3-23-1759/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1759

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2023 otsuse

ja 31.07.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks X. Xi taotlust uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus Eestisse õppima. Talle väljastati tähtajaline

elamisluba õppimiseks kehtivusajaga 08.10.2020–30.06.2022. Koos temaga tulid Eestisse

elama abikaasa ja kaks last.

3-23-1759

2. Kaebaja esitas 16.06.2022 tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks Veligera Capital

OÜ-s. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus sellest 26.10.2022 otsusega. Kaebaja

vaidlustas otsuse kohtus (haldusasi nr 3-22-2354). Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse

16.06.2023 otsusega, kohustades PPA-d vaatama kaebaja (ja tema pereliikmete) taotlusi uuesti

läbi (dtl 131 jj). Kohus märkis selles asjas, et kuna PPA ei ole VMS § 2103 asjaolusid

kontrollinud ega kaalunud, ei ole välistatud, et erakorralised asjaolud esinevad ning kaebajate

sundimine Eestist lahkuma võib olla neile liiga koormav (p 11). Otsus ei ole jõustunud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on PPA apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses.

3. Kaebaja esitas 23.03.2023 tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama

asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel.

4. PPA saatis kaebajale 26.04.2023 e-kirjaga teate, et taotlus on menetlusse võetud.

Selgitati, et seadusest tulenevalt ei ole võimalik väljastada tähtajalist elamisluba püsivalt

Eesisse elama asumiseks, sest VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on nõutav viie järjestikkuse aasta

jooksul vähemalt kolm aastat Eestis elamine, kuid selle hulka ei arvestata õppimiseks antud

tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega. Kaebajale anti teada, et PPA kavandab

tähtajalise elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemist ja andis talle aega kuni 03.05.2023

arvamuse esitamiseks.

Kaebaja selgitas sellele vastuseks, et ta tugineb VMS § 2103 erandile ja viitas, et muudel

alustel ei ole tal võimalik Eestis elamisluba saada. Eestist lahkumise kohustuse panemine

tema olukorras oleks talle äärmiselt koormav.

5. PPA selgitas 05.05.2023 kaebajale, et viidatud väga erandlikud juhud jäävad

arusaamatuks. Kaebajale on 15.03.2023 väljastatud Leedu elamisluba. PPA palus selgitada,

miks kaebaja soovib asuda püsivalt elama Eestisse.

Kaebaja selgitas vastuseks, et ta ei saa perega Venemaale naasta ning ta töötab Leedu

ettevõtte finantskontrollerina kaugtöö vormis, sel ametikohal peab tal aga olema Leedu

elamisluba. Leedu elamisluba omades saab ta Eestis viibida kuue kuu jooksul vaid 90 päeva,

seega peab ta olema lahus oma perest, kus on kaks last (4 ja 8 a). Seega on Eestist lahkumise

kohustuse panemine kaebajale äärmiselt koormav.

6. PPA keeldus 13.07.2023 otsusega nr 15.3-3.2/509-1 X. Xile tähtajalise elamisloa

andmisest VMS § 123 p 2 alusel, sest taotlus ei vasta tähtajalise elamisloa saamise

tingimusele. VMS § 2102 lg 1 p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava

tähtajalise elamisloa lisatingimuseks see, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse

aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks

antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega (VMS § 2102 lg 2). Seega ei ole X. X

elamisloa alusel Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat.

PPA selgitas, et VMS § 2103 ei ole eraldi tähtajalise elamisloa alus, millele tuginedes

välismaalane saaks taotleda elamisloa andmist. Seadusandja on vastavat erandit luues toonud

välja, et nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ja vaid PPA-l on õigus vastav

menetlus algatada, kui juba käimasoleva menetluse käigus on PPA hinnangul ilmnenud

erakorralised asjaolud. Praegu neid ei esine. PPA arvestas, et taotlejal, tema abikaasal ka lastel

puuduvad kehtivad Eesti elamisload, seega ei esine perekonnaelu riivet. Taotleja perel on

võimalik taotleda ka Leedu tähtajalist elamisluba.

7. X. X esitas 20.07.2023 vaide. PPA jättis 31.07.2023 otsusega nr 15.3-3.6/104 vaide

rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt:

2(5)

3-23-1759

1) VMS § 123 p 2 on imperatiivne tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus.

2) VMS § 2102 tingimused ei ole vaide esitaja puhul täidetud.

3) VMS § 2103 alusel ei ole võimalik välismaalasel tähtajalist elamisluba taotleda, vaid

seda menetlust alustab PPA muu menetluse raames. Praegusel juhul ei esine

erakorralisi asjaolusid ning vaide esitajagi selliseid konkreetseid asjaolusid PPA

küsimuse peale esile ei toonud. Subjektiivne soov perega Eestis elada ei ole selline

erandkorraline asjaolu. Keeldumise aluseks ei olnud VMS § 123 p 6. Erakorralised

asjaolud peab välja tooma isik ise. Praegusel juhul ta menetluses seda teinud ei ole.

4) PPA ei tuginenud otsuses sellele, et isikul puudub kehtiv elamisluba, vaid sellele, et

ta ei vastanud taotluse alusel tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kehtiva

elamisloa puudumist hindas PPA pereelu riive kontekstis. Keelduvat otsust ei

mõjutanud Leedu elamisluba. Sedagi käsitas PPA pereelu riive kontekstis. Teise riigi

elamisloa olemasolu võib siiski mõjutada Eesti tähtajalise elamisloa saamist, kui

kaasneb kohustus elada korraga mitmes riigis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X. X palub 09.08.2023 kaebuses tühistada PPA 13.07.2023 otsus ja 31.07.2023

vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama kokkuvõtvalt

järgmistel põhjustel.

1)

PPA rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Tegemist on huvide konfliktiga, kuna PPA

poolt tegi otsuse Ragne Õunap, kes esindas PPA-d ka menetluses nr 3-22-2354, milles

osalevad kaebaja ja tema pereliikmed. R. Õunap muutis haldusasja nr 3-22-2354 menetluse

käigus oma seisukohta, et mitte võimaldada kaebajale ja tema pereliikmetele elamisloa

andmist. Kaebajal õnnestus haldusasjas nr 3-22-2354 tõendada, et kaebaja ja tema pere on

sattunud erandlikku olukorda. R. Õunap ei nõustunud kohtu seisukohaga. On ilmne, et ta ei

saa aru kaebaja põhjendustest ega ole teadlik Põhja-Kaukaasias toimunust ning kohtleb

kaebajat ja tema pere kodakondsuse tõttu vähem soodsalt. Ta teatas ka 13.04.2023 kirjas

kohtule nr 1.2-2/553-14, et kaebaja peret saab kohelda teiste riikide kodanikest erinevalt, kuna

selleks on olemas põhjused. Samas ei märkinud ta, mis on sellise suhtumise põhjuseks.

Viimased täpsustused, et jutt pole Venemaale välja saatmisest, vaid Eestist lahkumisest, ei ole

põhjendatud. Kuna PPA keeldus kaebaja abikaasale mitmel korral viisat väljastamast, tuleb

pere tahtlikult eraldada. See rikub kaebaja laste õigusi.

2)

Olukord, millesse kaebaja pere sattus, on erandlik. Ta teavitas sellest ka PPA-d. R.

Õunapi seisukoht kaebaja ja tema pere suhtes on subjektiivne, ta tunneb isiklikku antipaatiat,

see mõjutas ametikohustuste täitmist ja vaidlustatud otsuse tegemist. R. Õunap ei saa samal

ajal esindada PPA-d kaebaja osalusega haldusmenetluses ja otsuse tegemisel muu taotluse

puhul elamisloa väljastamiseks VMS § 2103 alusel. Ei ole selge, miks temale kui juristile anti

tavapärane elamisloa läbi vaatamise juhtum. Lisaks on ta PPA esindaja ka käesolevas

kohtumenetluses.

3)

Kaebaja taotles elamisloa väljastamist püsivaks elamiseks Eestis VMS § 118 p 9 alusel,

rakendades VMS § 2103, mille rakendamine ei eelda VMS § 2102 lg 1 p-s 1 nimetatud

täiendava tingimuse täitmist.

2. PPA palub 27.09.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

3(5)

3-23-1759

1)

Asjakohatud on väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. PPA-s jagatakse

esitatud vaideid ja saabunud kohtunõudeid nende saabumise järjekorras ning vaiet lahendav

või PPA-d kohtus esindav jurist määratakse järjekorra alusel. Seega ei saa PPA esindaja

valida, millist vaiet ta lahendab või millises kohtuvaidluses PPA-d esindab. Asjaolu, et

kaebaja osas on nii vaide lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 sattunud PPA

esindajaks sama jurist, ei tähenda, et tegemist oleks võrdsuspõhimõtte rikkumisega.

2)

Asjakohatud on seisukohad haldusasja nr 3-22-2354 osas. Väär on väide, et selles asjas

õnnestus kaebajal tõendada erandliku olukorra ja VMS § 2103 tingimuste esinemist, kuivõrd

selles asjas ei ole jõustunud kohtulahendit.

3)

Kaebaja ei ole välja toonud, miks ta ei nõustu PPA 13.07.2023 otsusega ja 31.07.2023

vaideotsusega, mistõttu ei ole vastustajal võimalik esitada sisulist vastust. Vastustaja otsused

on õiguspärased, PPA lähtus seaduse nõuetest ja kaalus põhjalikult kõiki huve.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebaja on vaidlustanud PPA 13.07.2023 otsuse ja 31.07.2023 vaideotsuse.

PPA keeldus 13.07.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS §

123 p 2 alusel. Kaebaja toob otsuse ja vaideotsuse õigusvastasust põhjendavate

argumentidena välja esiteks selle, et rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet ja esines

huvide konflikt, ning teiseks selle, et ta soovis, et VMS § 118 p 9 alusel elamisluba

taotledes rakendataks VMS §-i 2103.

4. Vaidlustatud otsuse on teinud menetleja Keidi Purde ning vaideotsuse tegijaks

on R. Õunap. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja osas on nii vaide

lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 vastustajat esindanud sama jurist, ei

tähenda võrdsuspõhimõtte rikkumist ega ka huvide konflikti esinemist. Vaideotsusest

ei nähtu juristi tuginemist oma meelestatusel põhinevatele seisukohtadele. Esitatud on

vastused ja põhjendused vastuseks kaebaja poolt esitatud väidetele. Kohtule ei nähtu

ka, et PPA ametnikul oleksid kas praeguses kohtuasjas või haldusasjas nr 3-22-2354

kaalul mingid isiklikud huvid. Puudub alus arvata, et PPA ametnikud teeksid otsuseid

üksnes enda arvamusest või maailmavaatest lähtudes.

5. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei vastanud püsivalt Eestisse elama

asumise üldistele tingimustele (VMS §-d 2101 ja 2102). Kaebaja on küll viidanud

haldusasjas nr 3-22-2354 tehtud otsusele (jõustumata) ja soovinud elamisloa

väljastamist VMS § 2103 alusel, kuid kohus selgitas selles asjas muuhulgas, et nagu

VMS § 2103 seletuskirjas on toodud, siis ei saa kaebaja ise PPA-lt elamisloa andmist

VMS § 2103 alusel taotleda. Praegusel juhul on õige ka vaideotsuse seisukoht, et

erakorraliste asjaolude esile toomise kohustus ning selle põhjendamine, miks Eestist

lahkumine on talle ilmselgelt liiga koormav, on eelkõige kaebajal. Vastustaja on

kaebaja poolt esile toodud asjaolusid arvestanud, mh leides, et nii kaebaja kui tema

pereliikmete osas on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud (kohtumenetlus selles

osas on pooleli), samuti seda, et kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba. Seega ei

ole alusetu vastustaja põhjendus, et esile toodud ega tõendatud ei olnud selliseid

asjaolusid, mis õigustanuks kaebajale antud olukorras humaansetel kaalutlustel

elamisloa andmist.

6. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud otsuse ja sellega seotud

vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.

4(5)

3-23-1759

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)