2-21-17180/66 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-17180

Tsiviilasi

Tiiu

Lauri

hagi

Toivo

Tomsoni

vastu

kaasomandi

lõpetamiseks ja omanikukannete tegemiseks tahteavalduse

andmise kohustuse tuvastamiseks

Toivo Tomsoni vastuhagi Tiiu Lauri vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja omanikukannete tegemiseks tahteavalduse

andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toivo Tomsoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Toivo Tomson, ik XXXXXXXXXXX

Vastustaja: Tiiu Laur, ik XXXXXXXXXXX; esindaja Tiina

Mölder

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2023 otsus osas, milles määrati Toivo Tomsonile

tähtaeg hüvitise tasumiseks 7 päeva ja teha selles osas uus otsus, millega määrata tähtaeg

30 päeva. Lisada otsuse resolutsiooni, et kohtuotsust saab hüvitise vastu kinnisasja

omandamise osas täita 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ning

lisandusega, et Tiiu Lauri kohtuotsuse täitmise korra taotlus rahuldatakse. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada osaliselt Toivo Tomsoni apellatsioonkaebus.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:

4.1. Rahuldada Toivo Tomsoni vastuhagi Tiiu Lauri vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes.

4.2. Jätta rahuldamata Tiiu Lauri hagi Toivo Tomsoni vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes.

4.3. Lõpetada Tiiu Lauri ja Toivo Tomsoni kaasomand Tartu maakond, X linn,

XXXXXXXXXXX,

katastriüksusele

nr

XXXXXXXXXXXXX,

sihtotstarve

elamumaa

100%,

mis

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriosasse nr XXXXXX.

4.4. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse

nr XXXXXX kantud kinnisasi Toivo Tomsoni ainuomandisse, pannes Toivo

Tomsonile kohustuse välja maksta Tiiu Laurile 1/6 kinnisasja väärtusest kaasomandi

osa omandi kaotuse eest.

4.5. Kohustada Toivo Tomsonit kinnisasja omandi saamise tingimusena hüvitama Tiiu

Laurile 27 167 eurot kolmekümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest Tiiu

Lauri arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4.6. Tuvastada Tiiu Lauri kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosasse nr

XXXXXX II jao omanikukande muutmiseks, mille kohaselt on Tiiu Laur ja Toivo

Tomson kaasomanikud ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu

ainuomanikuna kinnistusraamatusse Toivo Tomson (isikukood XXXXXXXXXXX).

4.7. Tiiu

Lauri

kinnistamisavaldust

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriosasse nr XXXXXX II jakku omanikukande tegemiseks

asendab käesolev kohtuotsus.

4.8. Kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.6. ja 4.7. märgitud nõusoleku andmise kohustuse

eelduseks on see, et Toivo Tomson täidab kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4.5 märgitud

kohustuse kolmekümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.

4.9. Kui Toivo Tomson ei täida kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4.5 märgitud kohustust

tasuda Tiiu Laurile 27 167 eurot hüvitisena kolmekümne päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, siis kaotavad otsuse resolutsiooni punktid 4.4, 4.5, 4.6, 4.7

ja 4.8 õigusjõu.

4.10. Rahuldada Tiiu Lauri kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus.

4.10.1. Kui Toivo Tomson ei täida kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4.5 märgitud

kohustust hüvitada Tiiu Laurile 27 167 eurot kolmekümne päeva jooksul

kohtulahendi jõustumisest, tuleb asi müüa kohtutäituri läbiviidaval avalikul

enampakkumisel.

4.10.2. Määrata avalikul enampakkumisel müügist saadud raha väljamaksmine

kaasomanikele selliselt, et esmalt peab kohtutäitur müügist saadud rahast

kummalegi kaasomanikule proportsionaalselt kaasomandi osa suurusega

väljamaksmisele kuuluva summa arvelt kinni avaliku enampakkumisega

seotud täitekulud, seejärel jaotada enampakkumise tulemina saadud raha 5/6

Toivo Tomsonile ja 1/6 Tiiu Laurile.

4.11. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tiiu Laur (hageja) esitas 2. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse Toivo Tomsoni

(kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled on kinnisasja XXXXXXXXXXX, X linn

(registriosa XXXXXX) kaasomanikud selliselt, et Toivo Tomson on 5/6 osas kaasomanik ja

Tiiu Laur 1/6 osas kaasomanik. Kostja kasutab kogu kinnisasja ainuisikuliselt ning hageja ei

ole kunagi kinnisasja kasutanud. Poolte suhted on väga halvad. Hageja on aluseks võtnud Kv24

andmed ja leidnud, et kinnisasja väärtus koos hoonetega on 240 258 eurot, millest 1/6 on 40

043 eurot. Hageja soovib kaasomandi jagamist reaalosadeks jagamise teel. Kui ilmneb, et

reaalosadeks jagamine hagiavalduses taotletud viisil ei osutu võimalikuks, palub hageja

alternatiivselt müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

Hageja on teinud kostjale enne kohtusse pöördumist ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks nii

reaalosadeks jagamise teel kui pakkunud oma osa ostmise võimalust teisele kaasomanikule, ent

kostja on kõigist ettepanekutest keeldunud. Kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel

on maakorralduslikult võimalik.

2. Kostja esitas 12. septembril 2022 vastuhagi. Kostja märgib, et on kasutanud kinnistut 1957.

aastast ning tal on kinnistuga seotud mälestused ja emotsioonid, mistõttu ei soovi kostja kinnistu

omandit kaotada. Kostja leiab, et kaasomandi lõpetamine on õiglane viisil, et kinnistu jääb

kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale kinnistu omandi kaotuse eest hüvitise, mis on 1/6

kinnistu väärtusest. Hageja taotletud viisid kaasomandi lõpetamiseks on kostja suhtes

ebaõiglased. Kostja on seisukohal, et kinnistu turuväärtus on 60 000 eurot ja hagejale tuleb

seega hüvitis tasuda summas 10 000 eurot. Samuti esitas kostja taotluse lugeda kohtulahendiga

asendatuks hageja tahtevaldus kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kostja

taotles kinnistu turuhinna määramiseks ekspertiisi.

3. Hageja märgib, et tal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele vastuhagis taotletud viisil.

Õiglase hüvitise kindlaks määramiseks tuleb viia läbi hindamine, ent seda vaid juhul, kui

vastuhagi esitaja tõendab kohtule oma suutlikkust hüvitist tasuda. Kui kostja oma võimekust

hüvitist tasuda ei tõenda või keeldub kohtu määratud ekspertiisi läbi viimisest või ekspertiisi

eest tasumisest, palub hageja jätta vastuhagi rahuldamata ning lõpetada kaasomand

hagiavalduses taotletud viisil.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2023 otsusega vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata.

Maakohus lõpetas poolte kaasomandi registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasja suhtes.

Maakohus jättis kinnisasja Toivo Tomsoni ainuomandisse ja pani Toivo Tomsonile kohustuse

maksta välja Tiiu Laurile 1/6 kinnisasja väärtusest kaasomandi osa kaotuse eest. Maakohus

kohustas Toivo Tomsonit kinnisasja omandi saamise tingimusena hüvitama Tiiu Laurile 27 167

eurot seitsme päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest Tiiu Lauri arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maakohus tuvastas Tiiu Lauri kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatu registriosasse nr XXXXXX II jao omanikukande muutmiseks, mille kohaselt

on Tiiu Laur ja Toivo Tomson kaasomanikud ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Toivo Tomson. Kinnistamisavaldus asendab

kohtuotsus. Nõusoleku andmise kohustuse eelduseks on see, et Toivo Tomson täidab

kohtuotsuses väljamõistetud rahalise kohustuse seitsme päeva jooksul kohtulahendi

jõustumisest. Kui Toivo Tomson rahalist kohustust Tiiu Lauri ees ei täida õigel ajal, tuleb

kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel. Maakohus määras, et avalikul enampakkumisel

müügist saadud raha väljamaksmine kaasomanikele selliselt, et esmalt peab kohtutäitur müügist

saadud rahast kummalegi kaasomanikule proportsionaalselt väljamaksmisele kuuluva summa

arvelt kinni proportsionaalse osa avaliku enampakkumisega seotud täitekuludest, seejärel

jaotada enampakkumise tulemina saadud rahast 5/6 Toivo Tomsonile ja 1/6 Tiiu Laurile.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. Asja jagamise viisis kokkuleppe puudumise korral otsustab selle AÕS § 77 lg 2

järgi hageja nõudel kohus. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kokkuleppega ei ole kaasomandi

lõpetamist välistatud, samuti ei ole kohus tuvastanud muid piiranguid, mis takistaks

kaasomandi

lõpetamist.

Eeltoodust

tulenevalt

on

kaasomandi

jagamise

nõude

materiaalõiguslikud eeldused täidetud.

Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel,

mida on nõutud hagis või vastuhagis.

Hageja on kohtumenetluses soovinud kaasomandit lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel

või avalikul enampakkumisel müügiga. Kostja on vastuhagiga esitanud taotluse saada

kinnisasja ainuomanikuks kohustusega hüvitada hagejale tema osa omandist. Kui asja või

õigust soovib üks kaasomanik, peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks

tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule

maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25).

Kostja on 22. detsembri 2022. a menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on võimeline hagejale

hüvitama omandi kaotuse eest 27 167 eurot. Hageja on 22. detsembril 2022

menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on nõus loovutama enda omandiosa kostjale üksnes

tingimusel, kui kostja tasub hüvitise omandiosa omandi üleandmise vastu, mitte kauem, kui

seitsme päeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Kui kostja jätab selle aja

jooksul hageja omandiosa hüvitise tasumise vastu omandamise õiguse kasutamata, tuleb asi

müüa kohtutäituri läbiviidaval avalikul enampakkumisel. Hageja on taotlenud lahendi täitmise

korra otsuses kindlaks määramist TsMS § 445 lg 1 alusel.

Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses

arvestades (vt selle kohta Riigikohtu 29. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p

21). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest ning kohtul on võimalik kaasomand lõpetada üksnes hagis või vastuhagis

taotletud viisil. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu 10.

aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13).

Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lõpetada kaasomand kostja taotletud viisil

– jätta kinnisasi kostja omandisse. Kohus arvestab ka hageja märgituga kohtuotsuse täitmise

korra kohta. Hageja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei soovi saada kinnisasja

ainuomanikuks. Seevastu on kostja selgitanud, et tal on kinnisasjaga emotsionaalne ja

ajalooline side, sest see on tema lapsepõlvekodu. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle

jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud

ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma (vt selle kohta Riigikohtu 10. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 13).

AÕS § 76 ja § 77 tuleb kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane

hüvitis. Kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi

väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja. Asja väärtusena tuleb

mõelda asja harilikku väärtust TsÜS § 65 tunnustel. Kinnisasja turuväärtuse hindamiseks

korraldas kohus kostja taotlusel kinnisvara hindamise ekspertiisi. Ekspert Eduard Elbrecht

esitas 11. detsembril 2022 eksperthinnangu nr 4371/1122TH, millest nähtub, et kinnistu

turuväärtuseks on 163 000 eurot (tl 131-168).

Kohus rahuldab kostja nõude kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kostja saab kinnisasja

ainuomanikuks ja tal tuleb hagejale hüvitada 1/6 suurune osa kinnisasja harilikust väärtusest.

Toivo Tomson on kohustatud maksma Tiiu Laurile tema osa eest hüvitiseks 27 167 eurot (163

000 / 6) Tiiu Lauri arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Kohus selgitab et kuivõrd hageja omandist ilmajäämine toimub kostja kohustuse vastu maksta

hagejale hüvitist omandi kaotuse eest, tuleb siduda kohtuotsuses vastastikku omandamiseks

vajalike tahteavalduste andmine hüvitise saamisega.

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid hageja

tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Kande tegemiseks KRS § 341 järgi nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et

kostja saaks kinnisasja ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku,

et hageja osa kinnisasjast läheb kostja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab

tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte

kaasomandis, kustutatakse ja tehakse kostja kohta ainuomaniku kanne.

Seetõttu teeb kohus sellekohased otsustused kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus määrab

kindlaks kohtuotsuse täitmise selliselt, et Toivo Tomsonil on kohustus tasuda 27 167 eurot Tiiu

Laurile tema omandiosa kaotuse eest seitsme päeva jooksul menetlust lõpetava lahendi

jõustumisest. Kuni kostja ei ole hüvitanud hagejale 27 167 eurot, ei saa lugeda tuvastatuks Tiiu

Lauri kohustust nõusoleku andmiseks vaidlusaluse kinnisasja omanikukannete muudatuste

tegemiseks.

TsMS § 445 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on soovinud

samuti kohtulahendi täitmisel arvestada, et kui kostja jätab seitsme päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest rahalise kohustuse täitmata, tuleb asi müüa kohtutäituri läbiviidaval

avalikul enampakkumisel. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt

või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Tulemist kantakse esmalt

täitekulud.

Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta.

Kohus selgitab, et pooltel tuleb käesolev kohtulahend asjaõiguslepingu sõlmimise

tahteavalduse ja kinnistamisnõusoleku asendamise kohta esitada selle jõustumisel

kinnistusosakonnale kinnistamise alusdokumendina. Kaasomandi lõpetamine kohtus on

materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste

asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike

kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kaasomandi lõpetamise vaidluses kulude jagamisel ei

oma (erinevalt hagimenetlusest üldiselt) tähtsust, kumma poole taotletud viisil kaasomandi

lõpetamine toimub, seetõttu on TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud jätta poolte menetluskulud

nende endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Toivo Tomson esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 ja teha selles osas uue otsuse, millega kohustada Toivo

Tomsonit kinnisasja omandi saamise tingimusena hüvitama Tiiu Laurile 27 167 eurot

kolmekümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Apellant palub tühistada ka maakohtu

otsuse resolutsiooni p 1. 8 ja teha selles osas uus otsus, millega kohtuotsuse resolutsiooni p-des

6–7 märgitud nõusoleku andmise kohustuse eelduseks on see, et Toivo Tomson täidab

kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 märgitud kohustuse tasuda Tiiu Laurile 27 167 eurot. Apellant

palub tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 9 ja 10.

Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 nimetatud tähtaeg 7 päeva on põhjendamatult lühike. Toivo

Tomson soovib summa tasuda pangalaenu abil. Mõistlik aeg laenu saamiseks on 30 päeva.

Apellant on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8 seatud tingimus tähtaegse

tasumise osas on põhjendamatu ja väljub otsuse täitmise korra eesmärgist. Resolutsiooni punkti

8 kohaselt ei ole nõusolekud kehtivad juhul, kui apellant tasub ette nähtud hüvitise summa mitte

7 päeva jooksul, vaid 8 päeva jooksul. Resolutsiooni punkti 8 sõnastusest nähtub üheselt-

mõistetavalt, et juhul, kui apellant esitab kinnistamisavalduse ja sellele lisatud

maksedokumendi kohaselt ei ole ta tasunud mitte 7 päeva jooksul ette nähtud summat

vastustajale, vaid näiteks 8 päeva jooksul, siis registriosakond ei saa kannet teha, kuna

vastustaja kohtuotsusega asendatud nõusolek ei kehti enam. Tegemist ei ole kohtuotsuse

täitmise korra kindlaksmääramisega, vaid sellega muudetakse kohtuotsuse täitmine teatud

juhtudel võimatuks. Apellant on seisukohal, et tegemist ei ole TsMS § 445 lg 1 sätestatud otsuse

täitmise viisi, korra, tähtaja või tähtpäeva määramisega. Apellant taotleb, et ringkonnakohus

määraks nõusolekute kehtivuse eelduseks ainult 27 167 euro tasumise Tiiu Laurile.

Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 9 ja 10 osas on kohus väljunud vastuhagi piiridest ja teinud

lahendi, mida vastuhagis ei ole taotletud. Kohtuotsuse resolutsiooni punkte 9 ja 10 ei saa

käsitleda ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisena, kuna need punktid välistavad

otsuse täitmise vastuhagis soovitud viisil.

Resolutsiooni punktidega 9 ja 10 rahuldas kohus tingimuslikult Tiiu Lauri hagi alternatiivse

nõude.

5. Tiiu Laur vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt on 7 päeva piisavalt pikk tähtaeg hüvitise tasumiseks. Kohus andis võimaluse

ka otsuse täitmise korra kohta arvamust avaldada. Vastusena 13. detsembri 2022 määrusele

märkis apellant, et ta on valmis tasuma 27 167 eurot. Apellant ei teatanud kohtule, et tal on vaja

pikemat tähtaega summa tasumiseks. Praeguseks ajaks on apellandi väide minetanud ka

aktuaalsuse, kuna tal on olnud piisavalt aega laenu taotlemiseks. On võimalik, et apellandil

puudub soov ja võimalus maakohtu määratud summa tasumiseks.

Maakohus ei väljunud vastuhagi piiridest, vaid määras kindaks otsuse täitmise korra TsMS §

445 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse

põhjendusi ning TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb muuta otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus

muudab kostjale määratud kohustuse täitmise tähtaega ja võimaldab kostjal hüvitis tasuda 30

päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning täiendab selguse tagamiseks resolutsiooni

täitmise tähtaja selgituse ning lisandusega, et Tiiu Lauri kohtuotsuse täitmise korra taotlus

rahuldatakse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

7. Praeguses asjas pöördus hageja kohtu poole kaasomandi lõpetamise nõudega viisil, et asi

jagatakse reaalosadeks või müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja esitas vastuhagi, soovis

asja jätmist temale ja nõustus hagejale omandikaotuse eest maksma hüvitist. Samuti esitas

hageja taotluse, et juhul, kui vastuhagi rahuldatakse, kuid kostja endale võetud rahalise hüvitise

tasumise kohustust ei täida, siis tuleb asi müüa avalikul enampakkumisel ja tulem jaotada

proportsionaalselt kaasomanike osade suurusega.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja (vastuhagis hageja) vaidlustas

maakohtu otsuse osas, milles maakohus kohustas kostjat täitma rahalise kohustuse 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5), kohustas hagejat

andma kande muutmiseks nõusoleku, eeldusel, et kostja täidab rahalise kohustuse tähtaegselt

(p 8), määras juhuks, kui kostja tähtaegselt kohustust ei täida asja müümise avalikul

enampakkumisel (p 9) ning määras avalikul enampakkumisel saadud raha jaotamise korra (p

10). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles kaasomand

lõpetati ja kinnisasja ainuomanikuks saab kostja eeldusel, et ta hüvitab kohtu määratud tähtaja

jooksul hagejale 27 167 eurot.

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kostja väide, et kohtu määratud tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks on liiga lühike, on õige.

Kostja palub määrata 30-päevase tähtaja. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ja määrab

kostjale 30-päevase tähtaja arvates kohtuotsuse jõustumisest hagejale 27 167 euro tasumiseks.

Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on võimeline hüvitise tasuma, ta ei ole hüvitise suurust

vaidlustanud ja maakohtu lahendi tegemisest on möödunud enam kui aasta. Ringkonnakohus

leiab, eeltoodut arvestades, et raha maksmise kohustuse pikendamine 30-ne päevani ei riiva

oluliselt hageja huve ja on mõistlik.

10. Maakohus sidus kostja hüvitise maksmise kohustuse õigesti hageja kohustusega anda

tahteavaldus. Hageja märkis korduvalt, et tegemist on vastastikuste kohustustega ja vastuses

vastuhagile märkis, et kui kohus teeb kindlaks, et kostjal on vahendid ja võimekus hüvitist

tasuda, siis ta vastuhagile vastu ei vaidle, kuid palub siduda rahalise kohustuse täitmine

omandiõiguse üleandmisega (tl 98). Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikul, kes jääb

kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise korral oma kaasomandi osast ilma, on õigus keelduda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste

andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite

esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse,

millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused

üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise

kohustuse täitnud. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse

resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande

muutmise nõusolekut andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui talle samal ajal hüvitatakse

tema kaasomandi osa väärtus (vt selle kohta Riigikohtu 22. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr

2-19-18320, p 15.1). Ringkonnakohus märgib, et maakohus küll rahuldas vastuhagi, kuid otsuse

täitmise korra kindlaksmääramist saavad kohtult taotleda mõlemad pooled. Seetõttu ei ole õige

kostja väide, et maakohus väljus täitmiskorda kindlaksmäärates vastuhagi piiridest.

Täiendavalt tuleb märkida, et kaasomandi lõpetamiseks esitasid mõlemad pooled oma nõuded

ja hageja nõustus kostja soovitud jagamise viisiga eeldusel, et kostja täidab oma kohustuse,

seega ei riiva vastastikuste kohustuste sidumine ega ka täitmiskord kostja huve.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon lahendas pooltevahelise vaidluse

poolte huve õiguspäraselt ja võrdselt arvestades ja lõplikult, st pooltel puudub vajadus

kaasomandi lõpetamiseks uuesti kohtusse pöörduda. Samas on maakohtu otsuse resolutsioon

osaliselt ebaselge.

12. Riigikohus on selgitanud, et kui omandama õigustatud kaasomanik otsustab teisele

kaasomanikule hüvitise tasuda alles pärast pika aja möödumist, võib see ka kaasomandi eseme

vahepealse väärtuse tõusu tõttu muuta hüvitise ebapiisavaks kompenseerimaks omandi kaotust.

Selle ebakindluse kõrvaldamiseks, mis tuleneb sellest, et ei ole teada, millal kaasomandi

lõpetamist nõudnud kaasomanik kohtulahendi täitmisele pöörab ja millal isik oma omandi

kaotab, on kaasomanikul võimalik taotleda kohtult, et TsMS § 445 lg 1 järgi määrataks

kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel saab otsust omandamise osas täita (Riigikohtu

26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.2; 14. detsembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). See aitab vältida potentsiaalselt ebaõiglast olukorda, kus

omandama õigustatud kaasomanik saab oma suva järgi viivitada teisele kaasomanikule hüvitise

maksmisega. Kui kohus on otsuse täitmise tähtaja kindlaks määranud, kaotab lahend pärast

selle tähtaja möödumist õigusjõu (vt Riigikohtu 22. märts 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-

18320, p 15.2).

Eeltoodud Riigikohtu seisukoht annab aluse ringkonnakohtu algatusel täiendada maakohtu

otsuse resolutsiooni selguse tagamiseks järgmiselt:

Kohtuotsust saab kinnisasja (registriosasse nr XXXXXX) omandamise osas täita 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Toivo Tomson on kohustatud 30 päeva jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest tasuma 27 167 eurot Tiiu Laurile. Samuti täiendab

ringkonnakohus resolutsiooni kandega, et Tiiu Lauri kohtuotsuse täitmise korra taotlus

rahuldatakse. Ringkonnakohus ei välju eeltoodud täienduse tegemisega apellatsioonkaebuse

piiridest, kuna sellega ei muutu maakohtu otsuse resolutsiooni sisu. Apellatsioonimenetluses ei

ole vaidlustatud maakohtu resolutsiooni osas, milles maakohus lõpetas poolte kaasomandi.

13. Maakohus tegi asjas lõppotsuse kogu menetluse eseme, sh kõigi hagi, vastuhagi ja

hilisemate taotluste kohta. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga –

lahendada vaidlus õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2) –

on kooskõlas tagajärg, et juhul, kui kostja (vastuhagis hageja) tema nõuet rahuldavat

kohtulahendit ei täida, siis tema vastuhagi rahuldamine kaotab tähtaja möödumisel õigusjõu ja

kuna kaasomandi lõpetamise otsustus on kohtulahendi resolutsioonis, siis tuleb kinnisasi müüa

avalikul enampakkumisel kohtulahendis toodud korda arvestades. Sellist lahendust õigustab

erandlik olukord, mis tuleneb vastastikku esitatud nõuetest. Mõlema kaasomaniku taotlus oli

kaasomandi lõpetamine ja kohtuotsusega lõpetatakse kaasomand viisil, mis täidab seda

eesmärki mõlema poole õigustatud huve arvestades. Täitemenetluse seadustiku § 19 lg-te 1 ja

2 kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja

möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast

selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Tingimuse saabumist tuleb

kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Ringkonnakohus selgitab, et enampakkumine

on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib

TMS § 98 lg 1 järgi asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Omand enampakkumisel

müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse

kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded

kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160) (vt ka RKTKo 26. aprill

2017, nr 3-2-1-14-17, p 36.4).

14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)