2-23-119086/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-119086

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2023 määrus kaja

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X 24. detsembri 2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

(registrikood

14529431),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Janar Urres

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 24. detsembri 2023 määruskaebus läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda.

3. Määrata Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks

eurot

(õigusabikulu)

ja

mõista

see

Xlt

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja.

4. Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks väljamõistetud

menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Keelduda X poolt 01. märtsil 2024 (dtl 668 – 682) ja 06. märtsil 2024 (dtl 696 – 771)

esitatud dokumentide asja materjali juurde võtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-119086

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 3881,71 euro saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.09.2023 esitas hageja Harju

Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.11.2022 sõlmitud

kliendilepingu alusel esitatud arvetest nr 23020100 ja nr 23030100 tuleneva võla koos sellelt

arvestatud lepingujärgse viivisega ning sissenõudmiskulu koos sellelt arvestatud seadusjärgse

viivisega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi 13.10.2023 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 3741,92 eurot, viivise 89,79 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ning viivise

põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (09.05.2023) kuni nõude tasumiseni

lepingujärgses määras 0,06% päevas ja viivise sissenõudmiskuludelt alates hagi esitamisest

kuni nõude tasumiseni seadusjärgses määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja riigilõivu 560 eurot ja

õigusabikulud 620 eurot koos viivisega.

3. Kostja esitas 02.12.2023 tagaseljaotsuse peale kaja.

4. Maakohus jättis 04.12.2023 kaja käiguta ja andis kostjale tähtaja 15.12.2023 järgmiste

puuduste kõrvaldamiseks: esitada allkirjastatult kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sealhulgas hagi vastus; tasuda riigilõiv kaja esitamiselt; esitada esindaja volitus ja

haridust tõendav diplom; välja tuua kostja elukoha andmed; vastuhagi esitamisel tasuda

riigilõiv ja tuua välja nõude kujunemine.

5. Maakohus keeldus 18.12.2023 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401

lg 2, § 416 lg-te 1 ja 2, § 221 lg 2, § 218 lg 1 p 2, § 338 lg 1 p 1 ning riigilõivuseaduse § 59

lg 19 alusel kaja menetlusse võtmisest, kuna kostja kajas esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

6. Kostja esitas 24.12.2024 esindaja vahendusel (Q e-postiaadressilt XXX) allkirjastamata

avalduse, mille kohus luges kostja poolt Harju Maakohtu 18.12.2023 määrusele esitatud

määruskaebuseks. Kaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuolus kostja 12.11.2023 saadetud

e-kirjaga, milles selgitati kõiki puuduseid. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et kostja on

väljaspool Eesti riiki elav välismaalane.

7. Maakohus jättis 05.01.2024 määrusega määruskaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja

15.01.2024 järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: tasuda riigilõiv määruskaebuselt; esitada

esindaja volitus ja haridust tõendav diplom; tuua välja kostja elukoha andmed; allkirjastada

kohtule esitatud dokumendid. Kohus selgitas kostjale, et kohtule esitatavad dokumendid tuleb

allkirjastada kas digitaalselt või omakäeliselt ja dokumendid on võimalik edastada nii e-postiga

hmktallinn.menetlus@kohus.ee kui ka postiga aadressile Lubja 4, Tallinn 10115, Eesti

2-23-119086

Vabariik. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et juhul kui kostja kasutab menetluses esindajat, siis

tuleb kohtule esitada esindaja esindusõigust tõendav dokument, milleks on TsMS § 211 lg 2

järgi volikiri ja TsMS § 218 lg 2 p 2 järgne haridust tõendav dokument. Lisaks selgitas

maakohus riigilõivu tasumisega seonduvat ja kostja kontaktandmete välja toomise kohustust.

8. Kostja esitas 13.01.2024 e-kirja, milles märkis, et esitab koopia advokaadikaardist ja kostja

antud

volikirjast.

E-kirjale

on

lisatud

manusena

koopia

advokaadikaardist

ja

menetlusdokument, millel on viide teisele tsiviilasjale (nr 2-23-121394). Volikirja kostja ei

esitanud.

9. Maakohus selgitas 15.01.2024 kirjas kostjale täiendavalt, et dokumendid tuleb esitada pdf-

formaadis digitaalselt allkirjastatuna e-toimiku või e-posti vahendusel. Kostja teatas vastusena

eeltoodule, et ta saab edastada dokumente ainult e-kirja teel, kuna tema Smart-ID on aegunud.

Selle kohta esitas kostja ka tõendi. 16.01.2024 kirjas selgitas maakohus, et kui kostjal ei ole

võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada, siis võib dokumendid allkirjastada käsitsi, sisse

skaneerida ja e-postiga saata. Kohus juhtis tähelepanu, et ka originaaldokumendid tuleb kohtule

edastada postiga või kulleriga.

10. Kostja esitas 17.01.2024 ja 20.01.2024 kostja esindaja poolt allkirjastatud dokumendid.

11. Maakohus jättis 23.01.2024 määrusega määruskaebuse uuesti käiguta ja määras kostjale

tähtaja riigilõivu tasumiseks. 24.01.2024 teatas kostja, et riigilõiv on tasutud.

12. Hageja esitas 15.02.2024 kohtu nõudel seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse

menetlusse võtmata või rahuldamata. Hageja leidis, et määruskaebuses esinevad jätkuvalt

puudused, mida kostja ei ole hoolimata kohtu põhjalikest selgitustest kõrvaldanud.

13. Maakohus jättis kostja 24.12.2023 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus on endiselt puudustega ja määras 23.02.2024 e-

kirjaga kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o eelkõige allkirjastatud 24.12.2023

määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas samas kirjas kostjale, et tema esindajana

tegutseval isikul ei ole Eestis õigust esindajana tegutseda ja kostjal on võimalik võtta endale

Eesti advokaat.

15. Kostja kinnitas 27.02.2024 vastuskirjas, et kirjale on lisatud kõik kostja poolt isiklikult

allkirjastatud menetlusdokumendid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja kui määruskaebus on menetlusse võetud ebaõigesti, jätab selle määrusega läbi

vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kostja ei ole

kõrvaldanud määruskaebuse menetlemist takistavat puudust.

17. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada järgmist. Tsiviilasja materjali kohaselt

toimetas maakohus menetlusdokumente kostjale kätte e-postiaadressi XXX kaudu. Samamoodi

on toiminud ka ringkonnakohus määruskaebemenetluses. TsMS § 3111 sätetest tulenevalt peab

kohus üldjuhul toimetama menetlusdokumendi kätte selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu (lg

2-23-119086

1), kuid kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks

kasutatavat

infosüsteemi,

võib

kohus

toimetada

saajale

menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil (lg 4). Kostja kinnitas 15.01.2024 e-

kirjas, et saab kohtule dokumente edastada ja neid vastu võtta üksnes e-posti vahendusel, kuna

tema Smart-ID on aegunud (vt dtl 390). TsMS § 3111 lg 5 järgi tuleb menetlusdokumendi

kättetoimetamisel lõikes 4 sätestatud korras dokumendi saajal kinnitada kirjalikult

menetlusdokumendi kättesaamist ning elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja

digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada

saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et

digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise

kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib

eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama

kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on

ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus

menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda

piisavaks ka juhul, kui see ei vasta samas paragrahvis sätestatud nõuetele, eelkõige

digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi

saatmisest, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama

menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud

et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Käesolevas tsiviilasjas ei ole

kostja esitanud e-postiaadressilt XXX digiallkirjastatud kinnitust dokumentide kättesaamise

kohta. TsMS §-st 3141 tulenevalt võib kohus lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks muu

hulgas teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või

muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja

menetlusosaliseks ka tsiviilasjas nr 2-22-8331, milles edastas 12.08.2022 kohtule samalt e-

postiaadressilt (XXX) digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Seega on tsiviilasjas nr 2-22-8331

tuvastatud, et e-postiaadressi XXX kasutav isik on kostja. Eeltoodust tulenevalt võis kohus

käesolevas tsiviilasjas TsMS § 3141 lg-le 2 ja lg 3 p-le 1 tuginedes saata kostjale

menetlusdokumendid viidatud e-postiaadressile.

18. TsMS § 637 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt ei võta kohus määruskaebust menetlusse,

kui asja läbivaatamist takistab määruskaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Menetlusosalise kohtule

esitatavas menetlusdokumendis, sh määruskaebuses, tuleb kooskõlas TsMS § 338 lg 1 p-ga 8

märkida muu hulgas menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul

digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336

sätestatule. Pädeva isiku allkirja puudumine määruskaebusel annab TsMS § 637 lg 2 ja § 659

järgi maakohtule aluse jätta määruskaebus menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule aluse jätta

määruskaebus TsMS § 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Seejuures ei saa kohtulahendi peale

esitatava kaebuse kohta kohaldada TsMS § 336 lg-t 4, mis võimaldab digiallkirjaga

varustamise nõudele mittevastava avalduse erandjuhtudel lugeda piisavaks, kuna kaebuse

esitamise kohta sätestab TsMS § 335 lg 2 erinormid (vt analoogia korras nt RKTKm

21.10.2013, 3-2-1-108-13, p 8; RKTKm 13.06.2012, 3-2-1-91-12, p 10).

19. Kuna määruskaebus oli allkirjastamata ja esitatud esindusõiguseta isiku poolt, määras

ringkonnakohus 23.02.2024 kirjaga kostjale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks uue

tähtaja. Ringkonnakohus selgitas kostjale, et määruskaebuse kostja nimel esitanud Egiptuse

advokaadil puudub advokatuuriseaduse (AdvS) § 74 järgi õigus kostjat Eestis esindada. AdvS

§ 74 järgi saab välisriigi advokaat esindada Eestis ainult juhul, kui ta on pärit Euroopa Liidu

liikmesriigist ja üksnes koos Eesti vandeadvokaadiga. Egiptus ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.

Ringkonnakohus selgitas seetõttu, et kohus saab kostja 24.12.2023 määruskaebust menetleda

2-23-119086

juhul, kui ta leiab endale Eestis tegutseva advokaadi, kes dokumendi allkirjastab või kui kostja

saadab kohtule omakäeliselt allkirjastatud 24.12.2023 määruskaebuse. Kolleegium märgib, et

määruskaebuse allkirjastamise kohustusele on kostja tähelepanu juhtinud menetluse käigus

korduvalt ka maakohus, muu hulgas 05.01.2024 puuduste kõrvaldamise määruses, samuti

15.01.2024 ja 16.01.2024 e-kirjades. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et puuduse kõrvaldamata

jätmisel võib kohus jätta 24.12.2023 määruskaebuse läbi vaatamata.

20. Kostja esitas vastusena ringkonnakohtu nõudele 27.02.2024 puuduste kõrvaldamise

avalduse, milles kinnitab, et Q on tema advokaat, kes on siiani allkirjastanud kõik

menetlusdokumendid. Lisaks märgib kostja, et e-kirjale on lisatud kõik kostja poolt isiklikult

allkirjastatud menetlusdokumendid.

21. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud allkirjastatud

määruskaebust. Kostja 27.02.2024 e-kirjale on küll lisatud kostja (ja tema Egiptuse esindaja)

poolt allkirjastatud dokumendid, kuid nende seas ei ole määruskaebust. Ringkonnakohus

selgitas kostjale, et tal tuleb allkirjastada just 24.12.2024 määruskaebus. Kostja ei ole seda

teinud. Samuti ei ole kostja kohut teavitanud, et teda esindaks Eestis tegutsev advokaat või

jurist. Seega ei ole kostja vaatamata kohtute korduvatele selgitustele menetlusdokumentide

allkirjastamise kohustuse kohta vorminõuetele vastavat määruskaebust esitanud. Eeltoodust

tulenevalt on kostja jätnud kohtu osundatud puuduse tähtaegselt (05.03.2024) kõrvaldamata ja

määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2, § 637 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) ja § 340¹ lg 2 alusel

jätta läbi vaatamata.

22. Kostja esitas 01.03.2024 asja materjali juurde tema poolt kohtutäitur Elin Vilippusele

adresseeritud inglisekeelse kirja, mille manuses oli ka Pensionikeskusega peetud kirjavahetus

(dtl 668 – 682). Kirjad puudutavad teisest pensionisambast tehtavate väljamaksete

kinnipidamist kohtutäituri poolt. Lisaks esitas kostja 06.03.2024 kohtule inglisekeelse teate

selle kohta, et kohtutäitur on teise samba väljamakse arestinud, kuigi menetlus käesolevas

tsiviilasjas ei ole lõppenud. Kostja soovib, et kohtutäitur kannaks raha kostja arvelduskontole,

et vältida rahvusvahelise vaidluse eskaleerumist. Kiri on adresseeritud ka kohtutäiturile ja

sellele on lisatud kirjavahetus kohtutäituri büroo ja Pensionikeskusega. Samal päeval saatis

kostja oma esindajale inglisekeelse kirja, mille adresseeris ka kohtule, Välisministeeriumile ja

Egiptuse saatkonnale ja milles palus kaevata edasi kostja lapsi puudutava kohtumääruse. Kirjale

on lisatud tõendid viitega kohtuasjale nr 2-23-121394, samuti Tallinna Ringkonnakohtu

29.02.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-831 (dtl 696 – 771). Ringkonnakohus märgib, et kuigi

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid, ei oma kostja esitatu käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kohus keeldub seetõttu

nende asja materjali juurde võtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Tõendite elektroonilise

esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

23. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 (koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659) alusel määruskaebuse

esitaja, s.o kostja kanda.

24. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks

suuruseks õigusabikulu 1275 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud

õigusabi kokku 7 tunni 5 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot (ilma käibemaksuta).

Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: tutvumine kostja kaja, määruskaebuse ning

2-23-119086

05.12.2023, 13.01, 15.01, 17.01 ja 20.01.2024 esitatud menetlusdokumentidega (1 tund

30 minutit); määruskaebuse ja kaja osas seisukoha koostamine (4 tundi); kostja 27.02.2024

menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine (15 minutit); menetluskulude nimekirja

koostamine (20 minutit). Lisaks taotleb hageja prognooskuludena vastaspoole kuludele

vastuväite esitamise (30 minutit) ja kohtulahendiga tutvumise (30 minutit) kulude hüvitamist.

Taotluses on selgitatud, et prognooskulud on vajalikud ja põhjendatud kulud, mis tekivad pärast

kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega. Kui hageja vastavat toimingut ei

tee (nt ei esita teise poole menetluskuludele vastuväidet), palub ta jätta taotluse vastava osa

tähelepanuta. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväidet ei esitanud.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal kostja kaja ja

määruskaebusega tutvumisele ning nende osas seisukoha koostamisele ligikaudu 5 tundi

30 minutit. Arvestades kostja kaja ja määruskaebuse ning hageja esitatud seisukoha sisu ja

mahtu, ei olnud mõistlik ega põhjendatud neile toimingutele kulutada üle 3 töötunni. Seejuures

võtab kohus arvesse, et kajal ja määruskaebusel on küll mitmeid lisasid, kuid need ei vajanud

sisulist õiguslikku analüüsi. Kaja ja määruskaebus ise on sisuliselt üheleheküljelised ja ei ole

faktiliselt või õiguslikult keerukad. Dokumentidega tutvumise ajakulu sisaldab ka kostja

05.12.2023, 13.01, 15.01, 17.01 ja 20.01.2024 esitatud menetlusdokumentidega tutvumist.

Arvestades, et viidatute näol ei ole tegemist sisuliste menetlusdokumentide, vaid üksnes e-

kirjadega, ei saa nendega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada üle 10 minuti.

Seega peab ringkonnakohus eelviidatud toimingute ajakulu (5 tundi 30 minutit) mõistlikuks ja

põhjendatuks kokku 3 tunni 10 minuti ulatuses.

27. Kostja 27.02.2024 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumise ajakulu 15 minutit ning

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on mõistlik ja põhjendatud ning

kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

28. Hageja taotleb prognoositavate kuludena ka vastaspoole menetluskuludele vastuväite

esitamise (30 minutit) ja kohtulahendiga tutvumise (30 minutit) ajakulu hüvitamist. Arvestades,

et hageja esitas 06.03.2024 kostja menetluskuludele vastuväite, on tegemist hüvitatava

menetluskuluga. Dokumendi sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise põhjendatud ajakulu

20 minutit. Kohtulahendiga tutvumise ajakulu osas märgib aga kolleegium, et

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele

hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud (14.04.2021 RKTKo, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga

tutvumise ajakulu on seetõttu üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi

peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi

puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks

TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

29. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja

esindamisel määruskaebemenetluses kokku 4 tundi ja 5 minutit (3 tundi 10 minutit + 15 minutit

+ 20 minutit + 20 minutit).

2-23-119086

30. Hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasumäär 180 eurot (ilma käibemaksuta) on

kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning ka Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja

põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19).

31. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 735 eurot (4 tundi

5 minutit × 180 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

32. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb

märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)