2-22-143553/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.märts 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-143553

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi A. Š. vastu põhivõlgnevuse,

sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

147,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (rk 12135716)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano

Saareväli; e-post: maano.saarevali@sirk.ee

Kostja: A. Š. (ik xxxx, elukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Meldjuk; e-post:

irina.meldjuk@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu PARKIT OÜ hagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas 2-23-143553

sissenõudmiskulu summas 3 eurot ja postikulu summas 3,96 eurot osas menetlus.

2. Jätta PARKIT OÜ hagi A. Š. vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

rahuldamata.

Menetluskulud

3. Menetluskulud jätta PARKIT OÜ kanda.

4. Välja mõista PARKIT OÜ-lt A. Š. kasuks põhjendatud menetluskulud 742,50

eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb PARKIT OÜ-l tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras A. Š. Kasuks

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 105 eurot, sissenõudekulude 3 eurot ja

23.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,75 eurot, postikulu 3,96 eurot ja alates

hagi esitamisest 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhinõudelt seaduses sätestatud

määras viivise sissenõudmist.

Hagiavalduse kohaselt koostas hageja 21.10.2019 leppetrahvinõude nr 20440009185 summas

35 eurot, 19.11.2019 leppetrahvinõude nr 45490010484 summas 35 eurot ja 21.11.2019

leppetrahvinõude nr 45490010714 summas 35 eurot. Kõikide leppetrahvinõuete vormistamise

aluseks oli asjaolu, et sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) parkimiseks puudus

Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal nõutav parkimisluba, s.t rikutud oli parkimistingimusi.

Vastavalt Transpordiametilt saadud vastusele on sõiduki vastutavaks kasutajaks/omanikuks

leppetrahvinõuete vormistamise ajal kostja. Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal kehtestatud

parkimistingimuste kohaselt on parkimine nimetatud alal lubatud üksnes sellekohase kirjaliku

loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtavalt kohal. Parkla

territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab

tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt

kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil

parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes

sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda

leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste

rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi rikkunud sõiduki

esiklaasile kojamehe alla, mis on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvinõude kättetoimetamise

viis. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kokku summas 105 eurot on kostja

poolt jäetud tasumata. Kuna kostja ei ole leppetrahvide eest tasunud, on hagejal õigus nõuda

viivist. 23.01.2023 seisuga on viivis kokku 26,75 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on 3 eurot,

mille hageja on tasunud liiklusregistri päringu eest (3x1 eurot). Hageja postikulu on 3,96 eurot,

kuna saatis kostjale tähtkirjana meeldetuletuskirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda. Hageja tegi hagiavalduses kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja on valmis

kompromissina leppida rahalise maksega 187,50, millest 105,00 eurot - põhinõue, 82,50 eurot

– riigilõivu tasumiseks kuuluv osa.

2.

15.03.2023 hageja seisukohas loobus hageja sissenõude- ja postikulude nõudest.

Seisukohas ei nõustunud hageja, et leppetrahvinõue nr 20440009185 oleks aegunud ja tugineb

aegumise osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-le 3. Hageja tõi välja, et

15.03.2023 on parkimistingimused Läänemete tee 19 välja pandud parkimisalale nähtavale

kohale ning seda tõendavad metaandmed. Seda, et parkimiskorraldus oli Läänemere tee 19 KÜ

alal sama kui 15.03.2023 tõendab hageja 09.11.2019 fotoga. Fotode võrdlusest nähtub, et

mõlemal fotol on näha kokkulangevate tunnustega parkimistingimuste tahvel ja ümbritsev

keskkond (üksik puu parkimistingimuste tahvlikõrval, taamal punakat värvi hoone nurk ja

liiklusmärk „Sissesõidu keeld“). Seega eelmärgitud võrdlusele tuginedes tõendab hageja, et

09.11.2019 seisuga oli hageja parkimistingimuste tahvel Läänemere tee 19 parkimisalale

paigaldatud. Kostja pidi olema ka igapäevasest parkimiskorraldusest teadlik, sest hageja on

kostjale vormistanud leppetrahvinõudeid ka 2015. ja 2016. aastal ning kostja ka elab antud

aadressil.

22.05.2014 KÜ Läänemere tee 19 liikmed otsustasid häälteenamusega korraldada parkimine

lubade alusel ja sõlmida hagejaga leping. Seega kehtib ühesugune parkimiskorraldus

Läänemere tee 19 KÜ alal alates 2014.aastast ning kostja sama aadressi elanikuna pidi

objektiivselt olema sellest teadlik. Kostja teadlikkusest parkimistingimustest näitab asjaolu, et

kostja teadis, et peab eksponeerima sõiduki armatuurlaual parkimisloa olemasolu. Vastasel

korral puudus kostjal põhjus parkimisloa eksponeerimiseks.

Vastavalt kohtupraktikale on hageja pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvil e parkimise aja ja koha. Kostja ei ole tõendanud, et kojamehe vahel oleks

midagi muud olnud või et tegemist oli valguspeegelduse vms asjaoluga. Asjaolu, et sõiduki

armatuurlaua vahel on mingi kollast värvi sedel või paber, ei tõenda, et tegemist on

parkimisloaga. Parkimisloa nähtaval kohal eksponeerimise mõte ongi selles, et tuvastada, kas

tegemist on nõuetekohase loaga ja kas konkreetne sõiduk omab parkimisõigust.

3.

09.06.2023 vastuses kohtunõudele leidis hageja, et parkimisleping kehtib sõltumata

sellest, kas hageja tegevus Läänemere 19 parkimisalal on heaks kiidetud Läänemere tee 19

korteriühistu juhatuse, kaasomanike häälteenamusega või kõigi kaasomanike kokkuleppega,

sest hageja ja parkijate vahel on lepinguline suhe (hageja nõue kostja vastu ei tulene

korteriühistute õiguste teostamisest kostja suhtes, vaid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus)

kehtiv sõltumata sellest, kas sellise lepingu sõlmimiseks saadud volitused pärinesid

kaasomanike häälteenamusega antud otsusest või kõikide kaasomanike kokkuleppest. Isegi, kui

parkimislepingu kehtivuseks on vajalik kaasomanike nõusolek, ei ole hageja tegevuse jaoks

nõutav kõikide kaasomanike kokkulepe, vaid piisab häälteenamusest. Parkimislepingute

sõlmimine Läänemere tee 19 kinnistul toimub Läänemere tee 19 korterelamu juurde kuuluval

maa-alal, mis kuulub kinnistul asuvate korteriomanike kaasomandisse. Kostja ei ole Läänemere

tee 19 kinnistu kaasomanik. Xxxx omanikuks on N. Š..

4. Hageja palus 06.10.2023 määrata hageja menetluskulude suuruseks 1 270 eurot, millest

100 eurot on riigilõiv hagiavalduselt ja 1 170 eurot õigusabikulud (km/ta). Hageja palus kostjalt

menetluskuludena 1 270 eurot hageja kasuks välja mõista.

5.

01.11.2023 andis hageja nõusoleku, et kohus lükkab kohtuotsuse tegemise edasi kuni

ts.asjas xxxx Riigikohtu lahendi avaldamiseni.

6.

28.02.2024 leidis hageja, et tsiviilasja xxxx sisu erineb mõnevõrra käesoleva tsiviilasja

sisust, mistõttu ei ole Riigikohtu õiguskäsitlus nö üks-ühele käesolevale õigusvaidlusele üle

kantav. Hageja ei ole vaidluse alla seadnud kostja õigust parkimisalal parkida. Hageja seisukoht

on olnud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi ning leppetrahv on kohaldatud

parkimistingimuste rikkumise eest, mitte õiguseta parkimise eest. Teiseks, ei keela

parkimistingimused korteriomanikele korteriühistu parkimisalal parkimist. Seega ei ole

tegemist kõikide kaasomanike kokkulepet nõudva olukorraga, mida on 21.02.2024 määruse p-

des 12, 13.4 käsitlenud Riigikohus. Hageja palub hagi rahuldada. Hageja palub kohtul mitte

keelata tulevasele kohtuotsusele kaebuse esitamist, sest tegemist on õigusprobleemiga, mida

Riigikohus oma määrusega ei lahendanud ning Riigikohus võib pidada vajalikuks oma senist

seisukohta korrigeerida. Hageja menetluskulud on täiendavalt 1143,75 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja nõuet ei tunnista ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus tuvastada, et

leppetrahvinõue nr 20440009185 on aegunud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja on menetluses asunud seisukohale, et 21.10.2019 vormistatud leppetrahvinõue nr

20440009185 on aegunud, sest leppetrahvinõue esitati 21.10.2019, arvestades tasumise

tähtaega tuli see tasuda hiljemalt 04.11.2019 ning muutus sissenõutavaks 05.11.2019. Kostja

hinnangul aegus leppetrahvinõue nr 20440009185 05.11.2022, kui avaldus maksekäsu

kiirmenetlusse esitati 10.11.2022 ehk pärast aegumistähtaja saabumist. Kostja leidis, et antud

juhul ei ole kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teine lause (aegumine

hakkab kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada), sest

leppetrahv ei ole sama, mis arve esitamine.

Ülejäänud leppetrahvinõuete osas märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et

parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas ja need olid nõuetekohaselt teatavaks tehtud

ka leppetrahvide vormistamise ajal, s.t millised tüüptingimused Läänemere tee 19 KÜ

parkimisalal kehtivad ja et nende rikkumise eest on õigus nõuda leppetrahvi ja millises summas.

Samuti ei nähtu, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga. Seetõttu ei saa väita,

et sõidukit parkides nõustus kostja tingimustega. Muu hulgas ei selgu tõenditest parkimisala

piirid, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kas sõiduk oli pargitud nimetatud parkimisalal või

väljaspool seda. Kuna fotode kvaliteet on halb, siis ei ole võimalik ka aru saada, et tegemist on

sama sõidukiga.

Lisaks leidis kostja, et kostja ei ole parkimistingimusi rikkunud. Hagile lisatud piltidelt on näha,

et sõiduki armatuurlauale on asetatud kollane kaart, kuid selle kaardi sisu on jäetud meelega

jäädvustamata. Kostja on kindel, et kollase kaardi näol on tegemist parkimisloaga, kuna kostja

ei võta seda sõidukist kunagi ära. Fotodelt ei ole võimalik ka tuvastada, et hageja on

leppetrahvid sõiduki kojamehe alla nõuetekohaselt ja kindlalt asetatud.

Postikulu osas tõi kostja välja selle, et kostja ei ole ühtegi meeldetuletuskirja saanud ning hageja

ei ole tõendanud meeldetuletuskirja saatmist.

8.

08.05.2023 seisukohas tõi kostja täiendavalt esile, et kui hageja oleks täitnud oma

tõendite kogumise kohustust nõuetekohaselt, oleks pildile jäädvustatud parkimisluba. Hageja

on pildistamisel leidnud nurga, et kaart ei oleks nähtav. Kuna tegelikult oli parkimisluba

olemas, siis kostja parkimistingimusi ei rikkunud ning hagejal puudus õigus leppetrahvinõude

esitamiseks. Kostja hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas ja millistel tingimustel on

parkimisleping sõlmitud. Hageja esitatud fotodelt parkimislepingu tingimuste kohta ei tulene

üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivuse aega. Ühtlasi ei ole esitatud piltide põhjal võimalik

tuvastada, et esitatud parkimistingimused kattuvad parklas avaldatud tingimustega, kuna hageja

ei ole esitanud pilti parklasse paigaldatud infotahvlist nii, et oleks võimalik lugeda, mis on

tahvlil kirjas. Seega ei ole kostja arvates saanud tüüptingimused lepingu osaks. Lisatud hageja

ja KÜ lepingust ei tulene leppetrahvi kokkulepitud suurus, vaid on lihtsalt viidatud, et hagejal

on õigus esitada hoiatuse või leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Kuna kostja jäi

oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud leppetrahvinõude esitamisest kojamehe vahele

panemisega, siis ei ole hageja mõistliku aja jooksul esitanud kostjale leppetrahvinõuet.

9.

25.09.2023 leidis kostja, et kuigi kostja ei ole korteriomanik, on tal korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse §-s 30 sätestatud õigused. Xxxx omanikuks on kostja ema, kes on

võimaldanud kostjal oma korterit kasutada ja selle mõttelist osa hoovis ehk parkimist. Seega on

kostjal õigus kasutada kortermaja ja üldkasutatavaid osasid täpselt nii nagu teevad seda teised

majaelanikud. Kostja asus seisukohale, et konsensuse puudumise tõttu ei olnud KÜ-l õigus

volitada

hagejat

kehtestada

kõikidele

korteriomanikele

kuuluval

territooriumil

parkimistingimusi, mistõttu on hageja parkimistingimused tühised.

10. Kostja õigusabikulud on 607,50 eurot (km/ta), mille väljamõistmist ta hagejalt taotleb.

11.

03.11.2024 andis kostja nõusoleku, et kohus lükkab kohtuotsuse tegemise edasi kuni

ts.asjas xxxx Riigikohtu lahendi avaldamiseni.

12.

28.02.2024 kostja lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hagi rahuldamata –

leppetrahvinõue nr 20440009185 on aegunud ja ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kostja palus

jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 742,50 eurot, mis tuleks hagejalt

välja mõista, millele lisandub viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja leidis, et Riigikohtu lahendist tulenevalt on selge, et

ka vaidlusalusel juhul on Läänemere tee 19 korteriomanikel õigus kasutada parklat selle

otstarbel ilma selleta, et parkimisloa esitamata jätmist saaks tõlgendada korteriomaniku soovina

sõlmida

teenusepakkujaga

parkimislepingut,

kuna

menetluses

esitatud

tõenditest

(korteriomanike üldkoosoleku protokoll) tulenevalt puudub korteriomanike kokkulepe seada

korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust. Kostja

on Xxxx korteriomaniku poeg, kellele on omanik võimaldanud kasutada korterit ja selle

mõttelist osa hoovis parkimiseks. Seega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg-

st 3 tulenevalt laieneb ka kostjale õigus kasutada Läänemere tee 19 parklat võrdselt teiste

korteriomanikega. Muus osas jäi kostja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega korranud

neid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Hageja loobus 15.03.2023 kostja vastu esitatud 3 euro suurusest sissenõudekulu ja 3,96

euro suurusest postikulunõudest (dtl 86). TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud hageja

esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus nõudest osaliseks

loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse

sissenõudmiskulust loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse.

14. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

15. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

• Kostja oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 sõiduki omanik (dtl 56-58).

• KÜ Läänemere tee 19 parkimisala sissesõitudel oli paigaldatud info- ja liiklusmärk selle

kohta, et sisenetakse alale, kus parkida võib üksnes KÜ Läänemere tee 19 loal (dtl 52,

88, 91).

• Parkimisalal olid üleval erinevates kohtades parkimistingimused (51, 87, 88, 89, 90, 94).

• Parkimistingimustes on kirjas, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi

ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 51, p 1).

Tingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument olema nähtaval kohal

armatuurlaual (dtl 51, p 2).

• Hagejal ja KÜ Läänemere tee 19 vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping (dtl 119-

120), mille sõlmimise kohta oli vastu võetud 22.05.2014 otsus (dtl 98-100). KÜ

Parkimisalal võisid parkida parkimisluba omavad isikud tasuta ning korteriühistu

väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi (dtl 100).

• Kostja elukoht oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019, so leppetrahvinõuete esitamise

ajal Läänemere tee 19, Tallinn elamus ning kostja kasutas Läänemere tee 19 KÜ parklat,

millel hageja parkimist kontrollis. Pooled selle üle ka ei vaidle.

• Sõiduk oli 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 pargitud KÜ Läänemere tee 19 parklas

(dtl 40-42; 44-46; 48-50). Hageja on esitanud väljavõtte Läänemere tee 19 KÜ alast (dtl

141). Lähtudes esitatud väljavõttest ning vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodest

ning kõrvutades neid sõidukist tehtud fotodega, ei tekkinud kohtul kahtlust, et sõiduk ei

oleks pargitud just Läänemere tee 19 KÜ parkimisalale (sõiduki paiknemine hoone

suhtes, hoone ümber olevad puud ja tänavavalgustuspostid ühtisid parkimisala

sissesõidust ning alast tehtud piltidega). Kostja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1

tõendanud oma vastuväiteid, s.t et sõiduk oli pargitud muule alale kui hageja on seda

tõendanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et sõiduk oli pargitud 19.11.2019 ja

21.11.2019 Läänemere tee KÜ parkimisalale.

• Sõiduki kojamehe vahele jäeti 21.10.2019, 19.11.2019, 21.11.2019 leppetrahvinõue

(dtl 42, 44, 49).

16. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata leppetrahvide eest kokku 105 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,75 eurot, viivise tagastamata põhinõudelt (105

eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi

esitamisest 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tulenevalt asjaolust, et kostja on

rikkunud hageja poolt opereeritavas Läänemere tee 19 KÜ parkimisalal kolm korda

parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxxx, mille omanik kostja on,

hageja opereeritavale parkimisalale ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata.

Kostja nõuet ei tunnista.

17. Hageja nõue võiks olla võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude

rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev

kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad

asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja

rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.

18. Kuigi kostja on esitanud leppetrahvinõude nr 20440009185 osas aegumise vastuväite,

tuvastab kohus esmalt, kas poolte vahel oli sõlmitud leping.

19. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

20. Kostja on vastuväidetes välja toonud, et elab Xxxx ning sama aadressi on ka hageja

hagiavaldusesse kostja aadressina märkinud. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole nimetatud

korteriomandi omanik (omanik on kostja ema), vaid ta elab seal. Kostja on vastuväidetes ka

märkinud, et kuigi kostja ei ole korteriomanik, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka

korteriomandit kasutaval isikul ja hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid

kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras.

21. Korteriomaniku õigused korteriomandi kasutamisel on sätestatud KrtS §-s 30.

KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe

kohaselt. Viimasega sarnane põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 3, mille

kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste

kaasomanike kaaskasutust. Eelnevast tulenevalt sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi

eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada

tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele. See õigus laieneb ka korteriomandit

kasutavale isikule (KrtS § 30 lg 3).

22. Kostja ema on ühe Läänemere tee 19 korteri omanik. Kohtul tuvastab selle alusel, et

kostja oli korteriomandit kasutav isik (kohus kordab, et hageja on ka ise kostja elukohana

märkinud Xxxx). Kohtu seisukohalt oli parkimine kinnisasjal kaasomandi eseme

otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa

eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides TsÜS § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse

hagejaga lepinguga sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele,

et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida. Riigikohus on

tsiviilasjas xxxx 21.02.2024 määruse p-s 12 samuti nõustunud, et olukorras, kus kostjal oli

korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat

parkimisala kasutada, ei saanud hageja eeldada, et kostja oleks oma sõidukit parkimisalale

parkides väljendanud tahet sõlmida hagejaga parkimisleping.

23. Kohus lisab, et üldjuhul võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist

seadusest erinevalt reguleerida, kui nad sõlmivad selleks vastava kokkuleppe (KrtS § 13), sh

võivad nad kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest mõne korteriomaniku erikasutusse

(KrtS § 14). Kehtiva KrtS-i kohaselt otsustatakse kaasomandi eseme tavapärase valitsemisega

hõlmatud küsimusi korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei

nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Kaasomandi eseme tavakasutuse piirid sätestab

KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt peavad korteriomanikud kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega rikutakse teiste

korteriomanike õigusi (vt nt RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887/61, p 15). Igal juhul ei ole

tavakasutusega seega tegemist olukorras, kus välistatakse korteriomaniku seadusest tulenev

õigus kaasomandi eset (otstarbe kohaselt) kasutada (KrtS § 30 lg 1 p 2; AÕS § 72 lg 3).

Riigikohus on tsiviilasjas nr xxxx 21.02.2024 määruse p-des 13.3 ja 13.4 selgitanud, et

korteriomanikud võivad kaasomandi eseme kasutamist täpsustada, kuid ka sel juhul on

tavakasutusega tegemist üksnes juhul, kui sellega tagatakse korteriomanike võrdne kohtlemine.

Ka sõidukite parkimise korraldamine kaasomandi esemel ei ole tingimata küsimus, mida

korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Teenusepakkujaga lepingu sõlmimine

kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise

küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel

(KrtS § 35 lg 1). Muu hulgas saab tavapärase valitsemise raames täpsustada parkimisala

kasutamise korda, et lihtsustada parkimist korraldava teenusepakkuja tööd, kehtestades nt

parkimiskaartide süsteemi parkimisala kasutusõiguse (korteriomaniku staatuse) tõendamiseks.

Viimase tõendamata jätmine ei välista siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust

parkimisala kasutada ega anna alust järeldada korteriomaniku tahet teenusepakkujaga

parkimislepingu sõlmimiseks. Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks

sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja korteriomanike kokkulepet. Juhul kui

korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud

vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause

kohaselt tühine (vt RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15).

24. Kuigi kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud (dtl 133), ei ole antud juhul

hageja tõendanud, et korteriomanikud oleksid kokku leppinud, et korteriomaniku õigus

parkimisala kasutamiseks viiakse sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et korteriomanikul on õigus parkimisala kasutada üksnes parkimiskaardi

olemasolul, ei saanud kohtu hinnangul ka kehtestada parkimistingimusi selliselt, et parkida saab

vaid korteriühistu väljastatud lubade alusel, mistõttu sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s

kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude rahuldamise eeldused on täitmata.

Kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata ja kohtule ei ole tõendatud, et

nimetatud parkimisalal parkimise korraldamise üleandmiseks hagejale on sõlmitud

korteriomanike kokkulepe, mille kohaselt on lubatud parkida vaid korteriühistu poolt

väljastatud parkimisloa alusel, puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Sellest tulenevalt

ei saa kohus analüüsida ka lepingu rikkumist ega leppetrahvinõuet, sh 05.11.2019 esitatud

leppetrahvinõude nr 20440009185 aegumist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostja on 09.10.2023 ja 28.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud

menetluskulusid kokku 8 tunni ja 15 minuti ulatuses summas 742,50 eurot (km/ta). Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (km/ta).

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud nii

lepingulise esindaja ajakulu kui ka tunnitasu osas. Kuigi kostja on esitanud menetluskulud

käibemaksuta ja kostja on füüsiline isik, on kostja taotlenud hagejalt välja mõista

menetluskuluna 742,50 eurot, määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 742,50 eurot ja mõistab taotletud ulatuses kostja menetluskulud hagejalt

välja. Kohus rahuldab ka kostja taotluse ja mõistab hagejal kostja kasuks välja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

28. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Vaker

kohtunik