2-23-10329/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

xxxx Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. märts 2024, xxxx

Tsiviilasja number

2-23-10329

Tsiviilasi

E.

V. avaldus

Apartaco

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja / võlausaldaja E. V. (ik xxxxxxxxxxx;

aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Anto

Kasak,

e-post

menetlus@kasaklepikson.ee

puudutatud isik / võlgnik Apartaco OÜ (rg-kood

14413869; asukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; e-post

xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja L. ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits, e-

post menetlus@abpp.ee

ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. V. avaldus Apartaco OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Välja

kuulutada 12. märtsil 2024 kell xx.30 Apartaco OÜ (rg-kood 14413869; asukoht

xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 xxxx; tel 782 8110;

e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. aprillil 2024 kell 11.00 Liivi 4 xxxx

xxxx kohtumaja saalis nr 105.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe

kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lõikes 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Kohustada Apartaco OÜ juhatuse liiget L. R. (ik xxxxxxxxxxx; e-post

xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 4. aprillil 2024

kell 11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Apartaco OÜ vara,

võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

6. Jätta menetluskulud Apartaco OÜ kanda.

7. Määrata ajutise halduri Vladimir Kutšmei tasu suuruseks Apartaco OÜ ajutises

menetluses 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 374 eurot, kokku 2074 eurot.

Ajutise halduri tasu mõista välja pankrotivarast xxxx kohtutäitur Oksana Kutšmeile

(rg-kood 120xx; KMKR EE100779451; konto nr EE191010011596520222).

8. Määrata E. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks 3658,40 eurot.

9. Jätta rahuldamata E. V. taotlus mõista Apartaco OÜ-lt välja menetluskulud ja viivis

menetluskuludelt.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

11. Pankrotiteade

avaldada

ametlikus

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Pankrotimäärus edastada xxxx Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus

kätte avaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse xxxx Maakohtu kaudu xxxx

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude osas võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud

isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse xxxx Maakohtu kaudu xxxx Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. E. V. (võlausaldaja, avaldaja) esitas 20.07.2023 xxxx Maakohtule avalduse Apartaco OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 05.09.2023 seisukohas ja 07.12.2023 pöördumises jäi

avaldaja oma avalduse juurde.

Avaldaja ostjana ja võlgnik müüjana sõlmisid 26.01.2021 korteriomandi võlaõigusliku

müügilepingu, mille järgi kohustus võlgnik müüma avaldajale xxxxxxxxxxxxxxxx asuva

kinnistu korteriomanditeks jagamisel moodustatava korteriomandi nr 14 hinnaga 153 000 eurot.

Avaldaja tasus 15 300 eurot ja kohustus ülejäänu maksma asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks.

Maja ja korter pidid olema valmis asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt

28.01.2022. Hiljemalt 31.03.2022 pidi maja saama kasutusloa. Võlgnik on ületanud

valmisehitamise ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaega rohkem kui 12 kuud. Pooled ei

jõudnud 2022 lõpus alanud kompromissläbirääkimiste käigus kokkuleppele ja avaldaja esitas

võlgnikule 20.02.2023 pretensiooni lepinguliste kohustuste täitmiseks, so korteriomandi lõpuni

ehitamiseks ja võõrandamiseks hiljemalt 20.03.2023. Võlgnik kohustusi ei täitnud ja

pretensioonile ei reageerinud. Avaldaja esitas võlgnikule 21.03.2023 lepingust taganemise

avalduse ning palus tagastada 15 300 eurot koos intressidega ja tasuda leppetrahvi 15 300 eurot;

avaldaja märkis kontonumbri, kuhu raha tasuda. Võlgnik võlga ei tasunud. Avaldaja nõue

muutus sissenõutavaks 06.04.2023. Võlgnik leidis 23.05.2023 vastuses 13.05.2023

pankrotihoiatusele, et avaldaja on minetanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest taganes lepingust

juba 14.12.2022 ega teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi.

Võlgnik võlgneb avaldajale kokku 31 170,29 eurot (põhivõlg 15 300 eurot, intress

võlaõigusseaduse § 94 alusel 23.01.2021–06.04.2023 eest 100,60 eurot, leppetrahv 15 300

eurot ja viivis 07.04.–19.07.2023 eest 469,69 eurot). Igal juhul on avaldaja nõue vähemalt 15

300 eurot. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvel kohustusi täita, ta on maksejõuetu ja see

ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole täitnud avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet

pankrotihoiatusele vaatamata (pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1).

2. Võlgnik vaidles 01.08.2023 menetlusdokumendis avaldaja nõudele ja oma püsivale

maksejõuetusele vastu ning palus jätta ajutise halduri nimetamata. Leping lõppes 14.12.2022,

avaldaja taganes lepingust 14.12.2022 e-kirjaga põhjust avaldamata ja võlgniku

lepingurikkumisele tuginemata. Seega puudub tal võlgniku vastu sissenõutav nõue. Poolte

vahel tekkinud vaidlust ei saa lahendada pankrotimenetluses. Samuti ei ole võlgnik

maksejõuetu ega makseraskustes, tema vara väärtus ületab igal juhul kohustuste väärtuse.

Võlgniku 13.11.2023 seisukoha järgi kuulub talle kolm korteriomandit, mille väärtus on Maa-

ameti hinnastatistika keskmise hinna järgi vähemalt 592 246,41 eurot ja xxxxxxxxxxx

korteriomandite

keskmist

müügihinda

arvestades

954 545,50 eurot.

Maksuvõlg

208 047,42 eurot on 3–5 korda korteriomandite väärtusest väiksem ja võlgnik on esitanud

taotluse selle ajatamiseks. Võlgniku 07.12.2023 vastuse kohaselt on tal seoses maksuvõla

tasumisega ajutine likviidsusprobleem.

3. Kohus võttis 22.08.2023 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kuulas 14.11.2023

eelistungil menetlusosalised ära. Võlgniku lepinguline esindaja selgitas, et kui võlgnik oli

valmis raha tagastama, ei avaldanud avaldaja oma kontonumbrit. Enam ei ole 15 300 euro

tagastamine relevantne, sest võlgnikul on tekkinud kulud. Avaldaja esindaja oli seisukohal, et

lepingu p 7.7 alusel tuleb vähemalt 15 300 eurot tagastada lepingu täitmata jätmise põhjusest

sõltumata. Võlgniku esindajad olid nõus sellega, et võlgnik tasub ajutise halduri nimetamata

jätmiseks kohtu deposiiti 15 300 eurot; võlgnik raha deposiiti ei tasunud (dtl xx).

4. Kohus nimetas 08.12.2023 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Vladimir Kutšmei

(ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutada.

5. Ajutine haldur esitas 19.01.2024 aruande, milles palub jätta avaldaja avalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, määrata enda tasuks

2074 eurot (sh käibemaks 374 eurot) ja mõista see välja avaldajalt.

5.1. Võlgnik kanti äriregistrisse 23.01.2018, osakapitali suurus on 2500 eurot ja ainuosanik

Laumar OÜ (rg-kood 12415290). Majandusaasta aruannete järgi on võlgniku põhitegevusalaks

olnud enda kinnisvara ost ja müük. 2019–2022 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud

võlgnikul palgatöötajaid ja juhatuse liikmele tasu ei makstud. Võlgnik tegeles aadressil

xxxxxxxxxxx, xxxx uue korterelamu-büroohoone ehitamise ja arendamisega, xx korterist on

müüdud 13. Majandusaasta aruannete ja juhatuse liikme 2023 majandusaasta kohta esitatud

kasumiaruande järgi on võlgnik kasumit teeniv väikeettevõtja.

2019

2020

2021

2022

20.12.2023

Aruandeaasta müügitulu

159 333

143 333

171 500

111 176

1 055 005

Aruandeaasta kasum (kahjum)

13 393

-5585

119 749

42 838

177 632

Kasum (kahjum) kokku

(varasemate perioodidega)

59 439

53 854

173 603

2xx 441

5.2. Majandustegevus jätkub, võlgnikule kuulub kolm korterit. Juhatuse selgituste kohaselt

nägi algne äriplaan ette müüa 13 korterit ja jätta võlgniku bilanssi kolm korterit, millest ühte

hakata oma perega elamiseks rentima ning teist kahte välja rentima; võlgnikul ei ole endiselt

soovi ega plaani müüa kolme vaba korterit. Siiski on üks korteritest aruande koostamise ajal

avalikus müügis hinnaga 134 900 eurot. Majal puudub aruande koostamise ajal kasutusluba,

kuigi müügilepingute järgi kohustus võlgnik selle saama hiljemalt 30.09.2023. Juhatuse

selgituse kohaselt tegeleb võlgnik kasutusloa taotlemisega ning takistusi selle saamiseks ei ole.

Võlgniku 2022. a majandusaasta auruande kohaselt ja 2023. a majandusaasta kohta 28.12.2023

seisuga esitatud bilansi kohaselt olid võlgniku peamised bilansinäitajad järgmised:

Bilansinäitajad

31.12.2021

31.12.2022

28.12.2023

Käibevara

1 044 446

1 375 587

909 400

sh raha

81 390

11 757

sh nõuded ja ettemaksed

27 005

1 514

20 400

sh varud

936 051

1 362 3xx

889 000

Põhivara

421 900

421 900

210 000

sh investeeringud tütar- ja

sidusettevõtjatesse

210 000

210 000

210 000

sh kinnisvarainvesteeringud

211 900

211 900

Kohustused

1 290 243

1 578 546

722 828

sh lühiajalised kohustused

1 290 243

1 578 546

722 828

Netovara

176 103

218 941

396 572

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja*

0,809

0,871

1,258

* heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem.

Võlgnik kajastab 28.12.2023 bilansis käibevarana (müügiootel varuna) kortereid. Samas

avaldas võlgnik, et tal ei ole plaan neid müüa. Puudub alus kajastada bilansis müügiootel varuna

vara, mida tegelikult äriplaani järgi ei kavatseta müüa. Tegemist on kas põhivaraga või

kinnisvara investeeringuga. Sellise vara bilansis käibevarana kajastamine loob ebaõige

ettekujutuse ühingu maksevõimest.

2023 juulis ja augustis võõrandas võlgnik 13 korterit (sõlmis asjaõiguslepingud). Tehingutelt

kuulus tasumisele käibemaks kokku 211 000,92 eurot. Võlgnikul on jätkuvalt tasumata

käibemaks 206 992,09 eurot. Võlgnik on küll proovinud maksuvõlga ajada, kuid edutult.

01.12.2023 otsusega jättis maksuhaldur ajatamise taotluse rahuldamata. Maksuhaldur nõudis

maksuvõla katteks 10 000 euro tasumist ja maksuvõla tagamiseks tagatise andmist. Võlgnik

nõudmisi ei täitnud.

5.3. Võlgniku nimele on registreeritud korteriomandid registriosa nr-tega xxxxxxx (1-toaline

mitteeluruum xxxxxxxxxxx-1, üldpindala 28,5 m²), xxxxxxxxx-toaline korter xxxxxxxxxxx-8,

üldpindala 28,5 m²) ja xxxxxxx (5-toaline korter koos hobiruumi, panipaiga ja kahe

parkimiskohaga xxxxxxxxxxx-xx, üldpindala 221,7 m²). LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu

nr 008-23VN kohaselt on xxxxxxxxxxx-1 turuväärtus 115 000 eurot (käibemaksuta

94 262,30 eurot), xxxxxxxxxxx-8 turuväärtus 130 000 eurot (käibemaksuta 106 557,38 eurot)

ja xxxxxxxxxxx-xx turuväärtus 822 000 eurot (käibemaksuta 673 770,49 eurot). Turuväärtus

sisaldab käibemaksu, sest tegemist on uusarenduse korteritega. Korterite neto- (käibemaksuta)

väärtus on 874 590,17 eurot täpsusega ± 5% (s.o 830 860,66 – 918 319,68 eurot). Hindaja

tugines võlgniku väitele, et kasutusluba taotletakse hiljemalt jaanuari jooksu. Hindaja leidis, et

kuna tegemist on äsja valminud korterelamu-büroohoonega, siis kasutusloa saamine arendaja

määratud aja jooksul peale hoone valmimist on tõenäoline. Ajutine haldur märgib, et võlgnik

on kasutusloa saamise tähtaega korduvalt rikkunud, sh ostjatega 2023 juulis ja augustis

sõlmitud lepingutes kokkulepitud tähtpäeva 30.09.2023.

Bilansi järgi kuulub võlgnikule põhivarana osalus Kodurand Grupp OÜ-s (rg-kood 12436470)

raamatupidamisliku väärtusega 210 000 eurot. Kodurand Grupp OÜ on 14.01.2024 äriregistrist

kustutatud. Seega puudub Kodurand Grupp OÜ osalusel positiivne väärtus.

Rahandusministeeriumi kontole on tsiviilasjas nr 2-22-17707 makstud hagi tagamise tagatis

20 400 eurot.

Swedbank AS-i arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk on 0 eurot. Konto on alates

25.09.2023 maksuhalduri poolt arestitud.

Muu registreerimisele kuuluv vara võlgnikul puudub ning muu registreerimisele mittekuuluva

vara olemasolu pole tuvastatud.

5.4. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 754 421,34 eurot (211 2xx,04 + 304 619,28 +

223 286,02 + 15 300).

Võlgniku andmetel on tal järgmised kohustused:

-

võlad tarnijatele kokku 211 2xx,04 eurot, sh:

-

Cratoni OÜ (rg-kood 10063326) nõue xxxxxxxxxxx hoones teostatud parketi

paigaldamise tööde eest 18 449,76 eurot;

-

Laumar OÜ nõue Fortuuna 31 kinnistu ja xxxxxxxxxxx kinnistu 1/4 mõttelise osa

müügilepingu ja 05.02.2020 arve nr 1-20 alusel 60 199,04 eurot;

-

Kodurand Grupp OÜ (rg-kood 12436470, kustutatud) lepingujärgne makse Kivi 40

korteri 2 ja parkimiskoha nr 3 eest 23.01.2020 arve nr 1-20 alusel ning xxxxxxxxxxx

kinnistu 2/4 mõttelise osa müügilepingu ja 05.02.2020 arve nr 2-20 alusel kokku

130 800 eurot;

-

Eesti Energia AS-i (rg-kood 1042xx) nõue tarbitud energia eest tasumata arvete alusel

1453,14 eurot;

-

Osaühing Tefire Group (rg-kood 10588738) nõue 30.10.2023 arve nr 231381 alusel

314,10 eurot;

-

laenukohustused kokku 304 619,28 eurot, sh:

-

Laumar OÜ tagastamata laen 31.01.2018 laenulepingu alusel 40 495 eurot (tähtaeg

31.12.2024);

-

Kodurand Grupp OÜ tagastamata laen 03.01.2020 laenulepingu alusel 60 291,66 eurot

(tähtaeg 31.12.2024);

-

Toompark OÜ (rg-kood 14040641) tagastamata laen 22.04.2021 laenulepingu alusel

200 000 eurot (tähtaeg 10.05.2026);

-

muud tagamata laenukohustused kokku 3832,62 eurot.

Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu maksete ja maksude nõue oli aruande

koostamise ajal 223 286,02 eurot (sh käibemaksuvõlg 206 992,09 eurot, maamaksuvõlg

199 eurot ja arvestuslik intress xx 199,01 eurot).

Avaldajal võib olla võlgniku vastu nõue 32 015,94 eurot (põhivõlg 15 300 eurot, intress

100,60 eurot, viivis 1315,34 eurot, leppetrahv 15 300 eurot). Võlgnik vaidleb nõudele vastu,

kuid ei ole välja toonud asjakohast selgitust, miks ta ei ole tagastanud 15 300 eurot.

xxxx Maakohtu menetluses on võlgniku vastu OÜ Mapit (rg-kood 12747299) hagi xxxxxxxx x

korteri müügilepingust taganemisest tuleneva võla väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-22-17707.

OÜ Mapit vastuse kohaselt nõuab ta 20 400 eurot (tagastamata müügisumma 10 200 eurot,

leppetrahv müügilepingu rikkumise tõttu 10 200 eurot), lisaks viivist 15.12.2023 seisuga

1221,90 eurot ja menetluskulusid kokku 8072,48 eurot. Nõue on summas 20 400 eurot tagatud

Rahandusministeeriumi kontole makstud hagi tagamise tagatisega, võimalik tagamata kohustus

on 9294,38 eurot. Võlgnik vaidleb nõudele vastu.

5.5. Võlgnik on maksejõuetu, sest tal puuduvad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 2023 juuli käibemaksu tasumise tähtpäeva saabumisel

(21.08.2023) ning maksevõime ei ole taastunud. Makseraskusi tunnistab oma vastuses ka

võlgniku juhatus. Maksejõuetus on olemasolevatel andmetel tingitud xxxxxxxxxxxxxxxx

hoone valmimise viibimisest ja juhatuse suutmatusest kohandada muutunud oludes äriühingu

tegevust, sh äriplaani.

Ennatlik on järeldada võlgniku alalist maksejõuetust. Võlgnikul on kohustusi 754 421,34 eurot,

võlgnikule kuuluvate korterite netoväärtus on 874 590,17 eurot. Seega katab vara kohustusi.

Korterite väärtus katab ka kohustusi, millele võlgnik vaidles vastu, st avaldaja nõuet

xx 715,94 eurot (32 015,94 - kohustuste kogusummas arvestatud 15 300) ja deponeeritud

vahenditega tagamata OÜ Mapit nõuet 9294,38 eurot.

Maksevõime taastamiseks ja püsiva maksejõuetuse väljakujunemise vältimiseks tuleb juhatusel

vaadata üle äriplaan. Juhatusel ei õnnestunud maksevõimet ca viie kuu jooksul taastada.

Võlgnik pöördus MTA poole maksevõla ajatamiseks, kuid ei suutnud maksuhalduri nõudeid

täita, sh leida 10 000 eurot maksuvõla vähendamiseks. Maksuhaldur arestis 25.09.2023

võlgniku konto ja sellest ajast ei ole kontole ühtegi laekumist olnud.

Maksuvõla 207 191,09 euro kohta on maksuhalduril täitedokument ning ta võib võla

sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda sissenõude pööramist võlgniku varale.

Kinnisvaraturg ei ole hetkel aktiivne ja hinnad on langustrendis. Sellises olukorras

täitemenetluses korterite võõrandamine annab eelduskult LVM Kinnisvara OÜ koostatud

eksperthinnangus leitud väärtusest 10-20% madalama tulemuse. Kui juhatusel ei õnnestu

lähemal ajal maksuvõlga ajatada, on tõenäoline selle sissenõudmiseks täitemenetluse

alustamine, mille tulemusena võib võlgnik muutuda alaliselt maksejõuetuks.

Lisaks tuleb arvestada, et Laumar OÜ ja Kodurand Grupp OÜ laenude tagastamise tähtaeg

saabub 31.12.2024. Võlgniku korterid ei ole välja renditud ja ei ole võimalik prognoosida,

millal hakkab planeeritud rendist tulu laekuma. Seega ilmselt ei ole võimalik eeldada, et laenud

õnnestub tagastada võlgniku korterite renditulu arvelt.

Võlgnikul tuleb loobuda algsest äriplaanist jätta kolm korterit endale renditulu teenimiseks ja

võõrandada maksevõime taastamiseks vähemalt kaks väiksemat korterit.

6. Avaldaja palub 30.01.2024 seisukohas kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur

tuvastas õigesti võlgniku majanduslikku ja õiguslikku olukorda puudutavad faktilised asjaolud,

kuid jõudis ebaõige järelduseni, et maksejõuetus on ajutine.

Võlgnik on PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud rahavoogude testi kohaselt püsivalt maksejõuetu.

Puudub tegevus, likviidsed vahendid, sh rahavood, ja võlgnik ei ole olnud võimeline täitma

oma sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt viie kuu jooksul.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 bilansilise testi järgi. LVM Kinnisvara

OÜ-lt tellitud hindamisakt ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta, selles on vara

väärtust hinnatud liialt optimistlikult. Kutselise hindaja ja registreeritud eraeksperdi Riho Lubi

seisukoha järgi on xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi väärtus ca 20% väiksem ja võimalik

müügiperiood oluliselt pikem. Riho Lubi tuvastas, et hindamisaktis on kasutatud ebaõigeid

võrdlusandmeid (võrdluseks võeti 60–120 m2 väiksemad korterid), arvestatud ei ole kasutusloa

puudumisega ja hinnanguline müügiperiood 4–6 kuud on ebareaalne. Võlgnik on esitanud

kasutusloa taotlemise kohta ebaõiget informatsiooni – taotluse esitamine ei nähtu ehitisregistrist

ja ka xxxx Linnavalitsus kinnitas eksperdile, et taotlust ei ole esitatud. Eeltoodu ning languses

kinnisvaraturg muudavad võlgnikule kuuluva vara oluliselt vähemväärtuslikuks. MTA võib

alustada koheselt täitemenetlust. Kinnisvara hinnad on languses. Võlgnik ei ole viie kuu jooksul

suutnud maksevõimet taastada ega soovi ka äriplaani muuta, mistõttu ei suudaks võlgnik

nõudeid vara võõrandamata rahuldada. Ajutine haldur oleks pidanud arvestama aruandes

konservatiivselt 20% väiksema vara väärtusega. Võlgniku vara tegelik maksimaalne väärtus on

699 672,14 eurot ja seega on ta bilansilise testi kohaselt ka korterite võõrandamisel püsivalt

maksejõuetu.

7. Võlgnik palus 07.02.2024 seisukohas rahuldada ajutise halduri taotlused. Võlgnik ei ole

püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb jätta välja kuulutamata.

Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul tagatud kohustus OÜ Mapit ees 20 400 eurot ning

kohustused seotud ühingute Laumar OÜ, Kodurand Grupp OÜ ja Toompark OÜ ees kokku

491 785,70 eurot. Võlad sidusettevõtjateks mitteolevatele hankijatele (tarnijatele) on ajutise

halduri aruande kohaselt 20 217 eurot (so kohustused Cratoni OÜ, Eesti Energia AS-i ja

Osaühing Tefire Group ees), kuid suures osas on need ajatatud; maksekorraldused tõendavad,

et

võlgniku

juhatuse

liige

ja

osanik

on

käesolevaks

ajaks

võlad

tasunud.

Raamatupidamisprogrammi väljavõte tõendab, et võlgnikul on kohustused vaid Kodurand

Grupp OÜ ja Laumar OÜ ees. Ajatamata on MTA nõue 223 286,02 eurot.

Võlgnik ei ole maksevõimetu PankrS § 1 lg 3 järgi, sest tema vara katab tema kohustusi.

Võlgniku ainsad selgete nõuetega võlausaldajad on sidusettevõtjad, kelle nõuded ei ole

muutunud sissenõutavaks, seega on võimalik need konverteerida osakapitali, lükata

maksetähtaega edasi või võtta vajadusel tarvitusele muid maksevõimet parandavaid abinõusid.

Etteheited rahavoogude puudumise kohta on asjasse puutumatud ja pahausklikud. Rahavoo

ajutise peatumiseni viisid avaldaja ja Mapit OÜ ründed – ennekõike ajutise halduri nimetamine

ja käsutuskeeld. Avaldaja väited, et võlgnik ei saa oma tegevust äriplaani muutmata jätkata, ei

arvesta tegelikke asjaolusid. Äriplaani muutmist on takistanud vaid käsutuskeelu kohaldamine,

mistõttu ei saa võlgnik korteriomandeid üürimise asemel müüa.

Avaldaja nõue on vaidlusalune. Võlgnik ei pea võimalikuks tasuda avaldajale ka 15 300 eurot,

sest avaldaja käitus vastuoluliselt, muutes pidevalt oma positsiooni müügilepingust taganemise

osas. Avaldaja tegevus on põhjustanud ja põhjustab võlgnikule kahju. Võlgnik on sunnitud

tasuma poole kõrgemat maksuintressi, sest MTA keeldus ajutise halduri nimetamise tõttu

maksuvõla ajatamisest hoolimata sellest, et võlgniku juhatuse liige pakkus hüpoteegi seadmist

oma isiklikule kinnisasjale. Samuti põhjustab avaldaja tarbetuid õigusteenuse kulusid.

Riho Lubi arvamus ei lükka ümber ajutise halduri järeldusi, see on esmasel läbivaatusel antud

mittesiduv seisukoht hinnangus esinevate ja hindamistulemust enim mõjutavate olulisemate

ebakõlade ja/või puuduste kohta. Isegi Riho Lubi järeldust arvesse võttes oleks võlgniku vara

väärtus 699 672,14 eurot. Maksuvõla, mitteseotud isikute (so Cratoni OÜ, Eesti Energia AS,

Osaühing Tefire Group) ning avaldaja ja OÜ Mapit vaidlusaluste nõuete summa oleks aga

295 918,96 eurot. Seega ületaks vara väärtus kohustusi mitteseotud isiku ees pea 2,5 korda.

8. Arvestades PankrS § 3 lg-st 3 tulenevat kohustust võtta tarvitusele abinõud asjaolude

väljaselgitamiseks, küsis kohus võlgniku maksevõime kohta seisukohta MTA-lt. MTA andis

06.03.2024 vastuses ülevaate võlgniku maksuvõlaga seonduvast ning leidis, et võlgnik on

maksejõuetu.

Võlgnikul on 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus 207 xx,01 eurot, millele lisandub

arvestuslik intress 21 961,17 eurot. Lisaks on võlgnikule määratud tasumisele maamaks 2024

eest xx,08 eurot tasumistähtpäevadega 01.04 ja 01.10.2024.

Võlgnik ei ole suutnud alates maksuvõla tekkimisest oma majandustegevust ümber korraldada,

kohustused maksuhalduri ees on ainult suurenenud. Maksuhaldur on korduvalt pöördunud

võlgniku poole, võlgnikul on olnud pool aastat aega jõuda maksuvõla tasumises kokkuleppele,

kuid kuni novembrini 2023 võlgnik aktiivsust üles ei näidanud. Maksuvõla ajatamine ei täidaks

ka oma eesmärki. Tänaseks on selge, et kui maksuhaldur oleks rahuldanud 2023 novembris

võlgniku ajatamise taotluse ja sõlminud ajakava 21 kuuks osamaksega 10 289,32 eurot, ei oleks

võlgnik suutnud ühtegi osamakset tasuda. Samuti pole võlgnikul õnnestunud leida ostjat ei

endale kuuluvatele korteritele ega juhatuse liikme eluasemele. Korterite turuhinnaga müügi

aega on keeruline ennustada, müügile ei aita kaasa kasutusloa puudumine. Igakuiselt lisandub

põhivõlalt intress ca 3730 eurot (0,06% päevas). Korterite müügi korral tuleb tasuda ka

käibemaks. Selge ei ole, mille arvelt suudab võlgnik seda tasuda. Kuigi varad võivad näiliselt

katta kohustused, ei ole võlgnik hetkel suuteline ühtegi oma kohustust täitma.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus on seisukohal, et E. V. pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja kuulutada

Apartaco OÜ pankrot.

9.1. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 esimese lause järgi on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea

esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei

kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid

üks eelnimetatud eeldustest (Riigikohtu 25.02.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-188-12, p 14).

Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendatud esitatud ja kogutud andmete ja

dokumentidega, sh ajutise halduri aruande ja selle lisadega ning avaldaja ja MTA esitatuga.

Kohus nõustub avaldajaga, et ajutine haldur on tuvastanud õigesti asjaolud, kuid teinud nendest

eksliku järelduse, ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui lg 3 järgi.

Võlgniku esitatu ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

9.2. Hindamaks, kas võlgnik on PankrS § 1 lg-s 2 sisalduva likviidsus- ehk maksevõime testi

alusel maksejõuetu, tuleb välja selgitada maksejõuetuse hindamise hetkel kõik võlgniku poolt

täitmisele kuuluvad sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded. Seejärel tuleb kindlaks teha

kõik sel hetkel võlgniku poolt kasutatavad likviidsed vahendid. Kolmandana arvutatakse välja,

kui suure protsendi saab sissenõutavaks muutunud nõuetest olemasolevate likviidsete

vahenditega täita ja kas võlgnikul on võimalik 20-päevase perioodi jooksul saada juurde nii

palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded

(vt pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 33; 195

SE seletuskiri).

9.2.1.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 754 421,34 eurot –

võlad tarnijatele 211 2xx,04 eurot, laenukohustused 304 619,28 eurot, maksuvõlg

223 286,02 eurot, avaldaja nõue 15 300 eurot. Sealjuures sissenõutavaks on muutunud

kohustused vähemalt summas 453 634,68 eurot – võlad tarnijatele 211 2xx,04 eurot

(sh mitteseotud isikutele Cratoni OÜ, Eesti Energia AS ja Osaühing Tefire Group 20 217 eurot

ning seotud isikutele Laumar OÜ ja Kodurand Grupp OÜ 190 999,04 eurot), muud

laenukohustused 3832,62 eurot, maksuvõlg 223 286,02 eurot, avaldaja nõue 15 300 eurot.

Võlgniku vastuse kohaselt on juhatuse liige ja osanik tasunud sidusettevõtjateks mitteolevatele

tarnijatele võlad 20 217 eurot, mida tõendavad maksekorraldused kokku 20 486,72 eurot, ning

võlgnikul on kohustused vaid seotud isikute ees 491 785,70 eurot ning MTA ees 223 286,02

eurot.

MTA 06.03.2024 vastuse järgi on võlgnikul 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus

207 xx,01 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 21 961,17 eurot, seega on sissenõutavaks

muutunud maksuvõlg 229 128,18 eurot.

Pankrotiavalduse järgi on avaldajal võlgniku vastu 26.01.2021 lepingust taganemisest tulenev

nõue kokku 31 170,29 eurot, ajutisele haldurile avaldatu järgi 32 015,94 eurot. Võlgnik

avaldaja nõuet ei tunnista. Võlgniku ja avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on

mõlemad seisukohal, et leping on lõppenud – vastavalt kas taganemisega (st avaldaja

21.03.2023 avalduse alusel) või sisuliselt poolte kokkuleppel (st avaldaja soovis 14.12.2022

e-kirjas lepingu lõpetada, millega võlgnik lõppkokkuvõttes nõustus). Kohus leiab, et võlgnikul

on vähemalt lepingu p‑st 7.1 või 7.7 tulenev kohustus tagastada avaldajale 15 300 eurot lepingu

lõppemisest 15 päeva jooksul. Võlgnik on esitanud vastuväite lepingu p 7.1 järgsele

leppetrahvinõudele, kuid ei ole välja toonud asjakohast selgitust, miks ta ei tagastanud avaldaja

tasutud 15 300 eurot, avaldaja kontonumber nähtus 21.03.2023 avaldusest.

Maksejõuetuse väljaselgitamisel tuleb lähtuda üksnes neist nõuetest, mida reaalselt soovitakse

ja saadakse võlausaldajate poolt maksma panna ning mis seega tegelikult võlgniku

maksevõimet ohustavad. Reeglina tuleb lähtuda sellest, et võlausaldajal on reaalne soov nõue

maksma panna (vt 195 SE seletuskiri, lk 34). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

likviidsustesti puhul arvestada avaldaja nõudega 15 300 eurot, MTA nõudega 229 128,18 eurot

ning muude tagamata laenukohustustega 3832,62 eurot, kokku summaga 248 260,80 eurot.

Kohus ei võta arvesse ajutise halduri aruande kohast sissenõutavaks muutunud kohustust

tarnijate ees summas 211 2xx,04 eurot. Võlgnikuga mitteseotud isikute ees oli võlg

20 217 eurot, kuid juhatuse liige ja osanik on selle tasunud; ülejäänud ulatuses olid kohustused

juba algselt seotud isikute ees. Võlgniku esitatu põhjal on alust arvata, et temaga seotud isikud

ei soovi nõudeid käesoleval ajal reaalselt maksma panna ja need ei ohusta võlgniku

maksevõimet.

9.2.2.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt kuulub võlgnikule kolm korteriomandit, kuid

puuduvad igasugused likviidsed vahendid ja rahavood sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha (vt

195 SE seletuskiri, lk 35). Ka võlad mitteseotud isikute ees tasusid 2024 jaanuaris osanik ja

juhatuse liige, mitte võlgnik ise.

9.2.3.

Sissenõutavaks muutunud nõuetest saab olemasolevate likviidsete vahenditega täita

0%. Esitatud ja kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikul (olnud) võimalik ka 20-päevase

perioodi jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et täita kõik võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõuded.

Ajutise halduri aruande kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2023 juuli käibemaksu

tasumise tähtpäeva saabumisel (21.08.2023) ning maksevõime ei ole taastunud, täitmata

kohustused on vaid suurenenud. MTA 06.03.2023 ülevaate (dtl 433-434) kohaselt tekkis

maksuvõlg alates 21.08.2023. Võlgnik ei tasunud maksuvõlga 57 766,61 eurot (07/2023

käibemaksudeklaratsioonist (KMD) tulenev käibemaks) MTA 08.09.2023 sundtäitmise

hoiatusele vaatamata. 20.10.2023 esitas võlgnik hilinenult 08/2023 KMD-i, mille kohaselt

kuulus tasumisele käibemaks 150 269,28 eurot. Võlgnik seda MTA 23.10.2023 uuele

sundtäitmise hoiatusele vaatamata ei tasunud. Alles 15.11.2023, st pärast ajutise halduri

nimetamise otsustamiseks peetud istungit, esitas võlgnik taotluse ajatada maksuvõlg

2xx 075,67 eurot 21 kuuks. Kuna viimane vabatahtlik tasumine maksuvõla katteks toimus

17.04.2023 summas 201 eurot ning pangakontode arestist laekus 25.09.2023 vaid 123,29 eurot,

pidas MTA põhjendatuks küsida xx.11.2023 tagatist ning ühtlasi palus vähendada maksuvõlga

10 000 euro võrra hiljemalt 30.11.2023. Võlgnik rohkem MTA poole seoses ajatamise

taotlusega ei pöördunud ja 01.12.2023 jätta MTA taotluse rahuldamata. Võlgniku juhatuse liige

avaldas 22.01.2024 uuesti soovi maksuvõlg ajatada ja oli valmis seadma oma eluasemele

hüpoteegi, kuid MTA ei pidanud seda enam võimalikuks.

Võlgnikule kuulub kolm korteriomandit, kuid esitatud ja kogutud andmeid ja tõendeid

arvestades on alust arvata, et neid ei ole võimalik 20 päeva jooksul realiseerida. Mh puudub

korteriomanditel kasutusluba, mis on täiendavaks likviidsust pärssivaks teguriks; seda on

leidnud ka registreeritud eraekspert ja kutseline hindaja Riho Lubi 29.01.2024 seisukohas

(dtl 375). Ajutise halduri 19.01.2024 aruande järgi on võlgnik pannud müüki ühe korteriomandi

hinnaga 134 900 eurot. Võlgniku seadusliku esindaja 22.01.2024 e-kirjast MTA-le nähtuvalt

on üks korteriomand müügis ning kui sellele õnnestub leida ostja, saaks koheselt tasuda

maksuvõla (dtl 405). Käesoleva ajani on kinnisvaraportaalis kv.ee üleval xxxxxxxxxxx-8 xxxx

asuva korteriomandi müügikuulutus (https://www.kv.ee/hoone-asub-tartu-kesklinna-vahetus-

laheduses-xxxxx-xxxxxxx.html; 12.03.2024 seis) ning kinnistusraamatu järgi kuulub

võlgnikule jätkuvalt kolm korteriomandit. Seega ei ole võlgnikul õnnestunud likviidsete

vahendite saamine ei alates maksuvõla tekkimisest ega ka rohkem kui 1,5 kuu jooksul

korteriomandit müüma asumisest. Arvestades sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust, ei

piisaks üksnes nimetatud korteriomandi müügist nõuete rahuldamiseks, lisaks tekiks müügi

korral täiendav käibemaksu tasumise kohustus.

9.2.4.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikul on likviidset või 20 päeva jooksul

realiseeritavat vara 0 euro väärtuses, kuid sissenõutavaks muutunud reaalselt võlgniku

maksevõimet ohustavaid kohustusi vähemalt 248 260,80 eurot. Seega tuleb nõustuda

avaldajaga, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sealjuures lisandub maksuvõlale igakuiselt intress

ca 3730 eurot (0,06% päevas) ning korterite müügi korral tuleb tasuda müügihinnalt käibemaks.

9.2.5.

Ka juhul, kui jätta kõrvale avaldaja nõue 15 300 eurot, ei suuda võlgnik tasuda

sissenõutavaks muutunud kohustusi, eelkõige maksuvõlga.

Võlgniku etteheited avaldajale, et tema tegevus ning selle tagajärjel ajutise halduri nimetamine

on põhjustanud maksuvõla ajatamisest keeldumise, on eksitavad ega ole tegelike asjaoludega

kooskõlas. Kohus määras ajutise halduri ja kohaldas käsutuskeeldu 08.12.2023 määrusega.

MTA on pöördunud võlgniku poole seoses maksuvõlaga korduvalt alates 2023 septembrist,

kuid võlgnik ei esitanud maksuvõla ajatamise taotlust enne 15.11.2023. MTA jättis taotluse

01.12.2023 rahuldamata seetõttu, et võlgnik ei reageerinud MTA nõudele anda tagatist ja

vähendada 10 000 euro võrra maksuvõlga. Alles 23.01.2024 vastuses võlgniku 22.01.2024

e-kirjale ei pidanud MTA võimalikuks maksuvõla ajatamist tulenevalt ajutise halduri

nimetamisest ja käsutuskeelust. Seega takistas maksuvõla ajatamist eelkõige võlgniku enda

tegevusetus. Võlgnik ei ole suutnud alates maksuvõla tekkimisest oma vara müüa või leida

muid lahendusi, kohustused on aina suurenenud.

9.3. PankrS § 1 lg-s 3 on reguleeritud juriidilise isiku maksevõime hindamise bilansiline test.

Selle puhul tuleb vara väärtuse hindamisel võtta aluseks vara hetke turuväärtus, kuid mitte

kiirmüügi hinnaga, vaid tavapärase müügiprotsessi tulemusena (vt 195 SE seletuskiri, lk 39)

ning kohustustena arvestada ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3

teine lause).

Ajutise halduri 19.01.2024 aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt

754 421,34 eurot, sh maksuvõlg 223 286,02 eurot. MTA 06.03.2024 seisukohast nähtuvalt on

võlgnikul 06.03.2024 seisuga tasumata maksukohustus 207 xx,01 eurot, millele lisandub

arvestuslik intress 21 961,17 eurot, lisaks on võlgnikule määratud maamaks xx,08 eurot. Seega

tuleb bilansilise testi puhul arvestada käesoleval ajal võlgniku kohustusteks vähemalt

760 424,58 eurot.

Võlgniku varaks on kolm korteriomandit xxxxxxxxxxx-1, 8 ja xx xxxx, mille turuväärtused on

LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 008-23VN kohaselt vastavalt 115 000 eurot

(käibemaksuta 94 262,30 eurot), 130 000 eurot (käibemaksuta 106 557,38 eurot) ja

822 000 eurot (käibemaksuta 673 770,49 eurot) ning neto- (käibemaksuta) väärtus kokku

874 590,17 eurot täpsusega ± 5% (so 830 860,66 – 918 319,68 eurot). Ekspert Riho Lubi

29.01.2024 seisukoha (dtl 373-375) järgi on xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi tõenäoline

turuväärtus ligikaudu 20% väiksem. Kuigi seisukoht ei ole käsitatav EVS 875 standardi mõistes

hinnangu läbivaatuse aruandena, peab kohus selles toodut asjakohaseks ning võtab

xxxxxxxxxxx-xx korteriomandi väärtusena arvesse 539 0xx,39 eurot. Riho Lubi on

põhjendatult tuvastanud mh, et LVM Kinnisvara OÜ hindamisaktis on kasutatud ebaõigeid

võrdlusandmeid (võrdluseks võeti 60–120 m2 väiksemad korterid) ja arvestatud ei ole

kasutusloa puudumisega. Seega peab kohus võlgniku vara väärtuseks kokku mitte rohkem kui

739 836,07 eurot, mis ei kata võlgniku kõiki kohustusi (sh ka juhul, kui jätta avaldaja nõue

arvestamata).

9.4. Kohus märgib, et pärast pankroti väljakuulutamist on PankrS § 129 järgi võimalik

ettevõtte tervendamine kui ka PankrS § 159 alusel pankrotimenetluse lõpetamine pankroti aluse

äralangemise tõttu.

10. Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et maksejõuetuse põhjuseks oleks

raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetus on olemasolevatel andmetel tingitud

xxxxxxxxxxxxxxxx hoone valmimise viibimisest ja juhatuse suutmatusest kohandada

muutunud oludes äriühingu tegevust, sh äriplaani.

11. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

12. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama

haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste

nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja

menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89

sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on

vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget L. R. enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise (§ 85) või menetlusest osavõtu (§ 87) või vande andmise (§ 86) kohustust.

Menetluskulud ja ajutise halduri tasu

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb

jätta menetluskulud võlgniku kanda.

14. PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 alusel oli 01.01–31.12.2023 ja on alates 01.01.2024 ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär vastavalt 145 eurot ja xx (s.o 1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordsest alammäärast; Vabariigi Valitsuse määruste alusel oli kuutasu alamäär

725 eurot 01.01–31.12.2023 ja on 820 eurot alates 01.01.2024).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

14 t 10 min tunnitasuga 120 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja

kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Kohus

arvestab mh asjaolu, et ajutisel halduril tuli tegeleda ka võlgnikule kuuluva kolme

korteriomandi väärtuse väljaselgitamisega.

Eeltoodust lähtudes tuleb Vladimir Kutšmei tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 374 eurot (22%), kokku 2074 eurot. Vastavalt

PankrS § 23 lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o

füüsilisest isikust ettevõtjale xxxx kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Kuna xxxx kohtutäitur

Oksana Kutšmei on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse PankrS

§ 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 alusel tasule käibemaks.

PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast.

15. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks avaldaja

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete

järgi (TsMS § 174 lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7)

(vt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3).

Avaldaja 19.02.2024 nimekirja (dtl 412-415) järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 420 eurot,

õigusabikulu 6781,50 eurot (29,25 t × 180 eurot/t, sõit istungile 4 t × 90 eurot/t, lisandub

käibemaks 20% / 22%) ning ekspert Riho Lubi arvamuse eest 488 eurot (sh käibemaks).

Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja palub mõista võlgnikult välja menetluskulu

kokku 7689,50 eurot, samuti viivise.

Võlgnik vaidlustas 23.11.2023 seisukohas avaldaja esindaja 10.10.2023 seisuga ajakulu 6,5 t

ulatuses ja pidas põhjendatuks 10,75 t. Esindaja põhjendatud tunnihinnaks pidas võlgnik

140 eurot, millele lisandub käibemaks. 04.03.2024 seisukohas ei vaidlustanud võlgnik avaldaja

esindaja täiendavat ajakulu, kuid pidas tunnihinda ebamõistlikult suureks.

15.1. Avaldaja on tasunud võlausaldaja pankrotiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Tegemist on

riigilõivuseaduse § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud menetluskuluga.

15.2. Avaldajat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka Riigikohus on pidanud mõistlikuks

tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot,

millele lisandub käibemaks (vt nt Riigikohtu 29.01.2024 määrus kohtuasjas nr 2-21-9796,

p-d 18, 19, 23).

Ajakulu peab kohus põhjendatuks osaliselt. Esindajal kulus 24.01–19.07.2023 materjalidega

tutvumisele ning pankrotihoiatuse ja pankotiavalduse koostamisele kokku 13,25 t. Kohus peab

põhjendatuks ajakulu 5 t. Olukorras, kus avaldaja on maksejõuetuse põhistamisel tuginenud

pankrotihoiatuse esitamisele, peab kohus iseenesest võimalikuks hüvitada ka hoiatuse

koostamise ajakulu. Käesoleval juhul esindas sama esindaja avaldajat juba lepingu lõpetamise

üle peetud läbirääkimistes/kirjavahetuses (vt pankrotiavalduse lisad 7 ja 8), seega oli ta

asjaolude ja õigusliku olukorraga kursis ning pankrotihoiatuse ja -avalduse koostamine ei

saanud seejärel olla keeruline ega ajamahukas. Lisaks on tõendatud üksnes avaldaja põhivõla

15 300 euro nõue, kuid koostatud dokumendid kajastavad olulises osas ka vaieldava

leppetrahvinõudega seonduvat. Pankotihoiatuse ja -avalduse koostamine ei eelda üldjuhul

keerukama hagiavalduse koostamisega võrreldavat tööd, pankrotiavalduse menetlemisel ei

lahendata sisulist vaidlust nõude üle. Samuti saab esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades

eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole

keerukas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide

koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel

esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-10348, p xx). 23.08–10.10.2023

ajakulu seoses võlgniku menetlusdokumentide analüüsi ja seisukoha koostamisega on kokku 3

t asemel põhjendatud 2 t, sisuliselt on korratud varasemaid seisukohti. Põhjendamatu on

10.10.2023 pöördumise koostamine 1 t. Esindaja ei ole pärast 05.09.2023 seisukohta ja enne

kohtuistungit kohtule menetlusdokumente esitanud. 12.10.2023 saatis kohtule e-kirja avaldaja

ise, sealjuures eraldi välja tuues, et pöördub ilma advokaadita (dtl 113), ning lisades sellele juba

kohtule eelnevalt esitatud esindaja seisukoha. Istungiks 13.11.2023 valmistumise ajakulu peab

kohus 1 t asemel põhjendatuks 0,25 t ulatuses; esindaja oli juba eelnevalt põhjalikult asjaga

tutvunud. 14.11.2023 istungil osalemise ajakulu 1,25 t on põhjendatud. Esindaja koostas

07.12.2023 pöördumise omal algatusel; kuna see ei olnud menetluse seisukohalt otseselt

vajalik, ei pea kohus selle koostamise ajakulu 1 t hüvitamist põhjendatuks. 03.01–19.02.2024

koostas esindaja vastuse ajutisele haldurile, tutvus ja analüüsis ajutise halduri arvamust ja

eksperdi seisukohta, koostas aruande kohta seisukoha ning täiendava seisukoha koos

menetluskulude nimekirjaga, kokku 8,75 t. Kohus peab sellest põhjendatuks 4 t, arvestades mh

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning järgmisi asjaolusid: vastamine ajutisele haldurile ei

saanud olla keeruline ega ajamahukas; esindaja 30.01.2024 seisukoht tugineb suures osas

ekspert Riho Lubi hinnangule, mille kulu hüvitamist taotletakse eraldi; kohus küsis 12.02.2024

üksnes menetluskulude nimekirja, mitte aga täiendavat sisulist seisukohta. Eeltoodust lähtudes

peab kohus põhjendatuks ajakulu 2023 kokku 8,5 t ja 2024 kokku 4 t ning esindaja põhjendatud

ja vajalikuks kuluks 2023 kokku 1836 eurot (8,5 t × 180 eurot/t + käibemaks 20%) ja 2024

kokku 878,40 eurot (4 t × 180 eurot/t + käibemaks 22%).

Alates 01.08.20xx saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras justiitsiministri

01.08.20xx määrusest nr xx „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord“ (kord) (vt Riigikohtu 29.09.2021 määrus kohtasjas nr 2-14-63261, p 12).

Advokaadibüroo Kasak & Lepikson ning xxxx kohtumaja vaheline kaugus on 180 km, seega

on põhjendatud hüvitada korra § 151 lg 1 p 4 alusel 14.11.2023 istungile ja tagasi sõidu ajakulu

432 euro (4 t × 90 eurot/t + käibemaks 20%) asemel summas 36 eurot (30 eurot + käibemaks

20%).

Seega on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 2750,40 eurot

(1836 + 878,40 + 36). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb talle hüvitada ka

menetluskuludelt arvestatav käibemaks (TsMS § 174 lg 10).

15.3. Riho Lubi seisukohaga seotud kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143

p 2 mõttes, mille puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise

esindaja kuludega (vt Riigikohtu 02.05.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-134-xx, p-d 32, 54).

Kohus leiab, et tõend oli vajalik, oluline ja asjakohane (vt ka määruse põhjendava osa p 9.3),

OÜ Familiale 29.01.2024 arvest nr 24012901 tulenev kulu suurus mõistlik ning avaldajale tuleb

hüvitada 488 eurot (sh käibemaks).

15.4. Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb määrata avaldajale hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3658,40 eurot (420 + 2750,40 + 488).

15.5. Kohus ei pea võimalikuks mõista menetluskulusid ega ka viivist võlgnikult avaldaja

kasuks välja. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel

kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse

kindlaksmääratud menetluskulud võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks

pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2) (vt ka Riigikohtu

27.01.2014 määrus kohtuasjas 3-2-1-176-13, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik