3-24-719/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-24-719

Määruse kuupäev

13.03.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Elšad Mamedovi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla

kaupluses

kehtestatud

transporditasu

kohaldamise

peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Elšad Mamedov

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Elšad Mamedovi

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

09.11.2023–08.03.2024 kohta.

2. Vabastada

Elšad

Mamedov

riigilõivu

tasumise

kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta Elšad Mamedovi esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Elšad Mamedov (edaspidi ka taotleja) esitas 29.02.2024 Tartu Vanglale pöördumise

(registreeritud nr-ga 6-24/24/962-1), milles märkis, et esmatarbekaupade eest, mida vangla

taotlejale ei võimalda, tuleb e-poest tellides maksta ebamõistlikult kõrget hinda, millele

lisandub veel ka kulleri tasu 5,08 eurot. Vangistusseadusest (VangS) tulenevalt on vanglal

sisseostude võimaldamise kohustus. Taotleja on seisukohal, et kinnipeetav saab esitada kõik

nõuded ainult vangla vastu. Taotleja arvates vastutab vangla e-poe teenuse kvaliteedi, nõuetele

vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest. Lisaks müüb e-pood aegunud

toiduaineid ning taotlejal ei ole olnud võimalik hoolimata esitatud taotlusest soetada vastavalt

taotleja usundile HALAL toiduaineid. Taotleja palub Tartu Vanglal kohustada Makro Trade

Baltic OÜ-d viima e-poe hinnad vastavusse VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga ja avaldama

sisseostuhinnad, kontrollima pidevalt reaalselt tarnitava kauba ja poe pakkumiste samasust,

väljastama

koopia

kontsessioonilepingu

lisast

nr

ning

kaotama

kulleritasu

3-24-719

esmatarbekaupadelt, mida vangla ei väljasta (hügieeni- ja majapidamistarbed, sokid,

postmargid, aluspesu jm).

2. Tartu Vangla jättis 05.03.2024. a vastusega nr 6-24/24/962-2 E. Mamedovi taotluse

rahuldamata. Tartu Vangla ei vahenda e-poe teenust. Küsimustes, mis puudutavad hindasid,

kvaliteeti, kohaletoimetamist, tuleb kinnipeetaval pöörduda otse Makro Trade Baltic OÜ poole.

Kinnipeetavast ostjal ja müüjal (e-pood) on sõlmitud omavahel leping ning neil on võimalik

omavahel vaielda (tarbijavaidluste komisjon, kohus jms). Taotleja väide, et kinnipeetaval on

võimalik esitada kõik nõuded ainult vangla vastu, ei vasta tõele. Vangla ei näe Makro Trade

Baltic OÜ tegevuses vastuolu vangistusseadusest tulenevate nõuetega. Kohaletoimetamise tasu

hõlmab lisaks kohaletoimetamisele ka pakendamise ja muu selle juurde kuuluva maksumust.

Tasu kehtestamise õigus tuleneb teenusepakkuja ja vanglate vahel sõlmitud hankelepingust ja

on kooskõlas vangistusseadusega. Vanglal puudub kohustus teostada tarnitava kauba üle

taotleja

poolt

soovitud

kontrolli.

Vangla

ei

halda

infot

sisseostuhindade

üle.

Kontsessioonilepingu lisa nr 4 ei ole avalik ja seetõttu vangla sellest taotlejale koopiat ei

väljasta.

3. E. Mamedov esitas 08.03.2024 vaide Tartu Vangla 05.03.2024. a vastusele. Sisseostude

tegemise tagamise võimalus on vangistusseadusest tulenev vangla kohustus. Isegi juhul, kui

vangla on kontsessioonilepinguga delegeerinud teenuse osutamise eraõiguslikule ettevõttele,

jääb vangla vastutavaks teenuse osutamise kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu

tingimuste täitmise eest.

4. E. Mamedov esitas 09.03.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palub peatada Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise. Taotleja leiab,

et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega VangS § 48 lg-s 1 sätestatud

sisseostude tegemise tingimuste üle ning sellise vaidluse lahendamine on halduskohtu

pädevuses. Seoses e-poest tellitavale transporditasu kehtestamisega on taotlejalt ära võetud

kaupluse kasutamise võimalus. Taotlejale vanglas makstav töötasu ei võimalda osta isegi

hügieenitarbeid. Kehtestatud lisatasu on ebaproportsionaalne ning ei arvesta kinnipeetavate

tegelike majanduslike oludega. Kehtestatud juurdehindlused koos transporditasuga ületavad

oluliselt VangS-s lubatud 20% määra. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest.

5. Tartu Vangla edastas 11.03.2024 kohtule asjaga seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6. Taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud esialgse

õiguskaitse korras Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise peatamist.

7. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

09.11.2023–08.03.2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on

kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

3-24-719

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse

esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

9. Taotleja on seisukohal, et Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu on vastuolus

VangS § 48 lg-ga 1, kuna on ebaproportsionaalselt suur ja sellega on taotlejalt ära võetud

kaupluse kasutamise võimalus. Taotlejale makstav töötasu vanglas ei võimalda osta isegi

hügieenitarbeid ning kehtestatud transporditasu kahjustab oluliselt taotleja õigusi.

10. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest

sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju,

mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega

on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu

võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha

ka väljaspool vanglat. Taotleja leiab, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidlusega VangS § 48 lg-s 1 sätestatud sisseostude tegemise tingimuste üle ning sellise

vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses.

11. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas müüb e-poe vahendusel kaupa eraõiguslik

juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ.

12. Kohus ei välista E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel halduskohtu

pädevust ning vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu HKMS § 4 lg 1 mõttes. Käesoleva vaidluse

puhul ei ole tegemist konkreetse ostu-müügitehinguga, vaid sisseostude tegemise tingimusi

üldiselt puudutava vaidlusega. Sellise vaidluse keskmes on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla

kohustuse täitmine.

13. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude

tegemise võimalus. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha

sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis

alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid

eraõiguslikke suhteid kinnipeetava ja kaupu müüva äriühingu vahel. Halduskohtu pädevuses on

aga kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne

võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste

hõlmab ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast

juurdehindluse määrast sõltub, kas kinnipeetav saab tegelikult sisseoste teha. Selleks, et tagatud

oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla

ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2

„Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid

arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei

ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise,

siis saab ta ka ise otsustada juurdehindluse üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraõiguslik

isik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus

eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-

72-11, p-d 11 ja 12; erikogu 31.01.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9–11). Kuna

Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne

võimalus teha sisseoste ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, võib

sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla ka kindlustama, et

kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Vastasel juhul ei ole

kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.

3-24-719

14. Arvestades eeltoodut, esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla

menetluses on praegu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaie, peab kohus

E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka

ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-2224,

p 7).

16. Kohus on seisukohal, et taotlejat ei ähvarda praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma

niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja

leiab, et transporditasu kehtestamisega on temalt ära võetud võimalus kaupluse külastamiseks

ning et tema töötasu vanglas on väike ja tal ei ole võimalik enam osta isegi hügieenitarbeid.

Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha. Seoses

hügieenitarvete ostmise võimatusega märgib kohus, et vangla tagab kinnipeetavale, kellel

puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla direktori

11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla

kindlustab kinnipeetava ka muu vältimatult vajalikuga, et tagada isiku inimväärikust austav

kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samas nähtub käesoleva asja juurde võetud taotleja

vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 09.11.2023–08.03.2024 kohta, et taotleja

sissetulekut vanglas (töötasu) võib pidada pigem piisavaks ning taotleja on teinud sellel

ajavahemikul sisseoste vangla kauplusest kahel korral (19.12.2023 summas 50,74 eurot ja

16.01.2024 summas 48,67 eurot). Seega ei ole Makro Trade OÜ rakendatud kaupade

kohaletoimetamise transporditasu takistanud taotlejal sisseoste tegemast. Lisaks nähtub taotleja

vabakasutuskonto väljavõttest veel see, et taotleja konto jääk on suurusjärgus, mis võimaldab

sisseoste teha ka transpordikulu kandmise kohustuse korral. Samuti ei saa vaidluse põhiasja

perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes

märkimisväärse eduväljavaate tõttu. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka

põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).

17. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab

E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)