2-20-6682/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6682

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Margus Saulep

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2023 otsus osas, milles X mittevaralise kahju

hüvitamise nõue jäi rahuldamata (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse

osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada X mittevaralise kahju

hüvitamise nõue ja mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena

500 eurot, ning jätta maakohtu menetluskulud Y kanda.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Y kanda.

4. Harju Maakohtu 31.03.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas X

hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning

määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra (resolutsiooni p-d 4–8).

5. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

5.1. Rahuldada X hagi Y vastu tegelikkusele mittevastavate faktiväidete

ümberlükkamiseks.

2-20-6682

5.2. Kohustada Yt ümber lükkama X kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavad

järgnevad faktiväited:

-

Ta kulutab raha meie nõusolekuta ja paneb meid hiljem fakti ette;

-

Ainuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot;

-

X pettis KÜ liikmeid veel kord;

-

Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot;

-

Ta pettis jälle korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet;

-

Töö ulatust on tahtlikult suurendatud.

5.3. Rahuldada X mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja mõista Ylt X kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot.

5.4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg (TsMS

§ 445 lg 1) alljärgnevalt.

5.5. Y peab 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest edastama e-

posti aadressidele kkk@gmail.com, kkk@hot.ee, vvv@vvv, lll@hot.ee,

aaa@gmail.com,

sss@hotmail.com,

kkk@gmail.com,

ppp@gmail.com,

rrr@yandex.com, ppp@gmail.com, mmm@mmm käesoleva kohtuotsuse

tervikresolutsiooni punktis 5.6 sisuga eestikeelse e-kirja.

5.6. Mina, Y, olen Tallinn, X korteriühistu juhatuse liikme X kohta avaldanud

alljärgnevad ebaõiged faktiväited:

5.6.1 17.02.2020 e-kirjas avaldasin X kohta: „Ta kulutab raha meie nõusolekuta

ja paneb meid hiljem fakti ette.“ Tegemist on ebaõige faktiväitega ja lükkan

selle ümber.

5.6.2 17.02.2020 e-kirjas avaldasin X kohta: „Ainuüksi KÜ Q akende

vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot.“ Tegemist on

ebaõige faktiväitega ja lükkan selle ümber.

5.6.3 17.02.2020 e-kirjas avaldasin X kohta: „X pettis KÜ liikmeid veel kord“ ja

„Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot.“

Tegemist on ebaõigete faktiväidetega ja lükkan need ümber.

5.6.4 18.02.2020 e-kirjas avaldasin X kohta: „Ta pettis jälle korteriühistu

liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet.“ Tegemist on ebaõige

faktiväitega ja lükkan selle ümber.

5.6.5 29.02.2020 e-kirjas avaldasin X kohta, et ta on töö ulatust tahtlikult

suurendanud. Tegemist on ebaõige faktiväitega ja lükkan selle ümber.

5.7. E-kiri peab olema loetav. Kirjastiil peab olema Times New Roman, tähtede

suurus peab olema 12 punkti, tähtede värvus peab olema must.

5.8. Y on kohustatud kohtuotsuse tervikresolutsiooni punktis 5.5 nimetatud e-kirjas

esitama lisaks käesoleva kohtuotsuse tervikresolutsiooni punktis 5.6

väljatoodud eestikeelsed laused ka vene keeles järgmise tekstina:

5.8.1 Я,

X,

опубликовал

следующие

не

соответствующие

действительности утверждения о Y, члене правления квартирного

товарищества Таллинн, Y.

5.8.2 17 февраля 2020 года в электронном письме я опубликовал

следующее утверждение о Y: Она тратит деньги без нашего

согласия и позже ставит нас перед фактом. Это утверждение не

соответствует действительности, и я опровергаю его.

5.8.3 17 февраля 2020 года в электронном письме я опубликовал

следующее утверждение о Y: Одна лишь замена окон в КТ X

причинила умышленный ущерб в размере порядка 10 000 евро. Это

утверждение не соответствует действительности, и я опровергаю

его.

2-20-6682

5.8.4 17 февраля 2020 года в электронном письме я опубликовал

следующие утверждения о Y: Y обманула членов КТ еще раз, а

также: В результате этого мошенничества из нашего кармана

пропало почти 10 000 евро. Эти утверждения не соответствуют

действительности, и я опровергаю их.

5.8.5 18 февраля 2020 года в электронном письме я опубликовал

следующее утверждение о Y: Она опять обманула членов

квартирного товарищества и скрыла от них важную информацию.

Это утверждение не соответствует действительности, и я

опровергаю его.

5.8.6 29 февраля 2020 года в электронном письме я опубликовал

утверждение о том, что Y умышленно завысила объем работ. Это

утверждение

не

соответствует

действительности,

и я

опровергаю его.

5.9 Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.05.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus määrata kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise viis ja kord.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt avaldas kostja Tallinn, X korteriühistu (ühistu)

liikmetele ja teistele isikutele saadetud e-kirjades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja

on ühistu juhatuse liige. 2019. a septembrist kuni 2020. a märtsini toimusid ühistu otsuste alusel

X elamu renoveerimistööd. Kostja e-kirjades esitatud väidete kohaselt kuritarvitas hageja oma

ametiseisundit, kasutades ühistu rahalisi vahendeid mittesihipäraselt. Kostja on ühistu liige.

1.2. Kostja avaldas hageja kohta e-kirjades järgmisi ebaõigeid andmeid:

-

Ta kulutab raha meie nõusolekuta ja paneb meid hiljem fakti ette;

-

Ainuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot;

-

X pettis KÜ liikmeid veel kord;

2-20-6682

-

Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot;

-

Ta pettis jälle korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet;

-

Töö ulatust on tahtlikult suurendatud.

1.3. Kõik avaldatud faktiväited on ebaõiged.

1.4. Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja 18.03.2018 e-kirjas tunnistanud, et ta on kulutanud

korterühistu raha ekspertiisile ning et tal ei olnud selleks üldkoosoleku otsust.

2.2. Kostja väide, et „[a]inuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000

eurot“, on õige. Üldkoosoleku otsusega ei nähtud ette keldri renoveerimist ega uusi keldri ja

pööningu aknaid. Nende tööde tegemine viis renoveerimistööde hinna kallinemiseni ca 10 000

euro võrra. Samal põhjusel on õiged ka kostja järgmised väited: „X pettis KÜ liikmeid veel

kord“; „Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot“; „Ta pettis jälle

korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet“, ning „Töö ulatust on tahtlikult

suurendatud.“ Hea usu põhimõte nõuab, et juhatus teeks renoveerimistööde otsuse eelnõu

ettevalmistamisel selgeks kõik tööd, nende mahud ning hinna enne, kui üldkoosolek otsustab

renoveerimistööde tegemise. Juhul, kui tööde käigus selgub lisatööde tegemise vajadus, on

juhatus kohustatud nende tegemiseks saama korteriomanike nõusoleku üldkoosoleku otsuse

näol. Hageja on 05.03.2020 e-kirjas kinnitanud, et tellis ehitustöid ilma korteriomanike

nõusolekuta.

2.3. 12.05.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt, millega kinnitati majanduskava, pidi X elamule

ehitatama uus katus ning renoveeritama keskkütte- ja ventilatsioonisüsteem. Hageja pidi olema

teadlik, et projektis on ette nähtud tööd, mida ühistu majanduskavas ei olnud. Seetõttu oli hageja

17.06.2019 vastus korteriomanikke eksitav. Hageja vastus kinnitab, et hageja rikkus teadlikult

üldkoosoleku kehtestatud majanduskava, kui tellis töövõtjalt töid, mida majanduskava ette ei

näinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju

Maakohus

rahuldas

31.03.2023

otsusega

hagi

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks, kohustas kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited ning määras kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. Hageja hagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

3.1.1. Kostja vastuväited hagile väljuvad hageja nõuete piiridest. Tähendust ei oma, kas ehitaja

on projektist kinni pidanud, kas akende läheduses olevad pinnad roostetavad ja hallitavad ning

kas korteriomanikele on tekkinud täiendavad soojakulud. Kostja peamised etteheited põhinevad

argumentatsioonil justkui oleks hageja rikkunud korteriühistu juhatuse liikmena oma juhatuse

liikme kohustusi. Teadaolevalt ei ole kostja esitanud hageja vastu hagi väidetava kahju

2-20-6682

hüvitamiseks ning puudub jõustunud kohtulahend, mis kinnitaks hageja rikkumisi juhatuse

liikmena.

3.1.2. Kui kostja oli vaatamata ühistu otsustele, juhatuse selgitustele ja esitatud dokumentidele

siiski arvamusel, et hageja on juhatuse liikmena ühistule ja selle liikmetele kahju põhjustanud,

oleks ühistu saanud algatada ühistusisese järelevalvemenetluse. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt ei ole kostja taotlenud revisjoni või audiitorkontrolli määramiseks üldkoosoleku

kokkukutsumist. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja

on toime pannud karistusseadustiku § 209 lg 1 järgse süüteo. Hageja on kinnitanud, et tema

suhtes ei ole algatatud süüteomenetlusi.

3.1.3. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et avaldamise suhtes oleks esinenud õigustatud

huvi või et kostja kontrollis andmeid või asjaolusid põhjalikkusega, mis vastavad võimaliku

rikkumise raskusele.

3.2. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata.

3.2.1. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 134 lg 2). Mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik tõendada ja piisab, kui hageja

tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Isikuõiguse rikkumisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal maksta hagejale

mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kostjal ei ole hagejale mittevaralise kahju

hüvitamise

kohustust

ainult

olukorras,

kus

hageja

on

esitanud

kostja

vastu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua

mittevaralise kahju hüvitamist.

3.2.2. Maakohus leidis, et hagejale tuleb mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline

kompensatsioon, eelkõige valeandmete ümberlükkamisega VÕS § 1047 lg 4 järgi. Arvestades,

et kostja avaldas faktiväited väikesele isikute ringile ning puudub alus järeldada, et hageja

õiguste rikkumine korduks tulevikus, saab pidada piisavaks kompensatsiooniks lahendiga

kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata.

3.2.3. Hageja ei ole kahju tekkimist ka tõendanud. Mittevaralise kahju tekkimine eeldab

isikuõiguste riivet, mille intensiivsus on selline, mis võimaldab kahtluseta järeldada kahju

tekkimist. Hageja tegevuse kohta ühistu liikmetele saadetud e-kirjades andmete avaldamine ei

sisalda endas sellise intensiivsusega riivet, mis õigustaks mittevaralise kahju tekkimist. Seega ei

ole täidetud mittevaralise kahju tekkimise eeldused.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaraline kahjuhüvitis kohtu äranägemisel ning jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kahjustas kostja hageja mainet au teotavate

faktiväidete avaldamisega. Kostja väitis, et hageja on kelm. Selline väljendusviis loob

keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu tegeleks hageja pettustega.

2-20-6682

4.2. Kuna maakohus ei tuvastanud kostja tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid, oleks

kohus pidanud kostjalt mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistma. Kostjal ei oleks mittevaralise

kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on kostja vastu esitanud tuvastushagi

ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu osundatud asjaolud (väike isikutering

ning arvamus, et kostja ei pane rikkumisi korduvalt toime) võiksid omada tähendust üksnes

hüvitise suuruse üle kaalumisel, mitte aga olla aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata

jätmisel (VÕS § 134 lg 2).

4.3. Maakohtu otsusest ei selgu, mille alusel maakohus järeldas, et hageja õiguste rikkumine

tulevikus ei kordu. Maakohus ei ole otsuses sisuliselt analüüsinud, kas kohtuotsusega kostjale

kohustuseks seatud toiming, s.o valeandmete ümberlükkamine, on piisav hageja õiguste

rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohus jättis hindamata kostja käitumise ja suhtumise hagejasse

pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Hageja palus kostjalt enne hagi esitamist ebaõiged andmed

ümber lükata, mida kostja ei teinud. Kostja jätkas hageja diskrediteerimist ka 14.06.2020

üldkoosolekul, väites, et hageja on kulutanud 45 000 eurot töödele, mida ei olnud

majanduskavas. Kostja ettearvamatu käitumine, sh varasem valeväidete korduv esitamine,

muudab tõenäoliseks uute rikkumiste toimepanemise.

4.4. Hagejale tekkis ebaõigete andmete avaldamisega moraalne kahju. Hageja on pidanud

tundma häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole toime pannud. Kostja avaldatu on häirinud hagejat

tööülesannete täitmisel, on mõjutanud hageja elukorraldust ning kahjustanud tema tervist.

Ka pärast väidete avaldamist on hagejal tulnud regulaarselt võidelda stressiga, sest alateadvuses

püsivad meenutused kostja halvustavatest väidetest.

4.5. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal tuli sarnaselt varalise kahju hüvitamise nõudega

tõendada põhjuslikku seost. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb eeldada. Mittevaralise kahju

eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei pea hageja tõendama tagajärgi – piisab sellest, kui on

kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest.

4.6. Igal juhul on põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Otsusest ei nähtu

põhjendusi, miks maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei ole põhjendatud ja õiglane mh seetõttu, et

peaasjalikult kaasnesid hagejale menetluskulud (õigusabikulud) rahuldatud nõuet puudutava

vaidluse pidamiseks. Kui mittevaraliste nõuetega hagi rahuldatakse ülekaalukas osas ja hageja

saab kohtult sellele lähedase õiguskaitse, mida ta hagi esitamisel taotles, peaks see väljenduma

ka menetluskulude jaotuses.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse,

millega rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab

ka apellatsioonimenetluse kulud.

2-20-6682

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi

rahuldamata ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes mittevaralise kahju

hüvitamise nõude ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise

lause alusel jõustunud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2)

ning kohtuotsuse täitmise viisi ja korra osas (resolutsiooni p-d 4–8).

8. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja poolt ühistu liikmetele

saadetud e-kirjades hageja kohta avaldatuga. Hageja taotles mittevaralise kahju väljamõistmist

kohtu õiglasel äranägemisel.

9. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme

(VÕS § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2), kui jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamata. Arvestades kostja esitatud ebaõigete faktiväidete sisu ja nende väidete korduvat

esitamist kostja poolt ühistu liikmetele, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju välja mõistmata

jätmine, kuigi teatud juhtudel võib kahju hüvitamine seisneda muus kui rahalise hüvitise

maksmises (VÕS § 136 lg 5).

10. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas ajavahemikul 17.02.2020–29.02.2020 saadetud viies

ühistu liikmetele saadetud e-kirjas hageja kohta alljärgnevad ebaõiged väited:

- Ta kulutab raha meie nõusolekuta ja paneb meid hiljem fakti ette;

- Ainuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot;

- X pettis KÜ liikmeid veel kord;

- Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot;

- Ta pettis jälle korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet;

- Töö ulatust on tahtlikult suurendatud.

11. Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise

kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.

Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt

rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo

26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22; RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).

12. Hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta, kui laiale või kitsale ringile on avaldused tehtud

(RKTKo 12.01.2009, 3-2-1-127-08, p 16, teine lõik). Hagis toodud ja valesid faktiväiteid

sisaldavad e-kirjad saatis kostja ühistu liikmetele. Kostja ei ole oma avaldusi kahetsenud ka

kohtumenetluse ajal, vaid pigem õigustanud ennast ja enda väljaütlemisi.

13. Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019.

aastal“ analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja

2-20-6682

mediaanhüvitis 800 eurot. Neil aastatel on isiklike õiguste rikkumisel keskmine välja mõistetud

hüvitis langenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva. Ühe väite või väärtushinnangu

avaldamise eest on analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis olnud 200 eurot.

Suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud siis, kui avaldused on avaldatud üleriigilistes

paber- või veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul järjel olev äriühing

(meediaettevõte).

14. Siinsel juhul on kostja avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid viiel korral. Hageja

korduvalt alusetult petmises või kelmuses süüdistamine on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt

raske rikkumine, et tekitada hagejale mittevaralist kahju. Võttes teiselt poolt arvesse kostja

väljaütlemiste piiratud levikut (ebaõigete faktiväidete avaldamine ühistu liikmete ees), leiab

ringkonnakohus, et põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks oleks hageja

kasuks 500 euro väljamõistmine. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma

(RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13, esimene lõik). Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse

rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo

23.03.2023, 2-21-5449, p 15 esimene lõik ja seal viidatud kohtupraktika).

15. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja

rahuldab hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mõistes kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatus osas ja rahuldab hagi

tervikuna, siis tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohtu

menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

17. Kuna

ringkonnakohus

rahuldab

hageja

apellatsioonkaebuse,

jäävad

ka

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

18. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning

TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt

ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude

rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega

kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise

otsuse (samas, p 22).

(allkirjastatud digitaalselt)