3-22-1423/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1423

Haldusasi

X kaebus Pärnu linna kohustamiseks vastama kaebaja

20.05.2022 selgitustaotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja TK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-1423 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1423

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.05.2022 Pärnu linnale selgitustaotluse, milles esitas küsimusi seoses Papsaare

külas toimunud kaevetöödega.

2. Pärnu Linnavalitsus vastas X selgitustaotlusele 22.06.2022 vastusega nr 9-13/4810-1.

3. X esitas 02.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu linna

menetlema kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlust. Kaebaja hinnangul ei sisaldanud Pärnu

Linnavalitsuse 22.06.2022 vastus asjakohaseid ega piisavaid vastuseid kaebaja 20.05.2022

selgitustaotluses esitatud küsimustele. Sellega on vastustaja rikkunud kaebaja põhiseadusest

tulenevaid subjektiivseid õigusi, hea halduse tava ning märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) ja haldusmenetluse seaduse

(HMS) põhimõtteid.

Pärnu linna menetluses on Ihna kinnistu detailplaneering, millesse on kaasatud ka 2010. a-l

kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala, kus kogu ehitustegevus on

toimunud seadusi ja kehtestatud detailplaneeringu tingimusi eirates. Ihna detailplaneering on

läbinud avalikustamise menetluse, kuid detailplaneeringualaga seotud küsimustele sisulisi

vastuseid ei õnnestu Pärnu Linnavalitsuselt saada. Vastustaja ei ole kaebaja 20.05.2022

selgitustaotluses esitatud küsimustele, mis on seotud Audru Vallavolikogu 16.12.2015

määruses nr 36 „Audru valla kaevetööde eeskiri“ (kaevetööde eeskiri) toodud kohustuslike

kaevelubadega, 22.06.2022 vastuskirjas sisuliselt vastanud.

Kuna Pärnu Linnavalitsus on varem teatanud, et ühtegi kaeveluba ei ole Audru vallavanemale

kuulunud Jõesuudme ja Päikesemetsa elamurajooni arendusalal kaevetööde käigus taotletud

ega väljastatud, siis soovis kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluse p-des 1.1‒1.4 teada, mis

põhjusel ja millisel õiguslikul alusel kaevelube ei ole nõutud, samuti andmeid, mis oleks tulnud

kajastada kaeveloa taotlusel ja kaevelubadel vastavalt kaevetööde eeskirjale. Küsitu kohta

vastustaja vastuseid ei andnud (v.a p 1.3.).

Selgitustaotluse p-s 2 ja p-des 3.1‒3.5 esitatud küsimustele vastustaja ei vastanud. Kaebaja ei

saanud vastust, kes nimeliselt olid kaevetööde teostajad. Projektide ja ehituslubade kohta

kaebaja ei küsinud. Selgitustaotluse p-s 4 küsitu kohta (s.o mis kuupäeval algasid ja mis

kuupäeval lõpetati p-des 4.1, 4.2, ja 4.4 toodud kaevetööd), sisulist vastust ei antud. Pärnu

Linnavalitsus on varem teatanud, et ehituspäevikuid ei eksisteeri, seega vastus, et selliseid

andmeid sisaldab ehituspäevik, on kummaline. Kui andmed on ehituspäevikus, siis tulnuks need

andmed sealt edastada. Selgitustaotluse p-de 5.1‒5.4 osas vastas vastustaja küsitust mööda.

Projektide kohta kaebaja ei küsinud. Selgitustaotluse p-s 6 ei olnud küsitud, kelle ülesannete

hulka kuulub kaevelubade väljastamine, vaid kes teostab kaevelubade üle järelevalvet. Kaebaja

sai vastuse, et Audru vallas ei olnudki määratud kaevelubade üle järelevalve teostajat.

Küsimusele, kelle kohustuseks on käesoleval ajal Pärnu linnas kaevelubade üle järelevalve

teostamine, jäeti vastamata.

Pöördumise p-s 8 vastas vastustaja teadlikult küsitust mööda. Kuna kaevelube ei ole väljastatud,

on küsitud kas, kes nimeliselt ja millal (kuupäevaliselt) on/ei ole teostanud kaevetööde

ülevaatust kaevealadel. Seega tulnuks lihtsalt vastata, kas seda tehti, kui tehti, siis kes oli

kaeveloa andja, ning kes ja millal kaeveala üle vaatas.

4. Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-22-1423

3(8)

Kaebajale on 22.06.2022 vastatud sisuliselt. Vastustaja on vastanud selgitustaotluse p-dele 1.1,

1.2 ja 1.4. vastuse p-s 1.4. Vastusest selgitustaotlusele on selgelt väljaloetav, et p-des 1.1, 1.2 ja

1.4. käsitletud kaevetööd loeti ehitusloa koosseisus olevaks ja seega selles osas kaeveloa taotlusi

ei esitatud ja selleks puudus Audru valla hinnangul vajadus. Seda on selgitanud kaebajale nii

kõnealuses selgitustaotluses kui ka varem.

Etteheide pöördumise p 2 osas on põhjendamatu, kuivõrd selgitustaotlusele on vastatud.

Vastusest selgitustaotlusele on üheselt ja selgelt mõistetav, et tehtud kaevetööd loeti ehitusloaga

lubatavate tegevuste koosseisu ja seega eraldi kaeveloa andmine Audru valla hinnangul vajalik

ei olnud ja seega seda ka ei nõutud.

Selgitustaotluse p 3 osas on vastustaja 22.06.2022 vastuses selgitanud, et kaevetööde teostamine

toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt, kelle andmed

on kaebajale ka varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti kohta teabe

ja selgituste andmisel. Seega on teave kaebajale edastatud ja 22.06.2022 vastusega andmete

juurde juhendatud (avaliku teabe seaduse § 23 lg 3 p 1).

Selgitustaotluse p 4 osas on vastustaja 22.06.2022 vastanud, et kaevetöid teostati pärast

ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa menetluse alustamist, st tööd teostati

nimetatud haldusaktide andmise ja kasutusloa andmise menetluste alustamiste vahelisel

ajavahemikul. Andmed on kaebajale nii 22.06.2022 vastuses kui ka varem edastatud.

Ka selgitustaotluse p-le 5 on vastatud. Vastustaja on selgitustaotluse p-de 5.1‒5.4 osas viidanud

ehitusprojektide kaevetöid puudutavale osale ja märkinud, et nendes sisalduvad viited nõuetele,

sh sellele, et kaevetöödel tuleb järgida Audru valla kaevetööde eeskirja.

Selgitustaotluse p 6 osas on vastatud, et haldusreformijärgses Pärnu linnas kuulub kaevelubade

väljastamine liikluse spetsialisti TT ametiülesannete hulka. Tuleb tõdeda, et vastuses on

piirdutud üldiselt kaevelubade väljastamise mõistega, kuid seda tuleb mõista laiendatult ka

järelevalve tegemise pädevusena.

Selgitustaotluse p 8 osas on vastustaja kaebajale vastanud, kes on tööd enda ülesannete raames

üle vaadanud. Selleks on vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 80

eelkõige objektide omanikujärelevalve. Kaebaja ei ole selgitustaotluses küsinud kaevetööde

eeskirja kohase kaevealade ülevaatuse kohta, vaid küsitud on ehitusloa koosseisus olevate

kaevetööde ülevaatamist, mille osas kohaldub vahetult määruse nr 80 kohane

omanikujärelevalve koos asjakohaste ülesannetega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Selle hindamiseks, kas kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlusele on sisuliselt vastatud, tuleb lisaks

22.06.2022 vastusele arvesse võtta ka vastustaja poolt enne 22.06.2022 erinevate teabepäringute

raames antud selgitusi (vastustaja on neile 22.06.2022 vastuses viidanud), samuti tuleb

arvestada kohtumenetluses täiendavalt antud selgitusi. Pole vajalik ega mõistlik kohustada

vastustajat vastama küsimustele, millele vastused on juba antud (sh kohtumenetluses).

Selgitustaotluse menetluse eesmärgiks pole selle tuvastamine, kas haldusorgan on konkreetse

otsuse langetanud õiguspäraselt. Seega ei sõltu vastamiskohustuse korrektne täitmine sellest,

kas õiguspäraseks tuleb lugeda vastustaja praktika, kus kaeveluba loeti hõlmatuks ehitusloaga

või kaebaja lähenemine, et konkreetsetes ehitustöödes tulnuks väljastada eraldiseisev

kaeveluba. Vastamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus on

saanud sisulise vastuse. Sellest, kui vastuse saaja selgitusega ei nõustu, ei järeldu, et

vastamiskohustus on jäetud täitmata. Kaebaja on läbivalt soovinud, et tema küsimustele

3-22-1423

4(8)

vastatakse läbi kaeveloa prisma, st kuigi kaevelube ei väljastatud, tulnuks kõik toimingud

kaebaja arvates teha kaevetööde eeskirja alusel. Kui vastustaja on võtnud eelduseks, et

ehitustöid reguleerivad ehitusluba ja ehitusseadustik (EhS), on tegemist kaebajale alternatiivse

lähenemisega. Selgituste andmine enda tegevuse kohta ei tähenda sellisel juhul, et kaebaja

küsimustest on vastatud mööda. Seega polegi võimalik anda konkreetseid vastuseid kaevetööde

tingimuste, kaevealade ülevaatuse jms kohta, mis lähtuvad kaevetööde eeskirja regulatsioonist,

vaid vastustaja saab anda selgitusi lähtuvalt EhS-st ja teistest ehitamist reguleerivatest

õigusaktidest. Vastustaja ongi seda teinud. Kaebaja peab vastustaja vastust ebatäielikuks

(kaebaja väidab, et vastustaja on vastanud küsimustest mööda) just seetõttu, et kaebaja ei nõustu

vastustaja õigusliku lähtekohaga, et ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine ei olnud

vajalik. Seda õiguslikku küsimust kohus hinnata ei saa, kuna see pole praeguse vaidluse eset

arvestades asjassepuutuv.

Kaebaja on saanud oma 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele sisulised vastused.

Vastustaja on selgitustaotluse p-le 1.1. vastusena selgitanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015

ehitusloa taotluse nr 1511219/14666 kanalite ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud

projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968) ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite

rajamise ja tiigi reokonstrueerimise eelprojekt“, Töö nr 2015-061. Projekt on leitav ehitisregistri

kasutusloa dokumentide juurest. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele kanalid ja tiik

ehitusloa nr 1512219/10694, ehitusregistri kood 220755986. Selgitustaotluse p-le 1.2.

vastusena on vastustaja selgitanud, et OÜ SLP esitas 27.11.2014 ehitusloa taotluse Audru vald

Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksusele planeeritud kinnistute kinnistuväliste

vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks (eelprojekt nr 06-2014). Audru Vallavalitsus andis

11.12.2014 ehitusloa nr 1412219/03468 vee- ja kanalisatsioonitorustike projektile, töö nr 06-

2014. Selgitustaotluse p-le 1.4. vastusena on vastustaja selgitanud, et Audru Vallavalitsus andis

02.11.2017 välja tee ehitusloa nr 6 põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“,

töö nr 1-19/2017.06, tellija Makop Invest OÜ, millega lahendati ka elamukvartali ühendus

üldkasutatava Kaubasadama teega vastavalt detailplaneeringule üle riigi vaba maa. Vastustaja

on lisaks välja toonud viitega juba 10.05.2022 edastatud vastusele, et Audru Vallavalitsus luges

ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised on ehitusloaga lubatud ja

ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa

koosseisus olevaks. Seega peab olema selge, et selgitustaotluse p-des 1.1, 1.2 ja 1.4 toodud

tööde tegemise õiguslikuks aluseks olid ehitusload ning eraldiseisvaid kaevelubasid ei

väljastatud. Vastustaja on viidanud oma tegevuse alusena EhS § 38 lg-le 1 ja § 4 lg-le 1.

Vastustaja on oma seisukohta, et ehitamise mõiste hõlmab juba ka kaevamistöid, piisavalt

arusaadavalt selgitanud. Selgitustaotluse menetluses ei kuulu hindamisele see, kas väljastatud

kujul ehitusluba või väljastamata jäetud kaeveluba kujutab endast vastustaja õigusvastast

tegevust.

Teisele küsimusele vastuseks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et ehitiste ehitamiseks

vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda ja järgida mh

kaevetööde eeskirja. Seega on vastustaja kaebaja küsimusele sisulise vastuse andnud.

Kolmandale küsimusele on vastustaja vastuses välja toonud, et kaevetööde teostamine toimus

projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt. Andmed ehitamist

teostanud isikute kohta on vastustaja väitel kaebajale varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade

ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Vastustaja on ka selles osas kaebajale

andnud piisavalt täpse vastuse. Kuna vastustaja on konkreetselt viidanud ka ehitiste ja

ehituslubade andmetele, on tööde teostajaid võimalik kaebajal ehitisregistrist ka ise üle

kontrollida. Seega on kaebajale väljastatud või on tal avalikest allikatest olnud võimalik tutvuda

kaevetöö teostajatega. Kohus küsis istungil, kas kaebaja eeldas konkreetsete füüsiliste isikute

nimesid või oleks piisanud ka juriidiliste isikute nimedest. Kaebaja vastuse kohaselt ei soovinud

3-22-1423

5(8)

ta isikute nimesid, kes olid „kopa taga“, vaid kaevetööde teostajaid (istungi helisalvestis

10:28:32 jj). Kaebajale on olnud tagatud juurdepääs küsitud teabele.

Järgnevalt on kaebaja küsinud selle kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati

kaevetööd. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd algasid pärast vastava ehitusloa saamist ja

tööd lõpetati enne kasutusloa (ka ülevaatuse) menetluse alustamist. Kaevetööde teostamine on

kajastatud ehituspäevikus. Vastustaja on kaebajale piisavalt täpselt vastanud. Kaebajal on olnud

võimalik andmed ehitisregistrist ise üle kontrollida. Kui kaebajal eksisteerib konkreetsem huvi,

tuleb esitada taotlus ehituspäevikute väljastamiseks. Ehituspäevikute väljastamist pole kaebaja

20.05.2022 selgitustaotluses küsinud. Midagi õigusvastast pole selles, kui vastus antakse teatud

ajavahemikuna ning kaebajal on soovi korral võimalik täpsemaid andmeid küsida.

Vastustaja on viidanud, et selgitustaotluse p-des 5.1‒5.3 nimetatud tööde kohta on eelprojekti

„Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksustele planeeritud kinnistute

kinnistuvälised vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ p-s 8 „Kaevetööde järgsed pinnakatete

taastamistööd“ kaebaja poolt küsitud asjaolusid kirjeldatud. P-s 5.4 nimetatud töid on

kirjeldatud põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“ p-s 5 „Tööde

teostamine“. Eelnimetatud projektid on vastustaja poolt kaebajale varem edastatud. Nimetatud

projektidesse on vastustaja selgituste kohaselt sisse kirjutatud, et ühtlasi tuleb täita Audru valla

kaevetööde eeskirju. Samuti on kaevetööde lõpetamise järgsed tegevused projektidesse sisse

kirjutatud. Vastustaja on kaebajale sisulise vastuse andnud.

Kuues küsimus puudutas seda, kes nimeliselt oli Audru vallas ja kes nimeliselt on praegu Pärnu

linnas ametiisik, kes on kohaliku omavalitsuse poolt volitatud teostama järelevalvet kaevetööde

eeskirja täitmise üle. Vastustaja selgitas, et Audru vallas kuulus kaevelubade andmine,

muutmine,

kehtivuse

peatamine

ja

kehtetuks

tunnistamine

Audru

Vallavalitsuse

abivallavanema ülesannete hulka, järelevalve teostaja isik oli määramata. Kuni ühinemiseni oli

Audru Vallavalitsuses abivallavanemaks PA. Vastustaja on ka selgitanud, et haldusreformi

käigus moodustatud Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti

ametiülesannete hulka. Pärnu linna liikluse spetsialist on TT. Vastuses kaebusele on vastustaja

täpsustanud, et TT tegeleb ka järelevalvega. Seega on kaebajale küsitud teave antud.

Vastustaja on kaebaja kaheksandale küsimusele vastanud, et selgitustaotluse p-s 1.1 nimetatud

ehitamise käigu üle teostas omanikujärelevalvet Aaron Konsult OÜ, p-des 1.2 ja 1.3 nimetatud

ehitamiste käigu üle aktsiaselts Pärnu Vesi ja p-s 1.4 nimetatud objektil OÜ Teehoiu Partnerid.

Kaebaja esitatud sõnastusest võis vastustaja saada aru, et küsitakse omanikujärelevalve

teostajat. Igal juhul on kaebajal vajalik teave praegu olemas. Olukorras, kus eraldiseisvat

kaeveluba ei väljastatud, ei toimunud ka tööde ülevaatust vastavalt kaevetööde eeskirjale, vaid

järelevalve toimus vastavalt EhS-le. Kõik vastavad dokumendid on kaebajale kas esitatud või

leitavad ehitisregistrist.

Kokkuvõttes on kaebaja saanud sisulised vastused enda 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud

küsimustele ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub 28.11.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022

otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad nii faktilised kui õiguslikud põhjendused ja

järeldused. Kaebaja väiteid ei ole käsitletud, otsuses on läbivalt viidatud üksnes vastustaja

paljasõnalistele selgitustele, kontrollimata nende tõesust. Otsus põhineb kohtu oletustel ja on

vastuoluline. Halduskohus ei ole olnud erapooletu.

3-22-1423

6(8)

Vastustaja ega halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja vastamisel lähtuma

kaevetööde eeskirjast. Kõik kaebaja küsimused olid esitatud kaevetööde eeskirjaga seonduvalt.

Vastustaja aga kirjutas lahti asjakohatuid EhS sätteid, mis ei reguleeri kaevetöödega seonduvat.

Vastustaja ei ole kaebaja küsimustele sisuliselt vastanud.

Kaebaja esitas 20.09.2022 halduskohtule taotluse vastustaja esitatud asjakohatute dokumentide

kõrvaldamiseks, sest vastustaja ei ole nendele 22.06.2022 kirjas viidanud. Halduskohus ei ole

kaebaja taotlust lahendanud.

Halduskohus on otsuse p-s 7 viidanud Riigikohtu 01.03.2017 otsusele nr 3-3-1-79-16 (p 20),

kuid ei ole põhjendanud, kuidas see praeguse asjaga seondub ja mis järelduse kohus sellest teeb.

Põhjendamata ja väär on halduskohtu otsuse p-s 8 tehtud oletus, et kaebaja selgitustaotluse

esitamise eesmärgiks oli lihtsalt tuvastada, kas haldusorgan on konkreetse otsuse langetanud

õiguspäraselt. Kaebaja on selgelt väljendanud, et taotles (p 1 osas) õigusalaseid selgitusi.

Halduskohtu otsuse p-st 8 ei nähtu põhjendused, miks kohus järeldab, et kui kaevelube ei

väljastatud, siis ei järgitud kaevetööde tegemisel ka muus osas kaevetööde eeskirja. Vastustaja

ei ole väitnud, et kaevetööde eeskirja ei oleks järgitud. Selgitustaotluse p-des 1.1‒1.4 soovis

kaebaja teada, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel lubati neis punktides toodud objektidel

teostada kaevetöid ilma kaeveloata. Sisuline vastus ei ole „otsustati lugeda ehitusloaga ka

kaeveluba antuks“. Õiguslikku alust ei ole esitatud.

Selgitustaotluse p 2 küsimusele ei ole vastust esitatud. Väär on kohtu seisukoht, et andmed

kaevetööde tegijate kohta sisaldusid projektis. Selgitustaotluse p-s 3 soovis kaebaja teada, kes

nimeliselt teostasid kaevetöid p-des 3.1‒3.4 toodud objektidel. Nimesid ei teatatud ega esitatud

põhjendust, miks seda ei tehtud. Kohus viitab otsuse p-s 9.3 dokumentidele, millele vastustaja

ei ole 22.06.2022 kirjas tuginenud.

Halduskohus on otsuse p-s 9.4 leidnud, et kui kaebajal on huvi, peaks ta taotlema ehituspäeviku

väljastamist. Vastustaja on varem vastanud, et ehituspäevikut ei eksisteeri. Kohus ei ole selle

osas seisukohta võtnud.

Kaebaja soovis selgitustaotluse p-des 5.1‒5.4 teada, millised kaevetööde tingimused, toimingud

ja kohustused olid ette nähtud kaevetöö lõppemisel igal objektil, kuid sisulist vastust ei saanud.

Tõele ei vasta kohtu seisukoht, et vastused on toodud projektides. Projektides on üksnes üldised

kaevetööde tingimused, kuid mitte iga objekti kohta eraldi.

Selgitustaotluse p-le 6 sai kaebaja vastuse alles kohtumenetluses kaebuse vastusena.

Kaebaja ei saanud vastust selgitustaotluse p-le 8, kus soovis teada, kes nimeliselt ja millal

teostas p-des 1.1‒1.4 toodud objektidel kaevetööde ülevaatust. Vastustaja ei saanud arvata, et

küsitud on omanikujärelevalve kohta, sest omanikujärelevalvet teeb omanik, mitte kohalik

omavalitsus.

7. Pärnu linn palub 30.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Nii teabenõudele kui selgitustaotlusele saab vastata üksnes olemasoleva teabe põhjal. Vastustaja

on seda teinud, st vastanud kaebajale, et kaevetööd loeti hõlmatuks ehitusloaga ning kaevetööde

tegemiseks eraldi kaeveluba seetõttu ei nõutud. Seejuures on vastustaja viidanud EhS § 38 lg-

le 1 ja § 4 lg-le 1. Vastamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus

on saanud sisulise vastuse. Kohus ei saa lahendada praeguses asjas küsimust, kas kaevetööde

ehitusloaga hõlmatuks lugemine oli õiguspärane või mitte.

3-22-1423

7(8)

Vastustaja on esitanud kogu kirjavahetuse, mis on seoses kaebaja teabenõude ja

selgitustaotlusega peetud. Vastustaja on 22.06.2022 kirjas varasemale kirjavahetusele viidanud

(kokku kümnel korral). Seega on kirjavahetus olnud kaebuse lahendamisel oluline.

Kaebaja leiab apellatsioonkaebuse p-s 2.14 sisuliselt, et talle tulnuks esitada kaeveloa taotluse

juures olema pidanud andmed ja kuna seda ei tehtud, siis on jäetud talle vastamata. Kohus ei

saanud lahendada vaidlust osas, kas kaeveloa taotluse esitamine olnuks vajalik. Vastustaja sai

vastata üksnes seda, et kaevelubasid eraldi ei taotletud ja sellekohaseid taotlusi ei esitatud.

Apellatsioonkaebuse p-de 2.15 ja 2.16 etteheited on otsitud. Praeguse menetluse eesmärk ei ole

tuvastada, kas kaheksa aastat kestnud kaevetööd olid õiguspärased. Vastustaja on esitanud talle

teadaoleva teabe ja sellega on teabe andmise kohustus täidetud.

Apellatsioonkaebuse p-de 2.17 ja 2.18 etteheited on alusetud. Kaebajale on 22.06.2022

vastatud, millised tingimused, toimingud ja kohustused olid kaevetööde lõppemisel igal

objektil, ning kes teostas ja teostab kaevetööde üle järelevalvet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4).

9. Vastustaja on kaebaja 20.05.2022 teabenõudele piisavalt vastanud. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole kaebaja nõus antud vastustega, sest näib arvavat, et Audru Vallavalitsus on

käitunud õigusvastaselt, kui lubas ehituslubade alusel teostada ka kaevetöid eraldi

kaevelubadeta. See küsimus pole aga praeguse vaidluse ese. Praeguse vaidluse ese on, kas

kaebaja 20.05.2022 teabenõudele on antud sisulised vastused, mitte see, kas need vastused on

õiguslikult põhjendatud. MSVS § 3 kohaselt piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste

selgituste andmine selgitustega tema enda poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja

asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta. Normi eesmärk ei ole kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust

või lükkama ümber taotluse esitaja õiguslikke väiteid. Halduskohus on viidanud Riigikohtu

01.03.2017 otsuse nr 3-3-1-79-16 p-le 20 asjakohaselt seetõttu, et kui osad kaebaja küsimused

said vastuse alles kohtumenetluse käigus, ei ole ka selles osas kohustamiskaebuse

rahuldamiseks alust ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et talle on varem

keeldutud ehituspäeviku väljastamisest, on tõendamata. Halduskohtu viited ehitisregistrist

avalikult kättesaadavatele dokumentidele ja neist nähtuvatele andmetele (ehitusload, ehitise

alustamise teatised, kasutusloa taotlused) ei ole asjakohatud ega lubamatud (HKMS § 56 lg 1).

Halduskohtu analüüs ja põhjendused on eelviidatud küsimustes ammendavad (HKMS § 201 lg

4).

10. Iseenesest on õige kaebaja väide, et halduskohus on jätnud kohtuotsuses lahendamata

kaebaja 20.09.2022 taotluse asjakohatute kirjade kõrvaldamiseks haldusasja toimikust (dtl 157).

See aga ei muuda halduskohtu otsuse lõppjäreldusi ega riku ka eraldiseisvalt kaebaja

menetluslikke õigusi. Vähemalt osaliselt on kaebaja ja vastustaja varasema kirjavahetuse (dtl

27 jj) asja juurde lisamine olnud põhjendatud, sest vastustaja 22.06.2022 vastuses on korduvalt

viidatud varasemale kirjavahetusele ka abstraktselt ja tervikpildi saamiseks on need kirjad asja

materjalide juures pigem vajalikud. Isegi kui nimetatud kirjavahetus oli asjakohatu ja need

dokumendid oleks võinud asja materjalide hulgast kõrvaldada, ei muuda see asjas tehtavat

lõppjäreldust. Halduskohus ei ole oma järeldustes tuginenud asjakohatutele tõenditele.

3-22-1423

8(8)

11. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS

§ 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)