2-23-10627/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. märts 2024

Tsiviilasja number

2-23-10627

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi OÜ

Mägestiku

Grupp

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. septembri 2023. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres

Vastustaja

(kostja):

OÜ

Mägestiku

Grupp

(registrikood 16493298), seaduslik esindaja Taavi

Koppel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri

2023. a otsus osas, milles maakohus määras

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui

2615 eurot ja jättis kulud vastavas osas OÜ

Mägestiku

Grupp

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja mõistmata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

menetluskulude suuruseks kokku 2615 eurot, ja

mõista

see

OÜ-lt

Mägestiku

Grupp

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

välja koos viivise tasumise kohustusega alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Välja mõista OÜ-lt Mägestiku Grupp

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

põhivõlg 1336 eurot 30 senti ja sissenõutavaks

muutunud viivised 266 eurot 45 senti, kokku 1602

eurot 75 senti.

4.3. Välja mõista OÜ-lt Mägestiku Grupp

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

viivised alates 27. juulist 2023 põhinõudelt 1040

eurolt kuni selle kohase tasumiseni 0,06% päevas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o

1040 eurot).

4.4. Jätta menetluskulud OÜ Mägestiku Grupp

kanda.

4.5.

Rahuldada

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

menetluskulude

hüvitamise taotlus osaliselt.

4.6. Välja mõista OÜ-lt Mägestiku Grupp

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

menetluskulud 2615 eurot.

4.7. Välja mõista OÜ-lt Mägestiku Grupp

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

viivis

menetluskuludelt

(2615

eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

4.8. Jätta Tartu Maakohtu 28. augusti 2023. a hagi

tagamisse määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu

jõusse

kohtuotsuse

täitmist

tagava

abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

4.9.

Kohtuotsus

on

tagatiseta

viivitamatult

täidetav.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 26. juulil 2023 Tartu Maakohtule

hagi Mägestiku Grupp OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1336

eurot 30 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 266 eurot 45 senti ja viivise tasumata

põhinõudelt 1040 eurot 0,06% päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi

0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mille maakohus jättis 28. juuli

2023. a määrusega rahuldamata. Hageja esitas 25. augustil 2023 uue taotluse hagi tagamiseks,

mille maakohus rahuldas 28. augusti 2023. a määrusega osaliselt. Hagi tagamise korras arestiti

kostja arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes

ning välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides kokku 2000 euro ulatuses.

Hageja esitas 30. augustil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskulud

koosnevad riigilõivudest 455 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2490 eurot (ilma

käibemaksuta). Hagejat esindas vandeadvokaat Janar Urres, kelle tunnitasu suurus oli 180

eurot. Lisatud tööaruande kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 14 tundi ja 10

minutit: 11. juulil 2023 tõendite kogumine (äriregister, MTR, Facebook) 50 minutit, 20. juulil

2023 hagiavalduse koostamine 3 tundi, 25. juulil 2023 hagiavalduse koostamine (jätk) 2 tundi

ja 30 minutit, 26. juulil 2023 hagi tagamise taotluse koostamine 4 tundi, 18. augustil 2023 hagi

tagamise taotluse koostamine 2 tundi ja 30 minutit, 28. augustil 2023 päring täiturile, vastusega

tutvumine ja tõendi esitamise taotlus 40 minutit, 28. augustil 2023 täitmisavalduse koostamine

(hagi tagamine, arvelduskontode arest) 20 minutit, 30. augustil 2023 menetluskulude nimekirja

koostamine 20 minutit.

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus tegi 21. septembril 2023 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1336 eurot 30 senti, sissenõutavaks muutunud

viivise 266 eurot 45 senti, kokku 1602 eurot 75 senti, ja viivise alates 27. juulist 2023

põhinõudelt 1040 eurolt kuni selle kohase tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1040 eurot).

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude taotluse osaliselt,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 385 eurot ja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus jättis kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 30. augustil 2023

kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostjat hoiatati, et kohtul on õigus teha hagile vastamata

jätmise korral tagaseljaotsus. Maakohtu hinnangul olid hagis esitatud asjaolud ning nõude

õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

Maakohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on riigilõivud 385 eurot, st

riigilõiv hagiavalduse esitamisel 315 eurot ja riigilõiv rahuldatud hagi tagamise taotluse

esitamisel 70 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja

õigusabikulusid. Hagi esitanud vandeadvokaat Janar Urres on hageja, s.o Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL ainus juhatuse liige ja ka ainuosanik. Kuivõrd hagi on esitatud seadusliku

esindaja poolt, ei saanud hagejal õigusabikulusid tekkida. Ka on hageja juhatuse liikmel

ilmselgelt piisavad õigusteadmised, et hagejat kohtumenetluses esindada, mistõttu hageja ei

saanud tsiviilasja menetlemisel õigusabi vajada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis tema menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ja

menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hageja esimese kohtuastme menetluskulude hüvitamise taotlus ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja esimese kohtuastme menetluskulud 2945 eurot. Hageja palub jätta kõik

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 340 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja taotluse

menetluskulude hüvitamiseks hageja lepingulise esindaja kulude osas. Maakohtu otsus on

vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Kohtud on varasemas praktikas läbivalt leidnud, et

lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista ka juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks

esindajaks on tema advokaadist juhatuse liige. Õigusabiteenuste osutamine ei kuulu juhatuse

liikme ülesannete hulka (RKTKo 18.06.2014, 3-2-1-62-14 ja TlnRnKm 19.09.2014, 2-13-

10301). Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres osutab hagejale

õigusabiteenuseid eraldi käsundi alusel.

5. Kostja apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg

1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus määras

hageja menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2615 eurot ja jättis need kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hageja menetluskulude täiendavaks

suuruseks 2230 eurot, millest lähtuvalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku

2615 eurot koos viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad

poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus

jättis tema menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt välja

mõistmata. Ülejäänud osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

Kuivõrd ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust osas, milles on tehtud tagaseljaotsus

(TsMS § 407 lg 1), vaid osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise

suuruse, siis TsMS § 657 lg 2 ei kohaldu. Menetluskulude kindlaksmääramine on eraldi menetluslik

otsustus. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Asja maakohtule uueks

lahendamiseks saatmine ei oleks ka menetlusökonoomiaga kooskõlas (TsMS § 2).

8. Apellatsioonkaebuses palub hageja välja mõista menetluskulud 2945 eurot. Seega palub hageja

lisaks maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludele välja mõista riigilõiv 70 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 2490 eurot.

Hageja esitas maakohtule kaks hagi tagamise taotlust, millest esimese jättis maakohus rahuldamata

ja teise rahuldas osaliselt. Kummagi taotluse esitamisel tasus hageja riigilõivu 70 eurot. Maakohus

pidas põhjendatuks menetluskuluks rahuldatud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu.

Rahuldamata jäänud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei olnud seega maakohtu

hinnangul põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis kõik

menetluskulud kostja kanda, siis ei saanud maakohus jätta ka rahuldamata jäänud hagi tagamise

taotluse esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistmata. TsMS § 169 lg 3 võimaldab rahuldamata jäänud

taotluse esitamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise

kanda, kes taotluse esitas. Vastava otsuse peab tegema aga juba menetluskulude jaotamisel,

TsMS § 169 lg-t 3 ei saa kohaldada enam kulude kindlaksmääramisel. Üksnes taotluse rahuldamata

jäämine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et lugeda taotluse esitamisel tasutud riigilõiv

põhjendamatuks menetluskuluks. Hagi tagamise taotluse esitamise näol oli tegemist hageja õiguste

kaitseks põhjendatud menetlustoiminguga.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse

sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKÜKo

02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire,

jättes hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt täielikult välja mõistmata.

Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast

kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta

õigusabiteenust. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

hinnata, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks

menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik

esindaja (RKTKo 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15).

Hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud piirduvad hagiavalduse, hagi tagamise taotluste,

täiendava tõendi ja menetluskulude nimekirja esitamisega. Esindaja koostas samuti täitmisavalduse

hagi tagamise määruse täitmiseks. Kostja hagile ei vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid.

Ringkonnakohus leiab, et esindaja tööaruandes näidatud hagi tagamise taotluste koostamise ning hagi

tagamise põhistamiseks täiendava tõendi esitamise ajakulu (kokku 7 tundi ja 10 minutit) on

ülemäärane. Mõistlik ajakulu nimetatud toimingutele on kokku 5 tundi. Arvestades asja keerukust

ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 12 tunni ulatuses.

Hageja esindaja tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa tavapärast sarnase

õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus

põhjendatud ja vajalikud 2160 euro ulatuses (12x180).

Eelnevat arvestades määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude täiendavaks suuruseks

maakohtus 2230 eurot.

Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot. Seega määrab

ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja kokku 2615 eurot.

Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid. Arvestades et hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise

osas, menetluskulusid ringkonnakohtus ei hüvitata. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)