseid selle pinnalt, mida ta sündmusest tegelikult

mäletas või selle pinnalt, mida ta mäletas toimikus nähtust. Vaatamata sellele leiab kohus, et

kannatanu ütlustest saab tuvastada järgmisi olulisi detaile.

23. Esiteks on asja lahendamise seisukohalt oluline, et kannatanu kandis sõites turvavarustust.

Kuigi turvavarustusest ei ole sündmuskohal kahjuks tehtud ühtegi pilti, saab kannatanut uskuda,

kui ta ütleb, et ta seda kasutas. Usutav on ka see, et kannatanu seda mäletas, mitte ei meenutanud

toimikus nähtut, sest esiteks ei olnud toimikus turvavarustusest pilte ja teiseks kasutas ta ilmselt

turvavarustust kogu aeg, kui mopeediga sõitma läks ja see oli tema jaoks tavapärane.

Etteruttavalt võib öelda sedagi, et tegelikult kinnitab turvavarustuse kasutamist kaudselt ka

süüdistatav, kes väitis, et kannatanu ei lubanud endal kiivrit peast võtta.

24. Teiseks saab kannatanu ütluste pinnalt paika panna ja lugeda tuvastatuks tema sõidukiiruse

õnnetuse toimumise hetkel. Ta sõitis enda sõnade kohaselt täisgaasiga ja kiiruseks oli 55 km/h.

Pidurdada ta enne õnnetust ei jõudnud. Sõitis täisgaasiga, sest oli kindel, et saab mööda.

25. Kolmandaks saab olla veendunud selles, et kannatanu tundis, et tal ei jäänud aega

õnnetusele reageerimiseks. Eluliselt on usutav, et inimesele jääb sisse selline tunne sõltumata

sellest, mida ta edasi mäletab või mitte. Usutav on seegi, mida kannatanu väidab, et pärast

kokkupõrget oli ta teadvusetu, tal oli pilt eest, nagu ta ise rõhutas.

26. Kui nüüd tõlgendada süüdistatava kasuks asjaolud, et kannatanu ei pruukinud kohtusaalis

ütlusi andes mitte meenutada toimunut, vaid hoopis rääkis seda, mida ta toimikust oli näinud ja

koos advokaadiga arutanud, siis esialgu rohkem kannatanu ütluste pinnalt tuvastada võimalik

ei ole.

27. See aga ei tähenda, et sündmust ei ole võimalik taasluua, sest süüdistatava ütluste pinnalt

on võimalik aru saada, mis täpselt juhtus.

28. Samas tuleb kohe ära märkida, et esmasküsitluse voorus süüdistava vastused kaitsja

küsimustele ei riimunud kannatanu ütlustega selles, et ta oleks vahetult enne vasakpöörde

sooritamist korraks paremale keeranud. Küll aga selgus prokuröri küsimustele vastates, et

süüdistatav siiski selle paremale pööramise vahetult enne vasakpööret tegi. Süüdistatav

sisuliselt varjas seda asjaolu kaitsja küsimustele vastates, kuid kuna ta oli kohtueelse menetluse

käigus kahtlustatavana ülekuulamisel seda siiski tunnistanud, siis sai prokurör selle vastuolu

kohtuistungil esile tuua ja selle tulemusena tunnistas süüdistatav paremale pööramist. Kui see

asjaolu siiski kohtuistungil selgus, asusid nii süüdistatav ja ka kaitsja selle asjaolu tähtust

pisendama. Oli selge, et nii süüdistatav kui ka kaitsja mõistsid, et sooritades enne vasakpööret

pöörde paremale, süüdistatav eksis ja võis põhjustada õnnetuse.

29. Süüdistatav kirjeldas sündmust selliselt.

30. Liiklusõnnetus juhtus 07.07.2022, ta sõitis Ahtmelt Tartu poole, sõit enne liiklusõnnetust

kestis umbes 10–15 minutit, sõitis pärast lõunat, 14–15 paiku. Autosid oli üsna vähe, sõitis

umbes 95 km/h. Mitte väga kaua enne kokkupõrget nägi kannatanut enda ees ja tegi temast

möödasõitu kiirusega 95 km/h. Kui sõitis mööda, nägi teda tahavaatepeeglist, ta oli tee peal,

vähemalt 50 meetri kaugusel. Möödasõidul oli süüdistataval plaanis manööver, pidi sõitma

vasakule. „Sõitsin umbes selle kohani, kus pidin vasakule pöörama, vähendasin kiirust. Enne

seda vasak suunatuli sisse, siis valmistusin vasakpöörde tegemiseks, pidurdasin, kuid sõiduk

liikus veel veidi edasi. Tundsin lööki parema külje ukse pihta eestpoolt ja paremasse

esikoopasse.“ Vasakule ta pöörata ei jõudnudki.

31. Süüdistatav joonistas õnnetusest kaitsja palvel ka skeemi, et millises asendis oli tema auto

vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke hetkel ning millises asendis oli motoroller (tl 77).

Lisaks selgitas süüdistatav, et sõitis Tartu poole, pööras vasakule, sest seal töötasid tema

inimesed, mistõttu pidi sinna sõitma. Kui püüdis vasakpööret teha, tundis lööki paremas küljes.

32. Lisaks joonistas süüdistatav joonisele sõiduvööndeid eraldava katkendjoone ja paremale

pidevjoone. Kaitsja küsimusele, et kui pikk vahemaa oli süüdistatava auto ja pidevjoone vahel,

vastas süüdistatav, et ta oli pidevjoonele lähemal kui katkendjoonele. „Auto laius 2,20 cm, siis

vahemaa u 60 cm parempoolse jooneni“. Vaatas kõikidesse peeglitesse, motorollerit nägi

tahavaatepeeglist, „roller oli minu auto taga“.

33. Nii nagu öeldud, siis prokuröri küsimustele vastates oli süüdistatav sunnitud olukorda

kirjeldama mõnevõrra teisiti. Kuivõrd asjas on oluline, kuidas süüdistatav vastuolule reageeris

ja kuidas hiljem seda pisendada püüti, lisab kohus alljärgnevalt kohtuistungiprotokollist sõna

sõnalt prokuröri ja kaitsja küsimused ja süüdistatava vastused nendele.

„Prokuröri küsimused süüdistatavale ja süüdistatava vastused prokurörile.

Olite sõitnud u 10–15 minutit enne manöövri sooritamist?

Jah.

Kuhu Te täpselt pööret teha soovisite? Kas seal oli kõrvaltee?

Seal oli mahasõit, mis viis vundamendini, mida ehitas firma, kus ma töötan. Seal on elektriliin.

Konkreetset kõrvalteed seal ei ole autodele?

Spetsiaalselt ehitatud mahasõit.

Prokurör: KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel palun luba näidata süüdistatavale toimikust lk 3 ja 4, mis

on sündmuskoha vaatlusprotokoll. Lisad, mis on antud üle kohtule. Saaksin süüdistatavat

küsitleda.

Näitan Teile kaardi väljatrükke. Saate joonisest aru?

Jah.

Neil politsei väljatrükkidel kokkupõrkekoha juures ma ühtegi kõrvalteed ei näe. Näidake kohta,

kuhu pöörata soovisite.

/näitab joonisel/ Seal vahetatakse poste. Postide demonteerimiseks ja monteerimiseks on

ehitatud ajutised teed, elektrijuhtmed on näha.

See ei ole tavaline maantee, kus sõidaksid ka teised autod?

Ei ole.

Kannatanu ütles istungil, et seal ei olnud teed, kuhu auto saaks vasakpööret teha. Kas saan

õigesti aru, et sõitsite metsa alla mingi sihi peale? Ametlikku autoteed seal ei ole?

Seal seisid ehitusmasinad, ametlikku teed seal ei ole.

Ütlesite, et panite sisse suunatule, asusite vasakule pöörama. Kas tegite pärast vasaku

suunatule sissepanemist veel mingeid manöövreid autoga selles kohas?

Ei.

Kas Te autot nihutasite veel mingis muus suunas peale selle, et soovisite vasakule pöörata?

Ei

Prokrör: KrMS § 289 alusel palun avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses 04.11.2022

antud ütlustest, mil ta kahtlustatavana üle kuulati, need ütlused, mis on vastuolus tema poolt

täna kohtus antud ütlustega selles osas, kas kahtlustatav tegi pärast vasaku suunatule

sissepanemist veel mingeid manöövreid või pöördeid. Soovin avaldada toimikus lk 35, rida 9

lause, mis algab sõnaga „selleks“ Kokku 3 lauset. Viimane lause lõpeb sõnaga „vasakule“.

Kaitsja: mina ei näe vastuolu. Süüdistatav räägib sellest, mis on kirjas. Prokurör küsis, kas

tegite veel manöövreid pärast vasaku suunatule sissepanemist. Teen ettepaneku formuleerida

küsimus uuesti. Olen taotlusele vastu.

Prokurör: küsisin, kas süüdistatav tegi veel manöövreid? Vastas igale küsimusele eitavalt.

Kaitsja seisukoht: olen nõus, et prokurör avaldab, et välistada vastuolu.

Kohus määras: lubada avaldada.

Prokurör: „Selleks, et teha vasakpööret, võtsin ma veidikene paremale, et saaks vasakut pööret

teha. Autol oli mul sees vasakpoolne suunatuli ja ma vähendasin kiirust. Sellepärast võtsin

veidikene paremale, et mu auto on küllaltki pikk, et ta järsult ei tee järsku pööret vasakule.“

Rääkisite kohtueelsel uurimisel, et panite sisse vasaku suunatule ja pöörasite veidikene

paremale?

See on tõsi. Ülekuulamisel rääkisin, et võtsin vasakust servast eemale. See ei olnud

parempööre. See on väike manööver, et pöörata vasakule.

Miks Te kohe vasakule ei pööranud?

Teistmoodi ei keera välja, see tuleneb auto mõõtmetest. See on väike manööver.

Olete sõitnud kogu aeg selle autoga?

1-1,5 aastat.

Kas see on tööandja auto?

Jah.

On Teil veel töösõidukeid?

See on nii isiklik kui tööauto.

Kohtueelses menetluses selgitasite uurijale, miks te selle manöövri tegite? Mida ütlesite?

Jah, selgitasin, et selle auto mõõtmed ei lubanud.

Selle auto mõõtmed ei lubanud või on varasemalt olnud probleeme auto mõõtmetega?

Ei saanud küsimusest aru.

Kas autol oli järelhaagis taga?

Ei

Kas varem on olnud sellel autol järelhaagis taga?

Jah.

Kas järelhaagisega teete pööret samamoodi nagu siis, kui haagist taga ei ole?

Põhimõtteliselt küll.

Kas natukene paremale võtmise põhjus oli selles, et varem olete sõitnud järelhaagisega?

Jah, aga mitte ainult.

Mis oli see põhjus, kui Te tavaliselt olete sõitnud järelhaagisega, aga sel korral ei olnud

järelhaagist taga? Mis oli paremale pööramise põhjus selle autoga sõites?

Auto mõõtmed ja harjumus.

Milline on Teie harjumus?

Tehes vasakpööret võtan natuke paremale.

Miks võtate natuke paremale vasakpööret tehes?

Ma selgitasin eeluurimisel, et seepärast, et mul on harjumus sõita haagisega.

Kui Teil seda harjumust ei oleks olnud, kas siis ei oleks Te paremale võtnud?

See oli väike raadius.

Kui Te asusite vasakpöördele ja ütlesite kaitsjale, et nägite, et kannatanu on Teile mopeediga

küllalt lähedal, kas Te ei arvestanud sellega, et äkki kannatanu tahab Teist paremalt poolt

mööda sõita?

Ei

Miks?

Esiteks ei ole see lubatud ja teiseks ma ei mõelnud, et seal on piisavalt ruumi möödasõiduks.

Kas tunnete Eesti Vabariigis kehtivat liiklusseadust?

Arvan, et kõike ei tea.

Kas Te ei tea, et Eestis on lubatud mööda sõita ka paremalt?

Ei.

Mida Te sel hetkel arvasite, kuidas kannatanu käitub?

Ma arvasin, et ta pidurdab ja laseb mul oma manöövri lõpetada.

Mis hetkel motoroller Teie auto paremale küljele sisse sõitis? Kaitsjale väitsite, et paremale

esiotsa. Kas siis, kui Te paremale võtsite või siis, kui suuna sisse olite pannud?

Pärast paremale võtmist.

Kaitsja küsimused süüdistatavale ja süüdistatava vastuse kaitsjale.

Selgitage, mida tähendab Teie väljend „võtsin natuke paremale“?

Võtsin lähemale paremale teeservale.

Kaitsja näitab skeemi ja küsib: „Ütlesite, et Teie ja pideva joone vahel oli u 60 cm“.

Jah

Kui suur oli vahemaa Teie auto ja eraldusjoone vahel?

Umbes meeter.

Kas see tähendabki, et võtsite natuke paremale? Või keerasite rooli paremale?

See ongi see, et võtsin natuke paremale.

Kas auto asend oli pidev- ja eraldusjoone suhtes paralleelselt?

Jah.

Vahemaa paremalt poolt oli väiksem kui vasakult poolt?

Jah.

Kas Te mäletate, kas nägite kokkupõrke hetkel midagi?

Paugu hetkel nägin arusaamatuid siluette.

Kas siluett liikus Teiega samas suunas?

Jah, liikus koos minuga ettepoole minuga samas suunas.

Kas auto püsis alati samas reas, kus ta oli? Auto ei ületanud ei eraldus- ega pidevjoont?

Püsis. Ei ületanud.

Hetkel, mil töötas vasak suunatuli, auto ei peatunud, vaid liikus aeglaselt ja otse ja omas reas?

Jah.

Millises asendis oli Teie auto rool?

Otse. /näitab otseasendit/. Rattad olid ka otse.

Millised on Teie auto mõõdud?

Pikkus veidi üle 6 meetri.

Laius veidi üle 2 meetri.

Kui pikk on tavaline sõiduauto, kas teate?

Kuni 5 meetrit, arvan.

Kas olete sõitnud ka tavalise sõiduautoga?

Jah.

Kas manöövri sooritamise ajal, nt vasakpööre, kas teete manöövri sama käega sõiduautoga

sõites ja kõnealuse autoga sõites?

Ei tee. Sõiduautoga on kaar väiksem kui Toyota Hiluxiga pöörates.

Kas Te olete kursis, et Eestis on teatud tingimustel võimalik mööduda maanteel sõidukist

paremalt poolt?

Ei, seda ma ei teadnud.“

34. Seega loeb kohus süüdistatava ütluste põhjal tuvastatuks, et ta sooritas vahetult enne

vasakpöörde sooritamist kõrvalepöörde paremale ehk parempöörde ja sellega käivitas ta

sündmuste ahela, mis päädis õnnetusega

ja kannatanu vigastustega. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et ettevaatamatusdelikti

koosseisupärasuse kontrollile kehtivad konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga

moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik

seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada

objektiivne

hoolsuskohustuse

rikkumine

(tegu

ettevaatamatusdelikti

mõttes)

ning

õigusvastasusseos.

Seejuures

saab

deliktistruktuuri

ülesehitusest

tulenevalt

õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise

korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine

(vt RKKKo 3-1-1-85-12, p 6, RKKKo 3-1-1-90-06, p 21). Seega kui eemaldada süüdistatava

tegu, ehk siis parempööre vahetult enne vasakpööret, jäänuks õnnetus juhtumata.

35. Süüdistatava hoolsuskohustuste rikkumised on süüdistuses avatud ja neid saab jaatada. Juht

peab LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista

või ohusta teisi liiklejaid. Kohus loeb tuvastatuks, et süüdistatav ei olnud piisavalt tähelepanelik

ja ettevaatlik ega veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses. Kui ta tõesti nägi

oma auto tahavaatepeeglist 50 meetri kaugusel kannatanut, pidanuks ta olema eriti hoolas

veendumaks, kuidas kannatanu tema soovile teha vasakpööre reageerib. Juht peab sellistes

olukordades olema alati valmis selleks, et tema taga sõitev juht millegipärast ei märka suunatuld

ja asub näiteks möödasõidule aeglasest sõidukist vasakult. Veelgi enam tulnuks süüdistataval

eriliselt hoolas olla olukorras, kus ta soovib teha vasakpööret, samas oma auto pöörderaadiuse

suurendamiseks pöörab vahetult enne vasakule pööramist paremale. Vahetult enne sellist pööret

pidanuks süüdistatav veelkord veenduma, et kannatanu ei asu möödasõidule paremalt. Seda

isegi olukorras, kus süüdistatava kaitseväite kohaselt ta ei teadnud, et Eestis võib autost

paremalt mööduda, sest Lätis on see keelatud. Nagu öeldud, peab juht arvestama alati ka

sellega, et teine juht võib eksida ja see ei anna õigust eksinud juhile ette keerata.

36. Samuti rikkus süüdistatav LS § 48 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne vasak- või

tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale. Süüdistatava

sõnul oli ta pärisuunavööndi sõidusuuna pidevjoonele lähemal kui kahte sõidusuunda

eraldavale katkendjoonele. Hiljem täpsustas ta ja ütles, et tema juhitud sõiduk oli õnnetuse

hetkel pärisuunavööndit eraldavast teemärgisest ehk katkendjoones ligi meetri kaugusel. Seega,

kui ta oleks täitnud LS § 48 lg 1 sätestatud nõuet ja oleks aegsasti suundunud pärisuunavööndi

vasakusse äärde ja sealt sooritanud vasakpöörde, oleks õnnetus juhtumata jäänud, sest

kannatanul oleks jäänud piisavalt ruumi süüdistava autost paremalt möödumiseks.

37. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06, p

6) ning tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on

põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Nimelt ei piirdu karistusõigus pelgalt

naturalistliku kausaalsuse tuvastamisega teo ja tagajärje vahel. Viimane on materiaalse

tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-30-13, p 13,

7. juuni 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-56-13, p 11). Põhjuseid, miks ei ole tagajärg

vaatamata nn naturalistlikule põhjuslikkusele teo toimepanijale siiski omistatav, on mitmeid.

Liiklusõigusesse puutuvalt on kriminaalkolleegiumi senises praktikas viidatud näiteks

võimalusele, et tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja (s.h kahju kannatanu enda)

ebakorrektne käitumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-63-03, p 12). Samuti võib tagajärje normatiivne omistamine isikule olla

välistatud, kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt pole

põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil.

Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik

vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud

kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-23-13, p 6).

38. Viidatud kohtulahendites on ühemõtteliselt selgitatud, et tagajärje omistamise võib

välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine,

mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka

kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. Seega ei tule KarS § 423 kontekstis

otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine

tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. Teisisõnu tuleb liiklusõnnetuse osapooleks eespool

viidatud Riigikohtu praktika tähenduses lugeda isikut, kelle liiklusseaduses kehtestatud nõudeid

eirav käitumine oli potentsiaalselt kohane oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje

saabumist.

39. Kohus ei leia põhjust praeguses asjas kannatanule etteheiteid teha.

40. LS § 32 reguleerib mopeedi asukohta teel ja sätte lg 9 kohaselt võib mopeedijuht mööduda

aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole

andnud märku parempöördeks. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatava juhitud autol põles vasak

suunatuli. Küll on küsimus sellest, kas kannatanul oli piisavalt ruumi möödumiseks.

41. Pärisuunavööndi laiuseks õnnetuse kohas oli vaatlusprotokollile lisatud joonise järgi 3,6

meetrit. Sinna saab lisada veel 0,65 meetrit, sest LS § 45 lg 12 ja § 52 lg 2 p 3 koosmõjus tohib

juht pärisuunavööndis mööda sõita teepeenra kaudu, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist,

mis on vasak- või tagasipöördel. Kokku oli seega ruumi kahe sõiduki jaoks 4,25 meetrit.

42. Süüdistatava sõnade kohaselt paiknes ta vahetult enne vasakpööret ja parempõike tegemise

ajal suunavööndeid eraldavast joonest umbes ühe meetri kaugusel. Samuti ütles ta seda, et tema

juhitud Toyota Hiluxi laius on veidi üle 2 meetri, umbes siis 2,1–2,2 meetrit. Seega pidi

kannatanule jääma möödasõiduks ruumi vähemalt meeter ja rohkemgi veel (4,25-1-2=1,25

meetrit, 4,25-1-2,2=1 meetrit). Kannatanu mopeedi laius on kohtule esitatud õiendi (tl 49)

kohaselt 720 millimeetrit, ehk siis 0,72 meetrit. Seega mahtunuks kannatanu mopeed igal juhul

süüdistatava autost mööda.

43. Lisaks kohustab LS § 51 lg 1 tegema möödasõitu paremalt, kui eesliikuv sõiduk pöörab

vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav. Sama sätte lg 4 kohaselt tuleb möödasõit

katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha

või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Kohus on veendunud, et kannatanul

ei olnud aega möödasõitu katkestada ega olnud tal ka aega hinnata, kas möödasõit oli LS § 33

lg 2 p 8 mõttes ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ja põhjendab seda järgnevalt.

44. Kannatanu ütlusi saab kasutada vaid osas, kus kannatanu tundis, et tal ei jäänud aega

õnnetusele reageerimiseks. Asi toimus kannatanu sõnul sekundi murdosa jooksul, mis aga ei

ole eluliselt usutav ja seega jääb üle vaid nõustuda, et aega oli vähe.

45. Et aega oli vähe, saab tuletada muu hulgas süüdistatava ütlustest. Süüdistatav ütles, et ta

tegi möödasõidu ja vahetult enne vasakpöörde sooritamist vaatas ta tahavaatepeeglisse ja

hindas, et kannatanu oli umbes 50 meetri kaugusel. Võttes arvesse, et vahetult enne pöörde

sooritamist pidi süüdistatava juhitud auto kiirus olema väga väike ja kannatanu tuli enda sõnade

kohaselt „täisgaasiga“, siis läbis kannatanu 50 meetrise vahemaa ca kolme sekundiga

(55km/h=15m/s). Seega oli kannatanul maksimaalselt kolm sekundit selleks, et aru saada, mida

süüdistatav teha plaanib, märgata suunatuld ja märgata parempööret. Kohus usub, et kolme

sekundi jooksul ei ole inimene võimeline adekvaatselt ohuolukorda hindama. Võimalus oleks

olnud teha äkkpidurdus, mis olnuks ilmselt veelgi ohtlikum. Võimalus olnuks „lepikusse sõita“,

nagu kannatanu ise ütles. Kannatanul jäi vaid loota, et ta mahub süüdistatava autost mööda.

Seega leiab kohus, et kannatanul ei olnud võimalik otsasõitu vältida.

46. Ka heidab kohus süüdistatavale ette seda, et ta teostas kannatanust täiesti tarbetu

möödasõidu. Kui möödasõitu ei oleks olnud, oleks ka õnnetus olemata. Süüdistatav teadis, et

tal on vaja kohe varsti teha vasakpööre. Tal ei olnud tarvis vahetult enne seda kannatanust

mööduda. Sellega seoses ei pea kohus usutavaks ka süüdistatava ütlusi osas, et ta oli

kannatanust 500–1000 meetri kaugusel, enne kui ta hakkas vasakpööret tegema. Kui

süüdistatav sõitis 95 km/h, siis kulunuks tal 500 meetri läbimiseks ca 20 sekundit (95 km/h=26

m/s). Kannatanu läbiks sama ajaga 300 meetrit, ehk et vahemaa süüdistatava ja kannatanu vahel

oli umbes 200 meetrit. Seega kulunuks veel ca 10-15 sekundit enne kui kannatanu oleks

süüdistatavaga samasse kohta jõudnud (arvestades ka seda, et süüdistatav ilmselgelt ei teinud

äkkpidurdust ja liikus mõne aja veel oluliselt väiksema kiirusega edasi enne pööret). See

omakorda tähendab, et süüdistataval olnuks aega pöörde sooritamiseks ja õnnetust ei oleks

toimunud. Süüdistatav oleks pidanud sisuliselt tee peale seisma jääma ja ootama, enne kui

kannatanu temale järele jõudis. Seega pidi õnnetus toimuma väga lühikese aja jooksul pärast

möödasõitu ja seda enam rõhutab kohus, et sündmuste ahela käivitas tegelikult juba täiesti

tarbetu möödasõit kannatanust. Seega on eluliselt usutavamad ka süüdistatava ütlused selle

kohta, et ta nägi kannatanut tahavaatepeeglist ja hindas vahemaaks umbes 50 meetrit.

47. Ka ei rikkunud kannatanu LS § 52 lg 2 p 1 sätteid, mis keelab möödasõidu piiratud

nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või

teekattemärgised pole nähtavad. Vaatlusprotokollide põhjal on tuvastatav, et õnnetuse kohal ei

olnud piiratud nähtavust.

48. Ka ei ületanud kannatanu lubatud sõidukiirust ega saa kannatanule kohtu arvates ette heita

LS § 50 lg 5 punkti 1 rikkumist, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini sõiduki

valmistajakiirusest, sest see ei oleks kokkupõrget ära hoidnud.

49. Seega leiab kohus, et vaid süüdistatava käitumine käivitas sündmuste ahela, mille

tulemusena toimus liiklusõnnetus ja kannatanu sai vigastada. Vaid süüdistatava liiklusnõuete

rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vahel on põhjuslik seos ja süüdistatava

tegude mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kannatanu ei asetanud

ennast ise ohtu.

50. KarS § 423 lg 1 näeb koosseisulise tagajärjena ette rasket tervisekahjustust. Asjas

koostatud ekspertiisi kohaselt diagnoositi kannatanul A. U. 07.07.2022 vasaku reieluu

kaugmise otsa lahtine, killustunud, nihkega murd, mis ulatus põlveliigesesse ning vasaku

rangluu keskosa kinnine nihkega murd ja lähtuvalt „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise korrast“ põhjustasid vigastused kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse.

51. Järelikult on süüdistatav täitnud KarS § 423 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.

52. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või

käitusnõuete rikkumise kui ka koosseispärase teo, samuti sellega põhjustatud raske

tervisekahjustuse suhtes. Koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt

hooletusega. Kohtu arvates oli süüdistatav hooletu. Ta ei olnud autot juhtides piisavalt

tähelepanelik ja ettevaatlik ega veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses. Eesti

Vabariigi liiklusreeglite mittetundmine ei vabasta vastutusest. Nimelt väidab kaitsja, et

süüdistatav ei teadnud, et Eesti Vabariigis võib paremalt mööduda, sest Läti Vabariigis seda

teha ei tohi. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju

tekitamist. Ka ei heideta süüdistatavale ette tahtlikku tegu, seega isegi kui jaatada, et süüdistatav

ei teadnud täpselt mõnda süüteokoosseisu asjaolu, vastutab ta ikkagi KarS § 17 lg 1 järgi

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Sama sätte lõige 3 rõhutab, et seaduse

mittetundmine ei välista ettevaatamatust.

53. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega saab Aivars Patmalniksi süüdi

tunnistada.

III Karistus

54. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

55. Karistuse mõistmisel KarS § 423 lg 1 järgi tuleb toimepanija süü suurust KarS § 56

kohaselt hinnata eeskätt asetleidnud liiklusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud

tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süü seda suurem, mida enamaid

eeskirju juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiras (RKKK 3-1-1-89-09 p 14; 3-

1-1-59-15 p-d 9 ja 11; 3-1-1-75-16 p 10).

56. KarS § 423 lg 1 järgi karistatakse inimest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

57. Seega tuleb esmalt otsustada, kas Aivars Patmalniksit tuleb karistada rahalise karistuse või

vangistusega.

58. Süüdistatava süü teo toimepanemisel on mõnevõrra keskmisest väiksem. Ta rikkus küll

mitmeid liiklusseaduse nõudeid, kuid kokkuvõttes taandub asi ühele eksimusele – süüdistatav

oli hooletu ega veendunud oma manöövri ohutuses. Midagi tahtlikku ta ei teinud. Ka ei

saabunud süüdistatava teo tulemusena raskeim koosseisuline tagajärg, ehk surm. Lisaks võtab

kohus arvesse, et süüdistatav reageeris õnnetusele adekvaatselt ja läks kohe pärast kokkupõrget

kannatanut abistama.

59. Küll aga on kohus veendunud, et rahaline karistus ei ole sobiv viis süüdistatavat edaspidi

hoolikamalt käituma mõjutada. Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses oli

süüdistatav kindlal veendumusel, et tema ei teinud midagi valesti ja et tegemist oli pelgalt

õnnetusega. Kuivõrd kohus sellega ei nõustu ja rõhutab omakorda, et ennekõike süüdistatava

käitumise tõttu kokkupõrge juhtus, tuleb süüdistatavat mõjutada tugevamalt ja anda mõista, et

tegemist ei ole leebe reageeringuga tema teole. Määrates süüdistatavale rahalise karistuse võib

see stigmatiseerida otsust teda karistada ja lõpuks võib karistusest jääda mulje, justkui oleks

tegemist tavalise liiklusrikkumise eest mõistetava rahatrahviga. Süüdistatav peab mõistma, et

tema teol on konkreetsed tagajärjed ja see mõistmine peab tal aitama edaspidi olema hoolsam.

60. Samas ei pea süüdistatav mõistetud karistust vanglas kandma, ta saab seda teha vabaduses.

Prokurör leidis, et karistuse määr võiks olla poolteist aastat vangistust. Kohus leiab, et

süüdistatavat on võimalik edaspidi hoolsamalt käituma suunata ka väiksema karistusega ja

määrab karistuseks ühe aasta vangistust ja seda KarS § 73 kohaldades kandmisele tingimisi

pooleteistaastase katseajaga. Kohus usub, et mõistetud karistusega on kaitstud ka õiguskord.

IV Menetluskulud

61. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

62. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks

kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot, määratud kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi

tasu kohtueelses menetluses summas 72 eurot ja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral summas 1230 eurot, s.o kokku 1363 eurot.

63. Kaitsja ega Aivars Patmalniks menetluskulude vähendamist või ositi tasumise

võimaldamist taotlenud ei ole. Ka kohus ei näe antud juhul asjaolusid, mis tingiksid

menetluskulude vähendamise. Seega kokku kuulub Aivars Patmalniksil riigi tuludesse

tasumisele 1363 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik