2-20-5995/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5995

Tsiviilasi

Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Maire Armi (Arm) hagi SPC KINNISVARA

OÜ vastu pankrotivara tagasivõitmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tark Ehitus OÜ (pankrotis, registikood

12863976) pankrotihaldur Maire Arm

Kostja SPC KINNISVARA OÜ (endine SPC OÜ,

registrikood

12199001),

lepinguline

esindaja

Aleksei Smelov

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.01.2024, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tark Ehitus OÜ (pankrotis,

registrikood 12863976) ja SPC OÜ (registrikood 12199001) vahel 16.08.2018

sõlmitud notariaalne korteriomandite müügileping ja asjaõiguslepingud (nr

5068).

3. Kohustada SPC KINNISVARA OÜ-d (registrikood 12199001) andma

nõusolek(ud) (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistute, milliste

kinnistusraamatu registriosa numbrid on 12687602, 12687702 ja 12687802 ning

milliste teise jao omanikukannete kohaselt on SPC OÜ (registrikood 12199001)

viidatud kinnisasjade omanikuks, kustutamiseks ja uute omaniku kannete

tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse Tark

Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 12863976).

4. Asendada kohtuotsusega SPC KINNISVARA OÜ (registrikood 12199001)

tahteavaldused kinnistute, milliste kinnistusraamatu registriosa(de) numbrid on

12687602, 12687702 ja 12687802 omanikukannete kustutamiseks ja uue

omanikuna

Tark

Ehitus

OÜ

(pankrotis,

registrikood

12863976)

kinnistusraamatusse kandmiseks.

2(7)

5. Jätta jõusse Harju Maakohtu 23.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud kostja SPC KINNISVARA OÜ kanda.

7. Välja mõista SPC KINNISVARA OÜ-lt Tark Ehitus OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri Maire Arm kasuks menetluskulu 350 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) palub kohtule esitatud

hagis tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tark Ehitus OÜ (pankrotis, edaspidi

võlgnik) ja SPC OÜ (kostja) vahel 16.08.2018 sõlmitud notariaalne korteriomandite

müügileping ja asjaõiguslepingud); kohustada kostjat andma nõusolek(ud) kinnistute teise

jao omanikukannete kustutamiseks ja uute omaniku kannete tegemiseks, millega kantakse

kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse Tark Ehitus OÜ (pankrotis). Samuti palub

hageja asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega (kinnistute omandiõiguse kannete

tegemine).

2. Harju Maakohus kuulutas 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-17124 välja võlgniku

pankroti ning määras pankrotihalduriks vandeadvokaadi Maire Arm. Ajutine pankrotihaldur

nimetati võlgnikule 13.12.2018 määrusega. Võlgnik on 16.08.2018 sõlminud notariaalse

korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), millega ta võõrandas

kostjale vähem kui kaks kuud enne ajutise pankrotimenetluse algust võlgnikule kuulunud

järgmised korteriomandid: 1) Harjumaal Keila linnas Haapsalu mnt 1-9 asuva korteriomandi

(edaspidi korter nr 9); 2) Harjumaal Keila linnas Haapsalu mnt 1-10 asuva korteriomandi

(edaspidi korter 10) ning 3) Harju maakonnas Keila linnas Haapsalu mnt 1-11 asuva

korteriomandi (edaspidi korter 11). Kõik korteriomandid on kaaskoormatud hüpoteekidega

osaühingu Apollona kasuks. Lepingu sõlmimise ajal olid võlgniku ja kostja juhatuse

liikmeks, ainuosanikuks ja asutajaks üks ja sama füüsiline isik X. Seega oli sisuliselt tegemist

iseendaga tehtud tehinguga.

3. Lepingu kohaselt oli korteriomandite müügihinnaks 19 500 eurot, mis on võlgnikule

tasumata ning võlgnik ei ole kunagi kostjalt müügisumma tasumist nõudnud. Pooled leppisid

kokku, et korteriomanditel lasunud hüpoteegikanded jäävad kehtima ka pärast lepingu

sõlmimist. Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et lepingu sõlmimise ning võlgnikule

kuulunud ainsate varade võlgniku omandist väljaviimise põhjuseks oli päev enne lepingu

sõlmimist s.o. 15.08.2018 pankrotivõlausaldaja Haapsalu mnt 1 korteriühistu (edaspidi

pankrotivõlausaldaja) nõude esitamine majandamiskulude võlgnevuste, hooldustasude ja

viiviste tasumiseks summas 142 462,49 eurot. Võlgnik tegi võlausaldaja huve teadlikult

kahjustava tehingu iseendaga, eesmärgiga vältida kohustuste täitmist oma vara arvel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3(7)

4. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja vaidleb vastu

hagiavalduses kajastatud faktilistele asjaoludele ning kõigile hageja antud õiguslikele

hinnangutele.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). Poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

(TsMS § 231 lg 2). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest (TsMS § 231 lg 4).

7. Kohus selgitas 23.01.2024 toimunud kohtuistungil käesolevale vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 155-155 pöördel).

8. Hageja on esitanud kohtule nõude PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Alternatiivselt kui

kohus peaks leidma, et nõuet PankrS § 110 lg 2 alusel ei ole võimalik rahuldada, tugineb

hageja ka PankrS §-le 111, mis reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist.

9. Kohus tuvastab, et 13.12.2018 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks vandeadvokaadi Maire Arm (tl 15-16). Harju Maakohtu 11.10.2019

määrusega tsiviilasjas 2-18-17124 kuulutati välja võlgniku pankrot ning määrati

pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm (tl 9-14). Võlgnik ja kostja sõlmisid 16.08.2018

notariaalse korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), millega

võlgnik võõrandas võlgnikule kuulunud kolm korteriomandit kostjale: 1) Harjumaal Keila

linnas Haapsalu mnt 1-9 asuva korteriomandi (edaspidi korter nr 9); 2) Harjumaal Keila

linnas Haapsalu mnt 1-10 asuva korteriomandi (edaspidi korter 10) ning 3) Harju maakonnas

Keila linnas Haapsalu mnt 1-11 asuva korteriomand1 (edaspidi korter 11) (tl 17-23). Kõik

korteriomandid on kaaskoormatud hüpoteekidega osaühingu Apollona kasuks. Harju

Maakohus jättis 12.03.2021 määrusega Tark Ehitus (pankrotis) hagi Keila linn, Haapsalu mnt

1 korteriühistu vastu Tark Ehitus OÜ (pankrotis) (pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud

nõude tunnustamata jätmiseks rahuldamata (tl 161-165). Tallinna Ringkonnakohus jättis

11.11.2022 määrusega Harju Maakohtu 12.03.2021 kohtuotsuse muutmata (tl 166-169).

Harju Maakohtu 13.04.2023 määrusega kinnitati Tark Ehitus OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses pankrotihalduri pool esitatud jaotusettepanek ja tunnustati Keila linn,

Haapsalu mnt 1 KÜ nõuet summas 138 741,20 eurot (137 574,20 eurot II järgu nõudena ja

1167,00 eurot tingimusliku II järgu nõudena) (tl 159-160).

10. Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning

õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab

pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (PankrS § 35 lg 1 p 2).

Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest (PankrS

§ 118 lg 2). Harju Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 11.10.2019 kohtumäärusega.

Vastavalt on ajaline eeldus tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud ja käesolev hagi on

esitatud tähtaegselt.

11. Kohus tunnistab tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on

tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg

1). Kohus tunnistab tühiseks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate

huve (PankrS § 110 lg 1 p 2). Lepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada järgmised

eeldused: tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehing kahjustas

4(7)

võlausaldajate huve ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse

võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2).

12. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide

kahjustamise eeldust, vaid seda sätet saab kohaldada ainult siis, kui võlausaldajate huvide

kahjustamine on juba kindlaks tehtud (RKTKo 3-2-1-43-07 p 9). Samuti on Riigikohus

selgitanud, et tehingu tagasivõitmise eelduseks olev võlausaldajate huvide kahjustamine on

täidetud ka siis, kui kahjustatud on kas või ühe võlausaldaja huvid. Konkreetsete

võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik

teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlausaldajate

huvid võivad olla kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis

mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve, ning üldjuhul võib igasugune võlgniku vara

vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust

tagajärjest võlausaldajate huvidele (RKTKo 3-2-1-149-13 (p 41). PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel

kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida

tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada,

et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas

ulatuses (3-2-1-30-17, p. 13).

13. Kohus analüüsib, kas lepinguga kahjustati võlausaldaja huve.

13.1 Kohus tuvastas eelnevalt, et võlgnikul on üks võlausaldaja. Selleks on Keila, Haapsalu

mnt 1 KÜ, kelle nõude suuruseks on 138 741,20 eurot (137 574,20 eurot II järgu nõue ja

1167,00 eurot tingimuslik II järgu nõue) (tl 159-160).

Kohtule esitatud lepinguga on tõendatud, et kostja kohustus võlgnikule tasuma 19 500 eurot,

mida ei ole senini tasutud. Võlgnikule ei ole esitatud ühtegi nõudekirja, milles oleks

võlgnikult nõutud korteriomandite eest tasumist. Eelkõige on tehing Riigikohtu praktika

kohaselt võlausaldaja huve kahjustav, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna (RKTKo 3-2-1-113-

09). Hageja on tõendanud, et korteriomandid müüdi kostjale ca 45% turuhinnast soodsamalt.

Hagi esitamise ajal müüs võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik Y kostja nimel vaidlusaluseid

korteriomandeid koguhinnaga 35 500 eurot (tl 39-41). Seega on tõendatud, et

korteriomandite turuväärtus oli hagi esitamise ajal vähemalt 35 000 eurot ning sellest

tulenevalt ei oleks 19 500 euro suurune müügihind samuti turuhinnale vastav vastusooritus.

Võlausaldaja huvide kahjustamine seisnes vaidlusalusel juhul selles, et lepinguga võõrandati

võlgniku ainus realiseeritav vara peamise eesmärgiga vältida pankrotivõlausaldaja nõude

täitmist. Praegusel juhul on võlgnik müünud korteriomandid kostjale turutingimustest

erinevatel tingimustel, kuna võlgnik ei ole saanud korteriomandite omandiõiguse üleandmise

mitte mingisugust vastusooritust.

13.2 Pankrotivõlausaldaja huvide kahjustamise soovile viitab ka asjaolu, et leping sõlmiti

üks päev pärast nõude esitamist. Vaidlusalused korteriomandid oli võlgniku ainsaks

realiseeritavaks

varaks,

mille

realiseerimise

kaudu

oleks

olnud

võimalik

pankrotivõlausaldaja nõue kasvõi osaliselt rahuldada. Mistahes majandustegevuse ja ka muu

vara puudumist on võlgnik ise pankrotihaldurile oma 23.08.2019 vastuses kinnitanud (tl 42).

Seega on tõendatud, et lepingu sõlmimata jätmisel oleksid võlausaldaja nõuded saanud

rahuldatud märkimisväärselt suuremas ulatuses.

13.3 PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või

juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 2 p 6

kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on lg 2 punktides1-4 nimetatud isikute

sama paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda

võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule

lähedase isiku. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas

tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). PankrS § 110 lg 2 järgi tuleb

5(7)

eeldada, et tehingu teine pool teadis tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuivõrd

tehing tehti 6 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, saab eeldada võlausaldajate huvide

kahjustamisest teadmist. Samuti kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole

eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta

enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve.

13.4 Tõendamist on leidnud, et 16.08.2018 lepingu sõlmimise ajal olid võlgniku ja kostja

juhatuse liikmeks, osanikuks ja asutajaks üks ja sama füüsiline isik: X (isikukood

xxxxxxxxxxx) (tl 28-30). Võlgniku ja kostjate juhatuses olevate isikute ja mõlema isiku

ainuosanike täielikust kattuvusest tulenevalt on ilmne, et kostjale pidid olema teada asjaolud,

mis on tehingute tagasivõitmise aluseks. Kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kuna kostja

ainuosanik ja juhatuse liige oli müügitehingu ajal ka võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige.

Seega olukorras, kus pankrotivõlgnik ja kostja olid sisuliselt üks ja sama isik, kellele olid

lepingu sõlmimise ajaks teada pankrotivõlausaldaja nõue, kahjustas kostja vara võlgniku

omandist välja viies pankrotivõlausaldaja huve teadlikult. Lepingu sõlmimisega muutis

võlgnik end teadlikult maksejõuetuks ning kostja kui sisuliselt sama isik (X kaudu) teadis

seda. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et vaidlusalusel tehingutel puudus tegelikkuses

Tark Ehitus OÜ (pankrotis) ja kostja jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute

eesmärk oli võlausaldaja huvide kahjustamine.

13.5 Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtu hinnangul üheselt, et kõnealune leping sõlmiti

eesmärgiga teha Tark Ehitus OÜ (pankrotis) võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine

võimatuks või vähemalt raskemaks. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate huve on

kahjustatud teadlikult. Seega on täidetud ka PankrS § 110 lg 2 ja lg 3 eeldused. Kui tehing

on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine

pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2).

Käesoleval juhul on notariaalne korteriomandite müügileping ja asjaõigusleping sõlmitud

võlgniku ja kostja vahel 16.08.2018 (tl 17-23) ja ajutine pankrotihaldur nimetati võlgnikule

13.12.2018 määrusega (tl 15-16). Seega on leping sõlmitud PankrS § 110 lg 1 p‑s 2 nimetatud

ajavahemikul, so leping on sõlmitud vähem kui kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist).

Seega on leping pankrotivõlausaldajat kahjustav tehing, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne

ajutise halduri nimetamist, mistõttu tuleb tehing kehtetuks tunnistada. Kostja ei ole

tõendanud, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve.

13.6 Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kohus tunnistab

kehtetuks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 16.08.2018 sõlmitud notariaalse

korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud.

13.7 Vastavalt ei ole vaja analüüsida alternatiivnõuet PankrS § 111 lg 1 alusel.

14. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust.

Kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega

15. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud

tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga (PankrS § 119 lg

1). Kinnistu puhul on vajalik vastavalt hageja kandmine kinnistusraamatusse ja kostja

kustutamine kinnistusraamatust omanikuna, milleks on vajalik mõlema vastavasisuline

tahteavaldus KRS § 34¹ lg 1 järgi ja seda saab asendada KRS 34¹ lg 8 järgi jõustunud

kohtulahend. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti (KRS 34¹ lg 1). Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus (KRS 34¹ lg 8). Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

6(7)

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5).

16. Kuna kostja ei anna vabatahtlikult vastavasisulisi tahteavaldusi hageja kandmiseks

kinnistusraamatusse

vaidlusaluste

kinnistute

omanikuna

ja

kostja

kustutamiseks

kinnistusraamatust kinnistute omanikuna, siis on hageja kohustamisnõue põhjendatud.

Hagi tagamise abinõu kehtivus

17. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused

(TsMS § 442 lg 5).

18. Kohus rahuldas 23.04.2020 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras seada 1)

kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge kostjale kuuluva

korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-9, Keila, Harju maakond (registriosa numbriga

12687602) käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hageja kasuks; 2)

kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge SPC KINNISVARA

OÜ-le kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-10, Keila, Harju maakond

(registriosa number 12687702), käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hageja

kasuks ning seada kinnistusraamatu registriosa III jao esimesele vabale kohale keelumärge

SPC KINNISVARA OÜ-le kuuluva korteriomandi asukohaga Haapsalu mnt 1-11, Keila,

Harju maakond (registriosa number 12687802) käsutamise keelamiseks Tark Ehitus OÜ

(pankrotis) hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu 23.04.2020 hagi

tagamise määruse lõppjärelduses muutmata, täiendades selle põhjendusi.

19. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise

tagamiseks.

MENETLUSKULUD

20. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg

1). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma (TsMS § 139 lg 1). Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2).

22. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8).

23. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 350 eurot, so hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv on

seadusest tulenevalt vajalik kulu. Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse. Õigusabikulud

hagejal puuduvad. Seega on põhjendatud kulu riigilõivu kulu 350 eurot. Vastavalt tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 eurot.

24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

euro (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik