2-22-17231/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

12. märts 2024

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-22-17231

M. R. hagi OÜ Puit ja Mööbel vastu töölepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise, töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.08.2022 lõpetamise,

töötamise registrikande muutmise ning TLS § 109 lg 2

alusel hüvitise 12788,76 euro ja seadusjärgse viivise

väljamõistmise nõudes

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

16288,76 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

M. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Philippe Hint (e-post: philippe@hugolegal.ee)

Kostja

OÜ Puit ja Mööbel (registrikood 10930272)

Kostja seaduslik esindaja

juhatuse liige Riin Laeneste

Kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Traat (e-post: martin@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tuvastada OÜ Puit ja Mööbel ja M. R. vahel 09.05.2022 sõlmitud töölepingu

tööandjapoolse 08.08.2022 ülesütlemise tühisus.

3. Lugeda TLS § 107 lg 2 alusel resolutsiooni p-s 2 nimetatud tööleping lõpetatuks

24.08.2022.

4. Välja mõista OÜ-lt Puit ja Mööbel M. R. kasuks TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis kahe

kuu keskmise töötasu, s.o 2131,46 euro (bruto), ulatuses. Jätta nimetatud summat

ületavas ulatuses hüvitisenõue rahuldamata.

5. Välja mõista OÜ-lt Puit ja Mööbel M. R. kasuks resolutsiooni p-s 4 nimetatud

hüvitiselt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata hageja nõue registrikande muutmiseks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada määrus kätte menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS

1. M. R. (töötaja/hageja) esitas 06.09.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ

Puit ja Mööbel (tööandja/kostja) vastu , milles palus TVK-l lahendada järgnevad nõuded:

-

tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus,

-

lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.08.2022 ja muuta töötamise

registrikannet

-

hüvitada TLS § 109 lg 2 alusel töötajale 12788,76 eurot.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 18.10.2022 otsusega (dtl 14-18) töötaja avalduse osaliselt

ja tegi nõuete osas järgneva resolutsiooniga otsuse:

-

lugeda tuvastatuks, et tööleping M. R. ja OÜ Puit ja Mööbel vahel ei lõppenud

tööandja töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg 1 alusel 24.08.2022 (ülesütlemine oli

tühine);

-

lõpetada tööleping M. R. ja OÜ Puit ja Mööbel vahel TLS § 107 lg 2 alusel

24.08.2022;

-

OÜ-l Puit ja Mööbel muuta EMTA töötamise registris olevat kannet ja kanda

registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäev, alus (töölepingulise töösuhte lõpp

TLS § 107 lg 2; 24.08.2022);

-

välja mõista OÜ-lt Puit ja Mööbel M. R. kasuks TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis

kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6394,38 eurot (bruto);

-

jätta rahuldamata hüvitise nõude summas 6394,38 eurot (bruto).

KOHTUMENETLUS

3. Tööandja esitas 16.11.2022 kohtule taotluse vaadata töötaja avaldus läbi

kohtumenetluses hagina (dtl 2-7). Tööandja märgib et vaidlustab TVK otsuse osas, millega

TVK rahuldas töötaja avalduse, sh palub tööandja kohtult:

-

tunnustada 08.08.2022 tööandja poolset töölepingu ülesütlemise kehtivust;

-

jätta rahuldamata töötaja taotlus lõpetada osapoolte vahel 09.05.2022 sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja EMTA töötamise registris oleva kande aluse muutmiseks;

-

jätta täies ulatuses rahuldamata töötaja poolt tööandja vastu esitatud nõue hüvitise

saamiseks;

-

jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Tööandja nõustub TVK 18.10.2022 otsusega osas, millega jäeti rahuldamata töötaja

hüvitise nõue summas 6394,38 eurot (bruto). Muus osas palub tööandja otsus tühistada.

Tööandja ei nõustu TVK otsusega. Tööandja hinnangul ei ole TVK järeldused õiged,

loogilised ega ka faktiliselt põhjendatud.

4. Töötaja esitas 12.01.2023 hagiavalduses (dtl 157-163) kohtule järgnevad nõuded:

-

tuvastada tööandja ja töötaja vahel 09.05.2022.a sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus.

-

lõpetada tööleping kohtu poolt, TLS § 107 lõige 2 alusel, seisuga 24.08.2022.

-

teha parandatud kanne töötamise registris töölepingu lõppemise aja ning aluse

kohta.

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis summas 12788,76 eurot, aluseks

TLS § 109 lõige 2 ja mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel tasumisega viivitamisel;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis õigusabikulude hüvitamiseks

TVK-s summas 300 eurot TsMS § 144 p 4 alusel ja mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1

alusel tasumisega viivitamisel;

-

jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1

alusel menetluskulude tasumisega viivitamisel.

5. Kohus on 31.01.2023 määrusega (dtl 167-168) hagiavalduse menetlusse võtnud.

TÖÖTAJA SEISUKOHAD ja TÕENDID (dtl 157-163)

6. Töötaja ja tööandja vahel sõlmiti 9.05.2022 tööleping. Töötaja teavitas 27. juuni (kohus –

hagiavalduses täpsustamata aasta, kuid hilisematest asjaoludest nähtub, et 2022) esmakordselt

tööandjat xxxxxxxxxx. Vastavalt xxxxxxxxxx korraldusele jäi töötaja alates 28. juunist ajutisele

töövõimetuslehele. Tööandja juures algas 20. juulil kõigil töötajatel kollektiivne puhkus.

Töötaja viibis sellel ajal veel haiguslehel. Kui 8. augustil algas töö, naasis töötaja korralisele

tööpäevale. Samal tööpäeval pöördus töötaja poole tööandja esindaja M. S., kes andis töötajale

üle ülesütlemise dokumendi.

7. Töötaja on seisukohal, et tegemist on alusetute põhjendustega ning tööandja tegelik soov on

tööleping üles öelda raseda töötajaga, ning tööandja on rikkunud TLS § 93 lg 1 p 1 kaitsenormi.

TLS § 92 lõige 2 p 1 sätestab, et kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas

seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks käesoleva paragrahvi p x või

p x nimetatult põhjusel järgmistel juhtudel – töötaja on x või x. Töötaja hinnangul on tööandja

poolt antud põhjendused alusetud ja otsitud, töötaja lükkab kõik põhjendamatud alused ümber.

8. Tööandja põhjenduse – töötaja ei ole katseaja jooksul omandanud tööks vajalikke oskusi

puidutöötlemismasinatega – kohta märgib töötaja, et tööandja ei ole selgitanud töötajale mitte

mingisugusel moel, millised peavad olema katseaja läbimise eesmärgid. Tööandjal ei olnud

võimalik hinnata mittemingisugusel moel töötaja oskusi niivõrd lühikese perioodi jooksul (1,5

kuud). Selle katseaja perioodi jooksul ei teinud mitte ükski juhendaja töötajale mitte ühtegi

märkust, et ta ei saa talle määratud ülesannetega hakkama või ei tee neid õigesti. Tööandja ei

ole oma ülesütlemisavalduses välja toonud mitte ühtegi konkreetset katseajal tekkinud viga või

puudust tööülesannete täitmisel. Töötaja hinnangul peab tööandja tõendama, et töötaja ei

saanud talle määratud ülesannetega hakkama. Tööandjal on see täielikult tõendamata

9. Samuti ei esitanud TVK menetluses tööandja mitte ühtegi tõendit selle kohta, et töötajale oleks

teavitatud, mis on katseaja eesmärk, millised konkreetsed oskused tuleb omandada katseaja

lõpuks ja kuidas seda hinnatakse. TVK protokolliga on tõendatud see, et tööandja esindaja ise

ei olnud adekvaatselt suuteline põhjendama, millised oskuseid töötaja polnud omandanud. Alles

3 kuud pärast töölepingu lõppemist esitas tööandja tagantjärele otsitud ja ülevõimendatud

põhjendused. Tööandja tagantjärele otsitud põhjused ülesütlemise õigustamiseks ja töötaja

kommentaarid nendele.

10. Tööandja põhjenduse – uksehingede paigaldamises (sai õpetatud esimesest päevast ja info

palutud päevikusse kirja panna) oli ebatäpne (küsis igal korral kinnitust) või kinnitas tootele

valed hinged korduvalt – kohta märgib töötaja, et kindlasti ei saa M. väita, et töötaja igakord

küsis, sest väga tihti polnud ta saadaval või töökohal olemas, mille tõttu pidi töötaja tihti ka

juhendust küsima kaastöölistelt, kes olid meelsasti valmis aitama. Ning tööd alustatud, oli

olemas märkmik, millesse sai kirja pandud täpsustused mingi kindla tööülesande täitmiseks.

Ning töötaja teadis iseenesest, et on targem ja pigem küsib mitu korda üle, kui teha enda

äranägemise järgi, mis võib osutuda valeks.

11. Tööandja põhjenduse – sahtlisiinide tüübi määramisel sahtli/toote avade puuringute järgi, oli

ebatäpne ja monteeris tihti külge valed furnituurid – kohta avaldab töötaja, et alguses oli

tõepoolest olukordi, kus ta pidi üle küsima kindluse mõttes, millised furnituurid kuskile

kuuluvad, et ei peaks topelt üle tegema, kui pani valesid asju külge.

12. Tööandja põhjenduse – toodetel, mida monteeris, olid korduvalt vigastused (kriimud, augud),

mis vajasid parandamist (tuleneb koristamata töölauast, lohakusest ja tähelepanematusest) –

kohta selgitab töötaja, et tooted, millel oli ise tekitanud defekti parandas alati ise ära ning see ei

nõudnud kellegi teise ega ka töökoha ressursse. Sellisel ametikohal, kus peab olema toode

laitmatu, on täiesti tavaline ja vältimatu, et toodet monteerides ei juhtu kunagi sellega midagi.

Töölistel, k.a M., kes on töötanud +10 aastat, juhtub täpselt samamoodi taolisi asju ning ei saa

kuidagi võtta seda, kui punkti milles hinnata töölise oskusi.

13. Tööandja põhjenduse – Toodete viimistlemisel ei pööranud tähelepanu toodete kvaliteedile,

korduvalt viimistles vigastustega tooteid, mille tulemuseks klientide poolt tagasi saadetud

tooted, lisatöö tegemine, ettevõtte maine kahjustumine – kohta märgib töötaja, et see väide

iseenesest annab aimu millise töökohaga tegu on, kui töötaja, kes on katseajal, vastutab

väljasaadetud kauba eest. Ning ka tasub mainida, et täpselt samamoodi toodi/tuuakse ka

tänaseni kaupa tagasi, kellegi teise, k.a M., lohakusest ja kontrollimata jätmisest tingitud

tooteid ning ei saa võtta seda väidet, kui kriteeriumi, mille järgi töölist lahti lasta, sest vastasel

juhul ei vastaks üksi tööline nendele nõuetele, k.a M. ise. Olles töötanud tööandja juures

poolteist kuud, ei teadnud töötaja ilmselgelt, kui täpselt mingi kaup peab välja nägema, seda

enam veel sellisel juhul, kui selle lühikese ajaga pidi töötaja õppima monteerimist,

lakkimist/värvimist jms.

14. Tööandja põhjenduse – augustikuu: Tänu lohakale pressimistööle klotside (uuesti)liimimine

kilbile pitskruvide abil. Töö kestvus 5h (normaalaeg kuivamisega 1,5 h). Nagu M. ka ise

tunnistas, siis eemaldas korduvalt pitskruvid liiga vara, liim ei jõudnud kuivada – kohta avaldas

töötaja, et sai ka ise aru sellest, mida oli valesti teinud ning parandas ja õppis veast ning antud

tööülesanne, mida täitis, tegi ta M. juhendamise järgi ehk siis ei maininud M. talle antud juhul,

kui kaua peab liim seal kuivama. See näide annab ka mõista, kui segaselt M. on neid etteheiteid

antud hetkel teinud, sest ühel hetkel mainib, et olen aeglane, kuigi see intsident annab mõista

selgelt, et selliste asjadega tegelemine võtab tahes- tahtmata aega (liimi kuivamine).

15. Tööandja põhjenduse – voodikarkasside koostamine joonise järgi, mitu karkassi pandud kokku

valesti – kohta selgitas töötaja, et see on absoluutselt vale väide, sest seda tehti koos teise

töökaaslasega täpselt neile M.i poolt ettenäidatud näidise ning ka jooniste järgi. See pole

tõendatud ja seda pole ka varem mainitud, et valesti tehti, ei talle ega töökaaslasele.

16. Tööandja põhjenduse – juuni, lakkis defektse toote ja märkas, kui toode valmis – kohta märkis

töötaja, et ei näe selles intsidendis viga, sest ma märkas seda ning küsis nõu ja tegeles

probleemiga koheselt.

17. Tööandja põhjenduse – august: lauaplaatide viimistlemine värviga. Tootel, millele sai tehtud

õige segu, viimistlus ebaühtlane, triibuline. Tooted, millel värv hakkas kooruma, on kokku

segatud valed värvide koostisosad. Lõpptulemusena pidi eemaldama värvi ja tegema kõik

uuesti. Tooteid ei parandanud töötaja – kohta avaldas töötaja, et oli siiski katseajal ning näitena

toodud tööülesannet oskab hästi teha ainult M. ise, mis annab mõista, kui kaua sellise oskuse

omandamine tegelikkuses aega võtab. Piltidel väljatoodud näide on puhtalt M.i antud

korralduste täitmise tagajärg, kus eelneval päeval peale kantud värvikihile andis ta korralduse

teha järgneva päeva hommikul vahelihvi, kuid selleks ajaks polnud värv piisavalt kuivanud ja

tulemus on piltidelt näha.

18. Tööandja põhjenduse – töötaja on korduvalt eiranud tootmisjuhi poolt antud ohutusnõudeid –

kohta selgitas töötaja, et tööandja ei ole töötajale tutvustanud ega selgitanud mitte ühtegi

tööohutusnormi või -reeglit. Töötaja lubati tööle mistahes tööohutusreeglit või juhist

tutvustamata. Antud katseaja jooksul ja jooksvalt ei juhendanud töötajat tööohutuse suhtes. Ka

see väide on tööandjal täielikult tõendamata.

19. Tööandja tagantjärele otsitud põhjustele ülesütlemise õigustamiseks märkis töötaja järgnevat.

20. Tööandja põhjenduse – kaitsevahendite kandmise korraldust ignoreeris, korduvate märkuste

peale mõnel korral kandis, kuid viimistlemisel söemaski kandmise korraldust ei täitnud. Otsus

edasise töötamise lõpetamise kohta tuli lihtsalt, kuna töötaja andis sellest pea iga päev märku,

et ta ei sobi antud ametisse. Töötaja peab oluliseks veel lisada, et otsus oli juba tehtud juuni

teises pooles. Probleemid jätkusid ka siis kui M. oli kätte saanud teate lepingu lõpetamisest –

kohta avaldas töötaja, et see on järjekordne väljamõeldud vale, sest algusest peale selgitati, et

ohutusvahendeid kasuta vastavalt vajadusele ning oma äranägemise järgi, mida ta ka vajadusel

tegi ning kordagi ei pidanud ega ka maininud talle seda M., et peaks seda tegema. Oli üks

intsident, kus ta seda mainis, et töötaja peaks söemaski kandma, kuid seda ei saa arvesse võtta,

sest see ainuke kord, kus ta pidi talle seda mainima, oli peale tema töölepingu ülesütlemise

avalduse kättesaamist ja allkirjastamist, mis tähendab, et seda väidet ei saa võtta, kui põhjust

mille pärast teda lahti lasti. Eelnevalt pole kordagi töötajale etteheiteid tehtud seoses

tööohutuse rikkumisega. Too aeg, kus tal oli kästud kanda söefiltriga maski, oli augustikuu ning

meeletu palavus ja x tegid selle vägagi raskeks hapnikupuuduse tõttu.

21. Töötaja selgitab, et isiklikult andis tunda ikka tema lahtilaskmise põhjuseks tema x, sest oli

tunda kiusamist (palaval ilmal maski kandmine kohtades, kus ma seda isiklikult vajalikuks ei

pidanud), e-sigareti omavoliliselt käest ära võtmine M.i poolt, ebamugavate tööülesannete

andmine (palavas katlaruumis maskiga tolmuvõtmine maast ja laelt, M.i isikliku kabineti

koristamine tolmust ning tema isiklikust prahist).

22. Tööandja põhjenduse – töötaja puudus teatamata ning põhjuseta töölt 13-14.06.2022, millega

rikkus töölepingu punktiga 2.3.7 võetud kohustust ning põhjustas sellega tööandjale otsese

materiaalse kahju ja usalduse kaotuse töötaja suhtes. Sellega seoses tegi tööandja töötajale

suulise hoiatuse – kohta avaldab töötaja, et selline hoiatus on tõepoolest tehtud ja olen sellest

aru saanud, kuid jääb ebaselgeks, kuidas on see hoiatus võetud käesoleva ülesütlemise aluseks.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul kui

töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi. Tööandja on töötajale teinud hoiatuse, ta on sellest aru saanud ning rohkem

ühtegi rikkumist ega viga pole toimunud, seega on talle täiesti arusaamatu, kuidas antud juhtum

on tööandja ülesütlemise aluseks üldse võetud.

23. Tööandja põhjenduse – töötaja ei ole katseaja jooksul saavutanud tööülesannete täitmiseks

vajalikku meeskondlikku suhtlust teiste töötajatega – kohta märgib töötaja, et tööandja ei ole

töötajale selgelt tutvustanud katseaja läbimise ülesandeid ja eesmärki, seega on ebaselge, mida

on tööandja antud rikkumisega üldse silmas pidanud. See rikkumine on töötajale täielikuks

üllatuseks. Sellist nõuet ei ole kunagi tutvustatud ega selgitatud, mis on selle sisu. Tööandja ei

ole selgitanud ega tõendanud, mismoodi tema hindas töötaja läbisaamist ülejäänud

kollektiiviga. Tegu oli väikese kollektiiviga (umbes 10 inimest). Töötaja on seiskohal, et selle

1,5 kuu jooksul saavutas ta enda kaastöötajatega piisavalt hea läbisaamise. Tööandja ei saa

eeldada, et 1,5 kuu jooksul tekivad töötajate vahel tugevad sõprussidemed. Töötaja leiab, et

saavutas selle aja jooksul nii tugevad sidemed, kui normaalsetes tingimustes tavaliselt töötajate

vahel tekivad.

24. Tööandja tagantjärgi otsitud põhjenduse – kollektiivselt ei sulandunud, teistega oluliselt ei

suhelnud, tootmiskoosolekutel aruteludes ei osalenud, oli aeglane ja kohmakas – kohta avaldab

töötaja, et see on absoluutselt vale väide, sest töötaja teab kindlalt väita, et on vägagi

suhtlusaldis teiste töötajatega, k.a M.iga. Koosolekud, mis toimusid iga hommik, olid

väljanägemiselt sellised, kus M. ja teine töötaja arutasid omavahel mingit toodet ja samal ajal

töötaja ning ka ülejäänud töötajad kuulasid neid ja noogutasid. Olles seal vähest aega töötanud

ei näinud töötaja vajadust vahele segada koosolekul, kui mul polnud midagi olulist mainida.

Väide, et töötaja oli aeglane ja kohmakas, on lihtsalt solvangud töötaja vastu ega vasta tõele.

25. Tööandja on ise ülesütlemise dokumendis (19. august) kinnitanud, et tal puuduvad töötaja

suhtes mistahes pretensioonid seoses töölepingust tulenevate ülesannete täitmisega. Seega ei

saa enam tööandjal olla mittemingisuguseid pretensioone ega aluseid, mida tööandja viitas oma

8.augusti ülesütlemisavalduses. Töötaja on seega seisukohal, et tööandja on esitanud tõendi

selle kohta, et kõik esitatud pretensioonid ja ülesütlemise alused on põhjendamatud ning

alusetud, ning ülesütlemine on tühine.

26. Täiendavate tööandja etteheidete ja selgituste kohta märgib töötaja, et jutuna on ilus vaadata,

kuidas tööandja ennast kiidab, kuid tõsiasi on see, et pidevalt olid tootekorraldus

organiseerimata (toode, mis oleks pidanud x päeval välja minema, taipas M. tegema hakata

alles sama päeva hommikul, mille tõttu pidid teised töölised kiirustades ja pausideta ära tegema

ning mis kordub ka veel tänase päevani). Puhtust ei oska kindlasti tööandja hoida, sest töökohas

valitseb alati koristamata jätmise tõttu tuleoht ning tema isiklik praht tööpindadel, mida töötaja

pidi tihti ise ära koristama, et oma tööga jätkata. Väide, et töötajal puudus huvi antud töö vastu,

ei vasta tõele, sest talle väga meeldis töö, mida tegi . Töötaja on siiani pettunud, et alles nüüd,

kui ollakse sellises olukorras, mainitakse kui halb tööline ta kellegi silmis oli. Esimesel kuul

tegi töötaja pidevalt ületunde (tööaja lõpp 16.30, töötaja lõpetas pidevalt 17.00, töökohal on

aparaat, mis fikseerib töötaja algusaega ning ka töötaja päeva lõppu), just selle põhjusega, et

jõuaks ette antud tööülesannetega õigel ajal valmis ja õpiks kiiremini asjad selgeks. Väide, et

töötaja vastu ei olnud usaldust, on veider väide, sest olles olnud kuu aega tööl, soovis M., et

tema ning ka kaastööline, kes oli ka katseajal, läheks temaga koos objektile, et kliendile

garderoob paigaldada. Seda tehes kadus M. pidevalt pikemaks ajaks ära, jättes kaks katseajal

töötajat omapead kliendi garderoobi kokku panema, mis annab töötajale mõista, et mingi

usaldus pidi siiski olema. Väide, et töötaja oleks tööajast liiga tihti suitsul käinud, ei vasta ka

tõele, sest neil oli suusõnaline kokkulepe, et konkreetseid pause seal töökohas ei ole ning

töötajad käivad omavoliliselt endale sobival ajal pausidel. Mida töötaja isikliku pausi ajal tegi,

pole ka tööandja kritiseerida ja millele pole varem kordagi mingit märkust tehtud.

Praktikapäeviku täitmine ei olnud kindlasti üks töötaja töökohustustest, kuid tegi seda siiski

oma märkmikusse. Kindlasti pole töötaja tööandja poolt kätte saanud memolehte, sest

kuulis/luges sellest ettekandest esimest korda. Tööle ei ilmunud ta x saadud kohustuslikus

korras, x tõttu.

27. TLS §104 lõige 1 alusel on töötaja hinnangul ülesütlemine tühine. TLS § 105 lõige 1 alusel on

avaldus esitatud töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul. TLS § 109 lõige 2 näeb ette, et

töötajal on õigus nõuda hüvitiseks 12 kuu keskmist töötasu. Töötaja arvutuskäik on järgnev:

-

Töötatud tööpäevade arv: mai – 15 tööpäeva, juuni – 14 tööpäeva ja august – 10

tööpäeva, kokku 38 tööpäeva.

-

Tasu töötatud tööpäevade eest mai – 792 eurot, juuni – 642 eurot ja august – 435

eurot, kokku 1869 eurot.

-

Päevatasu kokku töötatud aja eest 1869/38 = 49,18 eurot.

-

maikuus kalendaarseid tööpäevi 22, juunis 20 ja augustis 23.

-

22 + 20 + 23/3 =21,67 kalendripäeva keskmiselt antud tööpäevi perioodi

jooksul.

-

keskmine ühe kuu hüvitis antud perioodi jooksul 21,67 x 49,18 = 1065,73 eurot

-

12 kuu keskmine töötasu 1065,73 x 12=12788,76 eurot

28. Lisaks nõuab töötaja tööandjalt hüvitist tema töövaidluskomisjoni õigusabikulu eest 300 eurot

(dtl 164-165, Mirotex Consult OÜ kaks arvet).

TÖÖANDJA SEISUKOHAD ja TÕENDID (dtl 2-7, 171-175)

29. Tööandja märgib 16.11.2022 taotluses ja 14.02.2023 vastuses töötaja seisukohale, et töötaja ja

tööandja vahel sõlmiti kirjalik tähtajatu tööleping (dtl 8-11), mille alusel asus töötaja alates

09.05.2022 tööle mööblivalmistaja ametikohale. Lepingus oli töötajale ette nähtud katseaeg

neli kuud. Tööleping töötajaga lõpetati tööandja ülesütlemisavaldusega 08.08.2022 seoses

katseaja ebarahuldava tulemusega (dtl 12).

30. TVK otsuse p- s 12 leiab komisjon, et tööandja poolt koostatud ülesütlemisavalduses on

täidetud ülesütlemiseks vajalikud formaalsed eeldused. Samas on komisjon oma otsuses

peamiselt öelnud, et tööandja ei ole tõendanud töötaja sobivuse osas hindamise läbiviimist (p-d

15, 16) ning töötaja mittesobivust meeskonda (p-d 20, 21). Kokkuvõttes leidis TVK (p 22), et

tööandja pole tõendanud töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste

vastavuse hindamist ning nende mittesobivust pakutud töökohale. TVK hinnangul puudub

eeltoodust tulenevalt materiaalne ehk õigustatud alus töölepingu lõpetamiseks katseajal

ebarahuldavate tulemuste tõttu.

31. Tööandjale jääb arusaamatuks, kust tekkis TVK-l nn siseveendumus, et töötaja nõuded on

põhjendatud. Töölepingu ülesütlemisavalduses on selgelt märgitud alused ja motiivid, kuidas

töötajat katseajal hinnati ning miks jõudis tööandja järeldusele, et tööleping töötajaga tuleb

katseajal lõpetada. Tööandja tootmisjuht M. S. hinnangus töötaja M. R. (töötaja) kohta on

alljärgnevad märkused (dtl 20-25, Hinnang töötaja sobivusele ettenähtud tööks):

-

uksehingede paigaldamises (sai õpetatud esimesest päevast ja info palutud päevikusse kirja

panna) oli ebatäpne (küsis igal korral kinnitust) või kinnitas tootele valed hinged korduvalt;

-

sahtlisiinide tüübi määramisel sahtli/toote avade puuringute järgi, oli ebatäpne ja monteeris tihti

külge valed furnituurid; toodetel, mida monteeris, olid korduvalt vigastused (kriimud, augud),

mis vajasid parandamist (tuleneb koristamata töölauast, lohakusest ja tähelepanematusest);

-

toodete viimistlemisel ei pööranud tähelepanu toodete kvaliteedile, korduvalt viimistles

vigastustega tooteid. Tulemuseks klientide poolt tagasi saadetud tooted, lisatöö tegemine,

ettevõtte maine kahjustumine;

-

kollektiivselt ei sulandunud, teistega oluliselt ei suhelnud, tootmiskoosolekutel aruteludes ei

osalenud, oli aeglane ja kohmakas; kaitsevahendite kandmise korraldust ignoreeris, korduvate

märkuste peale mõnel korral kandis, kuid viimistlemisel söemaski kandmise korraldust ei

täitnud;

-

otsus edasise töötamise lõpetamise kohta tuli lihtsalt, kuna töötaja andis sellest pea iga päev

märku, et ta ei sobi antud ametisse. Ja siinkohal pean oluliseks veel lisada et otsus oli juba

tehtud juuni teises pooles. Probleemid jätkusid ka siis kui M. oli kätte saanud teate lepingu

lõpetamisest.

32. Lisaks märgib tootmisjuht oma hinnangus kokkuvõtvalt alljärgnevat: Olen töötanud

mööblitööstuses üle kümne aasta ja õpetanud selle aja jooksul välja 20 töölist. Olen oma

ametis kogenud ja tean milliseid isikuomadusi on vaja konkreetse tööga hakkama saamiseks.

Selles ametis on vaja süvenemisvõimet, tehnilist mõtlemist, puhtust, kannatlikust,

vastutustunnet ja väga suurt täpsust. Kahjuks selgus juba paari nädalaga, pärast M. tööle

asumist, et need isikuomadused vajalikul määral puudusid. Eelkõige aga puudus M.l huvi,

järjekindlus ja organiseeritus tööks vajalike oskuste omandamiseks ja enda töös oli ta lohakas

ning tema tööd tuli alati üle kontrollida. Kuna sarnased vead esinesid ka pärast korduvat

juhendamist, ei tekkinud tootmisjuhil töötaja suhtes usaldust. Samuti oli M.l probleeme

töödistsipliiniga, nagu liigne suitsetamine tööajast ja esines olukordi, kus etteteatamata ei

ilmunud töötaja tööle, ega vastatud telefonile. Selline käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav.

Esimesel päeval, kui M. R. tööd alustas, koostas tootmisjuht praktikapäeviku, kuhu oli kohustus

teha õpitu kohta märkmeid. Praktikapäevikut M. ei täitnud. Lisaks ei pidanud ta korduvalt

kinni monteerijale väljastatud "memolehest" kus on kirjas täpsed monteerimis juhised ja

kvaliteedi jälgimine. Otsus edasise töötamise lõpetamise kohta tuli tööandjal lihtsalt, kuna

töötajal puudus huvi antud ameti omandamiseks. Tootmisjuht andis palve M.ga tööleping

lõpetada edasi juuni alguses ja ettevõte hakkas aktiivselt otsima uut töötajat. Kuna M. ei

ilmunud enam tööle, ei olnud võimalik töötajaga lepingut lõpetada ja tööandja ootas, millal

töötaja haiguspäevadelt tööle naaseb.

33. Tööandja hinnangul on töölepingu lõpetamine 08.08.2022 kehtiv ja seaduslik. Hagejaga on

tööleping lõpetatud õigel alusel (s.o on täidetud formaalne eeldus) ja töölepingu lõpetamist on

nõuetekohaselt põhjendatud (s.o täidetud on materiaalne eeldus). Kostja rõhutab eeltoodust

tulenevalt, et nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused töölepingu lõpetamiseks katseajal

töötajaga on 08.08.2022 ülesütlemise avalduses tööandja poolt nõuetekohaselt täidetud.

Tööleping töötajaga öeldi üles TLS § 86 lg 1 alusel. TVK-le esitatud avalduses toodud

etteheited tööandjale on tõele mittevastavad. Hageja eesmärk on selles menetluses formaalseid

etteheiteid tehes maksimaalse hüvitise saamine. Oma väidete põhistamiseks avaldaja tõendeid

esitanud ei ole.

34. Tööandja märgib viidates TLS § 86 lg-tele 1 ja 4, § 6 lg-le 1, § 95 lg-tele 1 ja 2, et töölepingu

ülesütlemine jäi lubatud ja kokkulepitud katseaja piiridesse. Käesoleval juhul on töölepingu

lõpetamise aluseks tööandja tootmisjuhi poolt näidatud etteheited hagejale, s.o hageja lohakus

ja töösse suhtumine, samuti võimetus ning soovimatus oma käitumist parandada ning kuulda

võtta tööandja juhiseid. Töötaja ei omandanud katseaja jooksul tööks vajalikke oskusi

puidutöötlemismasinatega ümberkäimisel, tootis praaki ning ei saavutanud vajalikku

meeskondlikku suhtlust ning sidusust teiste töötajatega. Selliste töötaja oskuste ja

isikuomaduste hindamine on tööandja (ainu)pädevuses, mis käesoleval juhul tähendab, et

ülesütlemine vastab ka materiaalselt TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Katseaeg

annabki tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse

vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei

saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal,

vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis,

teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele).

Kostja on oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt põhjendanud ja

tõendanud. Hageja nõue kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS

§ 109 lg 1 alusel tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

35. Töötaja seisukohtadele ja argumentidele vastates märkis tööandja täiendavalt, et töötaja pole

oma väiteid tõendanud, need on otsitud ja paljasõnalised. Tööandja sõnul ei vasta tõele töötaja

väide, et tööandja ei ole selgitanud töötajale mitte mingisugusel moel, millised peavad olema

katseaja läbimise eesmärgid. Tööandjal ei olnud võimalik hinnata mitte mingisugusel moel

töötaja oskusi niivõrd lühikese perioodi jooksul (1.5 kuud). Selle katseaja perioodi jooksul ei

teinud mitte ükski juhendaja töötajale mitte ühtegi märkust, et ta ei saa talle määratud

ülesannetega hakkama või ei tee neid õigesti. Töötajale näidati korduvalt tema lohakusest

tekkinud vigastusi või halvasti viimistletud või valesti monteeritud detaile. Seda, et hageja

tööga hakkama ei saanud, tõendavad kohtule esitatud fotod. Tõele ei vasta ja asjakohased ei ole

hageja väited, et tööandjal on see täielikult tõendamata. Hagejal paluti kirjutada nii märkmikku

kui ka praktikapäevikusse täpselt üles, kuidas erinevaid furnituure paigaldada. Hingede/siinide

jms furnituuride paigaldamine on kindel tööülesanne ja nende monteerimise viis tootepõhiselt

ei muutu. Erinevatele toodetele ei käi hinged ühtpidi ja teistele teistpidi külge. Tööandja sõnul

ei vasta tõele töötaja väide, et tooted, millele ta oli tekitanud defekti parandas töötaja alati ära

ise. Töötaja põhjustatud praak nõudis alati kellegi teise aega ja täiendavat tööd. Aeg, mis kulub

hooletusest tekkinud vea parandamiseks, on tööandjale väga suur aja- ja tööjõukulu. Tööandja

sõnul on asjakohatu ja tõele mittevastav töötaja väide, et see on sellisel ametikohal, kus peab

olema toode laitmatu, täiesti tavaline ja vältimatu, et toodet monteerides ei juhtu kunagi

sellega midagi. Töölistel k.a M.il kes on töötanud +10 aastat juhtub täpselt samamoodi taolisi

asju ning ei saa kuidagi võtta seda, kui punkti milles hinnata töölise oskusi. Tööandja märgib,

et teistel võib juhtuda midagi harva, aga M. R. juhtusid sellised probleemid pidevalt, ta ei

kuulanud juhendamist ning ei parandanud ennast. Töötajale anti tema esimesel tööpäeval kätte

juhis ”Kvaliteedikontroll monteerijale”. Punkt punkti haaval on välja toodud, milline näeb

välja kvaliteetne toode ja millele tuleb monteerimise juures väga suurt tähelepanu pöörata.

Töötaja väide selle kohta, et kõikide teistega toimub kõik samamoodi ning kaupa tagastatakse

samamoodi, ei ole mitte millegagi tõendatud ning on paljasõnaline. Tööandja sõnul ei olene

liimi kuivamise aeg olene, kus liimi kasutatakse. Kostja tootmises kasutatakse ainult ühte sorti

liimi, mille kuivamise aeg on 1h. Sellest oli hageja teadlik. Liimi kuivamist ei pea kõrvalt

jälgima, kuivamise ajal tehakse muud tööd. 4 tundi kümne klotsi liimimiseks, mis hagejal töö

tegemiseks kulus, on liiga pikk aeg. 8.1.3.6.1. Absoluutselt vale väide, sest tegime seda koos

teise töökaaslasega täpselt meile M.i poolt ettenäidatud näidise ning ka jooniste järgi. Ning

jällegi pole sellele tõestust ning pole ka seda varem mainitud, et valesti tegime, ei mulle, ega ka

töökaaslasega kellega neid tegime.

36. Voodikarkasside kohta märgib tööandja, et see on tal seniajani alles ja seisab nurgas. Seda lahti

monteerida ei ole mõtet, sest see on liialt aeganõudev ning tuleb teha uus õiges mõõdus

karkass. Puudustega toote lakkimise kohta selgitab tööandja, et töötaja märkas seda siis, kui

toode oli lakitud. Toode tuli üle vaadata enne viimistlemist, et ei oleks vigastusi. Ja selle

konkreetse toote parandamisega tegelesid juba teised töötajad. Lauaplaatide värvimisega

seonduvalt märkis tööandja, et toode oli käega katsudes kuiv. See, et värvil oli vale koostis,

selgus siis, kui värv kooruma hakkas. Silmaga pole võimalik retsepti õigsust hinnata. Varem ei

ole kostja töötajatel seda kunagi nii juhtunud. Kui värvi koostis on õige, siis sellist asja ei juhtu.

Värv oleks olnud õige koostisega, kui hageja oleks täitnud kostja nõuet ning pannud oma

märkmikku kirja retseptid. Kuna hageja seda ei teinud (või ei vaadanud märkmikku), on

tulemus pildilt näha.

37. Töötaja sai esimesel tööpäeval kõik vajalikud kaitsevahendid – prillid, maski, kõrvaklapid koos

selgitusega, milleks on need vajalikud (s.o oma tervise kaitsmiseks) ning kuidas

kaitsevahendeid kasutada. Kui tööandja sai teada hageja x, rõhutati töötajale eriti tema

kohustust x. Tolmumaski kandmise eesmärk on see, et tolm ei jõuaks organismi ning söefiltrit

viimistlemise ajal, et kemikaalid ei jõuaks organismi. x ei ole kiusamine ja enda tervise

hoidmisest, seda eriti veel x, peab x hoolt kanda. Kui töötaja sai tööülesandeks monteerida

kokku mõni toode, tõsteti detailid talle lauale valmis, et tema ise ei peaks raskeid detaile

tõstma. Sellist tegevust ei saa käsitleda kiusamisena. Samuti ei ole keegi töötaja käest e-

sigaretti omavoliliselt ära võtnud. Tööandja arvates on kummaline, et töötaja x õigustab x ajal

e-sigareti tõmbamist, mis kaudselt näitab ilmekalt hageja enda suhtumist nii oma töösse kui ka

x. Lisaks ei ole tööandja teised töötajad märganud, et hageja e-sigaretti tarbiks, küll aga

suitsetas hageja regulaarselt tavalist sigaretti. Pärast töölepingu lõpetamist nägi tööandja

esindaja, kuidas hageja maja ees suitsu tegi, mispeale soovitati tal suitsetamine lõpetada ning

sigarett käest panna. Keegi ei ole tal midagi käest kiskunud ning on äärmiselt veider, et x

töötaja oma suitsetamise osas tööandjale etteheiteid teeb.

38. Ebamugavate tööülesannete andmise osas (palavas katlaruumis maskiga tolmu võtmine maast

ja lae alt, M.i isikliku kabineti koristamine tolmust ning tema isiklikust prahist) märgib

tööandja, et esiteks ei ole M.il isiklikku kabinetti ning teiseks ei saanud kuidagi töötada palavas

katlaruumis sel lihtsal põhjusel, et katelt suveperioodil ei köeta (augustikuu). Nn

”Ebamugavad” tööülesanded anti hagejale siis, kui ta teatas, et arsti korralduse tõttu peab ta

tegema lihtsamaid töid. Selleks saigi koristamine, mis ei nõudnud hagejalt erilist füüsilist

pingutust. Kõik teised tööd nõuavad ja ka eeldavad suuremat füüsilist pingutust.

39. Töötaja etteheite kohta, et töökorraldus oli organiseerimata, märgib tööandja, et töötaja esitab

sellest moonutatud versiooni. Võib tekkida olukord, kus kauba laadimise päeva hommikuks on

laekunud tellijalt soov mõni vähem keeruline toode laadimisse saada. Sellisel juhul pannakse

konkreetne ese töösse. Tõele ei vasta väide, et keegi pausideta midagi tegema peab. Kõigil

töötajatel on ette nähtud lõunaaeg, millest peetakse kinni. Kõik hageja etteheited tööandja

puhtuse hoidmise osas ei vasta tõele ning on kunstlikult otsitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

40. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

41. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad

oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda

kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

42. Esmalt märgib kohus, et kõik töötaja ning tööandja kohtus ja TVK-s esitatud tõendid on TsMS

§ 238 lg 1 tähenduses asjakohased.

43. Vaidlust ei ole ja esitatud tõendi alusel on tuvastatav, et töötaja ja tööandja vahel sõlmiti

09.05.2022 kirjalik tähtajatu tööleping (dtl 8-11), mille alusel asus töötaja mööblivalmistaja

ametikohale. Samuti pole vaidlusalune ja on ka tuvastatav, et 8.08.2022, s.o esimesel päeval

pärast suvise kollektiivpuhkuse lõppu, andis tööandja töötajale üle töölepingu ülesütlemise

avalduse (dtl 12), milles tugineb töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg-le 1 (s.o töölepingu

ülesütlemine katseajal), ja märgib, et töötaja on kolme kuu jooksul täitnud tööülesandeid 29

päeval, ja kirjeldab töötaja vajakajäämisi järgnevalt:

-

töötaja ei ole katseaja jooksul omandanud

tööks vajalikke oskusi

puidutöötlemismasinatega (I);

-

töötaja on korduvalt eiranud tootmisjuhi poolt antud ohutusnõudeid (II);

-

töötaja puudus teatamata ning põhjuseta töölt 13.-14.06.2022, millega rikkus

töölepingu punktiga 2.3.7 võetud kohustust ning põhjustas sellega tööandjale otsese

materiaalse kahju ja usalduse kaotuse töötaja suhtes. Sellega seoses tegi tööandja

töötajale suulise hoiatuse (III);

-

Töötaja ei ole katseaja jooksul saavutanud tööülesannete täitmiseks vajalikku

meeskondlikku suhtlust teiste töötajatega (IV).

44. Samuti ei ole vaidlust selles, et töötaja oli töölepingu ülesütlemise ajal rase ja on tuvastatav, et

töötaja teavitas sellest tööandjat 27.06.2022 (dtl 35, TVK avalduses märgitu). Vastavalt x

korraldusele jäi töötaja alates 28. juunist ajutisele töövõimetuslehele. Kui tööandja juures algas

20. juuli kollektiivne puhkus kõigil töötajatel, viibis hageja veel haiguslehel ja naasis 8.

augustil korralisele tööpäevale.

45. TLS § 92 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on x.

Sama paragrahvi teise lõike esimese punkti kohaselt kui tööandja ei tõenda, et ta ütles

töölepingu üles TLS-s sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks mh sama

paragrahvi lg 1 p-s 1 nimetatud põhjusel, kui töötaja x või x.

46. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on kas, tööleping on üles öeldud õiguspäraselt TLS § 86 lg 1

järgi või saab töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks lugeda siiski töötaja xt. TsMS § 230

lg 1 kohaselt oli kostja kohustus menetluses tõendada, et töölepingu ülesütlemise põhjus põhjus

oli katseaja eesmärgi mittetäitmine, vastasel juhul kehtib seaduslik eeldus, et põhjus oli töötaja

x.

47. Katseaja eesmärk on sätestatud TLS § 101 lg-s 1 – hinnata, kas töötaja tervis, teadmised,

oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja

kestel hindab tööandja töötaja sobivust ning kui tööandja subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

leiab, et töötaja tööle ei sobi, võib tööandja töölepingu lõpetada. TLS § 86 lg-st 1 saab

järeldada, et katseajal võib töölepingu vastavate asjaolude esinemisel üles öelda mistahes ajal,

sh ka päev pärast tööle asumist. Samuti ei ole välistatud nimetatud põhjusel töölepingu

lõpetamine x, kui on tõendatud tema oskustest, võimetest või isikuomadustest tulenev

sobimatus ametisse. Ülesütlemine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu on töötaja isikust

tulenev põhjus ja see ei ole pea olema seotud töötaja töölepinguliste kohustuste rikkumisega.

48. Kohus leiab, et pooltevaheline tööleping on üles öeldud formaalselt korrektselt: avaldus vastab

TLS § 95 ja § 96 nõuetele, tööandja on järginud TLS § 86 lg-s 1 sätestatud tähtaega ja

töölepingu ülesütlemist on ka kirjalikult põhjendatud. Tööleping on üles öeldud 8.08.2022 ning

tööleping on lõpetatud 15 päeva hiljem, s.o 24.08.2022 (dtl 87, töölepingu lõpetamine).

Sealjuures on töölepingu lõpetamine mõlemapoolselt allkirjastatud ja lepingupooled on

märkinud, et neil puuduvad teineteise vastu töölepingust tulenevad pretensioonid.

49. Ülesütlemise materiaalsete eelduste täidetust analüüsides peab märkima, et tööandja on

08.08.2022 ülesütlemisavalduses välja toonud konkreetsed etteheited, kuid kohtule esitatud

hilisemas 16.11.2022 digiallkirjastatud hinnangus (dtl 20-25) on etteheiteid töötajale kirjeldatud

hoopis laiemas ulatuses. Tööandja ülesütlemist motiveerivad tõendid piirduvad tsiviilasjas

üksnes tööandja hilisemalt vormistatud hinnanguga ja ülesütlemisavalduses kajastatuga.

50. Õige on TVK otsuse nr 4-1/1249/22 (dtl 16) p-s 13 osundatud viide Riigikohtu lahendile,

milles selgitatakse katseaja eesmärki – katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata

katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötaja sobib

kokkulepitud tingimustel tööd tegema)(vt RKTKo nr 2-16-9199, p 11). Samas ei loe maakohus

nimetatud lahendist välja, et selleks peaks tööandja vormistama katseaja kestel veel mingi

eraldi hindamisdokumendi, vaid maakohtu hinnangul võib hindamine toimuda jooksvalt ja selle

tulemused on võimalik korrektselt formuleerida ka ülesütlemisavalduses. Katseaja

ebarahuldava tulemuse korral tuleks ülesütlemisavalduses piisavalt lühidalt, aga samas

ammendavalt ja arusaadavalt, kirjeldada, millistest TLS § 101 lg-s 1 nimetatud kriteeriumitest

jäi töötajal töösuhte jätkamiseks vajaka. Ülesütlemise konkreetseid aluseid peab tööandja

suutma hiljem ka vaidluse korral mistahes asjakohaste tõenditega (kaastöötajate ütlused,

tööandja täiendavad selgitused vms) tõendada, sealjuures peab aga lähtuma

ülesütlemisavaldusse kirja pandud etteheidete sisust.

51. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt hindab kohus järgnevalt konkreetseid kirjalikus

ülesütlemisavalduses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad töötaja oskusi

puidutöötlemismasinatega töötamisel, ühekordset tööle mitteilmumist, korduvaid ohutusnõuete

eiramisi ja puudulikku meeskondlikku suhtlemisoskust. Kohus on seisukohal, et analüüsida

tuleb üksnes selliseid tööandja etteheiteid, mis jäävad perioodi alates töölepingu sõlmimisest

kuni ülesütlemisavalduse kättesaamiseni. Hageja on selgitanud, et tema viimane reaalne

tööpäev enne töövõimetuspuhkusele minekut oli 27.06.2022 ja 08.08.2022 ulatati talle juba

ülesütlemisavaldus. Järelikult vahepealsel ajal ei saanud hageja kostja juures tööl käia. Ka

tööandja on oma hinnangus märkinud, et kuna M. ei ilmunud enam tööle .. juuni 2022, ei olnud

võimalik töötajaga lepingut lõpetada ja tööandja ootas, millal töötaja haiguspäevadelt tööle

naaseb. Seega saab kohus konkreetsel juhul katseaja kontekstis hinnata töötamisperioodi

töölepingu sõlmimisest kuni 27.06.2022. Seetõttu ei ole asjakohased töötaja hinnangus

sisalduvad viited väidetavalt juuli ja augustikuus toimunule, sest hageja viibis tol perioodil

muudest tõenditest nähtuvalt haiguslehel või oli talle ülesütlemisavaldus juba üle antud.

Ühekordne tööle mitteilmumine

52. Kohus nõustub TVK otsuses (p 19) märgituga, et tööle mitteilmumine on sisuliselt töölepingu

rikkumine. Seda võib katseaja rikkumisena ülesütlemisavaldusel kajastada, kuid seda peab

hindama lähtuvalt TLS § 101 lg-s 1 sätestatud eesmärgist. St rikkumisega seonduvalt peab

olema võimalik anda hinnang töötaja isikuomadustele katseaja kontekstis. Tööandjal ei ole nt

õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise

põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine (RKTKo nr 2-16-9199, p 11).

Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88

lg 1 järgi. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid

tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda (vt RKTKo 3-2-1-52-14, p

12). Samas kui töölepingu rikkumisele viitav punkt ülesütlemisavalduses kajastab ühtlasi ka

töötaja isikuomadusi ja see haakub teiste ülesütlemisavalduses töötaja isikuomadusi ning

võimeid puudutavate etteheidetega, ei ole selle lisamine avaldusse iseenesest ebaõige. Küll on

ebaõige lepingut TLS § 86 lg 1 järgi üles öelda üksnes nimetatud etteheitele tuginedes.

Töötaja puudulikud oskused seonduvalt puidutöötlemismasinatega

53. Pooltevahelise töölepingu p-s 2.2.2 on kirjeldatud töötaja ühe tööülesandena puidu ja

puidupõhiste materjalide töötlemist puidutöötlemismasinatel. Teised töölepingus kirjeldatud

ülesanded puudutavad ettevalmistustöid (p 2.2.1), toodete koostamist (s.o kokkupanekut) (p

2.2.3), toodete viimistlemist, hindamist, pakkimist (p 2.2.4) ja remonti ning paigaldamist (p

2.2.5). Kohus leiab, et kuigi spetsiifilisi teadmisi omamata on keeruline analüüsida, kas

tööandja 16.11.2022 hinnangus kirjeldatud tegevused puudutavad just nimetatud alust (st kas

uksehingede paigaldamise ja sahtlisiinide tüübi määramise ja furnituuride paigaldamisega

kaasneb töö puidutöötlemismasinatega), ei ole uksehinged ja sahtlisiinid ning furnituurid

(mööbli lisadetalilid, nt käepidemed) reeglina puidupõhised materjalid, mida võiks

puidutöötlemismasinatega töödelda. Samuti ei saa kohtu hinnangul toodete monteerimine ja

sellega

seonduvad

vigastused

(kriimud-lohud)

olla

seotud

töötlemisega

puidutöötlemismasinatel, vaid on pigem paigutatavad töölepingu p-s 2.2.3 nimetatud ülesannete

hulka. Toodete viimistlemine ja sellega seonduvad probleemid puudutavad töölepingu p-s 2.2.4

kirjeldatud ülesandeid. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et töötaja väidetavalt puudulikke

oskusi puidutöötlemismasinatega töötamisel ei ole võimalik tõendipõhiselt tuvastada.

Ohutusnõuete korduv eiramine

54. Tööandja järgneva ülesütlemisavalduses sisalduva etteheite kohta – töötaja on korduvalt

eiranud tootmisjuhi poolt antud ohutusnõudeid – tuleb kohtul samuti asuda seisukohale, et

tegemist on tõendamata väitega. Esmalt ei ole võimalik tuvastada, et töötajale oleks tootmisjuhi

poolt ohutusnõudeid tutvustatud. Vastavat on töötaja eitanud. Tegemist oli nn sõna-sõna vastu

olukorraga, mille tõendamiskoormis lasus sellele väitele tugineval tööandjal. Samuti ei saa

tööandja tugineda augustikuus toimunud juhtumitele (vt kohtuotsuse p 51), sest siis oli töötajale

juba ülesütlemisavaldus üle antud.

Meeskondlikku suhtluse puudulikkus

55. Viimase tööandja etteheite kohta märgib kohus, et pooltevahelisest töölepingust on töötaja

suhtlemisoskuse kohta võimalik tuvastada kaks sisulist punkti, millest esimene kohustab

töötajat suhtlema kaastöötajate, töötajate esindajate ja kolmandate isikutega viisakalt ja

korrektselt (p 2.3.2) ja teine tegema koostööd teiste töötajatega (p 2.3.5). Tööandja ei olnud

ülesütlemisavaldusest nähtuvalt rahul sellega, et töötaja ei saavutanud meeskondlikku koostööd

teiste töötajatega. Täiendavates 16.11.2022 selgituses haakub nimetatuga tööandja märkus, et

töötaja ei sulandunud kollektiivselt, ei suhelnud teistega oluliselt ega osalenud

tootmiskoosolekutel aruteludes. Kohtu hinnangul ei seostu väidetav aeglus ja kohmakus

suhtlemisoskustega. Samuti ei saa kohtu hinnangul niivõrd lühikest aega töötanud inimesele

süüks panna tootmiskoosoleku aruteludes mitteosalemist. Kohus leiab, et viidatud aruteludes

efektiivne osalemine eeldab siiski pikaajalisemat töökogemust konkreetses ettevõttes; lisaks ei

olnud aktiivne koosolekutel osalemine kohtu hinnangul töötaja töölepingujärgseks

tööülesandeks. Töötaja ise on seisukohal, et on vägagi suhtlusaldis teiste töötajatega, k.a M.iga.

Tööandja on ise puuduseid kirjeldades märkinud, et uksehingede paigaldamises (sai õpetatud

esimesest päevast ja info palutud päevikusse kirja panna) oli ebatäpne (küsis igal korral

kinnitust) või kinnitas tootele valed hinged korduvalt, mis viitab samuti sellele, et töötaja ei

saanud olla suhtluses passiivne. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul ka see tööandja

ülesütlemisavalduses kajastunud etteheide usaldusväärselt tõendamata.

56. Kohus on 08.08.2022 ülesütlemisavalduses sisalduvate materiaalsete eelduste põhjendatust

hinnates kokkuvõtlikult seisukohal, et tööandja poolt formaalselt kirjeldatud konkreetsed

motiivid on jäänud usaldusväärselt sisustamata ja tõendamata. Asjaolu, et tööandja heidab

töötajale ette ka muid rikkumisi või vajakajäämisi, mis võisid tööandja otsust töötaja katseaja

edukuse kohta mõjutada, ei saa ümber lükata järeldust, et ülesütlemisavalduses need etteheited

siiski ei kajastu, ning seega tuvastab kohus 08.08.2022 töölepingu ülesütlemise tühisuse (TLS §

104 lg 1). Seega tuleb TLS § 92 lg 2 ja § 92 lg 1 p 1 alusel lugeda, et töölepingu ülesütlemise

põhjuseks oli töötaja x.

57. Seadus sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Nimetatud juhul lõpetab kohus mh töötaja taotlusel töölepingu alates

ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korra (TLS § 107 lg-d 1 ja 2). Kohus

rahuldab töötaja nõude ja lõpetab pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

24.08.2022.

58. TLS § 109 lg 2 alusel tööandjalt töötaja kasuks TLS § 107 lg 2 tõttu väljamõistetava hüvitise

suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohus

seejuures arvestama töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Töötaja on taotlenud hüvitist seadusega

sätestatud maksimaalses võimalikus, s.o 12 kuu, ulatuses. Vaidlust ei ole ja TVK-le esitatud

tõendite alusel on tuvastatav, et töötaja ühe kuu keskmine töötasu oli 1065,73 eurot (bruto) (dtl

40-42). Kohtu hinnangul tuleb hüvitis tühise lepingu ülesütlemise tõttu määrata, kuid seejuures

peab arvestama nii töötaja kostja juures reaalselt töötamise aega, s.o kokku 39 päeva ca 3-

kuulisel perioodil (sh 9 päeva augustis pärast ülesütlemisavalduse tegemist, dtl 40), kui ka

muid töölepingu lõpetamisega seonduvaid asjaolusid, sh tööandja ja töötaja omavahelisi

erimeelsusi ning vastastikkuseid käesolevas menetluses kõlanud etteheiteid, mis paraku ei ole

kajastatud korrektselt töötajale üle antud ülesütlemisavalduses. Vaidlust ei ole, et töötaja viibis

suurema osa töölepingu kehtivuse ajast töövõimetuslehel. Kohtu hinnangul on asjaolusid

kaaludes põhjendatud mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kahe keskmise kuutasu

ulatuses, s.o 2131,46 eurot (bruto). Seda ületavas ulatuses jääb hüvitisenõue rahuldamata.

59. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt hüvitiselt välja ka viivise alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras.

60. Töötaja on esitanud ühe nõudena taotluse teha parandatud kanne töötamise registris töölepingu

lõppemise aja ning aluse kohta. Kohtu hinnangul on see nõue suunatud kohtu poolt

tuvastamisnõude osas hagi rahuldava otsuse täitmisele. Erinevalt töövaidluskomisjonist ei ole

kohtul pädevust teha töötamise registris muudatusi (TvLS § 63). Maksukorralduse seaduse

(MKS) § 251 lg-d 6 ja 7 sätestavad, et töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande

tegija (sh mh MKS § 252 alusel kandeid tegema õigustatud tööandja). Vea ilmnemisel on kande

tegija kohustatud ebaõige kande viivitamata parandama. Kui kande tegijal ei ole võimalik

kannet ise parandada, esitab ta vastutavale töötlejale taotluse MKS § 256 lõikes 2 sätestatud

korras. Tööd võimaldav isik saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektroonselt

parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates.

Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada üksnes kande parandamisest

huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Taotlus esitatakse

vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses

märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse

tegemise vajalikkuse kohta. (MKS § 256 lg-d 1 ja 2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

on tööandjapoolsest töötamise lõpetamise kandest (augustis 2022) möödas rohkem kui 3 kuud,

mistõttu ei ole võimalik tööandjat kohustada vastava kande parandamistaotlust esitama. Samas

saab MKS § 256 lõikes 2 alusel ebaõige kande parandamist töötamise registris taotleda

volitatud töötlejalt (s.o Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa) ka töötaja kui kande

parandamisest huvitatud isik ise, lisades vastavale taotlusele jõustunud kohtuotsuse. Seega jätab

kohus hageja vastava nõude rahuldamata.

61. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad,

mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja

lahendamisel TsMS § 238 lg 1 mõttes määravat tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei

analüüsi.

62. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldamise

ulatust silmas pidades seisukohal, et pooltel tekkinud menetluskulud tuleb jätta mõlema poole

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

kohtunik