2-21-16695/189 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16695

Kohtuasi

OÜ

Scanweld

Ehitus

hagi

X

vastu

valduse

vabastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. X hagi

OÜ

Scanweld

Ehitus

vastu

üüri

kehtestamise

(alternatiivselt üüri tõstmise) tühisuse tuvastamiseks,

üürilepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks, üürilepingu

pikendamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09. jaanuari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Scanweld Ehitus (registrikood 11010029),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja

Andres Past

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2023 määrus ja saata tsiviilasi X hagis OÜ

Scanweld Ehitus vastu hüvitise väljamõistmiseks tagasi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Scanweld Ehitus (hageja) esitas 22.10.2020 tsiviilasjas 2-20-15499 Harju Maakohtule

hagi X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hageja esitas 25.10.2021 kostja vastu tsiviilasjas 2-21-16695 hagi valduse vabastamiseks

ning võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Maakohus liitis 26.01.2022 määrusega tsiviilasja 2-20-15499 ühte menetlusse tsiviilasjaga

2-21-16695.

4. Hageja esitas 21.02.2022 hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostja valdusest välja mõista

kinnisasja, registriosa nr 1844402, osa, mis on piiritletud joonisel, ja kohustada kostjat selle

valdus üle andma 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palus hageja kostjalt välja

mõista perioodi 01.01.2017-22.10.2020 eest põhivõla 45 677 eurot, seaduses sätestatud viivise

sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (39 000 eurot) alates 08.04.2020 kuni 21.10.2020

summas 1679,34 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt (45 677 eurot) alates 22.10.2020.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 1000 eurot kuus alates 22.10.2020 kuni kinnistu osa

üleandmiseni hagejale.

5. Kostja esitas 19.06.2021 maakohtule tsiviilasjas 2-21-9886 hageja vastu hagi. Hagiavalduse

tervikteksti esitas kostja 21.02.2022. Kostja palus tuvastada 1000 euro suuruse üüri

kehtestamise või tõstmise tühisus, tuvastada üürilepingu 20.05.2021 ülesütlemisavalduse

tühisus, tuvastada, et 13.03.2006 sõlmitud üürileping on kehtiv. Kui kohus tuvastab, et

üürilepingu ülesütlemine on kehtiv, siis taotleb kostja üürilepingu pikendamist kolme aasta

võrra.

6. Maakohus liitis 20.01.2022 määrusega tsiviilasja 2-21-9886 tsiviilasjaga 2-21-16695.

7. Kostja esitas tsiviilasjas 2-21-18272 hageja vastu 19.11.2021 hagi, milles palus hagejalt välja

mõista 127 435,34 eurot, alternatiivselt 104 210,30 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista

seaduses sätestatud viivise alates 20.11.2021. Kostja esitas kinnistu osale suvila. Lepingu

sõlmimisel 13.03.2006 oli kinnistu osa väärtus 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Käesolevalt

on kinnistu osa väärtus hinnanguliselt 153 000 eurot. Kostja tegevuse tõttu on kinnistu osa

väärtus suurenenud 127 435,34 euro võrra. Kostja nõuab selle hüvitamist VÕS § 286 lg 1

alusel. Tsiviilasjas nr 2-16-19317 tehtud ekspertiisi kohaselt on kostja kandnud kinnistule maja

ehitamisega kulusid summas 104 210.30 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nõuab hagejalt

alternatiivselt 104 210,30 euro hüvitamist VÕS § 286 lg 2 alusel.

8. Maakohus liitis 16.03.2022 määrusega tsiviilasja 2-21-18272 tsiviilasjaga 2-21-16695.

9. Harju Maakohus tegi 28.10.2022 osaotsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt. Kohus

mõistis kostja valdusest välja vaidlusaluse kinnisasja osa ja kohustas kostjat selle valduse

hagejale üle andma 14 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 45 947,58 eurot ja igakuiselt 750 eurot alates 01.10.2022 kuni kinnisasja osa

valduse üleandmiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud

viivise põhivõlalt summas 28 547,83 eurot alates 23.10.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja

ülejäänud rahalised nõuded jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata

kostja nõude üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, üürilepingu kehtivuse

tuvastamiseks ja üürilepingu pikendamiseks.

10. Maakohus jätkas menetlust kostja hagis parenduste hüvitamiseks (digitaalne toimik).

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 09.01.2023 määrusega kostja hagi hageja vastu üüriesemele tehtud

parenduste eest hüvitise väljamõistmiseks läbi vaatamata. Läbi vaatamata jäetud hagiga seotud

menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1853,60 eurot ja viivise.

12. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja nõuab üürilepingu esemeks olevale

kinnisasjale tehtud parenduste eest hüvitist, kuid väidab, et üürileping kehtib edasi. Üürilepingu

ese on jätkuvalt kostja valduses. Kohus on 28.10.2022 osaotsuses selgitanud, et sellises

olukorras ei ole parenduste eest hüvitise saamise nõue sissenõutav (osaotsuse p 12) ja kohus

jääb selle seisukoha juurde.

13. Kohus andis pooltele võimaluse maakohtu menetluse peatamiseks osaotsuse vaidlustamise

lahendamise ajaks. Kostja sellega ei nõustunud. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitatud

avaldus, millega nõuti menetluse jätkamist, kuid alternatiivselt teatati valmisolekust kaaluda

menetluse peatamist, ei ole käsitatav menetluse peatamise taotlusena. Pärast tähtaja möödumist

tehtud avaldus on tähendusetu (TsMS § 62 lg 2). 02.01.2023 esitas kostja alternatiivse taotluse

menetluse peatamiseks apellatsioonkaebuse läbi vaatamiseni ringkonnakohtus. Kui üldse,

tulnuks menetlus peatada kuni osaotsuse vaidlustamise lõpliku lahendamiseni. Kohus jätab

parenduste hüvitamise hagi läbi vaatamata.

Määruskaebus

14. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja jätkata nõude menetlemist. Juhul, kui ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta

kostja nõude eelduseks olevate asjaolude suhtes, siis peatada menetlus kuni osaotsuse suhtes

tehtava lahendini ringkonnakohtus või osaotsuse vaidlustamise lõpliku lahendamiseni.

15. Maakohus on valesti tõlgendanud VÕS §-i 286. Selles sätestatud hüvitise nõue ei ole seotud

valduse tagastamise, vaid üürilepingu lõppemisega. Seega tuleb menetlust jätkata. Kui

maakohus leidis, et kostja poolt maakohtule esitatud menetluse peatamise taotlus on sõnastatud

puudulikult, siis oleks maakohus pidanud andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus

oleks saanud menetluse peatada TsMS § 355 või § 356 lg 1 alusel, kui leidis, et VÕS § 286

nõude eelduseks on valduse vabastamine.

Menetluse edasine käik

16. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus kostjalt riigituludesse välja mõista kostjale

menetlusabina antud riigilõiv.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi

saata kostja hüvitise nõude osas menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

19. VÕS § 286 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus

on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib

üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta

sätestatule. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et VÕS § 286 sätestatud nõuded muutuvad

sissenõutavaks alates kinnisasja tagastamisest üürileandjale. Riigikohus on 02.12.2015 otsuses

tsiviilasjas 3-2-1-51-15 (p 18) leidnud, et VÕS § 286 lg-te 1 ja 2 puhul muutub üürniku nõue

sissenõutavaks lepingu lõppemisest.

20. Kuigi kostja on seisukohal, et üürileping ei ole lõppenud, ilmneb kostja hagist, et ta esitas

nõude juhuks, kui kohus leiab, et üürileping on lõppenud. Maakohus asus 28.10.2022

osaotsuses seisukohale, et hageja ülesütlemisavalduse alusel on üürileping lõppenud.

21. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendamatult, et hagi tuleb perspektiivituse tõttu

jätta läbi vaatamata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata hüvitise nõude

menetlemise jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

22. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule nõude menetlemise jätkamiseks, siis jääb

menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada. Sealjuures jääb maakohtu

lahendada ka kostjale menetlusabina antud riigilõivu riigituludesse väljamõistmise küsimus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov