2-23-13442/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13442

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

T K hagi R K vastu elatise nõudes

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: T K (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: M K (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen

Hääl (e-post menetlus@concordia.ee)

Kostja: R K (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: A B (e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R Kilt tagasiulatuv elatis T K kasuks perioodi eest 22.09.2022 kuni

21.09.2023 summas 1442,71 eurot.

3. Välja mõista R Kilt elatis T K kasuks alates 22.09.2023 kuni T K täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks

kuupäevaks M K arveldusarvele nr xxx, selgitusega: elatis T K.

6. Juhul, kui R K on kohtumenetluse kestel T Kile maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

22.09.2023 esitatud ning 03.10.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M K (hageja seaduslik

esindaja) ja R K (kostja) endised elukaaslased, kelle kooselust sündis xxx tütar T K (hageja).

Vanemate kooselu lõppes 2017. aastal, kui kostja kolis poolte ühisest elukohast välja. Hageja jäi

pärast vanemate kooselu lõppemist elama emaga. Hageja ei suhtle kostjaga ning kostja ei osale

lapse ülalpidamises. Kostja on aastate jooksul lapse vastu huvi tundnud väheseid kordi

kirjutades emale e-kirju, kuid kohtumisi lapsega ei toimu ning kostja lapse ülalpidamiseks elatist

ei tasu. Hageja näol on tegemist kooliealise lapsega, kelle igapäevase ülalpidamise eest hoolitseb

ainuisikuliselt lapse ema. Hageja ema kannab lapse igapäevased eluaseme- ja toidukulud, ostab

lapsele riided ja jalanõud ning tagab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks

piisavad materiaalsed vahendid. Kostja ei ole regulaarselt tasunud mitte ühtegi lapsega seotud

kulu. Kõik lapse püsikulud on ema kandnud ainuisikuliselt.

Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 525 eurot, sh eluasemekulud (üür ja kommunaalid)

180 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud (telefon) 10

eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele (sh juuksur) 20 eurot,

kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot,

muud vältimatud kulutused 35 eurot. Kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist PKS § 101

alusel arvutatud miinimumsummas. Kuna kostja ei ole hagejale andnud ülalpidamist ka enne

hagi esitamist taotleb hageja mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.09.2023

kuni 21.09.2023 summas 2885,39 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.09.2023 kuni 21.09.2023

summas 2885,39 eurot.

Kostja vastus

Kostja ei tunnistanud oma vastuses hageja tagasiulatuva elatise nõuet, kuid tunnistas hageja

elatisnõuet osaliselt. Kostjal ei ole hetkel võimalik, lähtuvalt oma tervislikust seisundist, käia

täiskoormusega tööl – kostjal on osaliselt puuduv töövõime. Kostja on vastavalt võimalustele ja

enda tervislikule seisundile teinud nn tööampse (xxx), kuid tegemist on ebastabiilsete

sissetulekutega. Kostja igakuiseks kindlaks sissetulekuks on töövõimetoetus 313 kuni 315 eurot

kuus, lisaks on kostja sissetulekuks tööampsudega teenitav, mis on olevalt kuust maksimaalselt

200 eurot kuus. Seega on kostja igakuiseks sissetulekuks olenevalt kuust 313 kuni 515 eurot

kuus, millest tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda lapsele miinimummääras elatist, ilma et

saaks tugevalt kahjustada tema enda ülalpidamisvõime, st miinimummääras elatise andmise

korral ei oleks kostjal võimalik katta enda minimaalseid igakuiseid kulusid.

Hageja on soovinud, et kostja kannaks elatise hageja ema arvelduskontole iga kuu 5-ndaks

kuupäevaks. Kuna kostja igakuiseks stabiilseks sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav

töötutoetus, mis laekub iga kuu 6. kuni 10. kuupäeval, ei ole kostjal võimalik anda lapsele elatist

iga kuu 5-ndaks kuupäevaks.

Kostja suhtes on kuulutatud välja eraisiku pankrot ning tema suhtes on käimas võlgadest

vabastamise menetlus. Seega on kostjal lisaks perekonnaseadusest tulenevale

ülalpidamiskohustusele, kohustused ka võlausaldajate ees.

Tagasiulatuv elatise nõue on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue kostja vastu ning sellest

tulenevalt tuleb hagejal tõendada kahju tekkimise fakt ja suurus. Hageja ei ole oma avalduses

toonud välja mitte ühtegi tõendid kahju tekkimise ja kahju suuruse kohta, millest tulenevalt on

kostja seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatisnõue on alusetu ja põhjendamata. Lisaks

eeltoodule peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ei ole varasemalt kostjalt elatist küsinud.

Tõele ei vasta hageja väide, et kostja lapsega ei suhtle – kostja suhtleks hea meelega lapsega ja

kostja on korduvalt hageja emale andnud teada, et soovib lapsega suhelda ja kohtuda, kuid

hageja ema on teinud takistusi kostja suhtlemisel hagejaga. Arvestades, et hageja ema väldib

kostjaga suhtlemist, siis ei ole kostjal olnud võimalik oma ülalpidamiskohustust täita.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni

31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks

249,78 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M K (dtl

8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud.

Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 525 eurot, sh eluasemekulud (üür ja

kommunaalid) 180 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 20 eurot,

sidekulud (telefon) 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele

(sh juuksur) 20 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 30 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud kulutused 35 eurot.

Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka üüri ja kommunaalkulude

kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et

asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei

tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem

vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist

mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja

jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning

tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud

usutavad. Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid transpordile, sest aeg-ajalt

on vaja teha pikemaid sõite. Samuti märgib kohus, et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud

ettenägematud kulutused, millega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab,

et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral,

mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on

see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele

seaduses sätestatud elatise baassummale.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning tervislikule

seisundile. Kohus on 04.12.2023 kirjaga (dtl 90-91) kostjale selgitanud, et kohtule tuleb

esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja

väljaminekute kohta, andmed ja dokumendid kostja varalise seisundi kohta ning

selgitada, kuidas kostja tervislik seisund on takistanud ja takistab võimalike täiendavate

sissetulekute teenimist.

Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et Eesti Töötukassa on määranud kostjale 28.06.2023

otsusega töövõimetoetuse osalise töövõime tõttu perioodiks 02.08.2023 – 01.08.2025 (dtl

49-51). Samas ei tõenda antud dokument, et kostja tervislik seisund oleks selline, mis

takistaks võimalike täiendavate sissetulekute teenimist, et tasuda hagejale elatist

miinimummääras. Kostja esitatud tõendid tervisliku seisundi kohta on üksnes kirjeldavad

ja ei võimalda aru saada, milliseid konkreetseid kaebusi haigusseisundid kostjale

tekitavad ning kas sellised kaebused takistavad piisava sissetuleku teenimist hageja

ülalpidamiseks (dtl 103-106). Kohtu hinnangul ei võimalda seega kostja poolt esitatud

dokumendid asuda seisukohale, et kostja tervislik seisund ei võimaldaks tal suuremat

sissetulekut teenida.

Kostja on menetluses välja toonud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus

313 kuni 315 eurot kuus ning tööampsudega teenitav 200 eurot kuus. Peamiseks

igakuiseks kuluks on kostja märkinud igapäevase toidu (ca 250 eurot kuus), kulud

transpordile (10-20 eurot kuus) ja kulud ravimitele (ca 50 eurot kuus). Samuti on kostja

märkinud, et elab ema juures, kes kannab tema eluasemekulud ning samuti toetab teda

tema elukaaslane.

Äriregistrist nähtuvalt on kostja registreeritud ka xxx. Kostjale kuulub ka kaks sõiduautot

(xxx ja xxx), kuid antud sõidukitel on keelumärked. Kostja arvelduskonto väljavõttest

nähtuvalt on perioodil 23.04.2023-27.10.2023 laekunud kostjale 4 325,20 eurot, s.o ca

721 eurot kuus (dtl 69-82). Ühtegi tõendit kulude osas ei ole kostja aga kohtule esitanud.

Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud igakuiselt kostjal tekivad. Arvestades aga

kostja keskmist igakuist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline

pidama ülal hagejat ilma et kahjustuks tema enda ülalpidamine. Kohus märgib

täiendavalt, et ei pankrotimenetlus ega ka kohustustest vabastamise menetlus ei ole

aluseks elatise vähendamisel. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

7. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.09.2022 kuni

hagi esitamiseni ühekordses summas 2885,39 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt

nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka

tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud,

et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Samas tuleb kohtul

vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga

arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on

põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest

käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt

elatist nõudnud.

Kostja oli kohustatud elatist tasuma kokku 2885,41 eurot, s.o perioodil 22.09.2022-

31.01.2023 summas 970,25 eurot (9 päeva 2022 septembris ja 4 kuud oktoober-jaanuar,

s.o 225,64x4+67,69); perioodil 01.02.2023-31.03.2023 summas 431,28 eurot (215,64x2);

perioodil 01.04.2023 kuni hagi esitamiseni summas 1483,88 eurot (5 kuud aprill -august

ja 21 päeva septembris, s.o 260,33x5 + 182,23). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks

ajavahemiku 22.09.2022 kuni 21.09.2023 elatis summas 1442,71 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 22.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot

kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.09.2022 kuni

21.09.2023 summas 1442,71 eurot.

Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 5ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele. Kostja on märkinud, et Töötukassa poolt makstav toetus laekub hiljemalt

10ndal kuupäeval. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja

seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik