3-24-335/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Reelika Lind, Daimar Liiv ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number 3-24-335

Haldusasi

X. X., Y. Y.i, I. Y.i ja I. X.

kaebused

Vabariigi

Valitsuse

25.01.2024 korralduse nr 16 tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja –

X. X.,

volitatud

esindajad

vandeadvokaadid Paul Keres ja Karl Kask

Kaebajad – Y. Y., I. Y. ja I. X., volitatud esindaja advokaat

Helen Hääl

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu),

volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaisa Jakobsoo ja

Martin Triipan

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X., Y. Y.i, I. Y.i ja I. X. kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2024 (kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 4521 lg 4).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 04.01.2023 Eesti Vabariigile

taotluse Eesti kodaniku X. X. (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. Kaebaja suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus ja talle on Washingtoni osariigi läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt

esitatud 27.10.2022 asjas nr XXXX-XXX RSL süüdistus. Washingtoni osariigi läänepiirkonna

kohus väljastas kaebaja suhtes 27.10.2022 vahistamismääruse XXXX-XXX-1RSL, mis on

3-24-335

2(49)

kehtiv ja täitmisele kuuluv. Süüdistusakti (dtl 358) kohaselt süüdistatakse kaebajat kuritegelikus

kokkuleppes elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18.

jaotise § 1349, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; elektroonilises

kelmuses, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest on ette nähtud

karistuseks kuni 20-aastane vangistus; kuritegelikus kokkuleppes rahapesu toimepanekuks,

rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest on ette nähtud karistuseks kuni

20-aastane vangistus. Süüdistusakti kohaselt reklaamisid kaebaja jt kaasosalised vähemalt alates

2013. a detsembrist ja vähemalt kuni 2022. a augustini hulganisti kelmuslikke

investeerimispakkumisi, mis olid seotud virtuaalrahaga. Nende investeerimispakkumiste abil

veensid süüdistatavad investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi

läänepiirkonnast, investeerima ja ostma virtuaalrahaga seotud tooteid ja teenuseid, tuginedes

süüdistatavate oluliselt vääratele ja pettuslikele ettekäänetele, väidetele ja lubadustele. Kokku

veensid kaebaja jt kaasosalised petuskeemi ja kelmuse abil sadu tuhandeid ohvreid kandma

kokku üle 550 miljoni dollari süüdistatavate omanduses ja kontrolli all olevatele kontodele.

Kaebaja jt kaasosalised kasutasid täiendavaid vääraid ja pettuslikke väiteid, võltsisid dokumente

ning kandsid pettuse teel kõrvale suure osa investorite rahast. Nimelt paigutasid nad ohvritelt

pettuse teel saadud raha keerulisse varifirmade, pangakontode, virtuaalvarade teenuste

pakkujate ja virtuaalvääringute rahakottide rägastikku, mis olid kõik nende omanduses ja

kontrolli all, otseselt või kaudselt. Lisaks koostasid nad võltsdokumente ja esitasid need

finantsasutustele, et selgitada ebaseaduslikku rahaliikumist ning varjata sellise raha olemust,

asukohta, päritolu, omanikke ja kontrollijaid.

2. Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (dtl 248)

kaebaja väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30.06.2023 määrusega (dtl 270) kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 30.06.2023.

Kaebaja viibib Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 määruse alusel elektroonilise valve all kuni

20.05.2024.

3. Vabariigi Valitsus (vastustaja) andis 07.09.2023 korraldusega nr 227 (dtl 324) KrMS §

452 lg 1 ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise

väljaandmislepingu1 (väljaandmisleping) art 2 alusel kaebaja USA-le välja õigusega süüdistada

teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti Vabariigile esitatud

väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises.

Kaebaja ning tema elukaaslane Y. Y., poeg I. X. ja kasutütar I. Y. (kaebaja perekond) esitasid

Tallinna Halduskohtule kaebused vastustaja 07.09.2023 korralduse tühistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.11.2023 otsusega asjas nr 3-23-2038 (dtl 23) kaebajate

apellatsioonkaebused ja tühistas vastustaja 07.09.2023 korralduse. Ringkonnakohtu otsus

jõustus 12.12.2023.

4. Vastustaja otsustas 25.01.2024 korraldusega nr 16 (dtl 293) anda kaebaja USA-le välja

õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti

Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude

toimepanemises.

Kaebajat

ei

saa

ilma

Eesti

Vabariigi

valitsuse

nõusolekuta

kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12748811.

3-24-335

3(49)

kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ning millega seoses luges

Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Põhjendused:

4.1.

Kaebaja väljaandmise üldtingimus on väljaandmislepingu art 2 lg 1 ja KrMS § 439 lg 1

mõttes täidetud. Kaebajat süüdistatakse USA-s osalemises kelmuses ja kuritegelikus

kokkuleppes rahapesu eesmärgil. USA väljaandmistaotluses nimetatud teod on kuritegudeks ka

Eestis ja Harju Maakohus kvalifitseeris need karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 3, 4, 5,

§ 211 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Need on karistatavad nii USA-s kui ka Eestis üle

1aastase vangistusega. Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kaebaja väljaandmise

USA-le õiguslikult lubatavaks ega tuvastanud asjaolusid, mis KrMS § 436 lg 1 p-de 1-3 kohaselt

välistaks rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö või KrMS § 440 kohaselt välistaks või

piiraks isiku väljaandmist. Ka vastustaja ei tuvastanud viidatud sätetest tulenevaid

väljaandmisest keeldumise aluseid. Väljaandmise aluseks olevad kuriteod ei ole poliitilised ega

sõjaväelised ega ole USA-s karistatavad surmanuhtlusega. Kaebajat ei ole Eestis samas

süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud ning kuriteo aegumistähtaeg ei ole Eesti ega

USA seaduste alusel möödunud ja amnestiaakt ei välista karistuse kohaldamist. Kaebaja

väljaandmine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve.

Puudub alus arvata, et abi taotletakse kaebaja süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi,

rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamist pärast või isiku seisund võiks nimetatud põhjustel

halveneda. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on

nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad

karistused kui Eestis. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti

kodanikke

maksimaalmääradega

karistatud.

Prokuröridele

teadaolevalt

määratakse

majanduskuritegude eest süüdi mõistetavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ja karistust

võidakse hea käitumise korral umbes 15% ulatuses vähendada. Samuti on võimalik taotleda

vabastamist erakorraliste ja kaalukate asjaolude, nt tõsise terviseseisundi tõttu. Puudub alus

eeldada, et kaebajale mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti

karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või muu

ebainimlik ja alandav kohtlemine.

4.2.

Väljaandmine riivab kaebaja põhiõigusi – õigust vabadusele ja isikupuutumatusele (PS

§ 20, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5), vabale eneseteostusele

(PS § 19) ning perekonnaelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8). Samuti võib see riivata tema

õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õiglasele kohtumenetluses ja kaitsja abile (PS §-d 15 ja

21, EIÕK art 6). Põhiõigusi on lubatud piirata kooskõlas PS-iga (PS § 11). PS § 36 võimaldab

Eesti kodaniku välisriigile välja anda välislepingus ettenähtud juhtudel ning välislepingus ja

seaduses sätestatud korras. Antud juhul on välislepingus ja KrMS-is sätestatud eeldused

väljaandmiseks täidetud ja seda välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. PS § 13

realiseerimise garantii on, et kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta

kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest.

Süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral on kaebajal võimalik taotleda USA-s

mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas on mitmeid isikuid, sh

kaebaja võimaliku karistusega sarnase karistuse mõistmise korral, USA-st Eestile karistuse

kandmiseks üle antud. Vastustaja on seisukohal, et väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub

üles sellega kaasneva negatiivse mõju isiku põhiõigustele ja väljaandmine vastab PS-ist

tulenevatele põhiõiguste kaitse sisulistele nõuetele. Seega on kaebaja põhiõiguste riive PS-i,

väljaandmislepingu ja KrMS-i alusel lubatav.

3-24-335

4(49)

4.3.

Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada

kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul

territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti

Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase

koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA avaliku korra ja seal viibivate isikute õiguste ja

vabaduste kaitseks kriminaalmenetluse läbiviimisele. Selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigile

ka Euroopa Liidu (EL) ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust 2 . Rahvusvahelise

kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid

see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Rahvusvaheline

kriminaalmenetlusalane koostöö USA-ga võimaldab ka Eestil taotleda samadel alustel siinsete

üldiste huvide ja isikute kaitseks isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Sellest

lähtuvalt

on

väljaandmiskohustuse

täitmisest

keeldumise

alused

piiratud

üksnes

väljaandmislepingus

nimetatud

alustega

või

väljaantava

isiku

põhiõiguste

riive

ebaproportsionaalsuse korral. Seega on kaebaja väljaandmisel Eesti ja EL-i õiguse alusel

legitiimne eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada

demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Tema väljaandmine on vajalik nii avaliku

korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (õigusrahu taastamiseks ja kannatanutele

kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise

toimepanemise ärahoidmiseks). Seejuures saab väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel

arvestada legitiimse eesmärgina ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist

väljaandmist taotleva riigi ees.

4.4.

Väljaandmine on sobiv ja vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Prokuratuur

on kinnitanud, et kaebaja väljaandmisel tema suhtes Eesti alustatud kriminaalmenetlus

lõpetatakse. Prokuratuuri sellekohase otsuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja

pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Samas ei välistaks Eestis kriminaalmenetluse

jätkumine kaebaja väljaandmist. Väljaandmist välistab see, kui kaebaja suhtes on Eestis samas

süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või lõpetatud. Vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja välja andmata jätmine kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlusel sisuliselt

põhjendatud ega võimalik. Vastustajal ei ole väljaandmislepingust ega väljaandmistaotlusest

tulenevalt alust kahelda USA jurisdiktsioonis ning sellest tulenevas huvis oma riigi avaliku

korra ja selles riigis viibivate isikute kaitseks toimuva kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Samuti

on eeldatav, et USA õiguskaitseasutustel on olemas piisavad võimalused ja ressursid sellises

mahukas

ja

keerulises

kriminaalmenetluses

kõigi

menetluses

oluliste

asjaolude

väljaselgitamiseks ja kõigi asjassepuutuvate isikute õiguste kaitse tagamiseks. Eestis

toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi

ühiskonnas õigusrahu taastamine, mistõttu ei saa osutatud eesmärke tõhusalt tagada Eestis

kriminaalmenetluse läbiviimisega. Vastustajale teadaolevalt ei ole väidetava kuriteo kannatanud

ja selliste kuritegudega tekitatud kahju domineerivalt seotud Eestiga, mis paratamatult ka

raskendaks praktilist menetlust ja seeläbi tõe tuvastamist Eestis. Kaebajal ei ole PS-i ega EIÕK-

i alusel õigust nõuda, et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis.

4.5.

Kaebaja väljaandmine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et

see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kaebajal on

kohustus taluda tema suhtes välisriigis läbiviidavat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat

põhiõiguste riivet. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab demokraatlikes

ühiskondades tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele (PS § 15, EIÕK art 6).

Vastustajal ei ole alust kahelda USA-s kui õigusriigis ja selles, et väljaandmisel on kaebaja õigus

õiglasele kohtumenetlusele põhimõtteliselt tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis tema suhtes

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A22003A0719%2801%29.

3-24-335

5(49)

läbiviidava kriminaalmenetluse puhul. Selles on kokku lepitud väljaandmislepingus. Kaebaja

väljaandmisel on mh tagatud PS §-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse 6.

parandus). Piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist ei kujuta

endast nimetatud kaitseõiguse riivet, kui riigis on tagatud võimalus taotleda kaitsja määramist

riigi õigusabi korras. Ka Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisel oleks kaebajat võinud oodata

vangistus. Arvestades, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime

pandud Eestist väljaspool, sh USA-s, pidi isikule olema ette nähtav, et ka kriminaalmenetlus

võib toimuda Eestist väljaspool. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu

õigus. Selle õiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on avalik huvi õigusrahu taastamiseks,

kannatanutele hüvitiste määramiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et

väljaandmise korral on viidatud põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega

intensiivsem, kuid kaebaja vabaduse piiramist ja ajutist eemalolekut lähedastest ei saa pidada

ebaproportsionaalseks riiveks. Laste ja vanemate õigused ja kohustused (PS § 27 lg-d 3 ja 5) ei

ole absoluutsed ega võimalda vabaneda kriminaalmenetlusest välismaal. Laste huvide esikohale

seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha,

kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks.

Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on piisavalt rahalisi vahendeid

pereliikme välisriigis külastamiseks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema

lähedastega suhtlemist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt rõhutanud, et

perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub väljaandmisega taotletava legitiimse

eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei

ole. Kaebaja vabadusõiguse riiveks on olemas PS § 20 lg 2 p-st 6 tulenev õigustus. Vaba

eneseteostus ei ole absoluutne ning selle teostamisel tuleb arvestada ja austada teiste inimeste

õiguste ja vabadustega ning järgida seadust. Seega on kaebaja põhiõiguste riive

proportsionaalne. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise asendamine elektroonilise

valvega või kautsjoni vastu võimalik. Seetõttu ei ole välistatud, et kaebaja väljaandmisega ei

kaasne kohtumenetluse perioodil pikemaajalist vabaduse võtmist või vähemasti mitte selle

kõige intensiivsemas mõttes. Kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus võib lõppeda ka

õigeksmõistmisega. Samuti on tal süüdimõistva otsuse korral võimalik taotleda karistuse

kandmist Eestis.

4.6.

USA kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja

kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava, julma või inimväärikust alandava

kohtlemise ega diskrimineerimise keelu rikkumist ega ülemäärast õiguse tervise kaitsele, õiguse

õiglasele kohtumenetluse ja kaitsja abile ning õiguse perekonnaelu puutumatusele riivet.

Justiitsministeerium küsis uuendatud menetluse raames USA justiitsministeeriumilt infot

kinnipidamistingimuste kohta USA kinnipidamisasutustes (sh nii eeluurimise ajal kui ka pärast

süüdimõistmist). Täiendavalt tegi Indrek Tibar (justiitsküsimuste nõunik Eesti Vabariigi

Suursaatkonna juures Washingtonis) eeluurimisvanglas FDC SeaTac kohapealse vaatluse

kinnipidamistingimuste väljaselgitamiseks ja hindamiseks. Saadud infost nähtub, et kaebaja

väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada

väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub alus kahelda USA-s läbiviidavad

kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes. Vastustajale ei ole menetluse

jooksul teatavaks saanud andmeid, mis lubaksid eeldada ebainimlikke või inimväärikust

alandavate

tingimuste

esinemist

kinnipidamisasutustes

või

ohu

esinemist

seoses

diskrimineerimisega. Kaebaja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud usaldusväärseid tõendeid.

Vastustaja ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks kõige raskemaid tagajärgi

ja stsenaariume. Eesti Vabariik saab kaitsta väljaantavat isikut üksnes selliste väljaandmisega

kaasnevate PS-i ja EIÕK-i rikkumiste eest, mis on riigile väljaandmismenetlust läbi viies

3-24-335

6(49)

ettenähtavad. EIK on rõhutanud, et EIÕK art 1 ei saa lugeda selliselt, et see õigustab põhimõtet,

mille kohaselt, hoolimata väljaandmiskohustusest, riik võiks jätta isiku välja andmata, kui ta ei

ole veendunud, et teda ootavad tingimused sihtriigis ei ole täielikult kooskõlas kõikide EIÕK-i

kaitsemeetmetega. EIÕK ja eriti selle art 3 kohaldamisala kindlaksmääramisel ei saa ignoreerida

väljaandmise kasulikku eesmärki takistada tagaotsitavatel kurjategijatel õigusemõistmisest

kõrvale hiilida.

4.7.

USA justiitsministeeriumi 04.12.2023, 08.12.2023 ja 08.01.2024 selgituste kohaselt

majutatakse süüdistatavad enne süüdimõistmist kinnipidamisasutuses FDC SeaTac ning pärast

süüdimõistmist Föderaalse Vanglaameti (BOP) asutuses. Kaebaja poolt esitatud Maureen P.

Bairdi arvamus ei ole asjakohane tõend, sest see käib New Yorki piirkonnas asunud

paranduskeskuse tingimuste kohta, mis ei puutu kaebajasse. Ühe praeguseks suletud

kinnipidamiskoha

tingimused

ei

anna

alust

väita,

justkui

valitseksid

kõikides

kinnipidamiskohtades samaväärsed halvad tingimused. Keskuse sulgemine kinnitab probleemi

suurust kitsalt selles keskuses. On loogiline, et vanglasüsteemid ka õigusriikides on pidevas

arengus.

4.8.

USA selgituste kohaselt on kõikides BOP kinnipidamisasutustes olemas vaba aja

osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse

kinnipeetavad suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalli- ja

pesapalliväljakud ning treeningvarustus. FDC SeaTacis on olemas vabas õhus vaba aja veetmise

ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist.

Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on kasutada erinevaid

spordivahendeid.

4.9.

USA selgituste kohaselt on igas kinnipidamisasutuses olemas haridusosakond koos

raamatukoguga. Kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks

füüsilise tegevuse ja heaolu programme. Samuti on kinnipidamisasutustes olemas huvitegevuse

programmid, mis võivad asutuseti erineda ja hõlmata nt maalimist, nahatööd, kunsti ja

keraamikat. FDC SeaTac üksustes on saadaval erinevad raamatud, kaardid, pusled ja mängud.

Samuti on olemas televiisorid ning ligipääs tahvelarvutitele ja MP3 mängijatele.

4.10. USA selgituste kohaselt on enamikus BOP-i kinnipidamisasutustes kinnipeetavatel

vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. Tõenäoliselt liigitatakse kaebaja madala

turvalisusastmega kinnipeetavaks, millisel juhul paigutatakse ta avatud ühiselamuga või

boksilaadsega majutusasutuga kinnipidamisasutusse. BOP-i arvates on ebatõenäoline, et

kaebaja paigutatakse kinnipidamisasutusse, kus tal on vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi. FDC

SeaTac kambrites on igal kinnipeetaval rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi kambri kohta. Kõikides

kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele ette nähtud privaatne duši all käimine ja riietumine.

16-tunnise kambrivälise aja jooksul on kinnipeetavatel võimalik kasutada ka privaatseid

tualette. Kambri öise sulgemise ajal on kinnipeetavatel võimalik kasutada avatud tualettpotti,

mis asub kambris.

4.11. USA selgituste kohaselt on BOP-i kinnipidamisasutused ohutud ja seal on

tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist, hambaravi ja vaimse tervise alast abi ning

mille raames osutavad tervishoiuteenuseid nii arstid, psühhiaatrid, õed, arsti assistendid,

raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid kui ka farmatseudid. Lisaks täiendavad BOP-i

tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad. Vajaduse konsulteeritakse

kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse. BOP-il on

lisaks 7 föderaalset tervisekeskust, mis osutavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. BOP-is

on üle 600 doktoritasemel psühholoogi ja üle 650 tervise ja uimastite tarvitamise spetsialisti

ning kinnipeetavatel on võimalik saada hulgaliselt erinevaid teenuseid ja teraapiaid, vajadusel

3-24-335

7(49)

määravad psühhiaatrid ravimeid. Spetsiifilise meditsiinilise vajaduse korral võimaldatakse

kinnipeetavale sobiva abi saamine. BOP-i toiduprogramm võimaldab ka meditsiinilistele

näidustustele vastavaid toiduplaane ja dieete. Etteulatuvalt ei ole võimalik kindlaks teha, kui

mitu korda aastas toimuksid kaebaja gastroskoopiad, kuid kinnitati, et BOP tagab vajalikud

tervishoiuteenused, sh ennetavad teenused ja läbivaatused. Indrek Tibari poolt kohapealse

kontrolli käigus tuvastatud infost nähtub, et gastroskoopilised uuringud on üks tavalisematest

protseduuridest, mida kinnipidamisasutuses tehakse. Kinnipeetaval on võimalik kogu oma

varasem haiguslugu ja informatsioon tervisliku seisundi kohta anda üle kinnipidamisasutuse

meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse asutuses ja vajaduse korral

alustatakse ka uusi.

4.12. USA

selgituse

kohaselt

ei

ole

teada

ühtegi

BOP-i

kinnipidamisasutuste

diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid.

Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute vastu, kes on pannud toime

finantskuritegusid. BOP püüab kaitsta kinnipeetavaid igasuguse vägivalla eest ning kõik

tõstatatud

ohutuse

ja

turvalisusega

seotud

probleemid

edastatakse

uurimiseks

kinnipidamisasutuse eriuurimisosakonnale. Ohu uurimise ajaks on võimalik kinnipeetav

paigutada erimajutusüksusesse. Samuti on olemas süsteem vägivallategude toimepanijate

vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni

kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja

inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal

tasemel. FDC SeaTacis on 4,5 kinnipeetava kohta üks töötaja. Ohuprobleemidest on võimalik

teavitada eriuurimisüksust, samuti on võimalik ohukahtluse korral kinnipeetava eraldi

majutamine tema turvalisuse tagamiseks. Varasemas menetluses esitatud Janet Perdue ja

Maureen Bairdi arvamuses väljatoodu on käsitletav pigem nende arvamuse ja hinnanguna.

Arvamuses viidatakse diskrimineerimise osas vaid üldistele asjaoludele ning põhjendamata ja

tõendamata eeldustele, mis ei anna kuidagi alust väita diskrimineerimise massilist esinemist

USA vanglates. Pelgalt viide Ukraina sõjale ei anna alust väita, et vanglates esineb

diskrimineerimise oht. Tegemist on üldiste tähelepanekutega, mis on samaväärselt kehtivad ka

Eesti kohta. On küll õige, et põhimõttelisel tasemel ei olegi võimalik absoluutselt välistada

probleemide ilmnemist igal üksikjuhtumil. Sealjuures ei käi see vaid USA, vaid kõikide riikide

vanglate kohta. Samal ajal puuduvad aga põhjused ja tõendid eeldamaks diskrimineerimise

tegelikku ja süsteemset esinemist või selle esinemise suuremat ohtu USA vanglates.

4.13. USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja

seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgus, värske õhk, tervislik toitumine (sh

meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides BOP-i

kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas

kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vana aja veetmine, koolitunnid, usulised

tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest. 4.14.

Kaebaja esitas halduskohtumenetluses tõendina Mark Allenbaugh arvamuse, milles tuuakse

välja, et oodatav eluiga väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta. Viidatud

arvamus põhineb alusandmetel, mis on pärit 2004. a-st ja 2013. a-st ehk praeguseks on tegu 10-

20 aastat vanade andmetega. Lisaks käsitles 2004. a uuring vanurite, krooniliste haigete ja

surmavalt haigete isikute vajadusi ja tervishoidu. Mh ongi selle töö eesmärk olnud probleemide

tuvastamine ja analüüsimine ning võimalike lahenduste leidmine. Põhjendamatu on väita, et 20

aasta vanune hinnang kitsa ringi kinnipeetavate eluea kohta on praegusel juhul kohane

järelduste tegemiseks. Teise alusmaterjalina on viidatud 2013. a-l avaldatud piiratud

uurimistööle, mis käsitles vanglakaristuse mõju elueale, kasutades alusandmetena 1989.2003. a

andmeid. Uuringust nähtuvalt mõjutavad eluiga ja selle võimalikku vähenemist väga mitmed

erinevad tegurid ning uuring jõudis lõppastmes seisukohale, et tegemist on valdkonnaga, mis

3-24-335

8(49)

vajab täiendavat uurimist. Uuringust ei ole võimalik teha järeldust, et kõikide kinnipeetavate

puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud viisil.

4.15. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses FDC SeaTac õigus

kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas. Külastusajad on tööpäeviti kl 08:00-18:00

ja nädalavahetustel kl 08:00-14:00. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastuste arv ei ole

piiratud. Juhendi kohaselt tagatakse advokaadiga kohtumine privaatses ruumis või selle

puudumisel külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Kinnipeetavatel on igas

majutusüksuses

olevate

arvutite

kaudu

juurdepääs

ulatuslikule

elektroonilisele

õigusraamatukogule. Terminale saab kasutada päevasel kambrivälisel ajal, mis kestab ligikaudu

kl 06:00-21:00. Majutusüksuse ja advokaadi-kliendi kohtumisruumides on eraldi arvutid

elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks.

4.16. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh

välismaal asuvate pereliikmetega. BOP annab igale kinnipeetavale 300 minutit telefoniga

rääkimise aega kuus. Igas majutusüksuses on mitu telefoni. Samuti on võimalik kasutada

turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on

ka posti saata. Samuti kasutavad BOP-i asutused üha rohkem videokülastustehnoloogiat. FDC

SeaTacis võivad taustakontrolli läbinud lähisugulased, perekond, sh lapsed kinnipeetavat

külastada nädalavahetusel kuni 2 h. Pikemate külastuskäiku kohta on võimalik teha taotlus ja

iga taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. Erivisiite võimaldatakse regulaarselt, nt lubades

külastusi lähikontaktidega, kes ei ole rangelt lühisugulased, või lubades pikemaid külastusi, kui

isikud on sõitnud kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt. 4.17. Kinnipeetavatel on igal

hetkel võimalik pöörduda kaebusega BOP-i personali poole. Vanglaülem, tema asetäitjad ja

kaplan käivad iga päev kõikides üksustes, et arutada vahetult probleeme kõikide asjast huvitatud

kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on olemas arvutid, mis võimaldavad kinnipeetavatel

kirjutada oma küsimuste või probleemide korral kinnipidamisasutusele. Lisaks on arvutites

BOP-i rakendused, mille kaudu on võimalik taotleda arstivisiiti, tellida retsepti jne. Kui

probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu võimalik lahendada, on BOP-is võimalik

õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mis

on omakorda võimalik edasi kaevata regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse.

Samuti võivad kinnipeetavad taotleda õiguskaitset föderaalkohtutes. FDC SeaTacis on

kinnipeetavatel samuti võimalus esitada kaebus kõigepealt oma üksuse personalile, seejärel

vanglaülemale ametlik kaebus ja kui kinnipeetav ei ole vastusega rahul, on võimalik

vanglaülema vastus edasi kaevata.

4.18. Vastustaja ei ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute õigused

vahistamise

või

süüdimõistmise

korral

suuremal

määral

riivatud

kui

Eesti

kinnipidamisasutustes.

Mõned

kitsaskohad

teatud

üksikteemades

või

üksikutes

kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise

riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka avalikkusele

kättesaadavatest usaldusväärsetest, täpsetest ja kaasaegsetest andmetest, sh rahvusvaheliste

kohtute otsustest, väljaandmistaotluse esitanud kolmanda riigi kohtute otsustest ning Euroopa

Nõukogu organite poolt või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteemis tehtud

otsustest ja koostatud aruannetest võimalik järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt

ei vastaks Eesti kodanikule pakutavate põhiõiguste kaitse nõuetele. Kaebaja viidatud EIK-i

lahendid puudutavad kinnipidamistingimusi Rumeenias ja Hiinas. USA kinnipidamistingimusi

on EIK pidanud kooskõlas olevaks EIÕK art 3 nõuetega. Euroopa Kohus (EK) on

loovutamismenetlusega seonduvas kohtupraktikas leidnud, et loovutamist otsustavate

õigusasutuste kohustus kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis neis kinnipidamisasutustes,

kuhu kõnealune isik võidakse vanglakaristust kandma paigutada, oleks ilmselgelt ülemäärane.

3-24-335

9(49)

Lisaks on sellist kontrolli võimatu teha loovutamismenetluse jaoks sätestatud lühikeste

tähtaegade jooksul. Niisugune kontroll lükkaks isiku üleandmise olulisel määral edasi ja võtaks

loovutamismenetluse süsteemilt kogu selle soovitava toime. Vastustaja on hinnanud

kinnipidamistingimusi FDC SeaTacis ning kogutud tõenditest nähtuvalt on tagatud inimväärsed

ja inimväärikust tagavad tingimused. Seda kinnitas ka kohapeal käinud Indrek Tibar. Vastustaja

on tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud eeldused kaebaja USA-le väljaandmiseks ja

väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Kaebaja väljaandmine on

põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ega riiva ebaproportsionaalselt tema õigusi.

Vastustaja on veendunud, et kaebaja kui Eesti kodanik on konkreetsetel asjaoludel USA-s

karistusõiguslike üldpõhimõtete kohaselt kaitstud määral, milles tema Eesti Vabariigi poolt välja

andmine ei too kaasa talle ülemäärast põhiõiguste riivet. Kaebaja väljaandmine USA-le on

kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.

Oluline on, et USA väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles

toimub tõe tuvastamine ning süüküsimus on otsustamata. Süüdistatava vahetu viibimisega

kohtus on võimalik tagada tema õigus osaleda tõendite uurimises, teostada adekvaatselt oma

kaitseõigust ja esitada vastuväiteid.

5. Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-24-340)

vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:

5.1.

Haldusmenetlus toimus vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebajale antud tähtajad

olid ebamõistlikud. Teda ei kuulatud nõuetekohaselt ega tõhusalt ära. Kaebajal jäid esitamata

asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad andmed. Kaebajale anti 14.12.2023 kirjaga arvamuse

avaldamiseks 6 tööpäeva. Talle edastati USA-st kogutud teave ja vastustaja kaalutlused alles

08.01.2024 ning nõuti vastust 15.01.2024, st arvamuse avaldamiseks jäeti 4 tööpäeva. Vastustaja

pikendas 11.01.2024 kirjaga vastamise tähtaega kuni 18.01.2024, andes kaebajale arvamuse

avaldamiseks 8 tööpäeva. Kaebaja esitas oma arvamuse ja tõendid 18.01.2024. Vastustaja vastas

kaebajale 22.01.2024 ja 23.01.2024, kuid osad küsimused jäid vastuseta. Valitsus keeldus

kaebajat istungile kutsumast ja ära kuulamast. Pärast vaidlusaluse korralduse kättesaamist

selgus, et selle motiivid erinevad täielikult kaebajale haldusmenetluses teatavaks tehtud

motiividest.

5.2.

Valitsuse 25.01.2024 istungi protokollist nähtub, et valitsuse laual korralduse andmise

ajal lõppteksti ei olnud. Protokolli järgi otsustati anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt

Riigikantselei parandatud eelnõule ja Justiitsministeeriumil tuli teha enne allkirjastamist

vajadusel korralduses täiendused laste õiguste teemal. Seega parandas ministeerium hiljem

korraldust, rikkudes KrMS § 452 lg-s 1 sätestatud pädevust. Valitsuse korraldust saab muuta

valitsus, mitte ministeerium. Ebaselge on ka see, kas valitsuse käsutuses oli enne korralduse

andmist asja toimik või mitte, kuigi ministeerium pidanuks selle esitama mõistliku aja jooksul

enne, kui asuti tegema lõplikku otsust.

5.3.

Ärakuulamisõiguse rikkumine tõi kaasa uurimispõhimõtte ja kaalumisnõuete rikkumise,

sest elimineeriti hulgaliselt kaebaja seisukohti ja tõendeid. Haldusmenetluses piirduti USA poolt

antud üldiste ja formaalsete kinnitustega vanglatingimuste kohta, mis ei ole piisav. Keskenduti

ühele USA kinnipidamiskohale, eirates kaebaja poolt eelmises kohtuasjas esitatud tõenditest

nähtuvaid asjaolusid. Uurimata ja kaalumata jäid vanglatingimused, kuhu kaebaja võidakse

paigutada süüdimõistmise korral ja kus kaebajal tuleks viibida palju pikemalt kui FDC SeaTacis.

Uurimata ja kaalumata jäi, kas kaebaja on karistusõiguse üldpõhimõtete kohaselt USA-s ka

tegelikult kaitstud samal määral kui Eestis. Uurimata ja kaalumata on kaebaja perekonna

tegelikud võimalused kohtuda kaebajaga USA-s nii eelmenetluse ajal kui ka pärast võimalikku

süüdimõistmist. Uurimata ja kaalumata on võimalus saada õigeksmõistmise korral USA-lt

3-24-335

10(49)

kompensatsiooni, sh kui suur võib olla kompensatsioon ja kui palju maksab selle saamiseks

vajalik õigusteenus.

5.4.

KrMS § 4521 lg 3 on kas PS-i vastane või tuleb seda tõlgendada viisil, mis tagab kaebaja

põhiseaduslike õiguste suurema kaitse, st halduskohtul peab olema pädevus kontrollida KrMS

§-s 438, § 439 lg-s 1 ja § 440 lg 1 p-s 3 toodud asjaolusid. KrMS § 438 kohast vahistamismäärust

ei ole antud. Vahistamine ja vara arestimine väljaandmismenetluses ei katkestanud KrMS § 440

lg 1 p 3 kohast kuritegude aegumist. Aegumine välistab teo karistatavuse Eestis. KrMS ei

selgita, millised asjaolud tuleb esitada maakohtule väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollis

ja millised saab esitada hiljem halduskohtule korralduse õiguspärasuse kontrollis. Maakohtu

kohtunik ei täitnud kohtuistungil KrMS § 450 lg 4 p-s 1 sätestatud selgitamiskohustust ja

menetluse lõpuni jäi ebaselgeks, milliseid asjaolusid selles menetluses kontrollitakse. Ebaselge

regulatsioon ei ole kooskõlas PS-iga. Selle tulemuseks on ebaühtlane kohtupraktika ja vaidluste

ennustamatud tulemused. Küsimused, mida Tallinna Ringkonnakohus pidas eelmises

menetluses maakohtu pädevusse kuuluvaks, seonduvad haldusakti proportsionaalsusega –

kriminaalasja üleandmine, karistusmäärad, vahistamine ja alternatiivsed meetmed eeluurimise

ajal, ennetähtaegse vabastamise võimalused, karistuse kandmise tõenäosus Eestis pärast

süüdimõistmist. Samuti on ebaselge, mis on need Eesti õiguse üldpõhimõtted, millele kohtud,

vastustaja või justiitsminister iga kord enne väljaandmist hinnangu peavad andma. Ka õiguse

üldpõhimõtteid on senises kohtupraktikas sisustatud erinevalt.

5.5.

Kaebaja suhtes on 08.08.2018 alustatud kriminaalmenetlust Eestis (kriminaalasi nr

xxxxxxxxxxxx) samadel asjaoludel, mis nähtuvad USA süüdistusest. Politsei- ja Piirivalveamet

on kogunud Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Austriast ja Norrast õigusabitaotluste

raames materjale ajavahemikul 24.01.2019–25.11.2021 kokku 15 toimikut. See näitab, et just

Eestis on tehtud selle asja menetlemisel märkimisväärselt suurt tööd ja selle lõpetamiseks

puudub seaduslik alus. Väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk. Otsuses ei ole selgitatud,

miks ei ole kriminaalmenetluse eesmärke võimalik saavutada Eestis kriminaalmenetlust läbi

viies. Väljaandmine ei ole vajalik ega mõõdukas. Viited prokuratuuri sõltumatuse kohta on

asjakohatud. Sellele vaatamata peab vastustaja hindama väljaandmisega seotud põhiõiguste

riiveid ja väljaandmise proportsionaalsust. Kaebajal puudub võimalus vaidlustada prokuratuuri

otsust asja üleandmise ja kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta. Väljaandmislepingus toodu

ei välista vastustaja kohustust kaitsta oma kodanikku ja hinnata tema riivete proportsionaalsust.

Vastustaja viitas ebaõigesti USA-s väidetavate ohvrite arvule. USA süüdistuse kohaselt on

väidetavaid ohvreid 4. Süüdistusest ei selgu, kas üldse ja kui suurt kahju on need isikud saanud

ja kas nad on USA kodanikud. Neil on võimalik esitada oma nõuded ka Eestis toimuvas

kriminaalmenetluses. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja on Eesti kodanik, kes ei ole

põgenenud karistuse vältimiseks teise riik. Kaebaja elukoht on Eestis ja kohtupidamist Eestis ei

piira ega välista miski. Kaebaja arestitud vara, mis on väidetavalt saadud kelmuse ja rahapesu

tulemusena, on Eestis või asub avalikel aadressidel internetis. Väidetavate kuritegudega seotud

tõendid ja tunnistajad on Eestis. Väidetavad kuriteod ei ole toime pandud USA territooriumil ja

kaebaja väidetavad kaasosalised ei ela ega viibi USA-s. Ükski juriidiline isik, mida on nimetatud

süüdistuses ja mida väidetavalt kasutati kuritegude toimepanemiseks, ei ole asutatud ega

tegutsenud USA-s.

5.6.

Kaebaja väljaandmine rikuks tema EIÕK-ist ja EL põhiõiguste hartast (harta) tulenevaid

õigusi. Vanglatingimused USA-s rikuvad EIÕK art-st 3 tulenevat ebainimliku ja alandava

kohtlemise keeldu ning võivad rikkuda kaebaja õigust elule (EIÕK art 2). Sellises olukorras on

asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise lävend kõrge. Riik ei tohi tugineda vaid taotlevalt

riigilt saadud üldistele kinnitustele. Olukorras, kus isik on tõendanud üldiseid ja süsteemseid

3-24-335

11(49)

puuduseid

taotleva

riigi

vanglasüsteemis,

tuleb

riigil

detailselt

ja

faktiliselt

kinnipidamistingimused kindlaks teha ning tõendada.

5.7.

Väide, et BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks

piisav ja kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel, ei vasta tõele.

Tegelikult on vangide arv alates 2020. a-st kasvanud 3000 vangi võrra. Ka Indrek Tibar tõi oma

kokkuvõttes välja, et FDC SeaTacis on probleeme vakantsete ametikohtade täitmisega ja

vangivalvurite puudus on 50%3. Detsembri seisuga oli vajalikust 105 vangivalvurist olemas 53.

Nendest mõned olid puhkusel ja osad ei osale vangide valvamisel. Seega on vangivalvureid vaid

45. Valvurid töötavad vahetustes ja teevad palju ületunde. Osaliselt tuleb tugipersonalil

vangivalvurite ülesandeid täita, mis vähendab tugipersonali ülesannete tegemiseks vajalikke

töötajaid. Tegemist ei ole vaid FDC SeaTaci probleemiga, vaid institutsionaalse probleemiga,

mis esineb kõikjal BOP-i hallatavates vanglates4. Kui 2016. a-l oli BOP-is tööl 43 369 töötajat,

siis 2022. a-l vaid 34 945 töötajat5. Probleemi on püütud aastaid eitada. Seda on teinud ka USA

justiitsministeerium Eestile esitatud vastuses. Ebapiisav vanglatöötajate arv koos rahaliste

ressursside puudusega on kõikide halbade ja põhiõigusi rikkuvate vangistustingimuste

põhjuseks. Vanglates lokkab vägivald, korruptsioon ja puudub järelevalve6.

5.8.

USA vastus ei sisalda konkreetseid kambri mõõtmeid. Indrek Tibar 6 pidas kambri

mõõduks silma järgi 3 × 4 m. Kambrist pole esitatud ühtegi pilti. FDC SeaTac vanglatingimusi

tutvustava käsiraamatu lõpus on olemas pilt kambrist. Pildilt on näha kambri tagaseinas olev

narivoodi ning selle ja seina vahel olev 30 cm vahe. Ilmselt ei ole narivoodi pikkuseks 270 cm,

seega on

Indrek Tibar tuvastanud kambri mõõdu ebaõigesti. FDC SeaTac endine vanglaülem Robert

Palmquist7 on kinnitanud, et tema mäletamist mööda oli kambri suuruseks 2,4 × 3 m, mis teeb

kambri suuruseks 7,2 m2. Osa kambrist võtavad enda alla ka WC-pott ja kraanikauss.

Arvestades, et kambrid on 2-kohalised, on kinnipeetava kohta põrandapinda 3,6 m2. Samas ei

tohi kambri üldpinna hulka arvata sanitaarpinda ja maha tuleb arvata ka osad, mida

kinnipeetavad ei saa reaalselt kasutada. Seega ei vasta kambrid EIK-i poolt sätestatud

absoluutsele miinimumnõudele ja tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumise kohta. Pärast FDC

SeaTaci liigutatakse kaebaja vanglasse, mille kambrites on veelgi vähem põrandapinda. 5.9.

EIÕK art 3 rikub see, et kaebaja on kambris olles sunnitud käima tualetis oma kambrikaaslase

ja vangivalvurite vaateväljas. Kinnipeetaval ei ole ühtegi võimalust, et oma privaatsust

tualettruumi kasutamisel tagada. Vaate varjamine on reeglite vastane ja toob kaasa karistuse8.

Janet Perdue arvamuse kohaselt on väga ebatõenäoline, et kinnipidamisasutuse meeste

osakonnas leidub privaatseid tualette. Mõningates madalaima turvarežiimiga vanglates selliseid

leidub, kuid kaebajat sellisesse asutusse ei paigutata. Eriti just uuemates föderaalsetes

kinnipidamisasutuses nagu FDC SeaTac ei ole privaatseid tualettruume 9 . Vastustaja ei ole

tõendanud, et FDC SeaTacis eksisteerivad täisfunktsionaalsed tualetid. Robert Palmquist ei

mäletanud kambriväliseid tualette, aga pidas võimalikuks, et duširuumides võisid olla

pissuaarid, mitte täisfunktsionaalsed tualetid. Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et kl

22:00-06:00 on kambrid suletud, st kinnipeetavad saavad kasutada vaid kambris olevat WC-d.

Seda tuleb teha ka eriolukordade ajal, mil kinnipeetavad suletakse oma kambritesse terveteks

3 https://www.seattletimes.com/seattle-news/seatac-federal-jail-struggles-with-50-vacancy-rate-for-keypositions/.

4 https://www.nytimes.com/2023/05/01/us/politics/prison-guards-teachers-staff.html.

5 https://www.judiciary.senate.gov/imo/media/doc/Testimony%20-%20Fausey%20-%202022-09-29.pdf. 6

Kaebuse lisa 23, p 35-36.

6 Kaebuse lisa 25, lk 5.

7 Kaebuse lisa 27, p 4.

8 Kaebuse lisa 23, p 13.

9 Kaebuse lisa 23, p 16.

3-24-335

12(49)

ööpäevadeks. Janet Perdue10 on oma arvamuses selgitanud, et eriolukorrad on USA vanglates

tavapärased. Sulgemise võib tingida mõni tõsine korrarikkumine või piisava meeskonna

puudumine. Erirežiimile üleminekuks piisab ka sellest, kui rikkumine on toimunud mõnes muus

BOP-i kinnipidamisasutuses11. Samuti kehtestati üleriigiline erirežiim Covidi tõttu. Järelikult

on kinnipeetavad sunnitud kasutama WC-d kambrikaaslase silme all.

5.10. Indrek Tibari viidatud korvpalliväljak ja spordikompleks ei ole vabas õhus, vaid

siseruumis, kuhu lastakse katuse all olevatest avadest sisse välisõhku. Seda on

kinnitanud ka BOP oma vastuses12. Võreaken asub Robert Palmquisti mälu järgi umbes

5 m kõrgusel, st et kinnipeetavatel pole võimalik sealt välja vaadata. Sealt ei paista

puhkealale eriti valgust ega päikest. FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama

läheduses, seal on pidev müra ja muud ebameeldivused, mis kaasnevad rahvusvahelise

lennujaama lähistel paiknemisega13 . EIK-i lahendite järgi peab kinnipeetaval olema

võimalus õues jalutada ja trenni teha. Absoluutne miinimum on 1 h õues treenimiseks.

5.11. FDC SeaTacis puudub loomulik valgus. Indrek Tibar14 kinnitas, et kambrites on aken,

kuid selle klaas on hägustatud. EIK leidis, et, kinnipeetava juurdepääs loomulikule

valgusele ja värskele õhule on oluliselt piiratud, kui kambriaken on hägustatud, akent

pole võimalik avada ja puudub õues liikumise võimalus. Juurdepääsu loomulikule

valgusele ei saa kinnipeetavad ka kambrivälisel ajal ühisruumides liikudes. Hoone

välisvaatlusest ei ilmne, et sellel oleks suuremaid aknaid peale kitsaste lühikeste pilude,

mis avanevad kambritesse. Hoonel puuduvad ka katuseaknad.

5.12. USA justiitsministeeriumi 08.12.2023 kirjast ilmneb, et kohtumõistmist ootavaid ja

süüdimõistetud kinnipeetavaid koheldakse erinevalt. Telefoniõigused ja elektroonilise

sidepidamise võimalused kehtivad süüdimõistetud kinnipeetavatele. FDC SeaTacis

piirdub kontakti pidamine üksnes füüsiliste kuni 2 h kohtumistega nädalavahetuseti.

Kokkusaamine on ebareaalne juba kauguse tõttu. Eesti ja Seattle’i vahele jääb 8000 km

ja otselennud puuduvad. Lennukulu jääb 1400-1700 eurot reisija kohta. Reis kestab

vähemalt 2 päeva ning arvestada tuleb ka autorendi- ja majutuskuludega. Kohtumised

lähedastega ei ole FDC SeaTacis garanteeritud. Janet Pedrue16 sõnul on palju juhtumeid,

kus kohtumised tühistatakse väga lühikese etteteatamisajaga ja kaebaja perele kui

välismaalt tulnutele ei tehtaks mingeid erandeid, kuna vangla piiratud inimressursid ei

võimalda seda. Seega on suhtlemine lähedastega raskendatud, ebakindel ning seotud

ebamõistliku aja- ja rahakuluga. Kuna kaebaja vahistamine enne kohtulahendi

saavutamist võib kesta 3 aastat, on need raskused väljaandmise korral vältimatud ega

sõltu sellest, kas ta mõistetakse USA-s õigeks või mitte. See riivab kaebaja perekonnaelu

puutumatust ja tema suhtlemisõigust oma lastega. Seejuures on selgunud, et kaebaja

elukaaslane võib küll formaalselt liigituda lähedaseks, kuid on väga tõenäoline, et

selliseid kohtumisi ei võimaldata. Robert Palmquisti 15 arvamuse kohaselt on

vanglaametnikul keeruline kindlaks teha, kas isik, kes ei ole kaebajaga abielus, on ka

tegelikult tema elukaaslane. Igal juhul ei lubata külastama ka lapsendamata kasutütrel.

10 Kaebuse lisa 23, p 28.

11 Kaebuse lisa 29, lk 10.

12 Kaebuse lisa 22, p 4.

13 Kaebuse lisa 29, lk 19.

14 Kaebuse lisa 25, lk 5.

16 Kaebuse lisa 30, p 18.

15 Kaebuse lisa 31, p 8, 14-15.

18 Kaebuse lisa 30, p 26, 79.

3-24-335

13(49)

Samuti kirjeldab ta Janet Perdue poolt esile toodutega sarnaseid tingimusi külastuste

ärajäämiseks.

5.13. Riigil on kohustus tagada, et isikul oleks piisavad võimalused oma kaitse

ettevalmistamiseks (EIÕK art 6 lg 3 p b). FDC SeaTacis on kaebaja sellised võimalused

raskendatud. Kaebaja ei oska suurel määral inglise keelt. Tema emakeel on vene keel ja

mingil määral oskab ta eesti keelt. Piiratud inglise keele oskus ei võimalda tal seista oma

õiguste ees USA vanglas. Janet Perdue tõi 18.09.2024 arvamuses18 välja, et USA

vanglates ei ole ebatavaline, et kinnipeetavate kokkulepitud kohtumisi advokaatidega

jäetakse muude prioriteetidega tegelemise vajaduse tõttu ära. Põhjuseks ülerahvastatus

ja alamehitatus. Tõsiseid raskusi oma advokaadiga kohtumisel FDC SeaTaci tingimustes

ja kaitse ettevalmistamisel

kirjeldab ka Joshua Dratel 16 . Tema arvamuse kohaselt on FDC SeaTacis advokaatidega

kohtumiseks 6 tuba ja sageli on pooled neist hõivatud immigratsiooniametnike poolt. Kuna

advokaatidel on kombeks ühe külastuse ajal kohtuda mitme kinnipeetavaga, siis on ruumid

pikkadeks perioodideks hõivatud. Külastusalal kohtudes ei ole tagatud vestluse

konfidentsiaalsus. USA ametiasutuste selgitused ei ole usaldusväärsed, sest probleeme

vaikitakse sihikindlalt maha.

5.14. Kaebaja väljaandmisel USA-le satub tema turvalisus ohtu. Hiljuti paigutati FDC

SeaTaci 24 liiget ühest aaria ülemvõimu taotlevast rühmitusest. Neid kahtlustatakse raskete

narkootiliste ainete kaubanduses ja neid peetakse vägivaldsete kalduvustega kinnipeetavateks.

Väga tõenäoliselt paigutatakse kaebaja ühega neist ühte kambrisse. Kaebaja võib paista

kogenud kurjategijale nõrga ja mõjutatavana. Kuna teda kahtlustatakse kelmuses ja rahapesu

elluviimises, võib ta sattuda hirmutamise ja väljapressimise ohvriks 17 . Kaebaja võib nii

vahistamise kui ka võimaliku vanglakaristuse täideviimise perioodil sattuda väärkohtlemise

ohvriks18 . Seda soosib kinnipidamisasutuste ülerahvastatus ja alamehitatus. Seda, et BOP-i

kinnipidamisasutustes levib vägivald ja korruptsioon ning puudub järelevalve, kinnitab ka Janet

Perdue19 . Joshua Drateli20 arvamuse kohaselt on vägivald föderaalvanglates tõsine ja järjest

kasvav oht kõigi kinnipeetavate ja personali tervisele ja ohutusele. Selliseid tingimusi

föderaalvanglates kinnitavad ka seal karistust kandnud Eesti poolt välja antud Timur

Gerassimenko ja Amid Magerramov21 ning endine vanglaülem-asjatundja Maureen Baird22 .

Janet Perdue23 kinnitab vanglates süvenevat vaenulikkust vene keelt kõnelevate isikute vastu.

Seda, kas USA vanglates on ka päriselt tõhus süsteem vägivalla vältimiseks, ei ole vastustaja

uurinud. Kaebaja eraldi paigutamine tähendaks üksikvangistust, mis oleks kahjulik tema

psühholoogilisele ja füüsilisele tervisele.

5.15. Vastustaja viide EK lahendile asjas nr C-220/18 on asjakohatu, sest menetlus on erinev.

Eesti-USA väljaandmisleping ega KrMS ei sätesta väljaandmistaotluse lahendamisele

mingeid konkreetseid tähtaegasid, mida täiendav uurimine võiks ohustada. Kaebajale ei

nähtu, et vastustaja oleks üritanud välja selgitada, millisesse kinnipidamisasutusse

16 Kaebuse lisa 29, lk 2.

17 Kaebuse lisa 30, p 28.

18 Kaebuse lisa 30, p 53.

19 Kaebuse lisa 23, p 35-36.

20 Kaebuse lisa 29, lk 9.

21 Kaebuse lisad 32 ja 33.

22 Kaebuse lisa 34.

23 Kaebuse lisa 35, p 36.

3-24-335

14(49)

kaebaja tõenäoliselt pärast võimalikku süüdimõistmist paigutatakse. Vastustajal tulnuks

hinnata selle kinnipidamisasutuse tingimusi. Selles osas ei ole vastustaja kaalumist

teinud ega põhjendusi esitanud. Samas saab üldistatult asuda seisukohale, et kõigis BOP-

i asutustes on kriitiline personalipuudus ja sellest tingitud põhiõiguste rikkumised.

Vastustaja pidanuks välja selgitama, mida avatud ja boksilaadsed majutusasutused

endast kujutavad. Timur Gerassimenko selgitas24 , et kambris oli 30 inimest, erineva

süüdistusega ja paljud vaimselt ebastabiilsed. Kambri suurus oli 100 m2, kuid kuna seal

oli palju rahvast, palju 2-korruselisi narivoodeid ja söögilaudu, oli vaba ruumi vähe.

Mõnes seinas olid väikesed tugevalt toonitud aknad, mis olid väljastpoolt kindlustatud

terasest „ripsmetega“. Päikesevalgust ei sattunud kambrisse peaaegu üldse. Laes olevad

lambid andsid vähe valgust. Raamatute lugemiseks tuli osta taskulamp ja patareid. Amid

Magerramovi kirjelduse25 kohaselt oli ruumis 26 inimest, kuigi ruum oli ette nähtud 10

inimesele. Seal oli üks tualett ja dušš. Kui kõrvalkambris läks tualett või dušš rikki, siis

kasutasid kõik naaberkambrit. Vangla administratsioonile kaevata oli tulutu.

Sanitaartingimused USA vanglates olid olematud, dušid ja tualetid väga halvas seisundis.

Vanglas kontrollivad kõike tänavajõugud, enamik valvureid on korrumpeerunud ja raha eest

toimetatakse vanglasse kõike, sh narkootikume ja lahingurelvi. Mobiiltelefonid on keelatud,

kuid raha eest võimalikud. Mõlemad kirjeldused olid vastustajal olemas eelmise

kohtumenetluse ajal. Neid tingimusi kinnitab Maureen Baird 26 . Janet Perdue 27 avaldas

arvamust, et kuna kaebaja on välismaalane, kes kuuluks karistuse kandmise järel

väljasaatmisele, siis paigutatakse ta kas madala või keskmise režiimiga vanglasse. Madala

turvalisusega FCI kinnipidamisasutustes on kitsad eluruumid, kus 90-100 kinnipeetavat

magavad väikestes kambrites, kus on 4 või enam narivoodit, ja konkureerivad umbes 10 duši,

valamu ja tualeti kasutamise pärast. Kinnipeetavad peavad magama põrandal madratsitel.

Levinud on unehäired, mis tulenevad magamisest õhukestel madratsitel, norskamisest, pidevast

valgusest ja liikumisest. Müra on lakkamatu. Kinnipeetavad võidakse korduvalt äratada

hilisõhtuse loenduse jaoks. Keskmise turvatasemega rajatistes on väiksem võimalus magada

põrandal. Madala turvalisusrežiimiga vanglate kinnipeetavate profiil seab kaebaja elu ja tervise

ohtu, sest seal kannavad karistust pikaaegsed kinnipeetavad, kel on karistus relva- või

vägivallakuritegude eest, nad võivad olla seotud jõukudega või on muul viisil julgeoleku- või

põgenemisriskiga kinnipeetavad. Kaebajat ähvardavad väljapressimised ja vargused. 5.16.

Kaebajale mõistetav karistus oleks tõenäoliselt eluaegne ennetähtaegse vabanemise

võimaluseta. EIK on pidanud sellist karistust ühemõtteliselt EIÕK art 3 rikkumiseks, isegi

raskete terrorismikuritegude puhul. See kehtib ka juhul, kui karistus on piisavalt pikk, mis

muudab ebatõenäoliseks süüdimõistetu vabanemise oma eluajal. USA ekspert Mark

Allenbaugh28 on välja arvestanud, et kaebajale määratakse tõenäoliselt pikem kui 15-aastane

karistus. USA kriminaalõigusele spetsialiseerunud advokaat Thomas Durkin 29 on jõudnud

järeldusele, et väga tõenäoline on eluaegne vangistus. Vastustaja ei ole kogunud mistahes

võrreldavat teavet. Täiendavalt selgitab Mark Allenbaugh30, et kaebaja võimalused saavutada

ennetähtaegne vabastamine inimlikel kaalutlustel on äärmiselt vähetõenäoline. Samuti toob ta

välja, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma, sõltumata selle taotlemise õigusest, on

24 Kaebuse lisa 32.

25 Kaebuse lisa 33.

26 Kaebuse lisa 34

27 Kaebuse lisa 30, p 51.

28 Kaebuse lisa 36.

29 Kaebuse lisa 37.

30 Kaebuse lisa 38.

3-24-335

15(49)

äärmiselt ebatõenäoline31. Samuti on kaebaja tõendanud, et tema eeldatav eluiga USA vanglas

oleks mitte enam kui 15 aastat32. Uuringute autori dr Pattersoni kinnitusel on uuringu andmed

jätkuvalt asja- ja ajakohased 33 . Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab vastustaja

ebausaldusväärseks andmeid, mida USA ametiasutused ja kohtud ise peavad usaldusväärseks.

Arvestades seda, kui halb on kõikide asjas esitatud arvamuste kohaselt tervishoiuteenus USA

vanglates, mis põhineb rutiinsel ja süstemaatilisel abita jätmisel ja hilinenul ravil34, on täiesti

usutav ja loogiline, et USA vanglasüsteemi paigutatud isikute oodatav eluiga on oluliselt lühem

võrreldes vabaduses või muu riigi vanglas viibiva isiku omaga. USA vanglate toit on üldiselt

ebatervislik ning BOP-i süsteemsed probleemid personalipuuduse ja rikkis köögitehnikaga toob

kaasa olukordi, kus kinnipeetavatele ei ole isegi võimalik sooja toitu pakkuda35. Joshua Dratel36

viitab uuringutele, mille kohaselt USA kinnipeetavate seas esineb kõrgvererõhutõbe ja diabeeti

2 korda rohkem kui USA elanike seas üldiselt, samuti uuringutele, mis käsitlevad vanglatoidu

hävitava ja pikaajalist mõju kinnipeetavate tervisele. Tartu Ülikooli kaasprofessor Anneli Soo37

on vastavalt USA süüdistusaktile teinud omapoolse analüüsi, mille kohaselt mõistetaks talle

etteheidetud asjaoludel Eesti kohtus maksimaalselt 5 aastat vangistust, tõenäoliselt alla selle ja

osa sellest jäetaks täitmisele pööramata. Eesti kohtute poolt ja USA kohtute poolt tõenäoliselt

mõistetavad karistused on omavahel sedavõrd olulises vastuolus, et vastustaja seisukoht

vastuolu puudumise kohta Eesti ja USA karistuspoliitikate vahel on ilmselgelt ebaõige.

5.17. Kinnipidamine FDC SeaTacis või mistahes muus USA kinnipidamisasutuses rikuks

kaebaja tervisepõhiõigust ja EIÕK art 3. Vastustaja on tervishoiutingimuste kontrollimisel

tuginenud üksnes USA ametiasutuste üldistele kirjeldustele ja Indrek Tibari ümberjutustusele

FDC SeaTaci ametnikelt kuuldu kohta. Üksikasjalikku ja põhjalikku kontrolli ei ole tehtud.

Seejuures on vastustaja ebaõigesti leidnud, nagu oleks EIK pidanud USA kinnipidamisasutuste

tervishoiuteenuseid piisavaks ja sobivaks, et täita EIÕK art 3 tulenevaid nõudeid. Kaebajal

diagnoositi 2022. a xxxxxxx, mida opereeriti38 . Dr Michael Nelsoni39 asjatundja arvamuse

kohaselt ei saaks kaebaja FDC SeaTacis vajalikku arstiabi ja jälgimist ning tema üleviimine

sinna kujutab endast kõrget ja täiesti ebavajalikku ohtu tema tervisele. Puuduvad vajalikud

jälgimisseadmed ja piisav personal. Kaebajal diagnoositud xxxxxxxxxxx taastekkimise

tõenäosus on äärmiselt suur ning kui xxxxxxxxxxxxxxxxx uuringuid koos xxxxxxxxxxga ei

tehta järgmise 5 aasta jooksul piisavalt sageli (kvartaalselt), on väga suur tõenäosus, et

tagasitulnud xxxxxxxxx ei avastata õigeaegselt ja kaebaja elu ei ole enam võimalik päästa.

Ehkki vastustajale oli dr Nelsoni arvamus korralduse andmise ajal teada, ei ole sellega

arvestatud. Ka Janet Perdue40 kirjeldab, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebaja saaks FDC

SeaTacis viibides asjakohast ja õigeaegset arstiabi, arvestades personalipuudust. BOP on oma

põhiülesannete kõrval USA kõige suurem ja samas kõige problemaatilisem tervishoiuasutus.

Kaebajat nõustanud eksperdid iseloomustavad vanglatervishoidu kui kontrollimatut,

31 Kaebuse lisa 39.

32 Kaebuse lisa 40.

33 Kaebuse lisad 41 ja 42.

34 Kaebuse lisa 29.

35 Kaebuse lisa 29.

36 Kaebuse lisa 29, lk 17-18.

37 Kaebuse lisa 43.

38 Kaebuse lisa 44.

39 Kaebuse lisa 45.

40 Kaebuse lisa 30, p-d 36-37.

44 Kaebuse lisa 46.

3-24-335

16(49)

järelevalvele mittealluvat ning pidevas inim- ja ressursipuuduses vaevlevat süsteemi, kus abita

jätmine on tavapärane ning isegi ravitavate kergemate haiguste puhul on oht jääda invaliidiks

või surra. USA advokaadi Eric Lewise44 ekspertteadmiste kohaselt on BOP-il kombeks rutiinselt

väljaandmistaotluse saanud riikidele kinnitada, et neil on suutlikkus anda kinnipeetavatele

vajalikku arstiabi, aga tegelikkuses on BOP-i meditsiiniosakond juba aastaid oluliselt

alarahastatud ja see probleem pigem suureneb. Palju on avalikult teada juhtumeid, mis

puudutavad selgeid xxxxtõve sümptomeid, mille puhul keeldutakse kinnipeetavate testimisest

või ravist, kuni seisund halveneb või muutub ravimatuks. Ajakirjanduses avaldati, et BOP-i

meditsiiniline akrediteering oli 2023. a septembriks 2 aastat aegunud, kuigi oma veebilehel

kinnitati akrediteeringu olemasolu. Eric Lewise arvates on raske uskuda, et selliste kohutavate

tulemuste ja puuduliku personaliga süsteem leiaks akrediteerimist mistahes usaldusväärse

meditsiinilise akrediteerimise üksuse poolt. Kuigi kaebaja palus vastustajal välja uurida, kas

BOP-il on akrediteering olemas, ei tehtud seda. Personalipuudus tähendab, et vähihaiget ei

viidaks väljapoole vanglat onkoloogilisele vastuvõtule. Xxxx on USA kinnipeetavate seas kõige

sagedasemaks surma põhjuseks. Veerand kõigist BOP-i kinnipidamisasutustes surnud isikutest

on

surnud

just

onkoloogilisele

ravile

spetsialiseerunud

Butneri

meditsiinilises

kinnipidamiskeskuses. Paljud Butneris surnud kinnipeetavad on oodanud ravi kuid või aastaid

ning kui nad lõpuks spetsialiseerunud asutusse jõuavad, on nende xxxx arenenud liiga kaugele,

et tema elu oleks võimalik päästa. Eric Lewis viitas oma arvamuses uuringule, millest nähtub,

et isikutel, kellel on vangistuse ajal diagnoositud xxxx, on oluliselt suurem risk sellesse surra

kui neil, kes viibivad vabaduses. Samuti viitas ta USA justiitsministeeriumi peainspektori büroo

auditile, milles tuvastati, et BOP-il tervikuna ei ole usaldusväärset ja järjepidevat protsessi, et

hinnata tervishoiuteenuste õigeaegsust või nende kvaliteeti. See tähendab, et tervishoiuteenuse

osutamine vanglates toimubki suvaliselt ja kontrollimatult. Samuti viitas Eric Lewis USA

onkoloogiaühingu seisukohale, et USA vanglates viibivatel ja valu käes vaevlevatel patsientidel

on piiratud juurdepääs valuvaigistitele. Selline tegevus on piinamine. Joshua Dratel41 viitas, et

FDC SeaTacis oli 18-kuuline periood, kus riiklike kaitsjate klientide ravivajadusi lihtsalt eirati,

viidates pikkadele viivitustele arsti vastuvõttudele pääsemisel, ravimite kättesaadavusel ja

kinnipeetavate üleviimisel haiglasse. Ravimite kättesaadavuse probleem on viimasel ajal

leevenenud pärast seda, kui ravimeid hakati kulleriga tooma teisest kinnipidamisasutusest.

Tegemist on vaid ajutise ja ebapiisava leevendusega. Joshua Dratel selgitab, et

tervishoiuteenuste kvaliteet on BOP-i süsteemis pikka aega ebapiisav ja püsivalt langenud. Nii

USA Kongress kui ka Senat on neid puudujääke märganud ja viimase 2 aasta jooksul on

omistatud

erilist

tähelepanu

vangla

tervishoiule.

BOP-i

tervishoidu

nimetavad

vastuvõetamatuks ka kohtud42. Kuigi vastustaja märkis korralduses, et kohtunik Furmani otsus

käsitles konkreetset kinnipidamisasutust, ei ole vastustaja arvestanud, et tervishoiuteenuseid

osutab kõigis kinnipidamisasutustes BOP ja BOP-i probleemid on ülekantavad kõikidele

kinnipidamisasutustele USA-s. Kirjeldused kinnipeetavate abita jätmisest või arstiabi

viibimisest langevad kokku muudest allikatest pärinevate andmetega teiste USA

kinnipidamisasutuste kohta. Kohutavaid tervishoiutingimusi USA vanglates kinnitab ka Janet

Perdue43. Peamine probleem seisneb vanglaametnike puuduses. Tervishoiuteenuste osutamine

on juhuslik, alustatud ravi lükatakse edasi või tühistatakse vajaduse tõttu teha ümberkorraldusi.

Selle tagajärjeks on vanglaametnike kurnatus ja kinnipeetavate halb kohtlemine. Probleemid

BOP-i tervishoius ei piirdu ühe või mõne kinnipidamisasutustega, vaid on sügavalt juurdunud

41 Kaebuse lisa 29.

42 Kaebuse lisad 28 ja 29.

43 Kaebuse lisa 23, p-d 20, 25, 27, 29-30.

48 Kaebuse lisa 30, p 27.

3-24-335

17(49)

ja levinud üle terve riigi. USA vanglasüsteemile omase abita jätmise ja raviga viivitamise

tagajärjel on tõsine oht surra ka kinnipeetavatel, kellel vanglas olles tekib mõni üldiselt

väheohtlik ja lihtsasti ravitav haigus. Selliseid juhtumeid on igal pool, sh FDC SeaTacis48.

Kinnipeetavate kohtlemine eelkirjeldatud viisil kujutab endast julma, ebainimlikku ja alandavat

kohtlemist EIÕK art 3 ja harta tähenduses.

5.18. EIÕK art 6 ning PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 2 kaitsealasse kuulub ka õigus kohtumõistmisele

mõistlike kuludega. Kaebajale kaasnevad USA kriminaalmenetluses osaledes ebamõistlikud

kulud, mis ei sõltu kriminaalmenetluse tulemusest. Kaebaja USA advokaadi hinnangul on

kaebaja tõenäolised ettenähtavad õigusabikulud mitu miljonit USA dollarit, mis ei sisalda muid

kulusid (eksperdid, reisikulud jne). Kaebajale Eestis tõenäoliselt kaasnevad kulud ei ületaks 300

000 eurot. Lisaks puudub kaebajal USA-s õigeksmõistmise korral õigus nõuda enda kaitseks

kantud õigusabikulude hüvitamist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellised

õigused oleksid Eestis tagatud. Kaebaja USA advokaat selgitab, et kahjuhüvitise nõudmine on

võimalik vaid juhtudel, kui õnnestub praktikas võimatule tõendamisstandardile vastavalt ära

näidata, et tema suhtes on kriminaalmenetlus algatatud kiuslikel või pahausksetel eesmärkidel

või kuriteokahtlus oli ilmselgelt põhjendamatu. Kui seda õnnestuks tõendada, siis muu kui

menetluskulude hüvitamine oleks ikkagi välistatud (saamata töötasu, pereliikmete reisikulud

külastamiseks, elamiskulud, majandustegevuse seiskamisest tingitud kulud ja saamata jäänud

tulu jpm).

6. Kaebaja perekond esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-

24335) vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:

6.1.

Kaebaja perekonnale ei antud haldusmenetluses mõistlikku tähtaega oluliste tõendite

esitamiseks.

6.2.

Robert Palmquisti väljastatud tõend kinnitab, et föderaalne vanglate büroo ei luba

perekonnale pikemaajalisi üleöö külastusi. Üheski föderaalse vanglate büroo rajatises ei ole

lubatud abielulised külaskäigud. Visiidi alguses ja lõpus on lubatud käte surumine, kallistamine

ja suudlemine hea kombe piires. Kinnipeetavad ja nende külastajad võivad külastuse ajal käest

kinni hoida. Külastuse ajal võivad kinnipeetavad ka oma kuni 3-aastastest lastest kinni hoida.

Kõik muud kehalised kontaktid ei ole lubatud. Föderaalse vanglate büroo ja föderaalse

kinnipidamiskeskuse SeaTac kehtestatud suuniste järgi on külastusõigus otsestel pereliikmetel

(vanemad, vennad, õed, abikaasa, lapsed ja Seattle’i linnas või muudes Washingtoni osariigi

poolt tunnustatud jurisdiktsioonides enne vangistamist registreeritud elukaaslased. SeaTaci

kinnipidamiskeskuse töötajatel puudub võime kindlaks teha, kas välisriigis on olemas

riigisisene partnerlus. Kaebaja ei ole abielus. Tal on elukaaslane, üks laps ja kasutütar, keda ta

ei ole lapsendanud. Seega keelaksid normid kaebajale külastusõigused. Isegi kui need

külastused oleksid lubatud, oleksid need piiratud 2 tunniga päevas. Sotsiaalne külastus on

lubatud ainult laupäeval ja pühapäeval kl 7:30-14:30, seda personalipuuduse tõttu. Sotsiaalne

külastus on privileeg, mille võib peatada või tühistada, kui ei täideta käitumisreegleid, mis ei

pruugi olla seotud külastamisega. Sündmuse korral, mis häirib asutuse turvalist ja nõuetekohast

toimimist, peatatakse külastusõigused kuni asutus taastab oma tavapärase tegevuse.

6.3.

Kuna perekond ei saaks külastada kaebajat rohkem kui 2 h nädalavahetusel, katkeksid

perekondlikud suhted. Elukaaslase ja kasutütrega kohtumised oleksid keelatud ning 7-aastase

poja iseseisev vangla külastamine, rääkimata üksi Ameerikasse reisimisest ei ole mõeldav.

Vaidlusalune otsus eirab intensiivselt perekonna õigusi ja pereelu puutumatust. Lapsed jääksid

pikaks ajaks või igaveseks isast eemale. Rikutakse perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97

3-24-335

18(49)

tulenevat vanema kohustust lapsi ülal pidada ja laste õigust sellist ülalpidamist saada. Rikutud

on ka õigust heale haldusele (PS § 14) ja õigust avaldada oma arvamust (lastekaitseseaduse § 5

lg 4, § 21). Harta art 24 kohaselt on lastel õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning

laste huvid tuleb seada esikohale. ÜRO lapseõiguste konventsiooni järgi tuleb laste huvid seada

kõigis menetlustes esikohale, sh tuleb laps ära kuulata ja lapse arvamusega arvestada (art 3).

Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema

vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapseõiguste konventsiooni art 7 kohaselt

on lapsel õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. PKS § 143 tagab lapsele

õiguse suhelda oma mõlema vanemaga. Vanemate õigus hoolitseda oma laste heaolu eest ja

teostada ühist hooldusõigust tuleneb ka PKS §-dest 116-118. PKS § 113 kohaselt on vanem ja

laps kohustatud teineteist toetama. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega

isiklikult. EIÕK art 8 rõhutab era- ja perekonnaelu austamist. Vaidlusalune otsus rikub kõiki

neid õigusi. Kaebaja laste huve ei ole välja selgitatud, analüüsitud ega arvestatud.

6.4.

SeaTaci kinnipidamisasutuse külastamine oleks äärmiselt aja-, raha- ja ressursikulukas.

See tooks kaasa 50-tunnise reisiaja ja kulud keskmiselt 5000 eurot ühe nädalavahetuse eest.

Kuna perekond elab Eestis ja lapsed käivad Eestis koolis, ei ole 2-tunnise kohtumise eesmärgil

selliseid koormavaid väljasõite võimalik ette võtta. Eestis oli perekonnal võimalik külastada

kaebajat 26 korral, neist 4 olid pikemaajalised, kestvusega rohkem kui ööpäev. Täna on kaebaja

elektroonilise järelevalve all kodus oma lähedaste juures.

6.5.

Õigusabikulud USA-s on märkimisväärselt kõrgemad võrreldes Eestiga. Vaidlusalune

otsus paneb perekonnale olulise rahalise koormuse kaebaja õiguste eest võitlemisel USA-s.

Perekonna jätkusuutlik toimetulek satub küsimärgi alla.

6.6.

Vastustaja kogutud tõendid ei ole piisavad. Indrek Tibar tugines ametnike ütlustele, kelle

huviks on oma süsteemi võimalikult heana ja puuduste vabana näidata. Indrek Tibar ega

vastustaja

ei

ole

küsitlenud

mõnda

kinnipeetavat,

et

saada

teada

tegelikke

kinnipidamistingimusi. Kaebaja ja perekond esitasid tõendid tegelike kinnipidamistingimuste

kohta. Vastustaja on kontrollinud vaid SeaTaci tingimusi ja on pidanud koormavaks muude

kinnipidamisasutuste tingimuste kontrollimist. Seejuures ei ole tagatud, et kaebaja jääb üksnes

SeaTaci kinnipidamiskohta.

7. Kohus võttis 07.02.2024 määrustega kaebused menetlusse ja liitis need ühte asja numbriga

3-24-335.

8. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:

8.1.

Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt.

Menetlusosalistele tagati piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti. Arvestada

tuleb, et tegemist ei olnud uue menetlusega ja vastustaja sai arvestada eelmises menetluses

esitatud

seisukohtadega.

Ringkonnakohtu

antud

juhiste

kohaselt

tuli

kontrollida

kinnipidamistingimusi ja tervishoiuteenuste tagatust USA kinnipidamisasutustes ning seda, kas

antud juhul riivaks väljaandmine isiku põhiõigusi kumulatiivselt määral, et kaaluda

kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja edastas kaebajale kõik menetluses kogutud

tõendid ja info ettevalmistava haldusakti sisu kohta, sh haldusakti põhimotiivid. Vastustaja

antud tähtajad seisukohtade esitamiseks olid asja kiireloomulisust ja tõendite mahtu arvestades

piisavad. Seejuures pikendas vastustaja seisukohtade esitamise tähtaega. Ärakuulamisõiguse

võimaldamine ei tähenda, et vastustaja peab andma kaebajale sedavõrd pika tähtaja, et

võimaldada võimalikult paljude hinnangute kogumist USA-st. Võimalik on koguda lõputult

tõendeid, kuid nende kogumine ei ole õiguspärase otsuse tegemiseks vajalik ja menetluse

3-24-335

19(49)

venitamine sel eesmärgil ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millises küsimuses jäi

tal seisukoht esitamata.

8.2.

Uurimispõhimõtet ja kaalutlusreegleid ei ole rikutud. Asjakohane on kontrollida

kinnipidamistingimusi üksnes neis vanglates, kus olemasoleva teabe kohaselt on kavandatud

kaebajat kinni pidada. Ülemäärane oleks kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis USA

kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse teoreetiliselt paigutada. See võtaks

väljaandmismenetluselt oodatava efektiivse toime. Põhjendatud on lähtuda USA ametiasutuste

selgitustest võimalike kinnipidamisasutuste kohta, kuhu isik reaalselt võidakse paigutada. EIÕK

art 3 rikkumise künnis võidakse väljaandmisel ületada alles siis, kui vastava kaitsenormi

rikkumise risk on reaalne. Tugineda ei või spekulatiivsetele väidetele. Väljaandmise

otsustamisel ei ole nõutav võtta aluseks teises riigi paiknevat kõige kehvemate tingimustega

vanglat, kui isiku sellesse paigutamine ei ole tõenäoline. Vastustaja kogutud tõendid on

dokumentaalses vormis, lubatavad ja neid saab haldusmenetluses tõendina kasutada

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2). Vastustajal puudub põhjus kahelda USA

justiitsministeeriumi usaldusväärsuses ja antud vastuste õigsuses. Seda enam, et antud vastused

on kooskõlas Indrek Tibari kohapealse vaatluse käigus kogetuga. On arusaadav, et ka

demokraatlike ja põhiõigusi austavate riikide vanglasüsteemis võib esineda probleeme, kuid see

ei tähenda, et isikuid ei tohikski mingisuguste probleemide esinemisel välja anda. Oluline on,

et probleemide lahendamiseks oleksid olemas vastavad süsteemid ja kaebevõimalused, mis

USA-s on olemas. Nii väljaandmis- kui loovutamismenetluses kehtib põhimõte, et uurimisruum

on piiratud menetlusliigi lühikeste menetlustähtaegade ja ohu tõttu, et isik võib liiga ulatusliku

ja pikaajalise kontrolli tõttu jääda karistamatuks.

8.3.

Väljaandmist puudutav regulatsioon on PS-iga kooskõlas. Kuigi vastustaja kohustused

väljaandmisega seonduva kaalutlusotsuse tegemisel on võrreldes maakohtule antud pädevusega

mõneti üldisemad, ei ole tegemist ebaselgusega, mis ei ole seaduse mõistliku tõlgendamise teel

kõrvaldatav. Regulatsiooni eesmärgiks on, et halduskohus ei saa korralduse õiguspärasuse

kontrolli raames asuda hindama väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise eelduste

täidetust, v.a kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada maakohtule ega ringkonnakohtule.

Seadusandja tahteks oli, et halduskohus ei peaks lahendama kriminaalmenetluslikke

(karistusõiguslikke) küsimusi. Vastustaja antav korraldus on õiguspoliitilise iseloomuga,

mistõttu peab selles olema põhistatud, et isiku väljaandmist takistavad asjaolud puuduvad

olukorras, kus väljaandmine on õiguslikult lubatav. Seejuures peab vastustaja veenduma, et

väljaandmistaotlust rahuldades ei tagane riik oma kohustusest kaitsta Eesti kodanikku ka

välisriigis ja väljaandmisega ei kaasne isiku ebaproportsionaalset riivet. Kriminaalmenetluses

hinnatakse kooskõla nende Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse ja

kriminaalmenetlusega (seaduse tagasiulatuva mõju keeld, määratletuse põhimõte, enese

mittesüüstamise privileeg, süütuse presumptsioon, õigus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele).

Vastustaja peab kontrollima väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega laiemalt.

Ringkonnakohus hindas asjas nr 3-23-2038 väljaandmise lühikesi menetlustähtaegasid

põhiseaduspäraseks. Need teenivad kaalukat avalikku huvi – kriminaalmenetluse läbiviimise

võimaldamine mõistliku aja jooksul. Menetlustähtajad ei ole nii lühikesed, et takistaksid

kaebeõiguse teostamist. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et väljaandmisleping oleks PSga

vastuolus.

8.4.

Väljaandmine on proportsionaalne, sellel on legitiimne eesmärk – välistada

rahvusvahelisel tasandil karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste

väärtuste kaitse.

Kaebaja

väljaandmine

on

vajalik

USA-s

õigusrahu

taastamiseks,

st

kurjategija

väljaselgitamiseks, vajadusel karistamiseks ning kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju

3-24-335

20(49)

hüvitamiseks ja kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks. Väljaandmise eesmärgi

legitiimsuse juures on võimalik arvestada väljaandmislepinguga väljaandmist taotleva riigi ees

võetud rahvusvahelist kohustust ja väljaandmistaotlust lahendava riigi huvi seda järgida.

Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldiste põhimõtetega ei ole kooskõlas, kui

Eesti riik keelduks oma kodanike väljaandmisest üksnes põhjusel, et ka siin riigis on olemas

uurimisasutused, prokuratuur ja kohus. Kaebaja tõlgendus tähendaks sisuliselt kõikidest

väljaandmistaotlustest

keeldumist,

mis

takistaks

põhjendamatult

rahvusvahelist

kriminaalmenetlusalast koostööd, sh Eesti huve, ja oleks vastuolus kriminaalmenetluse üldiste

eesmärkidega. Eestis toimetatava kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda

riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine. Sellega ei taastuks kannatanute ja USA avalikkuse

õigustunne. Ratsionaalne ja põhjendatud on lähtuda sellest, et kriminaalmenetluse läbiviimine

toimub riigis, millel on toimepandud kuritegudega domineeriv seos – nii kuritegude

toimepanemise koha kui ka tekkinud kahju mõttes. Kui Eesti kodanik tegutseb rahvusvaheliselt,

sh teise riigi emiteeritud valuutas, ja viisil, et tekitab kahju teise riigi elanikele ja ka sealse

õiguskorra väärtustele, ei saa ta eeldada, et tema tegevusele antakse õiguslik hinnang kindlasti

Eesti Vabariigis.

8.5.

Väljaandmine legitiimse eesmärgi saavutamiseks on sobiv ja vajalik. Prokuratuur on

sõltumatu ja vastustaja ei kirjuta prokuratuurile ette, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia.

Juhul, kui tegemist on välisriigis toimepandud kuriteoga, saab kriminaalmenetluse lõpetamise

(või jätkamise) otsuse teha vaid prokuratuur. Prokuratuuri tegevuse õiguspärasuse hindamine ei

ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Vastustaja jaoks on sisuliselt

ratsionaalne prokuratuuri veendumus, et kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on

tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l. Harju

Maakohtu 20.11.2018 määrusest, millega anti luba kaebaja suhtes jälitustoimingute

teostamiseks, nähtub, et kannatanute ja kahju tekkimise asukoht asub väljapool Eestist. Süüteod

on rahvusvahelised ja seotud kõige enam USA-ga. Kaebaja kasuks väidetava kelmuse

toimepanemiseks välismaise domeeniga veebilehti. Müüdavaid tooteid reklaamiti ingliskeelses

foorumis ja tooteid müüdi USA vääringus ehk dollarites. Kaebajale süüksarvatavate kuritegude

rahvusvahelist

iseloomu kinnitab ka see, et

Keskkriminaalpolitsei

edastas USA

justiitsministeeriumi õigusabitaotluse täitmiseks Riigiprokuratuurile 15 toimikut tõendeid, ms

koguti kokku 7 eri riigist, st Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Saksamaalt, Austriast ja

Norrast.

8.6.

Väljaandmine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks mõõdukas. Puudub alus eeldada, et

USA kriminaalmenetluse tulemina mõistetav võimalik karistus põhjustaks ebaproportsionaalse

põhiõiguste riive. Otsuse selle kohta, kas kaebajale USA-s mõistetav karistus on

proportsionaalne, kooskõlas KrMS-i ja välislepinguga, tegi maakohus ja seda kinnitas

ringkonnakohus. Kaebajat ei ähvarda väljaandmisel eluaegne karistus. Tegemist ei ole ka de

facto eluaegse karistusega. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et USA kinnipidamisasutustes on

piisavalt tagatud inimväärsed tingimused ja inimväärikuse austamine. Vastustaja poolt eelmises

kohtumenetluses esitatud tabel tõendab, et seni ei ole Eesti poolt välja antud Eesti kodanikele

USA-s maksimumkaristust määratud. Ka EIK ei ole järeldanud, et USA karistused oleksid

arvestades isikule etteheidetavaid tegusid ebaproportsionaalsed. Karistuse pikkus sõltub

mitmest isikuga seotud asjaolust. Isikul on USA kohtu ees võimalik tuua esile võimalikke

karistust leevendamisele viitavaid asjaolusid ning tehtavaid otsuseid ka vaidlustada. Kuigi USA

karistuspoliitika on Eestist erinev ja rangem, ei kaasne kaebajale väljaandmisega tagajärge, mis

oleks käsitletav tema põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena.

8.7.

Menetluskulude hüvitamise kord ei põhjusta ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet.

Kaebajal on õigus taotleda USA-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsjat. Seega ei ole valitud

3-24-335

21(49)

kaitsja võtmine ja sellega seotud kulu vältimatu. Menetluskulude hüvitamiskorra erinevus ei

välista väljaandmist. Kaebaja tugines A. Spektori arvamusele. Tegemist on kaebaja lepingulise

esindajaga USA-s, kellel pärinev teave ei ole erapooletu ega usaldusväärne. Kuid ka sellest

nähtub, et menetluskulude hüvitamine ei ole absoluutselt välistatud.

8.8.

Kinnipidamistingimused

ei

riiva

ebaproportsionaalselt

isiku

põhiõigusi.

Haldusmenetluses selgitati piisava põhjalikkusega välja kinnipidamistingimused USA

asjakohastes kinnipidamisasutustes. Väljaselgitatud teabest lähtuvalt ei kaasneks kaebajale tema

väljaandmisega USA-le tema piinavat, julma või inimväärikust alandavat kohtlemist.

Kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel ei ole vastustaja piirdunud vaid USA ametiasutuste

poolt kinnitatuga, vaid SeaTaci osas on Indrek Tibar ka kohapeal veendunud, et ametnike poolt

kinnitatu vastab tegelikkusele ja ei ole põhjust kahelda põhiõiguste tagamises

kinnipidamisasutustes, sh nii vahistamise kui süüdimõistmise korral. Igasugused võimalikud

probleemid on analoogsed paljude riikide vanglasüsteemides ja neid esineb ka Eestis, mis ei

tähenda, et tegemist oleks automaatselt isikute põhiõigusi rikkuva olukorraga ja et need peaks

mõjutama isikute väljaandmist. Justiitsministeerium konsulteeris haldusmenetluses ka vanglate

osakonnaga kinnipidamistingimuste osas Eestis ning leidis, et tingimused Eestis ja USA-s on

igati võrreldavad ning teatud aspektides on USA kinnipidamisasutuste tingimused isegi

paremad (nt on tagatud vahistatutele suurem liikumisvabadus ja rohkem kambrivälist aega).

USA vanglasüsteem on ääretult suur ja erinevat tüüpi kinnipidamisasutustes on olukord erinev.

On võimalik leida näiteid olukordadest, mis oleks pidanud olema lahendatud teisiti, ja olukordi,

kus võibki esineda isikute õiguste rikkumist, kuid nende mõnede juhtumite pinnalt ei ole

võimalik teha sedavõrd üldistatud järeldust, et USA kinnipidamisasutustes on läbivalt sedavõrd

olulisi puudujääke, et see toob kaasa inimeste põhiõiguste rikkumise. Vastustaja on piisava

põhjalikkusega ja kindlusega selgitanud välja kinnipidamistingimused konkreetsetes

kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse paigutada, sh FDC SeaTac, ning jõudnud

järeldusele, et põhiõiguste rikkumist ei esine. USA justiitsministeeriumi kirjadest ja Indrek

Tibari

poolt

kohapeal

ametnike

vestlemisel

saadud

teabe

pinnalt

nähtub,

et

kinnipidamistingimused pärast süüdimõistmist on paremad kui FDC SeaTacis.

8.9.

Ametikohtade täitmine vanglas on probleemiks ka Eestis. Siiski pole põhjust kahelda

USA selgitustes, et BOP-i kinnipidamisasutuste personal on piisav, et tagada kinnipeetavate

ohutu ja inimlik kohtlemine. Kuigi võrreldes 2020. a-ga on kinnipeetavate arv 3000 võrra

tõusnud, on alates 2013. a-st siiski täheldatav langustrend: 2013. a ja 2023. a võrdluses on

kinnipeetavate arv vähenenud enam kui 60 000 võrra. Kuigi tööjõupuudusega võib probleeme

olla, on seda probleemi teadvustatud ja sellele lahendusi otsitud. USA justiitsministeerium

kinnitas, et vanglaametnike puuduse korral tuuakse ametnikke üle teistest vanglatest, et igal

juhul tagada nii kinnipeetavate kui vanglaametnike endi ohutus. Sama kinnitasid

vanglaametnikud kohapealse vaatluse käigus ka Indrek Tibarile. Süsteemi üldised probleemid

ei ole piisavad, järeldamaks, et USA vanglates saab isikule üksikjuhul osaks inimväärikust

alandav kohtlemine. Kaebaja viidatud Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud.

8.10. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 ja 08.12.2023 vastustes esinev mõnevõrra erinev

sõnastus on väheoluline ega oma sisulist tähtsust. Mõlema vastuse pinnalt on tuvastata, et

kambrites on kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi ja sama saab järeldada ka

Indrek Tibari kokkuvõttest. Vastustajal puudub põhjus kahelda nende andmete õigsuses.

Kaebaja on teinud kaebuses arusaamatuks jäävaid arvutusi kambripinna kohta tuginevalt Robert

Palmquisti mälu ja kirjelduste järgi koostatud joonistele, millel ei ole mingit usaldusväärset

mõõtkavalist täpsust. Kindlasti ei saa sellisel teel esitatud arvutusi pidada täpsemaks USA

vanglaameti selgitustest ja Indrek Tibari poolt kohapeal tajutust. USA justiitsministeeriumi

3-24-335

22(49)

04.12.2023 vastusest nähtub, et kaebajat ei paigutataks süüdimõistmise korral sellisesse

kinnipidamisasutusse, kus kinnipeetavatel on vähem kui 3 m3 isiklikku ruumi, mistõttu ei ole

põhjust EIÕK art 3 rikkumist eeldada. Kuigi kambrites olevad tualetid ei ole eraldatud ja võib

ette tulla olukordi, kus kinnipeetav peab kasutama tualetti kambrikaaslase juuresolekul, ei näe

vastustaja selles EIÕK art 3 rikkumist. USA selgituste kohaselt on enamuse ajast ööpäevast

kambrid avatud ja kinnipeetavad saavad kasutada kambriväliseid tualette. Kambriväline aeg

jääb vahemikku 15-16 h, moodustades enamuse ööpäevast. Robert Palmquist läks BOP-ist

2009. a-l pensionile ja ei mäleta FDC SeaTaci kambriväliseid tualette täpselt ning esitab vaid

oletuslikke ja eelduslikke hinnanguid. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud. Joshua

Drateli arvamusest ei nähtu tema taust, et hinnata tema kokkupuuteid arvamuses esitatud

asjaoludega. Jääb arusaamatuks, millel tema arvamuses toodud seisukohad põhinevad. Lisaks

ei ole arvamust allkirjastatud ega muul moel kinnitatud. Seetõttu on selle usaldusväärsus

kaheldav. Jesse Furmani otsus ei puuduta üldse FDC SeaTaci ega ka teisi võimalikke

kinnipidamisasutusi, kuhu kaebaja võidakse süüdimõistmise korral paigutada, mistõttu ei ole

see asjakohane.

8.11. Robert Palmquisti mälu järgi tehtud joonised ei ole usaldusväärsed. Kuna ta läks pensionile

2009. a-l, siis ei saa olla kindel, et tema kirjeldused vastavad FDC SeaTaci praegusele

olukorrale. Seda enam, et need kirjeldused ei ühti USA selgituste ega Indrek Tibari

kokkuvõttega,

milles

vastustajal

pole

tõsiseltvõetavat

põhjust

kahelda.

USA

justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtub, et kuigi puhkeala on siseruumides, on

puhkeruum värske õhu tagamiseks osaliselt avatud. BOP-i 08.12.2023 vastusest nähtub, et FDC

SeaTaci iga majutusüksuse juures on värskes õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja

korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja loomuliku valguse käes viibimist. Ka

Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on kinnipeetavatel võimalik kasutada FDC SeaTacis värskes

õhus paiknevat spordikompleksi. Neid andmeid arvestades pole alus kahelda, et FDC SeaTaci

puhkeala on praegusel hetkel selline, kus kinnipeetavatel on võimalik olla loomuliku valguse

käes, hingata värsket õhku ja tegeleda soovi korral jalutamise või sportimisega. Nii Indrek

Tibari kokkuvõttest kui USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtuvalt on

kinnipeetavatel vaba ligipääs puhkealale/spordikompleksile kogu selle aja jooksul, mil nad ei

pea olema kohustuslikult kambris ehk sisuliselt terve päeva vältel. Etteheide, et FDC SeaTac

asub rahvusvahelise lennujaama lähistel, on otsitud ega anna põhjust asuda seisukohale, et seal

kinnipidamine oleks seetõttu piinav, ebainimlik või muul moel jämedalt põhiõigusi riivav.

Erirežiimi kohaldamine on võimalik ka Eesti vanglas. Siiski pole tõsiseltvõetavaid andmeid, et

sellised erirežiimid oleksid FDC SeaTacis tavapärased ja pikaajalised. Indrek Tibari kokkuvõtte

kohaselt on FDC SeaTacis kambrites aken hägustatud, kuid läbi aknaklaasi jõudis kambrisse

päevavalgus, mistõttu ei saa rääkida kambris päevavalguse puudumisest. Samuti olid

ühisruumid piisavalt valgustatud. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik olla loomuliku valguse ja

värske õhu käes puhkealal. FDC SeaTacis on ka vahistatutel võimalik päevase ajal vabalt ringi

liikuda ja puhkealasid kasutada, samal ajal kui Eestis on vahistatute liikumisvõimalused

oluliselt piiratumad ja kambrivälist aega, sh päevavalguse ja värske õhu käes olemiseks, on

vähem.

8.12. Ka Eesti kinnipidamisasutustes võivad kohtumõistmist ootavate ja süüdimõistetute

võimalused lähedastega suhtlemiseks olla erinevad. FDC SeaTacis on lubatud nädalavahetustel

kokkusaamine lähedastega kuni 2 h ulatuses ning BPO-i 08.12.2023 vastuse kohaselt võidakse

kinnipeetava taotluse alusel lubada nt pikemaajalisi külastusi. Vastustajal puudub põhjus

kahelda BPO-i vastuses toodus, et eritingimustel külastusi võimaldatakse erinevatel põhjustel

regulaarselt. Ka Indrek Tibari kokkuvõttes on viidatud erikokkulepete võimalikkusele (nt

kohtumine 2 tunnist pikema aja välte, kohtumine mitmel järjestikusel päeval). Samuti nähtub

3-24-335

23(49)

erikokkulepete võimalikkus Janet Perdue 16.09.2023 arvamusest. Kuigi Janet Perdue arvamuse

kohaselt on palju juhtumeid, kus personalinappuse tõttu erikokkuleppeid ei tehta või

kokkulepitud kohtumised tühistatakse lühikese etteteatamisajaga, ei saa siiski kindel olla, kas

arvamuse andja kokkupuuted peegeldavad FDC SeaTaci hetkeolukorda. Pealegi on arvamuse

avaldaja viidanud, et tõenäoliselt kohaldatakse kaebaja suhtes rangelt ja eranditult

külastusgraafikut. Nii selles konkreetses küsimuses kaebaja poolt esitatud arvamus kui ka paljud

teised samasugused arvamused on selgelt hinnangulised ja põhinevad eeldustel ning

subjektiivsetel arvamustel, mitte faktiväidetel ja tõenditel. EIK-i praktika kohaselt kaalub

perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus väljaandmisega taotletava legitiimse

eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Külastamisega kaasnev aja- ja rahakulu ei ole

erandlik asjaolu. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on üldse piisavalt

raha väljaantava välisriigis külastamiseks. Kui kinnipidamisasutus peab turvalisuse kaalutlustel

külastajate arvu piirama, siis vahetustega erinevatel külastuskordadel saaksid kaebaja

pereliikmed teda külastada.

8.13. Advokaadiga kohtumiste osas on kaebaja tuginenud Joshua Drateli arvamusele, kuid selle

arvamuse usaldusväärsus on küsitav. Kaebaja viidatud The Seattle Timesi artikkel ja USA

justiitsministeeriumi 20.07.2023 raporti ei tõenda, et FDC SeaTacis oleks hetkel tõsiseid

probleeme kinnipeetavate ja advokaatide kohtumiste korraldamisega. Need kajastavad

minevikuprobleeme. Tõenäoliselt on probleemiga praeguseks tegeletud. Seetõttu pole alust

eelistada USA hilisematele selgitustele ka kaebaja viidatud Janet Perdue 16.09.2023 arvamust.

Kaebaja piiratud keeleoskus ei too kaasa väljaandmise ebaproportsionaalsust. Janet Perdue

30.10.2023 arvamusest nähtub, et kaebaja teatud määral valdab inglise keelt ja vanglaametnik

on lubanud vajadusel tagada kinnipeetavatele tõlketeenuse. Keeleoskust on võimalik arendada.

8.14. Kaebaja turvalisus ei oleks USA-s enam ohustatud kui Eesti kinnipidamisasutuses. Kuna

FDC SeaTacis paiknevatest kinnipeetavatest suurem osa on vahistatud, siis on nad motiveeritud

hästi käituma, kuna probleemide tekitamine vahistuses viibides võib neile kaasa tuua pikema

karistuse määramise. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud ja Joshua Drateli

arvamus ei ole usaldusväärne. Timur Gerassimenko viibis USA kinnipidamisasutuses

2014.2016. a-l, mistõttu ei kajasta ta praegust olukorda. Samuti ei nähtu, millistes

kinnipidamisasutustes ta viibis. Erinevates kinnipidamisasutustes võivad olla erinevad

tingimused. Amid Magerramov ja Maureen Baird omavad oma sõnul kokkupuudet New Yorki

piirkonna kinnipidamisasutustega. Lähtuvalt BPO-i 08.12.2023 vastusest pole põhjust arvata, et

kaebaja

paigutataks

New

Yorki

piirkonna

kinnipidamisasutusse.

Oht

sattuda

kinnipidamisasutuses väärkohtlemise ohvriks ei ole absoluutselt välistatud. Seda ohtu ei saa

välistada mistahes kinnipidamisasutuses. Pole põhjust arvata, et kaebajat ähvardaks USA

kinnipidamisasutuses suurem oht kui Eesti kinnipidamisasutuses. Janet Perdue puhul pole

arusaadav, kas tal on kokkupuuteid nende kinnipidamisasutustega, kuhu kaebaja tõenäoliselt

paigutatakse. Kuigi FDC SeaTacis on olnud erineva tausta ja rahvusega inimesi, peetakse seda

üldiselt turvaliseks asutuseks ja vähemalt kokkuvõte tegemise ajaks ei olnud seal rahvuse

pinnalt probleeme tekkinud.

8.15. Ei ole põhjust pidada USA justiitsministeeriumi poolt Eesti Justiitsministeeriumile antud

selgitusi ja vastuseid kuidagi deklaratiivseteks. Eesti Justiitsministeerium küsis USA-st infot

spetsiifiliselt tervishoiuteenuste osutamise kohta ja sai küsimustele adekvaatsed vastused.

Täiendavalt käsitles teemat FDC SeaTacis kohapealsel külastusel Indrek Tibar, kellele

ametnikud kinnitasid, et gastroskoopilised protseduurid on konkreetses kinnipidamisasutuses

ühed levinuimad ja kaebajale on tagatud vajalikud uuringud ka kinnipidamisasutuses.

Kinnipeetavatel on võimalik kogu oma varasem haiguslugu ja teave tervisliku seisundi kohta

anda üle kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse

3-24-335

24(49)

ning vajadusel alustatakse ka uusi. USA justiitsministeeriumi ja BPO-i poolt antud selgituste

kohaselt suudetakse kinnipidamisasutustes ravida praktiliselt kõiki kogukonnas esinevaid

terviseseisundeid või nendega toime tulla. Ka EIK praktikas ei ole ühtegi juhtumit, kus USA

kinnipidamisasutuste tervishoiuteenused oleksid olnud ebapiisavad ega suudaks täita EIÕK art

3 nõudeid. See võimaldab järeldada, et kõikehõlmavat tervishoiualast kriisi USA

kinnipidamisasutustes ei esine. Sedavõrd suures süsteemid võib esineda probleeme, nagu neid

esineb ka Eesti kinnipidamisasutustes. Kriitika esitamine ja teatud probleemsete juhtumite

esinemine ei tähenda, et süsteem tervikuna ei toimi ja kõikides kinnipidamisasutustes on

tingimused inimõigusi rikkuvad. Sellist järeldust kaebaja esitatud teabe pinnalt ei saa teha. EIK

on pidanud õigustatuks lähtuda USA kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel USA

justiitsministeeriumi poolt edastatud teabest. EIK otsuses Aswat vs Ühendkuningriik (nr

17299/12) oli tegemist tõsise vaimse tervise häirega isikuga. Raske vaimse tervisehäirega isiku

väljaandmisega kaasnevad probleemid on erandlikud ega ole ülekantavad praegusele juhtumile.

Pealegi ei puuduta kaebajat ADX Florence kinnipidamiskeskust puudutavad asjaolud. Jesse M.

Furmani arvamus ja määrus ei käsitle USA süsteemseid puudusi ega puuduta nende

kinnipidamisasutuste tingimusi, kuhu kaebaja võidakse paigutada. Kaebaja tõendina esitatud

ekspertarvamused

kujutavad

endast

üksikisikute

subjektiivset

hinnangut,

mille

usaldusväärsuses on alust kahelda juba põhjusel, et ei ole teada, kas tegemist on sõltumatute

ekspertidega. Tegemist on hinnanguliste arvamustega, mis ei tugine faktilistele asjaoludele ega

tõenditele. Need ei väära USA justiitsministeeriumi selgitusi ja vastuseid konkreetsetes

küsimustes ja konkreetsete kinnipidamisasutuste osas. Vastustaja ei tuvastanud EIK-i ega EK

praktikat ega teisi avalikult kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid, milles oleks seatud

kahtluse alla USA kinnipidamisasutuste tervishoiutingimuste põhimõtteline vastavus õigusriigi

nõuetele. Samuti ei viita sellisele praktikale või sellekohastele sõltumatutele ja

usaldusväärsetele aruannetele kaebaja. Üksiknäidetest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi

vanglasüsteemi kohta ja järeldada väljaandmisega kaasnevat vältimatut ebaproportsionaalset

põhiõiguste riivet. Olukord, kus juhtumit käsitleb vaba meedia ning võimalikud üksikjuhtude

minetused on avalikustatud avaliku kohtupidamise materjalides, näitab, et valdkonna üle toimub

demokraatlikule ja põhiõigusi austavale ühiskonnale omane ühiskondlik ja õiguslik kontroll.

Avalik tähelepanu teemale ja avalikult kättesaadavad materjalid annavad tunnistust, et valdkond

on läbipaistev, teemad on ühiskonnas olulised, vastavaid kinnipeetavate põhiõigusi peetakse

piisavalt tähtsateks. See annab pigem tunnistust sellest, et ilmnenud probleemidega tegeletakse

ja leitakse lahendused. Kaebaja on võimalik oma õiguste eest seista ka USA-s, kus vangidele

on ette nähtud vastavad kaebevõimalused ja kohtulik kaitse.

8.16. Kuigi väljaandmisega kaasnev perekonna- ja eraelu riive on intensiivsem kui riigisisese

kriminaalmenetluse korra, ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. Kaebaja vahi alla

võtmine, võimalik süüdimõistmine ja karistamine vangistusega on ka riigisiseses menetluses

realiseeritavateks piiranguteks. Vastustaja ei tuvastanud põhjust eeldada, et USA keelaks

kaebajal lähedastega suhelda. USA kinnitas vastupidist. Eelmises kohtumenetluses leiti, et

ainuüksi

perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei

saa

kaebaja

väljaandmist

pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub

üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid kaebaja puhul ei esine. Laste

huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei

oleks võimalik teha, sh kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks

või edendamiseks.

8.17. Vastustaja järelepärimisele vastas USA justiitsministeerium 27.02.2024, et kaebaja

esitatud arvamused tuginevad ainult avalikult kättesaadavale infole või arvamuse andja

teadmistele, kuid isikud ei ole ise kinnipidamisasutuses käinud tingimustega tutvumas ning

3-24-335

25(49)

väited on suuresti spekulatiivsed ja nende kinnituseks tõendeid ei ole esitatud. Mitmed kaebused

võivad küll olla käsitletavad põhimõttelise ebamugavusena, kuid samal ajal ei ole tegemist

inimõiguste rikkumisega. Samuti selgitati, et kriminaalasja olulisis seisneb eelkõige petuskeemi

laias ulatuses ning keerukas ja varjatud viisis, mistõttu puudutab see mitmeid riike üle maailma.

USA on viinud läbi ulatusliku uurimise, mille tulemusel esitati kaebajale süüdistus ja arestiti

pettusega omandatud vahendid, mis võimaldaks isiku süüdimõistmisel USA-l tagastada

sadadele tuhandetele pettuse ohvritele nende vara, hoolimata nende asukohast. Pettuse ohvreid

on tuvastatud kõikjal maailmast, sh Eestist.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse eseme piiritlemine

9. Kohus arvestab asja lahendamisel asjaoluga, et kaebajate ja vastustaja vahel on olemas

samalaadses asjas nr 3-23-2038 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus.

Viidatud asjas oli samuti vaidluse all vastustaja otsus kaebaja väljaandmise kohta USA-le.

Ringkonnakohus tühistas vastustaja otsuse põhjusel, et vastustaja rikkus uurimiskohustust

ja jättis kontrollimata kinnipidamistingimused

(sh

tervishoiuteenuste

tagatuse)

USA kinnipidamisasutuses, kuhu kaebaja suure tõenäosusega pärast

USA-le väljaandmist paigutataks, ning asjaolu, kas väljaandmine riivaks kaebaja

põhiõigusi kumulatiivselt määral, et tuleks kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis.

Vastustaja jättis kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamisel osa olulistest

asjaoludest arvesse võtmata. Sellega tehti oluline kaalutlusviga, mis võis viia sisuliselt

väära otsuseni (otsuse p 26). Kuna ringkonnakohus otsustas viidatud asjas, milliseid

asjaolusid peab vastustaja kaebaja väljaandmise otsustamisel arvestama ja milliseid mitte

ning kuidas tuleb tõlgendada KrMS-i asjakohaseid norme, siis ei pea kohus praeguses asjas

neid küsimusi uuesti läbi analüüsima, vaid saab lähtuda ringkonnakohtu otsuses võetud

seisukohtadest.

10. KrMS § 443 järgi jaguneb välisriigile isiku väljaandmise menetlus eelmenetluseks

Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks

kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks. Viimast

saab vaidlustada halduskohtus (KrMS § 4521). Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuse p-

des 1618, et maakohus ja ringkonnakohus hindavad väljaandmise õigusliku lubatavuse

juures väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse

ja kriminaalmenetlusega, s.o eeskätt küsimustes, mis kuuluvad maakohtu kompetentsi (nt

seaduse tagasiulatuva mõju keelu ja määratletuse nõuded, enese mitte süüstamise privileegi,

süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse austamine jne). Vastustaja

peab väljaandmisotsuse tegemisel kontrollima kriminaalmenetlusalasest koostööst

keeldumise aluste puudumist laiemalt, analüüsides kõigi asjassepuutuvate põhiõiguste riive

proportsionaalsust

ja

sellest

tulenevalt

väljaandmise

kooskõla

Eesti

õiguse

üldpõhimõtetega. Maakohtu põhjendustele saab viidata vaid ulatuses, mis käsitleb

väljaandmise lubatavuse karistusõiguslikke ja kriminaalmenetluslikke aspekte.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtul jätta tähelepanuta need kaebaja väited, mis

seonduvad väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, mis tuli ja oli

võimalik esitada maakohtu menetluses: kriminaalasja üleandmise võimalikkus,

vahistamismääruse (arrest warrant) olemus, tegude karistatavus, karistuse määrad

süükspandava kuriteo eest Eestis ja USA-s, kuriteo aegumine, kautsjoni vastu vabastamise

võimalus eeluurimise ajaks USA-s, ennetähtaegse vabanemise võimalused karistuse

kandmisel USA-s, karistuse kandmiseks Eestile üleandmise võimalikkus ja tõenäosus.

3-24-335

26(49)

Nendes küsimustes avaldatud maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohti ei saa halduskohus

ümber hinnata. Kui väljaandmise

(kriminaal)õigusliku lubatavusega seonduvad seisukohad jäid maakohtus esitamata, kuid nende

esitamine oli põhimõtteliselt võimalik, ei saa ega pea neid hindama halduskohus (KrMS § 4521

lg 3). Kaebajal oli võimalik neid küsimusi tõstatada maakohtus ja sellele järgnevas

määruskaebemenetluses. Kuna kaebajat esindas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus

vandeadvokaat, siis oli kaebajale professionaalne õigusabi tagatud ja kaebaja ei saa tugineda

ebapiisavatele õigusteadmistele. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata ega tuvastada

kriminaalmenetluslikke ega karistusõiguslikke asjaolusid. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses

hinnata kriminaalasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Kohus jätab tähelepanuta kõik

kaebaja etteheited maakohtu menetluses esinenud võimalikele puudustele. Sellekohased

etteheited tulnuks esitada ringkonnakohtule. Vajadusel saanuks kaebaja esitada määruskaebuse

Riigikohtule, taotledes edasikaebevõimalust piirava normi põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Kohtlahendid kaebaja välisriigile väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta on jõustunud.

12. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et KrMS § 4521 lg 3 või muud asjakohased KrMS-i

normid on ebaselged ja seetõttu põhiseadusevastased. Kohtu hinnangul on asutuste ja

kohtute pädevuste piiritlemine piisavalt selge. Norme on selgitatud täiendavalt

seaduseelnõude seletuskirjades ja korduvalt tõlgendatud kohtumenetluses. Kaebaja

põhiõiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, et tal puudub võimalus samu asjaolusid

erinevates kohtuharudes korduvalt vaidlustada. PS-i järgi peab isikule olema tagatud

kohtukaebevõimalus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kriminaalmenetluslikku küsimusi

maakohtus ja muid küsimusi halduskohtus. Samuti on tal olnud võimalus kasutada

edasikaebevõimalust. Ainuüksi see, et kaebaja kriminaalasjas tehtud kohtulahenditega ei

nõustu, ei õigusta samades asjaoludes halduskohtus uue kohtumenetluse algatamist. PS ei

taga õigust läbida samades asjaoludes uusi kohtumenetlusi seni, kuni saavutatakse

kohtulahend, mis isikule meeldib. Viidatud normistik ongi loodud selleks, et vältida samade

asjaolude üle kokku 5 kohtuinstantsis vaidlemist. Maakohtu otsus ei ole vastustaja jaoks

otsuse tegemisel tõendiks, vaid siduvaks otsuseks selle kohta, kas väljaandmine on

õiguslikult lubatav või mitte. Ka halduskohtu pädevusse ei kuulu jõustunud kohtulahendite

ümbervaatamine. Selline pädevus on Riigikohtul teistmismenetluses. Haldusmenetlus

13. Vaidlusaluses korralduses on käsitletud kaebaja seisukohti ärakuulamise tähtaegade

ebapiisavuse osas. Kohus nõustub vastustajaga, et ringkonnakohtu 29.11.2023 otsusega on

selgitatud, millele pidi vastustaja haldusmenetluse jätkamise soovi korral tähelepanu

pöörama.

Vastustaja on 14.12.2023 kirjas (dtl 1248) selgitanud, et endiselt jäävad püsima kaebaja poolt

02.08.2023 Justiitsministeeriumile saadetud arvamuses käsitletud asjaolud. Sellest nähtub, et

vastustaja pidas oluliseks lähtuda juba kaebaja poolt varasemalt esitatust ning selle kordamine

ei olnud vajalik.

14. KrMS § 452 lg 3 kohaselt tehakse väljaandmise põhjendatud otsus viivitamata. Sama

kohustus laieneb ka kohtutele. Ka asjaolu, et väljaandmismenetluse kulgu on aeglustanud

kaebaja advokaatide esitatud vastuväited, ei vabasta riiki vastutusest põhjendamatute

viivituste eest. Väljaandmise haldusmenetluse kiire toimumine on ennekõike avalikes

huvides, sh vältimaks süüteomenetluse aegumist, tõendite kättesaamatuks muutumist ja

selle lõpptulemusena isiku võimalikku karistamatust. Haldusorgan peab tegema

haldusmenetluses otsuse, kui tõendeid ja seisukohti on mõistlikul määral kogutud.

Olukorras, kus haldusorgani ja isiku vahel on põhimõtteline erimeelsus asjaolude olemasolu

ja kaalumise osas, ei pea haldusorgan jätkama tõendite ja seisukohtade kogumisega kuni

3-24-335

27(49)

jõutakse üksmeelele. Ka Riigikohus on selgitanud kohustust lahendada asi mõistliku aja

jooksul ning et menetlusosalistega üksmeele otsimine ja põrkuvate huvide ühildamine ei

saa toimuda igavesti (01.03.2017 otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 22). Seetõttu ei pea ka pärast

isiku ärakuulamist tutvustama talle veelkord ärakuulamise tulemusel kujundatud

haldusorgani

seisukohta.

Asjaolu,

et

haldusorgan

ärakuulamise

tulemusel

menetlusosalisega ei nõustu, ei ole ärakuulamisõiguse rikkumiseks.

15. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamise kohustust.

Kaebaja kuulati ära. Talle anti võimalus esitada oma seisukoht ja soovitud tõendid.

Vastustaja tutvustas talle oma põhiseisukohti ja kogutud tõendeid. Samuti rahuldati kaebaja

taotlus ja pikendati seisukohtade esitamise tähtaega. See, et vastustaja ei pikendanud

tähtaega kaebaja soovitud ajani, ei too kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist. Kuigi kohus

leiab, et kaebajale võinuks kogutud tõendite mahu arvestades anda mõnevõrra pikema

vastamise tähtaja ja otsuse tegemine mõni nädal hiljem ei oleks avalikke huve oluliselt

kahjustanud, ei saa kaebajale antud tähtaega pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seda enam, et

kaebaja teadis tema väljaandmise taotlusest juba 2022. a lõpust või 2023. a algusest ja tal

oli piisavalt aega, et soovi korral tõendeid koguda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

vastustaja leidnud tasakaalu ühelt poolt kaebajal tõendite esitamise võimaluse ning teiselt

poolt avaliku huvi vahel, et haldusmenetluses jõutaks otsuseni. Kaebajal oli võimalik

esitada tõendeid ka kohtumenetluses ja kohus hindas neid sisuliselt, kuid ka need ei

kinnitanud vastustaja otsuse ebaõigsust. Kaebaja käitumine näitab pigem soovi

menetlusega venitada.

16. Samadele seisukohtadele jääb kohus ka kaebaja perekonna menetluslike õiguste osas.

17. Kaebaja menetluslikke õiguseid ei ole rikutud sellega, et teda ei kuulatud Vabariigi

Valitsuse istungil ära. Vabariigi Valitsus ei pidanud kaebajat istungil ära kuulama. Kaebaja

ei ole ära näidanud, kuidas Vabariigi Valitsuse istungil vahetult ära kuulamata jätmine

mõjutas haldusakti sisulist õiguspärasust.

18. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide Vabariigi Valitsuse korralduse parandamise ja selle

pädevuse kohta. Halduskohtu kontrolli esemeks on vaidlustatud haldusakt – Vabariigi

Valitsuse

25.01.2024 korraldus. Korralduse sisulist õiguspärasust kontrollides hindab kohus, kas

vastustajal oli olemas oluline teave kaebaja põhiõiguste riivega seotud küsimustes ning kas

rikuti oluliselt kaalutlusõigust. Haldusakt, s.o selle tekst peabki kajastama nii olulist teavet kui

ka kaalutlusi. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas Vabariigi Valitsus korralduse andjana

nõustus eelnõu tekstiga või soovis, et arutelu tulemusel tehtaks korralduse teksti täiendusi

(protokollis, dtl 344: Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud

eelnõule. Justiitsministeeriumil teha enne allkirjastamist vajadusel korralduses töö korras

täiendused laste õiguste teemal.). Protokolli kohaselt otsustati korralduse andmine ühehäälselt.

Korralduse on allkirjastanud peaminister ja Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri

ülesannetes (dtl 318), kellel on ka vastav allkirjastamispädevus (Vabariigi Valitsuse seaduse §

30 lg 4). Kuna KrMS § 452 lg 1 järgi valmistab väljaandmisotsuse eelnõu ette ja esitab Vabariigi

Valitsusele Justiitsministeerium, siis oli Justiitsministeerium õige organ, kes pidi Vabariigi

Valitsuse soovitud parandused korralduse eelnõusse sisse viima. Tegemist ei ole pädevuse

rikkumisega.

Väljaandmise proportsionaalsus

19. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses (p 23), et väljaandmine on menetlus,

mille eesmärk on võidelda sellise isiku karistamatuse vastu, kes viibib muul territooriumil kui

3-24-335

28(49)

see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani (EK 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15, p 39). Selle

eesmärgi saavutamiseks on isiku väljaandmine küll sobiv meede, kuid kui väljaandmisega

kaasneks isiku põhiõiguste väga intensiivne riive, tuleb vastustajal kaaluda, kas sama eesmärki

oleks võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivama meetme abil, praegusel juhul

kriminaalmenetluse läbiviimisega Eestis (nn paralleelmenetluse temaatika, vrd EIK-i otsus

King vs Ühendkuningriik 44 , nr 9742/07, p 29). Ehkki otsuse selle kohta, millises riigis

kriminaalmenetlus

läbi

viia,

teeb

väljaandmise

menetluse

alguses

prokuratuur

(kriminaalmenetluse läbiviimise ökonoomia küsimus), ei välista see siiski vastustaja pädevust

hinnata sellise otsusega kaasnevat põhiõiguste riivet ja väljaandmise proportsionaalsust. 20.

Ringkonnakohtu poolt viidatud

lahendis

King vs

Ühendkuningriik oli keskmes

perekonnapõhiõiguse (art 8) riive. EIK leidis, et EIÕK ei näe ette õigust süüdistuse esitamisele

konkreetses jurisdiktsioonis; samas süüdistuse esitamine koduriigis väljaandmise alternatiivina

võib mõjutada hinnangut, kas väljaandmine oleks vastuolus EIÕK-ga. Kaalutlustena võis

arvestada nii kaassüüdlaste kohtu alla andmist teises välisriigis; korrarikkumiste või kuritegude

ärahoidmist ning ka teiste riikide ees võetud rahvusvaheliste kohustustega. Pidades silmas

riikidevaheliste väljaandmiskokkulepete olulisust võitluses (eelkõige rahvusvahelise või

piiriülese mõõtmega) kuritegevusega, saab isiku pereelu üksnes erandjuhtudel kaaluda üles

isiku väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi. Ka koduriigi ja väljaandmist taotlenud riigi

vaheline suure vahemaa ja seetõttu pereliikmete kontaktide piiratuse korral ei saa jätta

tähelepanuta isikule esitatud väga tõsiseid süüdistusi.

21. Kohus nõustub eeltooduga ning leiab samuti, et isikute väljaandmisel teistele riikidele

on ka muid legitiimseid eesmärke lisaks sellele, et vältida isiku karistamatust. Avalikuks huviks

on ka rahvusvaheline koostöö iseenesest, sh eesmärk, et rahvusvahelisi lepinguid täidetaks ning

kui Eesti Vabariigil tekib vajadus USA-st isiku väljaandmiseks, oleks see senise õiguspraktika

ja vastastikkuse usalduse alusel võimalik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2009 otsuses asjas

nr 3-08-2568 leiti, et väljaandmise poolt kõneleb avalik huvi, mis seisneb rahvusvahelises

koostöös võitluses kuritegevusega. Eesti Vabariik on seadusandja poolt väljaandmislepinguga

piiranud iseenda täitevvõimu kaalutlusõigust iga üksiku taotluse lahendamisel. Niisiis saab Eesti

Vabariik rahvusvahelise koostöö raames isiku väljaandmisest põhimõtteliselt keelduda üksnes

siis, kui esineb mingisugune konkreetset isiku ja temale tema väljaandmisega kaasneda võivate

tagajärgedega seotud kaalukas põhjus, mis lubab asuda seisukohale, et vajadus seda isikut nende

tagajärgede eest kaitsta on kaalukam vajadusest tagada tõhus kriminaalasjades tehtav koostöö.

22. Kaebaja leiab, et väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk, kuivõrd menetlust on

võimalik läbi viia ka Eestis. Kriminaalmenetluse läbiviimise koha valik on eeskätt otstarbekuse,

väljaandmistaotluse saanud riigi huvi ning selle riigi enda menetlusvõimekuse küsimus.

Vastustaja ei saa kriminaalmenetluslikke otsuseid kontrollida ega kahtluse alla seada, küll aga

saab kontrollida väljaantavale tekkivate tagajärgede proportsionaalsust ning selle tulemusel

sekkuda. Kohus nõustub vastustaja korralduses tooduga, et ühelt poolt on legitiimseks

eesmärgiks kuritegevuse tõkestamine, samas võib olla etteheidetavate tegude keskne asukoht

USA-s

takistada

kriminaalmenetluse

praktilist

läbiviimist

Eestis.

Seega

võib

kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis jääda kaebaja juhul, kui ta süüdi mõistetakse, osade

etteheidetavate ja võimalike toime pandud kuritegude eest karistamata. Lisaks leiab kohus

tuginedes eelnevalt viidatud EIK-i lahendile, et legitiimseks eesmärgiks on ka rahvusvaheliste

kohustuste täitmine, nõustudes korralduses tooduga, et laiemalt kaitstakse sellega

demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtuseid.

44 https://hudoc.echr.coe.int/#{%22itemid%22:[%22001-97174%22]}.

3-24-335

29(49)

23. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ette heidetava teo osas on otstarbekas viia

kriminaalmenetlus ja õigusemõistmine läbi USA-s, sh kuivõrd USA-l on huvi ja piisavad

ressursid sellises mahukas ja keerulises rahvusvahelise ulatusega kriminaalmenetluses kõigi

menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti uurimisasutustel ei pruugi olla sellist

ressurssi ning kuritegu võiks jääda piisavalt uurimata. Pealegi ei saa Eesti kriminaalmenetluse

primaarne

eesmärk

olla

kolmanda

riigi

ühiskonnas

õigusrahu

taastamine

ning

kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju

tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l ning mitte Eesti Vabariigil.

24. Kaebaja on enda väljaandmise vajalikkuse vaidlustanud, kuivõrd väidetavaid

kannatanuid on üksnes neli ning neil on õigus esitada oma nõuded Eestis. Eesti kohtud ei ole

leidnud ühisrahastuse kampaanias midagi ebaseaduslikku ja on jätnud nõuded rahuldamata.

Ühisrahastuse kampaania ei olnud suunatud USA kodanikele ega elanikele. Eestis on nii

kaebaja, kriminaalmenetluses arestitud vara, tõendid ja tunnistajad. USA-s ei ole väidetavaid

tegusid toime pandud, süüdistuses nimetatud juriidilised isikud asunud ega tegutsenud ning

USA-s ei viibi ka väidetavaid kaasosalisi.

25. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad seda, kas õigusabipalves toodu

alusel on võimalik sedastada võimaliku teo olemasolu, mis on Eestis ja USA-s karistatavad.

Nimetatut on käsitletud kriminaalmenetluse asjas nr x-xx-xxxx. Süüdistuskokkuvõtte (dtl 358)

kohaselt veensid süüdistatavad vähemalt sadu tuhandeid investoreid üle maailma, sh investoreid

Washingtoni osariigi läänepiirkonnast investeerima ja jätsid investeeritud raha endale, kokku

üle 550 miljoni dollari ulatuses. Teise süüdistuses etteheidetava teokogumi kohaselt koguti

investoritelt vähemalt 25 mln dollarit (alapunkt z; dtl 369). Sarnases suurusjärgus andmed on

toodud ka USA justiitsministeeriumi 05.01.2024 kirjas (dtl 1393). Arvestades toodud summasid,

ei saa olla tegemist vaid 4 kannatanuga ja sellist summat ei ole ilmselt võimalik koguda Eestis

tegutsedes. Kannatanute ring võib olla selgumisel. Ka Eestis ilmusid kannatanud välja alles

pärast kaebaja väljaandmise kohta meedias teabe avalikustamist.

26. Pooled ei ole eri meelt osas, et kaebaja elu- ja viibimiskoht on Eestis. Samuti kaebaja

vara asukoht, mis on arestitud või võidakse arestida, on süüdistuskokkuvõtte kohaselt mingis

osas Eestis (kinnistud, sõidukid, pangakontod, seadmed). Samas nähtub süüdistuskokkuvõttest

nii investorite kaasamine konkreetsest USA piirkonnast, ingliskeelsest reklaamist ja pressiteate

kanalist, arvete saatmise viisist, et kaebajale etteheidetavate tegude asukoha kese ei olnud

Eestis. Kuigi tegude toimepanemise fakti ja etteheidetavust kaebajale kontrollitakse alles

kriminaalmenetluses, sai vastustajal olla talle esitatud dokumentide pinnalt põhjendatud

kahtlust, et väidetavad teod on toime pandud ning süüdistuses nimetatud äriühingud on

tegutsenud USA-s.

27.

23.02.2024 kirjas (dtl 2209) on toodud, miks on see juhtum USA ametivõimude jaoks

oluline – süüdistuste ja vahistamismääruste kokku panemiseks piisavate tõendite kogumiseks

tuli rakendada enneolematuid uurimismeetmeid; ükski teine riik ei ole asjas süüdistust esitanud

ning USA kriminaalmenetluse seadustik võimaldaks ohvrite õiguste taastamise asukohast

hoolimata. Kaebaja ei ole kohtu ette toonud ka muud põhjust, miks on USA huvitatud nimelt

ise sellise ressursimahuka uurimise läbiviimisest. Kohtule ei nähtu ühtegi kahtlust, et uurimine

oleks ajendatud poliitilisest kuriteost või kaebaja rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste

tõekspidamistest tulenevalt.

28. Vajalikkuse aspekti kontrolli osaks on see, et on olemas mõni muu, vähemalt sama tõhus

meede, mis riivab isikut vähem. Kohus saab aru, miks võib kriminaalmenetluse toimumine

Eestis olla kaebaja suhtes vähem riivavam. Samas kannatanute arvu ja asukohta, samuti tegude

3-24-335

30(49)

toimepanemise asukohta arvestades ei saa kriminaalmenetlust Eestis pidada sama tõhusaks, kui

teo eeldatava toimepanemise kohas läbiviidavat kriminaalmenetlust. Sealjuures puuduvad

andmed selle kohta ning ka kaebaja ei ole selliseid andmeid esitanud, et valdav või arvestatav

osa kannatanutest oleks Eestis. Väljaandmise üks eesmärk on ka see, et isik ei väldiks

karistamist. Kõige toimunu põhjalik uurimine toimub hetkel ennekõike USA-s. Seega on meede

vajalik. Karistamatuse vältimine on üks väljaandmise eesmärke.

29. Kaebaja on tuginenud, et süüdimõistmise korral oleks mõistetav karistus tõenäoliselt

eluaegne, ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. Kaebaja tugineb Mark Allenbaughi

analüüsile, mh osas, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma on äärmiselt ebatõenäoline.

Ka neis küsimustes on olemas maakohtu seisukoht. Samas põhjendas vastustaja, et PS ei keela

Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või

süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Võimaliku määratava karistuse

pikkus on seotud kuriteo raskusega ning senises praktikas ei ole USA välja antud Eesti

kodanikke maksimaalmääradega karistanud. Ka siis, kui lugeda karistuse võimalik

maksimaalne pikkus kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamise osaks, on kaebajale

ühe etteheidetava teo eest Eestis (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3 grupi poolt ja suures ulatuses toime

pandud rahapesu) määratav maksimaalne karistus 10 aastat vangistust, samas kui USA-s võib

olla määratav karistus nii rahatrahv, kolmeaastane käitumiskontrolliga katseaeg, kohustuslik

erihindamislõiv ja kuni 20-aastane vangistus. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et

prokuröridele

teadaolevalt

määratakse

majanduskuritegude

eest

süüdi

mõistetud

süüdistatavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ning kuigi föderaalset tingimisi

vabastamise programmi ei ole, vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes

15% võrra. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on seotud kuriteo

tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Senises

väljaandmismenetluste

praktikas

ei

ole

USA-le

välja

antud

Eesti

kodanikke

maksimaalmääradega karistatud. Kaebaja ei ole ka vastupidist tõendanud.

30. Vastustaja poolt eelmises kohtuasjas antud selgituse kohaselt ei ole kaebaja

süüdimõistmise

korral

tema

karistuse

kandmiseks

Eestisse

ületoomine

võimatu.

Süüdimõistetuid on mitmel korral Eestisse toodud või on nad vabanenud ilma ületoomiseta

keskmiselt 2 aasta jooksul väljaandmisest arvates. See, et ületoomine ei ole võimalik kohe pärast

süüdimõistmist, ei tähenda, et sellist taotlust ei võiks hiljem esitada.

31. Kaebaja leidis, et tema õigusi rikuvad ülemäärased kaitsekulud ja tema õigeksmõistmise

korral on põhiõigusvastaselt hüvitisnõuded välistatud. Korralduses on leitud, et isikul on

kohustus teatud ulatuses taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat

põhiõiguste riivet, sealjuures välisriigis. Kaebaja väljaandmisel on tagatud ka PS §-st 21 tulenev

õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse 6. parandus) ning samuti võimalus taotleda kaitsja

määramist riigi õigusabi korras (nn Federal Public Defender; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

18.08.2009 otsus asjas nr 3-09-1549, p 36). Sellisel juhul ei kujuta piirangud taotleda

lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist endast kaitseõiguse riivet. Halduskohus

leiab, et ka need küsimused on oma olemuselt seotud väljaandmise (kriminaal)õigusliku

lubatavuse küsimusega, kuivõrd nende argumentide kese on kriminaalmenetluses, mitte

vangistusõiguses, sh kinnipidamistingimustes. Seetõttu jätab kohus toodud väited KrMS § 4521

lg 3 alusel tähelepanuta. 32. Kokkuvõtlikult leiab kohus:

3-24-335

31(49)

− Keelatud ei ole isiku üleandmine mõnda muusse riiki, kus kriminaalmenetlus ei ole

tagatud täpselt samas määras või kõrgemalt kui Eesti enda kriminaalmenetluse korraldus

ette näeb. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud nii 03.07.2007 otsuses asjas nr 3-

07754 kui ka 28.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-2482, et väljaandmine on lubatav, kui

riigis, kuhu isik välja antakse, kehtib samaväärne õiguslik kaitse piinamise ning

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu.

− EIK on leidnud, et EIÕK ei nõua, et liitunud riigid nõuaksid samasuguste standardite

järgimist ka kolmandatelt riikidelt, sh kontrollimist, kas süüteomenetlus kolmandates

riikides on kooskõlas EIÕK art 6 kõigi nõuetega. Konventsiooni liikmesriik on

kohustatud keelduma rahvusvahelisest koostööst üksnes juhul, kui tegemist on

õigusmõistmise räige eiramisega (flagrant denial of justice) (Rozd ja Janousek vs

Prantsusmaa ja Hispaania, nr 12747/87, p 110). Nõutav on art-ga 6 tagatud õiglase

kohtuliku arutamise põhimõtete rikkumine, mis on nii fundamentaalne, et tähendab selle

artikliga tagatud õiguse tühistamist või selle olemuse hävitamist (Ahorugeze vs Rootsi,

nr 37075/09, p 115). Kaebaja väidetavad nö puudused USA õigussüsteemis ei vasta

nendele tunnustele.

− Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud kaebaja võimalusele saada USA

kohtumenetluses kaitsja nö riigi õigusabi korras. Olukorras, kus isikul on õigus kaitsja

abile riigi kulul, ei ole isiku jaoks ebaproportsionaalselt koormav see, et oma valitud

kaitsja kulusid õigeksmõistmise korral ei hüvitata.

− Kaebaja nimetatud muude kulutuste hüvitamise kohustust EIÕK ette ei näe. EIK on

siinkohal ka leidnud, et EIÕK art 5 lg 5 õigusvastaselt vabaduse võtmise hüvitamise

kohustuse kohta ei kohaldu juhul, kui vabaduse võtmist ei saa pidada ebaseaduslikuks

ja sellisel juhul on kompenseerimine siseriikliku õiguse küsimus50.

Kinnipidamistingimused

Tõendamiskoormus ja faktiliste asjaolude kontrolli ulatus

33. Rahvusvaheliste suhete ja eriti rahvusvaheliste lepingute osaks on vastastikkuse

põhimõte51, mis samas ei välista igal üksikjuhtumil siiski lepingus ja/või seaduses sätestatud

ulatuses riigipoolse üksikotsustuse tegemist. Vastastikkuse põhimõtte osaks on ka vastastikku

usaldus, st vaikimisi tuleb eeldada, et demokraatlikud ühiskonnad ühiste väärtuste kaitsel

tagavad kõigi, sh ka teise riigi poolt väljaantud isikutele nende inimõigused. Sellest lähtekohast

sai ka vastustaja lähtuda.

34. Kaalukaks argumendiks selle kohta, et kinnipidamistingimused või mistahes muu

põhiõiguste tagamine ei ole teatavas riigis reaalselt korraldatud nii nagu see riik väidab, saaksid

eelkõige olla mingisugused rahvusvaheliste organisatsioonide või ka autoriteetsete riigisiseste

valitsusväliste organisatsioonide poolt piisavalt laiapõhjalise andmehulga pealt tehtud

järeldused või ka rahvusvaheliste kohtute poolt teatava riigi kinnipidamistingimustele antud

50 Norik Poghosyan vs Armeenia, nr 63106/12, p 34-36. https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-205145 .

51 Vt KrMS kommenteeritud väljaanne, § 433 p 1.2.1, lk 995; samuti Klabbers, Jan; Rahvusvaheline õigus, lk 302.

hinnangud või ka muud kaalukad allikad, kus kajastub nö rahvusvaheliselt tunnustatud teadmine

selle kohta, et konkreetne riik ei ole usaldusväärne või annab enese kohta rahvusvahelistes

suhetes süstemaatiliselt valeinformatsiooni. Kaalukaks argumendiks kahtlemaks riigi poolt oma

vanglate kohta esitatud andmete usaldusväärsuses võivad ka olla näiteks andmed selle kohta, et

asjaomases riigis puudub põhimõtteliselt kohane järelevalvemehhanism vangistuse täideviimise

üle ja/või valitsusvälistel või rahvusvaheliselt tegutsevatel organisatsioonidel puudub võimalus

3-24-335

32(49)

neid tingimusi kontrollida või hinnata (vrdl EIK-i otsus Liu vs Poola (nr 37610/18, p 83). Ka

EK 06.09.2016 otsusest asjas nr C-182/15 tuleneb, et vastustajal tekib kontrollikohustus alles

siis, kui usaldusväärsetest allikatest ilmneb ametiasutuste tegevus või nende poolt sallitav

tegevus, mis on ilmselgelt vastuolus EIÕK põhimõtetega (p 57). Teisisõnu on väljaandmise

taotluse saanud riik kohustatud alles vastavate andmete saamisel väljaandmise üle otsustamisel

hindama, kas teises riigis esineb reaalne oht, et isikuid koheldakse ebainimlikult või alandavalt

(p 58).

35. Käesolevas asjas ei olnud vastustajal haldusakti andmisel andmeid ning ka kaebaja ei ole

sellist teavet kohtu ette toonud, et kaebajale tekkivat reaalset ohtu kinnitaksid andmed, mis

tulenevad rahvusvaheliste kohtute (EK ja EIK) otsustest, Euroopa Nõukogu organite poolt või

ÜRO süsteemis tehtud otsustest ja koostatud aruannetest.

36. Samas on väljaantaval isikul võimalik vastustaja esmase eelduse kohta tõstatada kahtlusi

ja küsimusi, st esitada vastustajale mistahes andmeid ja allikainfot vastupidise kohta. Ühelt

poolt võib olla isikul võimatu koguda vahetut teavet kinnipidamistingimuste kohta, sh USA

riigiorganitelt või kinnipidamisasutustelt. Teiselt poolt ei saa tõstatatud kahtlused olla

paljasõnalised, ainuüksi küsitavuste tõstatamise ja menetluse venitamise eesmärgil.

37. Vastustajal tuli kaebaja poolt tõstatatud kahtluste osas kontrollida esmalt nende piisavust

(välistades paljasõnalisuse) ning seejärel kontrollida kahtlusi sisuliselt, kas kaebaja esitatud

andmed seavad USA valitsuselt saadud teabe kahtluse alla sel määral, et saadud teabest jääb

mõistlikult mulje, et ettenähtu ja tegelikkuse vahel on süstemaatiliselt arvestatavad

lahknevused. Sellises asjas peab vastustaja koguma teavet kinnipidamistingimuste (sh otsesed

olmetingimused, vanglasisesed tegevused, kokkusaamiste võimalused nii lähedaste kui

kaitsjatega jms) kohta eelkõige väljaandmist taotleva riigi ametiasutustelt ning võib

põhimõtteliselt saadud teavet usaldada. Antud juhul on Justiitsministeerium sellekohased

küsimused esitanud ja saanud ka vastused. USA asutuste esitatud teavet selgelt ümber lükkavate

või vähemalt olulisel määral kahtluse alla seadvate ja samas Eesti asutustele kättesaadavate

üheselt autoriteetsete allikate puudumisel võis vastustaja lähtuda USA-lt saadud teabest, et USA

vanglate tegevust reguleerivad õigusaktid näevad ette ka väljaantud isikute kinnipidamise

tingimustes, mis vastab vähemalt üldjoontes inimväärse kohtlemise nõudele. Samuti et USA

praktika ei ole selline, mis USA õigusnorme eiravat tegevust vanglas süstemaatiliselt eiraks

ja/või EIÕK-i põhimõtetega vastuolus olevaid kinnipidamistingimusi aktsepteeriks.

38. Halduskohtumenetluse raames ei asu kohus ise USA kinnipidamisasutuste tingimusi

tuvastama ega kaaluma. Kohus kontrollib seda, kas vastustaja tegi kinnipidamistingimuste

väljaselgitamiseks piisavaid pingutusi ning teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt. Arvestada

tuleb siinkohal sellega, et sisuliselt on tegemist prognoosotsusega, st haldusorgan ei asunud

tuvastama juba minevikus toiminut, vaid hindab talle kättesaadava teabe pinnalt, kas kaitstava

õigushüve kahjustamine tulevikus on tõenäoline.

39. Käesoleval juhul on vastutaja oma otsuse tegemisel arvesse võtnud olulises osas neid

allikaid, millele kaebaja viitas enne otsuse tegemist esitatud dokumentides, sh eelmise

kohtumenetluse käigus esitatud dokumentides, ning leidnud kokkuvõttes, et need andmed ei ole

sellised, mis seaksid USA asutuste antud teabe olulises osas kahtluse alla. On tõsi, et kaebaja

esitatud tõendid ja seal viidatud allikad kinnitavad probleemide esitamist USA vanglates,

üksikud näited on ka äärmiselt tõsised ja kinnitavad seda, et teatavatel juhtudel ei ole USA

vanglaadministratsioonid suutnud tagada kinnipeetavate turvalisust või neile vältimatult

vajaliku tervishoiuteenuse osutamist nii, et sellega on kinnipeetava jaoks kaasnenud väga

tõsised tagajärjed. Samas ei saa neid esitatud tõendeid pidada sedavõrd kaalukateks, et

3-24-335

33(49)

vastustaja oleks neis esitatud andmeid pidanud tingimata pidama usaldusväärsemateks USA

asutuste omadest.

40. Välisriigis valitsevate konkreetsete tingimuste osas esitatud vastuolulise teabe korral on

vastustajal arvestatav hindamisruum otsustamaks, millist teavet usaldada, millist mitte.

Vastustajale saaks ilmse hindamisvea tegemist ette heita juhul, kui andmed, mida tema

usaldusväärseks pidanud on, seda muude talle kättesaadavate andmete kõrval ilmselgelt

usaldusväärsed olla ei saanud. Selliste rahvusvaheliste kohtute, muude rahvusvaheliste

organisatsioonide või rahvusvaheliste vabaühenduste andmete olemasolu pooled ei väida ning

ükski kaebaja esitatud allikatest või tõenditest ei ole ka seda laadi.

41. Sarnaseid juhtumeid, mille pinnalt on antud need arvamused, on võimalik tuua

põhimõtteliselt ka Eesti vanglasüsteemi kohta, sh näiteid, kus vanglateenistus ei ole suutnud

tagada turvalisust ja kinnipeetav on teist rünnanud; kuidas teatavatel juhtudel ei ole kinnipeetav

pika aja jooksul saanud vajalikku ravi; kus isikut on põhjendamatult kaua peetud üksi eraldatud

lukustatud kambris jne 45 . Selleks, et valitsus peaks usaldama sellistes arvamustes antud

hinnanguid, et sedalaadi probleem esineb USA vanglates sageli, peaks neist ilmnema, et need

arvamused põhinevad märksa ulatuslikumal teadmiste ja andmete baasil, kui need, mis

käesolevas asjas kõne all.

42. Kaebaja seadis kahtluse alla justiitsatašee memo kasutamise tõendina. Kohus ei nõustu

kaebajaga. Dokumentaalseks tõendiks on ka ametlikud kirjad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 272 lg 2). Kohtu hinnangul võimaldas justiitsatašee kohapealne külastus kontrollida USA

justiitsministeeriumi antud vastuse usaldusväärsust. Erinevalt kaebaja viidatud asjatundjatest,

kellest enamik ei ole kunagi FDC SeaTacis käinud, oli Indrek Tibaril vahetu kogemus sealsete

kinnipidamistingimuste kohta ja võimalus konkreetseid asjaolusid kohapeal üle küsida. Seetõttu

võib Indrek Tibari selgitusi pidada usaldusväärsemaks kui Robert Palmquisti mälu järgi antud

selgitusi.

Puudus vanglaametnikest

43. Võimalike personaliprobleemide osas on vastustaja pöördunud vastava küsimusega USA

ametivõimude poole. USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5), et

vanglapersonal on kinnipeetavatele vajalik tingimuste tagamiseks piisav. Viimase 10 aasta

jooksul on kinnipeetavate arv olnud pidevas langustrendis. Vanglaasutus palkab rohkem

töötajaid kui neid lahkub. USA justiitsministeerium kinnitas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384)

täiendavalt, et FDC SeaTacis on iga 4,5 kinnipeetava kohta üks töötaja. Indek Tibari

kokkuvõttest (dtl 1436) nähtub, et kuigi vakantsete ametikohtade täitmisega on probleeme,

kasutatakse probleemi leevendamiseks erinevaid võimalusi – ametnike rotatsiooni asutuste

vahel, vajadusel teisi funktsioone täitvate ametnike kaasamine korrektsiooniülesannete

täitmisele. Kõik kriitilised korrektsioonifunktsioonid täidetakse.

44. Kohtule ei nähtu, et personaliprobleem oleks teadvustamata või sellega ei tegeletaks. J.

Drateli arvamuses (dtl 1940, lk 4) viidatud eriaruandes46 mööndakse struktuurseid takistusi, mis

võivad takistada probleemidega tegelemisel, milleks on ka personalipuudus. Samas mööndakse,

et BOP-i juht peab seda peamiseks, riigiüleseks prioriteediks ja pakutakse rahalisi stiimuleid.

45 52 Vt õiguskantsleri kontrollkäigud

vanglatesse:

https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&vaade=otsing&valitsemisala=117&doku

mendist=1; samuti CPT kontrollkäikude aruanded: https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia

46 https://www.justice.gov/d9/2023-07/2023.07.20_atj_bop_access_to_counsel_report.pdf, lk 8.

3-24-335

34(49)

Lisaks taotletakse kongressilt täiendavat rahastamist, mida raporti koostaja toetab. Kohtule

nähtub eeltoodust, et vastustaja on vajalikud asjaolud välja selgitanud ning need on olulised

osas kooskõlas ka kaebaja tooduga. Vastustaja on toonud otsuses välja, et probleemidega

tegeletakse ja et vanglasüsteemid on õigusriikides pidevas arengus. Olukorras, kus probleeme

teadvustatakse, nendega tegeletakse, otsides nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi, ei saa

sedastada reaalset ohtu kaebaja õiguste kaitsel.

Advokaadiga kohtumise võimaldamine

45. USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 2), et FDC SeaTacis

on kinnipeetavatel õigus kohtuda advokaadiga 7 päeval nädalas kl 8:00-18:00 ja

nädalavahetustel kl 8:00-14:00. Lisaks on kinnipeetavatel juurdepääs õigusraamatukogule ja

neil on lubatud tutvuda kinnipidamisasutustes kohtuasja materjalidega (tõendite hankimine), kui

kohus ei ole määranud teisiti. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastust arv ei ole piiratud.

Sama on üle korratud USA justiitsministeeriumi 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 1),

täpsustades, et õigusraamatukogu arvuteid saab kasutada päevasel ajal kambrivälisel ajal, mis

kestab kl 06:00-21:00. Majutusüksuses ja advokaadi-kliendi kohtumisruumides on eraldi

arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks.

46. Kaebaja on Janet Perdue arvamuste (dtl 584, 696) ja Joshua Dratel arvamuse (dtl 1940)

alusel seadnud kahtluse alla, kas kaitsjaga kohtumise õigus on tegelikult tagatud. Vastustaja on

Janet Perdue arvamuse osas seadnud kahtluse alla, kas tema seisukoht peegeldab FDC SeaTaci

hetkeolukorda. Janet Perdue taustakirjeldus ei nimeta töö- ega muud kogemust seotult FDC

SeaTaciga. Mõlemad seovad kaitseõiguse nõutavast väiksema tagatuse sellega, et vanglal on

tööjõudu puudu ja nad ei pruugi pidada õiguslikku külastust esmatähtsaks. Janet Perdue on

samas möönnud (p 24), et jätkuvad töötajate leidmise probleemid on kogu ametis hästi

dokumenteeritud. Üks vanglaameti praegustest prioriteetidest on suurendada töötajate arvu

kogu riigis ja FDC SeaTac ei ole erand. Seda arvestades ei saa kohtu hinnangul asuda

seisukohale, et kaebaja kaitseõigus jääb USA kinnipidamisasutuses tagamata. Personalipuuduse

probleemi on teadvustatud ja sellega tegeletakse.

47. Kohus nõustub ka vastustaja kriitikaga Joshua Drateli arvamuse osas, et sellest ei nähtu,

millel arvamuses toodud seisukohad õigusnõustajale juurdepääsu puuduste osas põhinevad.

Arvamuse esitaja on kritiseerinud nö jooksvalt külastuste lubamist ja broneerimisvõimaluse

puudumist, aga on samas ka möönnud, et see võimaldab külastuste paindlikkust ootamatuste

korral. Indrek Tibar on oma kokkuvõttes (dtl 1436) toodud välja ka võimalus külastustest

eelnevalt teada anda, siis broneeritakse kohtumise ruum (lk 9). Ka vastustaja poolt kogutud

teabe kohaselt tagatakse privaatse ruumi puudumisel advokaadiga kohtumine külastusruumis

piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Seega ei ole tegemist võimaliku puudujäägiga, mis oleks

vastustajale olnud teadmata. Küll aga nähtub, et seda proovitakse kompenseerida.

48. Kohus

leiab,

et

kohtumist

kaitsjaga

saab

pidada

ka

USA

õigusruumis

kinnipidamisasutuse kriitiliseks funktsiooniks, eriti kinnipidamisasutuse korral, kus seni

kohtule avaldatu pinnalt hoitakse reeglina isikuid eeluurimise ja/või kohtumenetluse kestel.

Kriitiliste funktsioonide tagamist ka personalipuuduse olukorras on eelneva kohaselt

vastustajale ka kinnitatud. Ka olukorras, kus kaebajale seda õigust ei tagata, on tal võimalik

kriminaalmenetluses juhtida sellele menetleja, sh kohtuniku tähelepanu. Vastustaja kogutud

tõenditest ei ole näha, et

kohtumisi advokaadiga jäetakse süstemaatiliselt ära. Kohus ei arvesta siinkohal võimalike

erandolukordadega, kus julgeoleku huvides võib olla mingiks perioodiks põhjendatud

3-24-335

35(49)

väljastpoolt kedagi kinnipidamisasutusse mitte lubada. Tegemist ei ole piisavalt ettenähtava

juhtumiga ja tegemist ei saa olla juhtumiga, mis kujuneks reegliks.

49. Kaebaja tõi kaebuses lisaks välja, et ta ei oska suurel määral inglise keelt. Indrek Tibari

kokkuvõttest (dtl 1436; lk 6) nähtub, et USA mittekodanikel ei ole kohustust inglise keelt

õppida, kui seda julgustatakse tegema. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keeleoskust on

võimalik arendada. Janet Perdue toob oma 30.10.2023 arvamuses (dtl 696; lk 13) välja, et

vanglaamet tagab vajadusel tõlketeenuse, nt vangla sisekorradokumentide tõlkimiseks

arusaadavasse keelde. Küsimused sellest, kas kaebajale tagatakse kriminaalmenetluses

osalemiseks tõlk, väljub praeguse kohtuasja kontrolliesemeks. Samas peab kohus eluliselt

ebausutavaks, et kaebaja üldse inglise keelt ei valda. Seda, et kaebaja valdab inglise keelt,

kinnitavad ka Janet Perdue ja Maureen Baird (dtl 696; lk 13). Tingimused kambris

50. Kaebaja tugines kaebuses sellele, et kuna kambripind kinnipidamisasutuses jääks alla 3

m2 kinnipeetava kohta, siis oleks tegemist EIÕK rikkumisega.

50.1. USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 2-3), et enamikes

BOP-i kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatel kambris vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi. Ka

pärast

võimalikku

süüdimõistmist

on

ebatõenäoline,

et

kaebaja

paigutataks

kinnipidamisasutusse, kus oleks vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi. Ka FDC SeaTaci kambrid

tagavad kinnipeetava kohta vähemalt 3 m2 vaba isiklikku ruumi. USA justiitsministeerium

täpsustas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2), et FDC SeaTaci kambrites on igal kinnipeetaval

rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5), et

kambrid on kahekohalised. Mõõtmed on silma järgi hinnates ligikaudu 3 × 4 m.

50.2. Kohus ei pea praeguse asja lahendamise seisukohalt oluliseks, kas kambripind

kinnipeetava kohta on veidi alla või üle 3 m2. Isegi, kui kambripind jääb alla 3 m2, ei

tähenda see, et tegemist oleks kindlasti EIÕK art 3 rikkumisega. EIK leidis otsuses

Muršić vs Horvaatia (nr 7334/13), et kui kambripind kinnipeetava kohta jääb alla 3 m2,

siis annab see tugeva eelduse EIÕK art 3 rikkumise kohta. Samas on võimalik rikkumise

eeldust ümber lükata, kui ruumi vähesust kompenseerivad ruumis viibimise suhteliselt

lühike kestus ja ulatus, ruumipuudust leevendab piisav liikumisvabadus ja kambriväline

tegevus ning kinnipidamisasutuse üldiselt kohased tingimused. Kompenseerivad

tingimused peavad esinema kumulatiivselt.

50.3. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest (dtl 1365, lk 5) nähtub, et BOP-i

kinnipidamisasutused lubavad kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas

kambritest väljas. Kinnipeetavad veedavad suure osa päevast aktiivselt ja liikudes.

Toitlustamine, vaba aja veetmise tegevused, koolitunnid, ülesanded, usulised tegevused

ja arstiabi toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest.

Süüdimõistetud kinnipeetavaid majutavates asutustes on suur väliala vaba aja

veetmiseks, kus on olemas mugavused nagu korvpalliväljakud, jooksurajad ja

pesapalliväljakud. Kardiotrenažöörid nagu jooksulindid ja velotrenažöörid asuvad

siseruumides. Seega isegi kui kambripind jääb alla 3 m2, ei too see veel kaasa

inimõiguste rikkumist, sest kambris viibimise aeg on lühike. Kambrid on suletud vaid

öiseks magamise ajaks. Kohus ei arvesta siinkohal erandolukordadega, mil kambrid

võivad olla pikemat aega suletud. Sellised olukorrad ei ole piisavalt ettenähtavad, samuti

ei ole ettenähtav sellise olukorra kestus. Erandlikes olukordades, nt julgeolekuohu

korral, võibki selline olukord olla põhjendatud. Kui see periood kestab põhjendatust

kauem, on võimalik vangla tegevuse peale kaevata.

3-24-335

36(49)

51. Kaebaja heidab ette, et kambris on avatud tualett, mida tuleb kasutada nii kambrikaaslase

kui vangivalvurite vaateväljas.

51.1. USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 3-4), et igas kambris

on avatud tualettpott, kuid see on ette nähtud juhuks, kui kambris viibivatel

kinnipeetavatel on vaja kasutada tualetti kambri öise sulgemise ajal, mil kambrist

väljumine ei ole võimalik. 16tunnise kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad

kasutada privaatseid ühele inimesele mõeldud WC-kabiine, mis asuvad igas

majutusüksuses ja kogu kinnipidamiskeskuses. Kambrivälise aja jooksul võivad

kinnipeetavad kasutada ka kambris olevat tualetti, kui kambrikaaslane on kambrist

väljas, tagades privaatsuse ukse sulgemisega. USA justiitsministeerium selgitas

08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2) täiendavalt, et kambri uksed ei ole valmistatud

läbipaistvatest trellidest, vaid sarnanevad tavaliste ustega, milles on väike aken. Seetõttu

on suletud ukse korral teatud privaatsus tagatud. Kambrivälise aja jooksul saavad

kinnipeetavad kasutada ka kõikjal hoones, sh tegevusruumides nagu raamatukogu

asuvaid tualette. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5, 7), et kambris on

WC-pott, mis ei ole muust kambrist seinaga eraldatud ja asub ligi meeter või rohkem

kapist ja isiklikest asjadest eemal. Külastatud kamber oli heas korras ja puhas. Silma ei

jäänud asjaolusid, mis lubanuks hügieeni suhtes etteheiteid teha. Ajavahemikul kl 22-6,

kui kambrid on suletud, toimub WC kasutamine kambrikaaslasega samas ruumis

viibides. Muul ajal saab WC-d kasutada privaatselt kokkuleppel kambrikaaslasega või

lihtsalt kasutades aega, kui teine on eemal (nt õppeklassis vms). Privaatsed tualettruumid

asuvad ka õppeosakonnas ja kinnipeetavad saavad neid kasutada.

51.2. Kuigi kambris asuva tualeti eraldamata jätmine muust ruumist ja selle asumine valvurite

vaateväljast võib olla ebameeldiv, ei pea kohus seda olukorda siiski intensiivseks

rikkumiseks.

Kohus arvestab eespool toodut, et kambris olevat tualettpotti võib kinnipeetaval tekkida vajadus

kasutada vaid kambri sulgemise ajal öösel. Tõenäoliselt kambrikaaslane magab sel ajal. Muul

ajal saab kasutada mujal kinnipidamiskeskuses asuvaid tualette. EIK on pidanud inimväärikuse

rikkumiseks seda, kui kinnipeetaval ei ole vajaduse korral võimalik öisel ajal tualetti kasutada

ja ta peab selleks valvurilt kambrist väljalaskmist taotlema. Kohus peab privaatsete tualettide

olemasolu küsimuses usaldusväärsemaks Indrek Tibari kinnitust, kes käis FDC SeaTacis

kohapeal, Janet Perdue arvamusest (dtl 2098), kes ei ole ise FDC SeaTacis kohapeal käinud ja

seetõttu ei ole arusaadav, millele tema arvamus tugineb. Robert Palmquisti arvamuse kohta

selles küsimuses ei ole tõendit esitatud. Samuti on päevasel ajal võimalik kambris asuvat tualetti

privaatsemalt kasutada ukse sulgemisega. FDC SeaTaci käsiraamatu47 kohaselt (lk 13) võib

kambris asuva tualeti kasutamise ajal panna ukseraamile paberi, mis näitab seda, et kasutatakse

tualetti. Tualeti kasutamise jälgimine loetakse seksuaalseks ahistamiseks, mille korral võetakse

toimepanija vastutusele seaduses ettenähtud karmimas ulatuses (lk-d 68-70). EIK-i praktikas on

peetud kumulatiivselt rikkumiseks tingimusi, kus kambrikaaslasi on palju, isik peab samas

ruumis viibima sisuliselt kogu ööpäeva ja samas ruumis ka sööma (EIK-i otsus Longin vs

Horvaatia, nr 49268/10, p 60). Käesoleval juhul sellised tingimused puuduvad, sh puudub

kambris söömiseks ettenähtud koht. Kohtu arvates ei saa siinkohal arvestada võimalike

eriolukordadega, mille toimumine ja toimumise kestus ei ole ettenähtavad.

52. USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5), et kuna kõik

BOPi kinnipidamisasutused vastavad Ameerika Parandusasutuste Ühenduse standarditele, on

kõikides eluruumides valgusmõõturiga (illuminomeetriga) kontrollitud, et sealne valgustus on

47 https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0.

3-24-335

37(49)

piisav. USA justiitsministeerium täiendas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4), et kõik BOP-i

kinnipidamisasutused lubavad kinnipeetavatel viibida 15 h päevas 7 päeva nädalas kambritest

väljas. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5), et kambriaknast kumab valgus,

kuid klaas on hägustatud. Ühisalal on rohkesti valgust.

Seega ei pidanud vastustajal kogutud teabest tekkima kahtlust, et ruumid on piisavalt

valgustatud, sh vajadusel koostoimes kunstvalgusega. Teisalt EIK on leidnud, et ilma

ülerahvastatuse või ventilatsioonisüsteemi ja kunstliku valgustuse häireteta ei saa ainuüksi

loomuliku valguse vähesusest iseseisvalt järeldada art 3 rikkumist (EIK-i otsus Ananyev jt vs

Venemaa, nr 42525/07, p 154). Sellised süstemaatilisi puuduseid aga kaebaja ei väida.

Võimalused õues viibimiseks ja sportimiseks

53. Justiitsministeerium küsis USA justiitsministeeriumilt kinnipeetavate võimaluse kohta

õues sportida ja jalutada. USA justiitsministeerium vastas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 3,

5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2), et kõikides BOP-i kinnipidamisasutustes on vaba aja

osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaldamise eest. Pärast süüdimõistmist

saadetakse kinnipeetavad tavaliselt suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas

jooksurajad, korvpalliväljakud, pesapalliväljakud ja treeningvarustus. Korvpalliväljakud,

jooksurajad ja pesapalliväljakud asuvad välialal ja kardiotrenažöörid nagu jooksulindid ja

velotrenažöörid asuvad siseruumides. FDC SeaTacis on iga majutusüksuse juures vabas õhus

vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese

käes viibimist. Seal asuvad ka elektrilised aeroobikaseadmed. Kinnipeetavad saavad kasutada

erinevaid spordivahendeid. Hoov on siseruumides, kuid värske õhu tagamiseks pealt avatud.

Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 6) välja, et igal korpusel on oma värskes õhus

paiknev spordikompleks. Põhimõtteliselt seisneb see ligikaudu poole korvpalliplatsi suuruses

väljakus ühes pallidega ning mõningate muude kehakultuurivahenditega (nt kõhulihaste

treenimiseks mõeldud pink, aeroobsete harjutuste seadmed jms). Olemas on matid, millel

harjutusi teha. Spordikompleks on kinnipeetavate käsutuses kogu aja, mil nad ei viibi

kohustuslikult kambris. Hoone olemusest tulenevalt on enamikul korpustel siiski määratud

teatud tegevustele ajavahemikud (nt jõusaal, korvpall, jooga jms). Sellised graafikud erinevad

korpuste kaupa ning sõltuvad selles kinni peetavate eelistustest. Üldiselt soositakse ka

lauamänge ja muid arendavaid tegevusi.

54. EIK on rõhutanud, et kinnipeetavatel peab olema võimalus veeta osa päevast kambrist

väljas. Treening ja vaba aja veetmise võimalus on üks selle osa. Kinnipidamistingimuste

hindamisel pöörab EIK tähelepanu välitreeningu kättesaadavuse võimalusele, tingimustele ja

kestusele. Miinimumnõudeks on, et kinnipeetav peab saama iga päev vähemalt 1 h päevas

liikuda vabas õhus. Välitreeningalad peavad olema piisavalt avarad ja pakkuma varju halva ilma

eest 48 . Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise

Euroopa Komitee (CPT) soovitustest tuleneb, et igale kinnipeetavate tuleks pakkuda õues või

värskes õhus (sõltuvalt antavast tõlgendusest) viibimise võimalust sportimise eesmärgil

vähemalt 1 h kestel iga päev. Vastav ala peaks olema ruumikas, piisavalt varustatud

võimalustega end sportlikult proovile panna. Alal peaks olema ka puhkevõimalus (nt pink)49.

55. Kohus leiab, et ennekõike peab olema kinnipeetavale tagatud värskes õhus ja loomuliku

48 EIK – Guide on the case-law of the European Convention on Human Rights; Prisoners’ Rights, p 54-57.

Kättesaadav: https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/Guide_Prisoners_rights_ENG; EIK otsus Ananyev jt vs

Venemaa, nr 42525/07, p-d 150-152.

49 https://rm.coe.int/16806cc449, lk 7.

3-24-335

38(49)

valgusega ruumikas keskkonnas sportimise eesmärgil. Kohtule ei nähtu, et oleks määratletud

või subjektiivse õigusena nõutav, et kinnipeetav peab saama viibida mulla- või murupinnal või

nägema horisonti. Vastustaja väljaselgitatust tuleneb, et USA kinnipidamisasutustes on vabas

õhus sportimiseks ette nähtud ruumikas ala, kus on tagatud erinevad spordivahendid või -

võimalused; alale on juurdepääs värskel õhul ja loomulikul valgusel. Kinnipeetavatel on alale

päeva jooksul vaba juurdepääs. Ka siis, kui tegemist on piirjuhtumiga (mis hetkest muutub

kinnipidamisasutusele iseloomuliku puuduliku horisontaalse vaate ja ilmastikunähtuste eest

kaitsva varikatusega ala sõltumata värske õhu juurdepääsust siseruumiks), täidab see põhilisi

eesmärke, mida EIK ja CPT on enda praktikas värskes õhus viibimise ja sportimise

võimaldamisel oluliseks pidanud. Isegi kui konventsiooni liikmesriigid on endile siinkohal

seadnud teistsuguse standardi, ei pea nad seda nõudma kolmandatelt riikidelt ning tegemist ei

ole ebainimliku ja piinava kohtlemise keelu olemusliku rikkumisega.

Oht langeda vägivalla ohvriks ja diskrimineerimine

56. Justiitsministeerium küsis USA justiitsministeeriumilt teavet kinnipeetavate turvalisuse

tagamise ja diskrimineerimise vältimise kohta. USA justiitsministeerium selgitas

04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 4), et BOP püüab kaitsta kõiki kinnipeetavaid teiste

kinnipeetavate poolt toime pandud vägivallategude eest. Kõik kinnipeetavate ja nende

advokaatide poolt tõstatatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse

uurimiseks igas kinnipidamisasutuses olevale eriuurimisosakonnale. Olemas on

taasintegreerimisüksused ja muud psühholoogiatalituse poolt juhitavad üksused, mille

eesmärgiks on hõlbustada pikemat aega keskmise ja kõrge turvalisusastmega

kinnipidamisasutuses viibinud kinnipeetavate soodsat institutsionaalset kohanemist. Lisaks

võidakse vägivallategusid ja hirmutamist toime pannud kinnipeetavad suunata vastutusele

võtmiseks föderaalsesse ringkonnakohtusse ja neid võidakse karistada distsiplinaarkorras.

Kinnipeetavate suhtes, kes ründavad või ähvardavad teisi kinnipeetavaid, kohaldatakse

karistusi, sh kohustuslik karistusest maha arvatava „hea käitumise aja“ kaotamine,

vabastamiseelse karistusest maha arvatava aja kaotamine (vahekeskuses viibimise või

kodus kinnipidamise aeg), privileegide kaotamine ja/või kriminaalkorras vastutusele

võtmine. FDC SeaTacis on igas üksuses ohutuse tagamiseks valvurid. Kinnipeetavad

võivad ohutusprobleemidest teatada eriuurimisüksusele. Asutuses on spetsiaalne

majutusüksus, kus kinnipeetavaid saab vajadusel nende turvalisuse huvides kõikidest

teistest kinnipeetavatest eraldada. Lisaks kinnitas USA justiitsministeerium 08.01.2024

vastuses (dtl

1384, lk 3), et neile ei ole teada ühtegi diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene

rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimist isikute vastu,

keda süüdistatakse finantskuritegudes. Teisi ründavaid või ähvardavaid kinnipeetavaid võidakse

mh

karistada

distsiplinaarkorras,

mis

võib

hõlmata

distsiplinaarset

eraldamist

erimajutusasutusse.

57. Kohus käsitles personalipuuduse teemat eelnevalt ega korda seda.

58. Nii nagu kaebaja leiab, et vastustaja kinnitused on üldsõnalised, on ka kaebaja allikad

samavõrra üldsõnalised. Janet Perdue viitab oma 18.09.2023 (dtl 584) ja 30.10.2023 (dtl

696) arvamustes üldsõnaliselt vanglas levida võivatele ohtudele, toomata välja

usaldusväärseid allikaid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et sellised probleemid

on USA kinnipidamisasutuses süsteemsed ja tavapärased. Kinnipeetavate vahelisi

kokkupõrkeid võib aset leida ja on ka aset leidnud mh Eesti vanglates.

3-24-335

39(49)

Kinnipidamisasutused ongi kohad, kus ei viibi õiguskuulekad isikud. Samas ei saa sellest

veel teha järeldust, nagu satuks kaebaja USA kinnipidamisasutuses tingimata rünnaku või

väljapressimise ohvriks. Joshua Dartel viitab oma 17.01.2024 arvamuses (dtl 1940)

jõukudevahelistele võitlustele. Kaebaja ei kuulu ühtegi kohalikku kuritegelikku jõuku,

seega puuduta sellega seotud arveteklaarimised teda. Konkreetselt kaebajat puudutavad

ohud on üksnes oletuslikud, mis ei saa olla tõsiselt võetavaks aluseks väljaandmisest

keeldumisel. Joshua Drateli arvamusest nähtub, et vanglasisesed kuriteod on võetud

kohtulikku menetlusse, st nendega tegeletakse üsna tõsiselt, mitte ei jäeta tähelepanuta.

Kaebaja esitatud arvamustest ei järeldu, et vägivallaohu põhjuseks on üldine inimõiguste

mittejärgimise soov või väärtusruumi erinevus. Vastustaja kogutud teabest USA-lt nähtub,

et paigas on protseduurid, sh eraldatakse kinnipeetavad mh turvalisusastme alusel.

Vägivallategusid toime pannud kinnipeetavaid karistatakse.

59. Sama küsimust on käsitlenud Indrek Tibar oma kokkuvõttes (dtl 1436), tuues välja, et FDC

Seataci peetakse üldiselt turvaliseks asutuseks, kus ei ole toimunud kinnipeetavate omavaheliste

rünnakutega seotud intsidente, mis oleksid lõppenud mõne kinnipeetava surmaga. Tegemist on

eeluurimisvanglaga, kus kinnipeetavad pigem hoiduvad vägivallast ja muudest rikkumistest,

mis võiksid hiljem mõjutada nende karistust. Korrarikkumised võivad tuua kaasa

distsiplinaarvastutuse. FDC SeaTacis on kinnipeetavad eri rahvusest ja rassidest isikuid,

erinevates süütegudes kahjustavaid, sh majanduskuritegudes, samuti silmatorkavalt jõukaid

isikuid. Kinnipidamisasutus suhtub kõigisse samaväärselt ja lugupidavalt. Diskrimineerimis-

ega kiusamisjuhtumeid ei osanud FDC SeaTaci töötajad välja tuua. Seal on viibinud ka vene

rahvusest inimesi. Rahvuse pinnalt ei ole probleeme olnud. Sellele vaatamata ei minetata

valvsust. Kui konkreetne isik peaks kujunema turvaprobleemiks, leitakse ühiselt

korrektsiooniteenuste osakonnaga sobiv kinnipeetava paigutus, et edasisi probleeme vältida.

Vajaduse puhuks on sisemised protseduurid probleemide lahendamiseks. Tõsise mure korral

saab teha koostööd US Marshals Service’iga, et viia kinnipeetav üle mõnda teise asutusse.

60. Eeltoodust nähtub kohtule, et konkreetse kinnipidamisasutuse kontekstis ei ole ükski

kaebaja avaldatud kahtlus süsteemset kinnitust leidnud.

61. Osas, et kaebajat võidaks diskrimineerida tema rahvuse tõttu (sõltumata Eesti

kodakondsusest), nõustub kohus vaidlusaluses korralduses tooduga. Olukorras, kus

Venemaa Föderatsioon ründas Ukrainat, on võimalik venevastane meeleolu mistahes

Venemaa tegevust hukkamõistvas ja Ukrainat toetavas riigis. Seega ainuüksi selle tõttu ei

erineks kaebaja olukord oluliselt Eestis, mujal Euroopas ega USA-s viibides. Määrav on

üksnes see, kas võimalike probleemidega piisavalt tegeletakse.

Muud kinnipidamistingimused

62. USA justiitsministeerium kirjeldas huvitegevusega tegelemise võimalusi 04.12.2023

kirjas (dtl 1365, lk 3) ja 08.01.2024 kirjas (dtl 1384, lk 2). Vastuste kohaselt õhutavad vaba aja

veetmise programmid kinnipeetavaid kasutama vaba aega konstruktiivselt, nii rühma- kui

individuaalsete tegevustega. Töövälisel ajal pakutakse positiivsete elustiilimuutuste

edendamiseks füüsilise tegevuse ja heaolu programme, nt toitumine ja kehakaalu kontrolli all

hoidmine. Huvitegevuse programmid on asutuseti erinevad ja võivad hõlmata maalimist,

nahatööd, kunsti ja keraamikat. FDC SeaTacis on igas kambriplokis programmiruum, kus on

saadaval esemed, nagu raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Kinnipeetavatel on juurdepääs

televiisorile ja tahvelarvutitele. Kinnipeetavad võivad osta MP3-mängijaid ja tahvelarvuteid.

Indrek Tibari kokkuvõttest (dtl 1436, lk 4-5) nähtub, et FDC SeaTaci ühisalal leidub liikuv

raamatukogu. Kui mõnel kinnipeetaval on huvi teatud teoste vastu, siis püütakse seda toetada ja

suunata teemakohaseid teosed tema korpusesse.

3-24-335

40(49)

63. Justiitsministeerium uuris USA-lt ka kinnipeetavate kaebevõimaluste olemasolu kohta.

USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 6) ja 08.01.2024 vastuses

(dtl 1384, lk 5), et kinnipeetavad võivad igal ajal pöörduda asutuses otse BOP-i personali poole.

Vanglaülem, vanglaülema asetäitjad ja kapten tulevad iga päev kõikidesse üksutesse, et arutada

probleeme vahetult kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on mitu

arvutit, mis võimaldavad kinnipeetavatel saata kinnipidamisasutuse mistahes osakonnale e-kirja

küsimuste või probleemidega. Kui probleemi ei ole võimalik mitteametlike suhtlusliinide kaudu

rahuldavalt lahendada, pakub BOP tugevat administratiivset õiguskaitsevahendi protsessi, mille

kaudu saab vanglaülemalt 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse. Vastused saab edasi kaevata

regionaaldirektorile ja lõpuks pöörduda peajuristi talitusse. Kinnipeetavad võivad taotleda

õiguskaitset ka föderaalkohtutes. FDC SeaTacis saavad kinnipeetavad kaebuse esitada

kõigepealt oma üksuse personalile. Kui kaebust ei käsitleta, võivad kinnipeetavad esitada

vanglaülemale ametliku halduskaebuse. Kui kinnipeetav ei ole vanglaülema vastusega rahul,

võib ta otsuse edasi kaevata.

Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega, mis on olemas ka Eesti õiguses

(vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8). Seda ei ole senise kohtupraktika pinnalt peetud

põhiseadusvastaseks.

64. Kinnipeetavate toitlustuse küsimusi kajastatakse USA justiitsministeeriumi 04.12.2023

vastuses (dtl 1365, lk 5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4). BOP-i toitlustusprogramm

toimib ühtse riikliku menüü alusel, mis tagab, et BOP pakub igaks söögikorraks südamele

tervislikku valikut. Registreeritud toitumisnõustaja vaatab riikliku menüü kord aastas üle, et

veenduda, et see võimaldab ise valida toite vastavalt enamikule meditsiinilistele

toitumisvajadustele. Nendeks meditsiinilisteks toitumisvajadusteks on mh, kuid mitte ainult

diabeet, kalorite jälgimine, naatriumisisalduse jälgimine, rasvasisalduse jälgimine ja

kolesterooli jälgimine. Koostöös järelevalvekaplaniga korraldab asutuse toitlustustalituse

administraator vastavalt soovile usulisi dieete ja pidulikke eineid. Indrek Tibar toob oma

kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5) välja, et toitlustamine toimub 3 korda päevas. Teatud ulatuses on

võimalikud eridieedid (kosher, arsti ettekirjutus jms). Süüakse ühisalal laua ääres, kuid FDC

SeaTaci töötaja kinnitusel on võimalik ka kambris süüa, kui kinnipeetav seda peaks eelistama.

65. Kaebaja tõstatas alles kaebuses küsimuse, et talle kättesaadavate andmete kohaselt on toit

üldiselt ebatervislik. Seetõttu ei pidanudki vastustaja seda teemat korralduses käsitlema.

Kaebaja esitatud Joshua Dratel arvamuses (dtl 1940) on toodud üldisena, et tegelikult on

vanglatoit ebatervislik, sooja toitu mõnel juhul ei pakuta ning toiduvalik on piiratud, mh

personalipuudusest tulenevalt. Viidatud on mitmetele artiklitele, millest enamik jääb aastate

tagusesse aega. Kohtu hinnangul võimaldavad need artiklid järeldada, et tervisliku toitumise

vajadusele kinnipidamisasutustes pööratakse avalikult tähelepanu ja selle probleemiga

tegeletakse. Selle tagajärjeks võibki olla see, et kinnipidamisasutuste menüü vaatab üle

toitumisnõustaja. USA justiitsministeeriumi vastusest tuleb välja, et tervisevajadustest

tulenevad eridieedid on võimalikud. Seega tullakse kinnipeetavatele mõistlikul määral vastu. Ei

saa eeldada, et vanglas pakutav toit peaks olema parim võimalik. Kaebaja ei toonud välja, et tal

on tervisehäireid, mida on eksperdi arvamuses kirjeldatud ning mis võiksid vanglas viibides

koostoimes vanglale iseloomuliku toiduga süveneda. Etteheiteid, et vanglas pakutav toit on

rahuldava kvaliteedi ja maitsega, on esitatud ka Eestis.

66. Kinnipidamisasutuste sanitaartingimusi on kirjeldatud USA justiitsministeeriumi

04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4). Kinnipeetavatest

korrapidajad tagavad, et ühisruumid on puhtad. Aknaid, duširuume, tualettpotte, kraanikausse

ja põrandaid puhastatakse iga päev ning muid pindu puhastatakse ettenähtud graafiku alusel.

Lisaks vastutavad kinnipeetavad oma kambrite puhtuse eest. Kinnipeetavatele tehakse

3-24-335

41(49)

kinnipidamisasutusse saabumisel selgeks puhtusstandardid, mis hõlmavad mh pindadelt tolmu

võtmist, igapäevast põrandate pühkimist ja pesemist ning prügi eemaldamist. Need standardid

tagavad, et kinnipeetavate elutingimused on ohutud ja sanitaarsed. Ka Indrek Tibar kinnitas oma

kokkuvõttes (dtl 1436), et talle ei jäänud silma asjaolusid, mis lubanuks puhtuse või hügieeni

suhtes etteheiteid teha.

67. Kaebaja on avaldanud kahtlust, et vastustaja on jätnud välja selgitamata kaebaja

kinnipidamistingimused pärast võimalikku süüdimõistmist. Korraldusest nähtub, et vastustaja

on selle kohta uurinud ning järeldanud, et ülevaade kinnipidamistingimustest käsitleb

kokkuvõtlikult kinnipidamistingimusi asjakohastes asutustes nii vahistamise kui ka

süüdimõistmise korral. Sama järeldus tuleneb USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 kirjast (dtl

1365, lk 2), kus on toodud, et vastused sisaldavad teavet kõikide kinnipidamisasutuste kohta,

kus süüdistatavaid võidakse majutada. Seega samade standardite järgimisel ei oma konkreetne

karistuse kandmise koht tähtsust.

68. Samas kirjas on toodud ka viide õiguslikule juhisele, mis on eraldi materjalina toimikus

(dtl 1447). Juhise lk-l 16 jj on toodud karistuse kandmise koha määramise põhimõtted, mille

osaks on ka süüdimõistetu Eesti mõttes individuaalse täitmiskava vajadused, kohtu soovitused,

eraldamisvajadus ja turvakaalutlused. Toodud tingimused ei ole ilmselgelt põhjendamatud.

Tekkinud probleemid on põhjustatud üldisest personalipuudusest, millega tegeletakse riiklikul

tasandil. Asjaolu, et kaebaja võidakse USA vaatest välismaalasena mitte paigutada kõige

madalama turvalisusrežiimiga vanglasse, ei ole ilma mõistliku põhjuseta ebavõrdne kohtlemine.

Välismaalasest kinnipeetava puhul saab eeldada mingil määral kõrgemat põgenemisriski või

siis vähemalt seda, et põgenemise korral on teda keerukam tabada. Teiseks on eelduslikult iga

riigi huvi, et tema pinnal viibiksid üksnes seadusliku alusega välismaalased ning pärast

võimaliku karistuse lõppu või juba varem oleks tagatud isiku kodumaale tagasisaatmine

ebaseaduslikult USA-sse jäämise asemel. Sarnased kaalutlused on põhimõtteliselt lubatavad ka

Eestis.

69. Kohtu hinnangul ei saa vastustajalt ega USA-lt nõuda, et nad tooksid välja konkreetsed

kinnipidamisasutused, kus kaebajat hakataks võimaliku süüdimõistmise korral kinni pidama.

Kuna demokraatlikes õiguskordades on nii õigus- kui vanglasüsteem pidevas arengus, siis ei ole

2-3 aasta järel toimuvad reeglid ja olukord piisavalt ette nähtavad. Kohtu arvates on aga kaebaja

eeliseks teiste kinnipeetavate ees see, et ta on Eesti kodanik. Eesti riigil on kohustus oma

kodanikku ka välisriigis kaitsta ja kodanikul on õigus seda oma riigilt nõuda (PS § 13). Mh on

kaebajal õigus nõuda oma riigilt kaitset juhul, kui ta peaks sattuma inimõigusi rikkuvatesse

kinnipidamistingimustesse. See peaks ka USA-d distsiplineerima välisriigi kodanikele

tagatavate kinnipidamistingimuste osas. Kui USA peaks Eesti ja sh EL kodaniku paigutama

EIÕK-i rikkuvatesse tingimustesse, siis kahaneks tema võimalus edaspidi EL-ilt EL-i kodanikke

kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja nõuda. Samuti näitavad kaebaja enda tõendid USA

kohtupraktika kohta, et kui kinnipidamistingimused on väga halvad, siis sellega arvestatakse

kohtulahendi tegemisel.

70. Ülerahvastatuse teemat ei ole kaebaja enne kaebuse esitamist välja toonud ja seetõttu ei

pidanud vastustaja seda ka uurima. Kohus peab põhjendatuks vastustaja vastuses toodut, et kuigi

viimasel aastatel võib olla kinnipeetavate arv hakanud tõusma, on dekaadi andmeid arvestades

kinnipeetavate arv üldiselt siiski langustrendis. Seda arvestades ei saa kinnipidamisasutuste

ülerahvastatust pidada tõenäoliseks. Kaebaja esitatud Joshua Drateli (dtl 1705) arvamuses

viidati USA Justiitsministeeriumi vanglasüsteemi aruandele50. Nimetatud aruandest on näha (lk

50 https://www.justice.gov/d9/2023-03/bop_se_fy_2024_pb_narrative_omb_cleared_3.23.2023.pdf.

3-24-335

42(49)

10-11, pdf-is lk 6-7), et võimaliku ülerahvastatuse probleemi teadvustatakse ning otsitakse

sellele lahendusi ja mõningaid leevendusmeetmeid on juba ka kasutusele võetud, nt viidud osa

kinnipeetavaid üle koduaresti.

71. Süsteemseid vigu ei võimalda tuvastada ka kaebaja viidatud Timur Gerassimenko ja

Amid Magerramovi selgitused. Kohus nõustub selles osas vastustaja vastuses tooduga. Kohus

leiab, et mõlema isiku kirjeldused (dtl 646 ja dtl 662) kambriruumi jagamisega kümnete

inimestega on vastuolus FDC Seataci kohta eelnevalt kogutud ja tuvastatud teabega. Timur

Gerassimenko kinnipidamine USA-s lõppes 2016. a-l, seega on tegemist enam kui 8 aasta

taguste andmetega. Amid Magerramov viibis idaranniku kinnipidamisasutustes, mis kaebajat ei

puuduta.

72. Korralduses on analüüsitud kaebaja esitatud tõendit selle kohta, et oodatav eluiga

väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta. Vastustaja leidis, et arvamus

põhineb alusandmetele, mis on 10-20 aastat vanad ning käsitlevad vanurite, krooniliste haigete

ja surmavalt haigete isikute vajadusi ja tervishoidu. Kaebaja kohta ei saa selles tehtud järeldusi

üks-üheselt laiendada. Uuringust nähtuvalt mõjutavad eluiga ja selle võimalikku vähenemist

väga mitmed erinevad tegurid ning uuring jõudis lõppastmes seisukohale, et tegemist on

valdkonnaga, mis vajab täiendavat uurimist. Uuringust ei ole võimalik teha järeldust, et kõikide

kinnipeetavate puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud

viisil. Kaebuse lisas nr 40 toodud allmärkus 3 (dtl 835) kinnitab vahetul tutvumisel täpselt sama:

uuring on 20 aastat vana ja puudutab inimgruppi, kuhu kaebaja teadaolevalt ei kuulu.

Meditsiinilisi probleeme süvendavad elukestev erinevate ainete kuritarvitamine, sh alkoholism

ja suitsetamine, mis on kinnipeetavate seas tavalised. Ka avalduvad kroonilised haigused ei ole

olemuslikult erinevad populatsioonis esinevatest, kuid on koondunud ühiskonna abivajavatesse

osadesse. Neid ja sarnaseid probleeme seostatakse enim seksuaalse riskikäitumisega ja muude

ebatervislike käitumisviisidega (uuringu lk 10, pdf-is lk 24). Dr Pattersoni uurimus, millele on

viidatud kaebuse lisa 40 allmärkuses 2 (dt 835), millega kohus vahetult allmärkuses toodud lingi

kaudu tutvus, ei puuduta suremust vanglates, vaid tingimisi vabanenute suremust. Nagu

vastustaja välja tõi, on alusandmed vananenud. Kõrgem suremuse risk on ka etnilistel gruppidel,

kuhu kaebaja ei kuulu (Hispanic, non-Hispanic Blacks) ja madalama haridustasemega

vabanenutel (isikutel, kellel ei ole vähemalt keskharidust). Artikli (Limitations) kohaselt on

surma põhjused teadmata, samas on võimalike põhjustena toodud ebaloomulikku surma, ravile

juurdepääsu puudumist pärast vabanemist ja üledoosi (Abstract). Toodud andmed ei ole

asjakohased nii seetõttu, et jälgiti 1989.-1993. aastatel (Methods) vabanenuid New Yorki

piirkonnas (Seatac asub läänerannikul) ning mõistlikult võib eeldada, et süüdimõistmise korral

tuleb kaebaja hiljemalt vabanemisel Eestisse tagasi, mistõttu ei ole USA-s viibivate vabanenud

vangide võimalikud iseloomulikud sotsiaalsed riskid Eesti ühiskonnale omased. Kuigi Dr

Patterson on kinnitanud oma järelduste kehtivust (dtl 843), millest kohus järeldab, et tema poolt

1989.-2003. a kogutud andmeid ei ole ümber lükatud, kuid sellest ei tulene, et samasugused

riskid realiseeruvad ka rohkem kui 30 aastat hiljem. USA kohtute poolt uuringule tuginemine ei

muuda seda Eesti kontekstis asjakohaseks ega võimalda järeldada, et kaebaja elu vanglas on

ohus (sh kuivõrd uuring ei käsitlenud suremust vanglas).

73. Kohtu arvates on otsitud kaebaja etteheide, et FDC SeaTac asub lennujaama kõrval, kus

on pidev müra. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja kodu Eestis Rae külas, mis asub

lennujaama kõrval. Ka mujal maailmas asuvad inimeste eluasemed lennujaama kõrval (nt

Heathrow Rahvusvahelise Lennujaama ümbrus). FDC SeaTaci asumist lennujaama kõrval ei

saa pidada kaebaja inimõigusi rikkuvaks.

3-24-335

43(49)

Kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju

74. Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsuse kohaselt tuleb kinnipidamistingimusi hinnata

kumulatiivselt, võttes arvesse mh kinnipidamise pikkust võimalikes kinnipidamistingimustes.

75. Kohus leidis eespoolt, et kaebajat võib süüdimõistmise korral oodata maksimaalselt

20aastane vangistus, kuid varasemat kogemust arvestades on see tõenäoliselt lühem. Samuti on

kaebajal on võimalik taotleda USA-s mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmist Eestis.

Vastustaja kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et USA ei anna süstemaatiliselt

süüdimõistetud välisriigi kodanikke kodakondsusjärgsele riigile karistuse kandmiseks välja.

Vastustaja kogemus varasemate Eesti kodanikest süüdimõistetute kohta kinnitab vastupidist.

76. Vastustaja on korralduses võrrelnud USA kinnipidamisasutuste tingimusi üldises plaanis

Eesti kinnipidamisasutustega ega tuvastanud, et kaebaja õigused saaksid USA-s suuremal

määral riivatud kui kinnipidamisel Eesti asutustes. Toodud probleemid ei ole võõrad ka Eesti

vanglasüsteemile ning vahistatute liikumisvabadus võib olla USA kinnipidamisasutustes

suurem kui Eestis. Kohus nõustub nende järeldustega. Probleeme võib olla kambris olev tualett,

mis ei ole eraldatud ülejäänud ruumist ja mis võib põhjustada isikule olulisi ebamugavusi, kui

ta peab kambrit jagama. Vaatamata sellele, et tegemist on intensiivse riive võimalusega, mille

osas EIÕK liikmesriikidelt oodataks teisiti lahendamist, puuduvad muud raskendavad asjaolud,

mis on kogumis toonud kaasa EIK-i praktikas järeldusele jõudmise, et art 3 lävendit on ületatud

(ülerahvastatus, ligikaudu ööpäevaringne kambrisse sulgemine, WC lähedal söömine jne).

Kambris olevat tualetile on mitmeid alternatiive. Kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju ei

muutu ebaproportsionaalseks ka võimaliku karistuse pikkust arvestades. Arvestades USA

süüdimõistmise põhimõtteid ja kaebajale etteheidetava süüteo tõsidust, võis vastustaja asuda

seisukohale, et kaebaja väljaandmine on proportsionaalne. Tervishoiu tagamine

77. Kaebaja leiab, et USA kinnipidamisasutustes on tervishoiuteenuste osutamisel süsteemsed

puudused, mis seavad kaebaja tervise ja elu ohtu. Kaebajal diagnoositi 2022. a xxxxxxx,

mida opereeriti. Nüüd peab ta olema kvartaalselt arstliku järelevalve all, et vältida haiguse

tagasitulekut.

78. Eesti Justiitsministeerium on uurinud haldusmenetluses USA justiitsministeeriumilt

kinnipidamiskeskuses

osutatavate

tervishoiuteenuste

kohta.

Sealhulgas

selgitati

järelepärimises täpsemalt kaebaja terviseprobleeme ja küsiti nende võimaliku ravi osas.

USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 (dtl 1365) ja 08.01.2024 (dtl 1384) vastustes,

et BOP tagab kogu vajaliku arstiabi, sh ennetava abi ja sõeluuringud. BOP-i

kinnipidamisasutused suudavad pakkuda kaebaja profiiliga patsiendile sobilikku arstiabi.

Ka FDC SeaTacis on kohapealne tervishoiuteenuste üksus ja meditsiinitöötajad ning seal

osutatakse meditsiiniliselt vajalikku ravi. Indrek Tibari 08.01.2024 külastuse kokkuvõttest

(dtl 1436) nähtub, et FDC SeaTaci kinnitusel ei tehta personaliprobleemidest hoolimata

järeleandmisi kinnipeetavate turvalisuse ja tervise küsimustes. FDC SeaTacis on

meditsiiniteenuste osutamiseks meditsiinikeskus. Kõik kinnipeetavad allutatakse

saabumisel meditsiinilisele läbivaatusele. Kõik isiklikud kaebused ja mured saab

meditsiinitöötajale teada anda. Soovi ja vajaduse korral võib üle anda ka andmed varasema

haigusloo ja tervisliku seisundi kohta. Käimasolevaid protseduure jätkatakse, vajadusel

alustatakse uusi. Erakorralised meditsiiniteenused on kättesaadavad 24/7, muud kl 5:30-

22:00, nädalavahetuselt kl 6:00-22:00. Kui vajalikuks osutub meditsiiniabi osutamine

valdkondades, mida FDC SeaTaci asjaomased töötajad ise ei suuda pakkuda, saadakse abi

lepingulistelt meditsiiniasutustelt. Vajadusel kutsutakse kiirabi. Lähim haigla asub

hinnanguliselt 5-minutilise autosõidu kaugusel. Krooniliste haigetega tegelemine on osa

igapäevatööst. Gastroskoopilised uuringud on üks tavalisematest protseduuridest. Väliste

3-24-335

44(49)

tervishoiuteenuste osutajate kättesaadavus sõltub välisest tervishoiuteenuse osutajast.

Tegemist on samasuguse olukorraga nagu väljaspool asutust ja kinnipidamiskeskus

erikohtlemist ei saa. Vaimsele tervisele ning enesetappude vältimisele pööratakse suurt

tähelepanu. Meditsiinikeskuses on olemas psühholoog ja psühhiaater. Tervishoiu korraldust

FDC SeaTacis reguleerib 20.02.2020 dokument (dtl 1428) ja BOP-is 03.06.2014

programmdokument (dtl 1542).

79. Kohtu hinnangul võimaldasid need vastused ja esitatud dokumendid asuda vastustajal

põhjendatud seisukohale, et kaebajale tagatakse USA kinnipidamisasutustes vajadusel

piisav ja asjakohane ravi. Kaebaja esitatud tõendid üksikjuhtumitel esinenud probleemide

kohta ei pidanud tekitama vastustajas kahtlusi teise riigi ametiasutuste antud selgituste

tõelevastavuses ja usaldusväärsuses. Üksikute probleemjuhtumite olemasolu ei tõenda

süsteemseid puudujääke ja neid võib esineda kõikide riikide tervishoiusüsteemides.

Probleemsetele juhtumitele avalikult tähelepanu pööramine näitab, et probleeme ei vaikita

maha, neid teadvustatakse ja neile otsitakse lahendusi, et neid edaspidi vältida.

80. Ka EIK ei ole oma lahendites tuvastanud USA vanglate tervishoiusüsteemis süsteemseid

puudujääke, mis keelaks isikuid USA-le kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja anda.

Kaebaja viidatud EIK-i otsuses Aswat vs Ühendkuningriik (nr 17299/12) oli tegemist

erandjuhtumiga, kus oli tegemist raske vaimse tervisehäirega isikuga, kelle väljaandmine

riiki, kus tal ei oleks mingeid sidemeid, perekonna ega sõprade toetust, võinuks tuua kaasa

vaimse tervise seisundi olulise halvenemise. Seega ei olnud otsuse tegemise aluseks USA

kinnipidamistingimuste õigusvastasus, vaid väljasaadetava vaimse tervise halvenemise

võimalus võõrasse keskkonda saatmise tõttu. Kaebaja puhul ei ole tegemist sellise erandliku

olukorraga. Kaebajal on füüsilise, mitte vaimse tervise häired. Puudub põhjus järeldada, et

kaebaja eraldamine kodust ja perekonnast toob tõenäoliselt kaasa tema tervisliku seisundi

olulise halvenemise. Xxxx ei ole haruldast liiki haigus, mida USA meditsiinisüsteem ei

oskaks seirata ega ravida. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei saaks USA kinnipidamiskohas

hemorroidide, kroonilise nohu või allergia vastu ravi. Tegemist ei ole tervisehädadega, mis

võiksid kaebaja elu USA-s ohtu seada või tema tervislikku seisundit oluliselt halvendada.

Puudub alus arvata, et kaebaja oleks oma tervisliku seisundi poolest USA-s vähem kaitstud

kui Eestis. See, et kinnipeetavad peavad ootama oma ravijärjekorda, ei ole midagi

erakorralist. Ka väljaspool vanglat tuleb patsientidel arvestada tervishoiuteenuse saamisel

selleks kuluva raha ja ravijärjekordadega. Kaebaja tervislik seisund ei välista tema

osalemist kriminaalmenetluses ega tema transportimist USA-sse. Vajadusel tuleb

kontrollida kaebaja tervislikku seisundit enne USA-le reaalse üleandmise kavandamist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2019 otsus asjas nr 3-9-254, p 11).

81. EIK märkis otsuses Kosko vs Ukraina (nr 41832/16), et ravi vanglaasutustes peab olema

asjakohane ja võrreldav ravi kvaliteediga, mida osutatakse kogu elanikkonnale. Kuna USA

ametiasutuste kinnitusel on kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteem tihedalt seotud kogu

elanikkonnale osutatava tervishoiusüsteemiga (tervishoiuteenuseid osutatakse vajadusel

väljaspool kinnipidamisasutust), siis puudub alus arvata, et kinnipeetavatele osutatavad

tervishoiuteenused oleksid halvema kvaliteediga kui muule elanikkonnale osutatavad

tervishoiuteenused. Üldteada olevalt ei ole USA tervishoiuteenused halva kvaliteediga ega

ühiskonna jõukus sellisel tasemel, et ei suudeks oma elanikele kvaliteetset tervishoiuteenust

osutada.

82. Kaebaja toob välja, et xxxx on USA kinnipeetavate seas kõige sagedasemaks surma

põhjuseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole kinnipidamisasutuste ega ka

spetsiifiliselt USA kinnipidamisasutuste probleemiga. Xxxx on ülemaailmselt suurim

3-24-335

45(49)

inimeste surma põhjustaja51 . Seega ei saa sellest statistilisest näitajast teha järeldust, et

tegemist on halvasti organiseeritud vangla tervishoiusüsteemi põhjustatud tagajärjega.

83. Asjas ei ole esitatud ja kohtule ei ole ka teada ühtegi põhjalikumat uuringut või ülevaadet

USA vanglate tervishoiusüsteemi kohta, mille alusel võiks järeldada selles esinevaid

süsteemseid puudusi. Kaebaja esitatud asjatundja arvamused sellisele tasemele ei vasta.

Nemad on tuginenud avalikustatud üksikutele juhtumitele ja mõned ka oma kogemusele

ning avaldanud selle pinnalt oma arvamust. Seejuures ei ole näha, et neil oleks laiapõhjalist

ja kontrollitud ülevaadet USA kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteemist kui tervikust.

Üksikute kogemuste pinnalt ei saa teha tõsiselt võetavaid ja kaugele ulatuvaid järeldusi.

Selline üksikisiku arvamus ei saa lükata ümber USA ametiasutuse ametlikku vastust.

Reeglina tuleks usaldada riigiasutuste ametnikke vastuseid, kui pole vettpidavaid tõendeid

selgelt ebaõigete andmete esitamise kohta. Praegusel juhul ei ole alust kahtlustada USA

ametiasutusi teadvalt valeandmete esitamises.

Seepärast ei saa kaebaja edastatud arvamustele tuginedes asuda seisukohale, et tema

väljaandmine tooks kaasa tõsiselt võetava ohu tema elule ja tervisele.

84. Kaebaja esitatud tõendid küll kajastavad seda, et USA vanglatervishoius on mõningaid

puudujääke, kuid ka seda, et nendele on pööratud tähelepanu ja need on jälgimise alla

võetud (nt Joshua Drateli 17.01.2024 arvamus (dtl 1940)). Tehtud on ettepanekuid

paranduste tegemiseks. Kuna USA on majanduslikult heal tasemel riik, siis on tal vajadusel

võimalik leida rahalisi vahendid, et esinevaid puudujääke kõrvaldada, st tegemist ei ole

puudujääkidega, mille kõrvaldamine osutuks riigi majanduslikule võimekusele üle jõu

käivaks.

85. Lisaks on kaebaja viidatud USA kohtupraktikast (Jesse Furmani 04.01.2024 määrus asjas

nr 22-CR-303 (JMF) (dtl 509)) näha, et USA-s toimib tõhus kohtulik kontroll. Kohtus on

võimalik vangla tervishoiuküsimusi vaidlustada ja nendega ka arvestatakse kohtulahendi

tegemisel. Kui kaebajal peaksid USA kinnipidamisasutuses tekkima probleemid

tervishoiuteenuste saamisel, siis on tal võimalik iseseisvalt või esindaja kaudu seda

vaidlustada.

Samuti on Eric Lewis viidanud oma arvamuses (dtl 954) võimalusele taotleda

kinnipidamiskeskusest vabastamist, kui kinnipidamisasutus ei suuda tagada kinnipeetavale

vajalikku ravi. Tervislikel põhjustel vanglast vabanemise võimaluse on välja toonud ka Janet

Perdue 05.02.2024 arvamuses (dtl 2098).

86. Kohus ei pea kaebaja viidet BOP-il akrediteeringu puudumisele küsimuseks, millel oleks

praeguses asjas määravat tähtsust. Esiteks ei kohusta ükski õigusakt BOP-i akrediteeringut

omama59. Teiseks kasutab BOP oma tegevuses mh ka teiste tervishoiuteenuse osutajate

teenuseid. Kolmandaks nähtub Eric Lewise arvamusest (dtl 954), et BOP otsib uusi

akrediteerijaid ehk tegeleb selle probleemiga. Akrediteeringu puudumine ei tõenda

tingimata tervishoiuteenuste kvaliteedi puudumist, vaid vajalike dokumentide õigeaegset

uuendamata jätmist.

87. Tervishoiuteenuste osutamisega esineb aeg-ajalt probleeme ka Eesti kinnipidamisasutustes.

Kohtutesse

on

esitatud

mitmeid

kinnipeetavate

kaebusi,

kus

vaidlustatakse

tervishoiuteenuste osutamata jätmist, ebapiisavat osutamist või sellega põhjustatud kahju

(nt Riigikohtu 28.06.2021 määrus asjas nr 3-21-30; 27.02.2019 otsus asjas nr 2-17-12477;

51 Vt WHO veebilehte https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cancer.

3-24-335

46(49)

19.11.2018 määrus asjas nr 3-18-1757; 18.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1180). Kaebaja on

ise kriminaalasjas nr 122-7089 väljaandmisvahistuse pikendamise menetluses 16.11.2023

esitatud seisukohas välja toonud, et Tallinna Vanglas ei ole talle vajalikke uuringuid

osutatud. Probleeme Eesti vanglate tervishoiusüsteemis on tuvastanud ja neile tähelepanu

juhtinud ka õiguskantsler (nt 31.08.2023 kiri nr 7-7/230789/230441560; 10.08.2023 kiri nr

7-7/221689/230407861; 24.05.2022 kiri nr 77/212358/220279662; 16.05.2022 kiri nr 7-

7/212257/220261463). Seejuures on ka Eesti vanglates esinevate probleemide põhjuseks nii

ebapiisav meditsiinipersonal kui ka rahaliste vahendite piiratus. Lisaks vanglatele esineb

sama probleem kogu elanikkonnale osutatavas tervishoius. Kohus ei väida seejuures, et

Eesti vanglates ei vasta tervishoiusüsteem seaduses nõutavale tasemele, vaid et üksikuid

rikkumisi või kinnipeetavate soovidele või vajadustele mittevastavat tervishoiuteenuse

osutamist võib esineda ka Eesti vanglates. Puudustele

59 Vt BOP-i kohta tehtud auditiaruannet 2023. a novembrist, lk 2. Kättesaadav

https://oig.justice.gov/sites/default/files/reports/24-009.pdf.

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu%20Vanglasse

%20ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda.pdf.

61 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Surmajuhtumid%20vanglates_1.pdf. 62

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Surmajuhtumid%20vanglates_0.pdf.

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Viru%20Vanglasse_

0.pdf.

tähelepanu juhtimine võimaldab vigadest õppida ja neid edaspidi vältida. Nendest tähelepanu

juhtimisest ei saa veel järeldada, et Eesti vanglate tervishoiusüsteemis oleksid süsteemsed

puudused ja vahistatuid või süüdimõistetuid ei võiks kinnipidamisasutustesse paigutada,

vastasel korral rikutakse nende elu ja tervise kaitse põhiõiguseid. Seega ei saa asuda

seisukohale, et Eesti kinnipidamisasutuses oleks kaebaja tervis suuremal määral kaitstud kui

USA kinnipidamisasutuses.

88. Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja esitatud Michael Nelsoni arvamus (dtl 916), mille

kohaselt oleks kaebajal tõenäosem võimalus saada meditsiinilisi uuringuid Eesti vanglas kui

USA vanglas. Ka USA vanglaarstile on võimalik kaebaja diagnoos, ravi- ja seirevajadus

teatavaks teha. Sümptomite tekkimisel on ka USA vanglaarstil võimalik sellest viivitamata

eriarstile teada anda ja korraldada kiireloomuline kontroll. Ühe gastroskoopia protseduuri

läbimine ei anna kindlust, et ka edaspidi selliseid uuringuid piisava sagedusega tehakse. Michael

Nelsoni usk Eesti vangla tervishoiusüsteemi ei näi tuginevat konkreetsetele andmetele. 89. Neil

põhjustel leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja poolt välja toodud tervishoiuprobleemidega

kaalumisotsuse tegemisel arvestamata jätnud ega andnud neile ka ilmselgelt ebaõiget kaalu, mis

otsuse õiguspärasust mõjutaks.

Perekonnaelu riive ja külastusõigus

90. Kaebaja ja tema perekond tõid välja, et kaebaja väljaandmine tooks kaasa perekonna- ja

eraelu ebaproportsionaalse riive, sest takistaks pereliikmete suhtlust ja kohtumisi, mis omakorda

võiks kaasa tuua peresuhete katkemise.

91. Vastustaja möönis perekonna- ja eraelu riive olemasolu, kuid pidas seda

proportsionaalseks. Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud siinkohal ilmselgeid kaalumisvigu.

PS § 26 kohaselt on perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse näol tegemist kvalifitseeritud

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille piiramine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras

võimalik mh avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Käesoleval juhul on nimetatud õiguse piiramist

3-24-335

47(49)

õigustav legitiimne eesmärk olemas, sest kaebaja väljaandmine on väljaandmistaotluse ja sellele

lisatud dokumentide kohaselt vajalik nii avaliku korra (kuritegude uurimine), teiste inimeste

õiguste ja vabaduste kaitseks (kuritegusid toime pannud isikute karistamiseks ja seeläbi

õigusrahu taastamiseks, kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka

kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks) ning kurjategijate

tabamiseks. Perekonna- ja eraelu puutumatuse riive on kriminaalmenetlusega paratamatult

kaasnev tagajärg, millega isik sai ja pidi oma tegevuses arvestama. Tallinna Ringkonnakohus

märkis 28.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-2482 (p 9), et perekonnaelu Eestis ei saa olla

väljaandmist takistavaks asjaoluks. Kriminaalvastutusest ei saa isikut vabastada perekonnaelu

riivele viidates. Perekonnaelu elamise soov ei saa välistada isiku vastutust oma tegude eest ja

menetlusele allumise kohustust. Perekonnaga seotud kaalutlusi võiks arvestada juhul, kui isikul

oleks pereliige, kes vajaks hoolt, mida keegi teine ei saaks anda. Praegusel juhul kaebajal

selliseid pereliikmed ei ole. Kaebajal on kaks last, kelle hoolitsusvajadus seondub vaid nende

alaealisuse, mitte tervisliku seisundiga. Lastel on olemas terve ja töövõimeline ema, kellelt

lapsed saavad hoolt ja ülalpidamist nõuda. Vajadusel saab taotleda abi riigilt või kohalikult

omavalitsuselt. Kaebaja ei ole välja toonud, et tema perekonnaelu riive oleks kuidagi

intensiivsem kui teistel väljaandmisele kuuluvatel isikutel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis

29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038, et ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa

kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse

läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid, millele on

viidatud EIK otsuses Čalovskis vs Läti (nr 22205/13, p 147), praeguses asjas ei esine. Samuti ei

pidanud EIK lahendis King vs Ühendkuningriik52 (nr 9742/07, p 29) mõjuvaks põhjuseks seda,

et isikul jäävad kodumaale maha naine ja kaks väikest last ning haige ema.

92. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat

otsust ei oleks võimalik teha ja isik tuleks menetluse alt vabastada. Laste huve tuleb eelistada

olukorras, kus on vastuolus omavahel võrdsed huvid. Lapse huvi olla koos oma vanemaga ei

kaalu üles avalikku huvi kuritegude uurimiseks ja kurjategija vastutusele võtmiseks. Isikut ei

saa jätta vastutusele võtmata ega keelduda tema väljaandmisest pelgalt asjaolu tõttu, et tal on

alaealised lapsed, kes vajavad vanemlikku hoolt. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusest

vabastamise alusega Eestis ega välisriigis. Ka Eesti kinnipidamisasutuses puuduks kaebajal

võimalus oma lastega koos olla ja neile vanemlikku hoolt või ülalpidamist pakkuda. Oma

vanemlikku ülalpidamiskohustust on osaliselt võimalik täita ka kinnipidamiskeskuses töötades.

Sarnane võimalus on olemas nii Eestis kui USA-s. Seejuures ei ole väljaandmise otsustamisel

määravaks see, et kui suur vahemaa jääb kaebaja ja tema pere vahele, kas perel on rahalisi

vahendeid kaebaja külastamiseks, kui palju aega ja raha selline külastus vajaks. Tegemist on

paratamatult kaasnevate tagajärgedega. Kaebaja saab neile riivetele tugineda USA

kriminaalmenetluses nt vahi alt vabastamise taotlemisel või võimaliku karistamise korral

karistuse kandmiseks Eestisse ületoomise taotlemisel.

93. Justiitsministeerium küsis haldusmenetluses USA justiitsministeeriumilt teavet

perekonna külastamise võimaluste kohta. USA justiitsministeerium selgitas kohtumis- ja

suhtlemisvõimalusi 04.12.2023 vastuses (dtl 1365). FDC SeaTacis võivad kinnipeetavat

külastada taustakontrolli läbinud lähisugulased nädalavahetuseti kuni 2 h. Iga kinnipeetav võib

nimetada kuni 10 lähisugulast. Ka BOP-is võimaldatakse kinnipeetavatel suhelda

pereliikmetega, sh välismaal asuvatega. Kinnipeetavatele tagatakse ka telefoniõigused, sh õigus

helistada välismaale, turvalise elektroonilise sõnumi edastamise võimalused, posti saatmine ja

vastuvõtmine, videokülastustehnoloogia kasutamise võimalus. Vastust täiendati 21.01.2024 (dtl

1620). Selle järgi on FDC SeaTacis lubatavad kuni 2 h pikkused külastused. Kõikidele

52 https://hudoc.echr.coe.int/#{%22itemid%22:[%22001-97174%22]}.

3-24-335

48(49)

kinnipeetavatele on lubatud ainult üks külastus päevas. Kohtueelsete kinnipeetavate

külastamine on piiratud lähimate pereliikmetega. BOP kaalub pikema külastuse võimalust, kui

perekond saabub Eestist või esinevad muud erilised asjaolud, kuid koos ööbimist ei lubata. USA

justiitsministeerium selgitas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384), et erandite tegemist külastusaja

pikkuse ja sageduse osas menetletakse iga juhtumi puhul eraldi. Iga süüdistatav võib esitada

vastava taotluse vanglaametnikule. Erivisiite võimaldatakse erinevatel põhjustel regulaarselt, nt

lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei pruugi rangelt lühisugulasteks kvalifitseeruda, või

lubades pikemaid külastusi, kui isikud on sõitnud konkreetse kinnipeetava külastamiseks kohale

välismaalt. Kui süüdistatav ei ole nõus mingi otsusega, võib ta selle peale kaevata. Sarnaseid

tingimusi on FDC SeaTaci kinnipidamiskeskuse külastustingimuste osas kajastanud ka Indrek

Tibar oma kokkuvõttes (dtl 1436).

94. Eeltoodust

nähtuvalt

on

kinnipeetavatele

tagatud

nii

suhtlemis-

kui

kokkusaamisvõimalused oma perekonnaga. Kohtu hinnangul ei saa viidatud kohtumiste

tingimusi pidada kaebaja või tema perekonna õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks. Kahe tunni

pikkused kohtumised ei ole ilmselgelt ebapiisavad. Samas on kaugemalt tulnutele antud

võimalus taotleda ka pikemaid kokkusaamisi või kokkusaamisi mitmel järjestikusel päeval.

Õiguste riive proportsionaalsuse hindamisel ei saa aluseks võtta erandolukordi, mil kohtumised

võidakse ära jätta. Erandolukorras võibki selline käitumine olla põhjendatud. Põhjendamatut

kohtumisest keeldumist on võimalik vaidlustada.

95. FDC SeaTaci käsiraamatu 53 (lk 10, 20, 21) järgi võimaldatakse kinnipeetavatel

perekonna ja sõpradega suhelda ka kirja, elektrooniliste sõnumite ja telefoni teel. Tegemist ei

ole vaid süüdimõistetute jaoks ettenähtud suhtlusvahenditega, nagu kaebaja kaebuses leiab.

Samuti on kinnipeetavatele võimaldatud kohtumised lähedastega BOP-i kinnipidamisasutustes

(vt BOP-i juhend (dtl 1447)).

96. BOP-i juhendi (dtl 1447) kohaselt (lk 38) ei ole abielulised külastused lubatavad. Kohus

ei leia, et tegemist oleks kaebaja õigusi rikkuva reegliga. EIK selgitas otsuses Vool ja Toomik

vs Eesti (nr 7613/18 ja 12222/18; p 85), et kuigi EIK on väljendanud oma heakskiitu sellele, et

mitmes Euroopa riigis on abieluliste kokkusaamiste osas tehtud edusamme, ei ole EIK siiani

tõlgendanud

EIÕK-d

selliselt,

et

sellega

nõutakse

konventsiooniosalistelt

selliste

kokkusaamiste sätestamist. Seega on tegemist valdkonnaga, kus konventsiooniosalistel on lai

kaalutlusõigus. Sellest järeldub, et abieluliste kohtumiste õigust ei ole kaebajale EIÕK-ga

tagatud. Sama põhimõte kehtib ka teiste pereliikmetega pikaajaliste kokkusaamiste (üleöö

kohtumised) kohta. See, et Eestis võimaldab VangS § 25 alusel kinnipeetavale pikaajalisi

kokkusaamisi, ei tähenda, et samasugune võimalus tuleks kaebajale tagada ka USA-s.

Kinnipidamistingimused on iga riigi enda kujundada ja Eesti riigil puudub võimalus selles

küsimuses USA pädevusse sekkuda. Kuna tegemist ei ole kaebaja õiguste rikkumisega, siis ei

ole tegemist kaebaja välja andmata jätmist õigustava asjaoluga.

97. Kaebaja ja tema perekond heidavad ette seda, et kaebaja elukaaslasel ja kasutütrel ei

võimaldataks teda külastada, sest neid ei loetaks kaebaja pereliikmeteks. Indrek Tibari

kokkuvõttes viidatud FDC SeaTaci käsiraamatu54 (lk 22) ja BOP-i külastusreeglite67 (lk 5) järgi

loetakse lähimateks pereliikmeteks ema, isa, kasu- ja võõrasvanemaid, venda, õde, abikaasat,

53 https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0.

54 https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0. 67

https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_visit.pdf.

3-24-335

49(49)

lapsi ja elukaaslasi, kelle kooselu on registreeritud enne kinnipidamist Seattle’i linna poolt või

mõne teise Washingtoni osariigi tunnustatud jurisdiktsiooni poolt (domestic partners registered

with the City of Seattle or other jurisdictions recognized by the State of Washington prior to

their incarceration). Kohtu arvates ei saa eeltoodust järeldada, et kaebaja elukaaslasel ja

kasutütrel ei võimaldataks kaebajat külastada. Pole välistatud, et ka kasulaps loetakse

külastusõiguslike laste hulka, nagu seda tehakse kasu- ja võõrasvanemate puhul. Ka elukaaslase

osas ei saa järeldada, et USA kaebaja elukaaslase külastusõigust ei tunnusta, kuigi Eesti

tunnustab nende perekonnaelu, neil on Eesti rahvastikuregistris registreeritud ühine elukoht ja

Eesti ametiasutused on võimaldanud neil Eesti kinnipidamisasutuses kohtuda, sh pikaajaliselt.

USA justiitsministeerium on kinnitanud 08.01.2024 vastuses võimalust taotleda kokkusaamisi

isikutega, keda ei loeta rangelt lühisugulaste hulka. Kui kaebaja kardab, et tema kooselu siiski

ei tunnustata, siis on tal võimalik sõlmida probleemide ennetamiseks abielu.

98. Viidatud FDC SeaTaci käsiraamat (lk 24) ja BOP-i külastusreeglid (lk 12-13)

reguleerivad ka kohtumiste käitumisreegleid. Nende järgi on lubatud käepigistused, embamised

ja hea kombe kohased suudlused külastuse alguses ja lõpus. Käe hoidmine ei ole lubatud.

Kinnipeetavatel on lubatud hoida kuni 3-aastaseid lapsi külastuse ajal süles. Muud kehalised

kontaktid ei ole lubatavad ja rikkumine toob kaasa külastuse katkestamise. Kohtu hinnangul ei

saa selliseid piiravaid reegleid pidada kaebaja ja tema perekonna õigusi ebaproportsionaalselt

riivavaks. Minimaalsed kehalised kontaktid on lubatavad ja peresuhete hoidmiseks piisavad.

99. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja tema perekonna pere-

ja eraelule on riive olemas, kuid tegemist ei ole ebaproportsionaalse riivega. Kaebajal

võimaldatakse perekonnaga suhelda ja kohtuda. Peresuhete säilimine on osaliste enda otsustada

ja kujundada.

Otsus ja menetluskulude jaotus

100.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 25.01.2024 korraldus on õiguspärane,

põhjendatud ja proportsionaalne ning selle tühistamiseks puudub alus. Seepärast jätab kohus

kaebaja ja tema perekonna kaebused rahuldamata.

101.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja ja tema perekonna kahjuks, jäävad menetluskulud nende

kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega tema perekonnalt ega ole esitanud kohtule

tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

102.

Kaebajal ja tema perekonnal tuleb vastavalt HKMS § 175 lg-le 4 kohtule teada anda, kas

kohtuotsus sisaldab selliseid delikaatseid isikuandmeid või muid andmed, mille avaldamine

võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust ka juhul, kui kohtuotsus avaldatakse ilma

isikute nimesid avaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/