3-22-674/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-674

Haldusasi

H.X kaebus Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-

4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928

menetluse

peatamise

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks

jätkata metsateatise nr 50000629928 menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – H.X, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2022

otsus haldusasjas nr 3-22-674 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-674

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku

loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt,

et nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid

rangelt kaitstud. Kirjas tehti ettepanek moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele

uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Ettepanek puudutab 12 683,6 ha ulatuses

eraomandit, hõlmates ka H.Xle kuuluvat Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuvat

Niguse kinnistut (kinnistusregistri registriosa nr 1865132, katastritunnus 90701:002:0117),

mis asub Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndis.

2. H.X esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise, millega kavandas Niguse kinnistu

eraldisel 1 raiet. Metsateatis registreeriti metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbriga

50000629928.

3. Keskkonnaamet peatas

21.02.2021 kirjaga nr 13-4/22/3537 metsateatise nr

50000629928 menetluse Niguse kinnistu eraldisel 1. Keskkonnaamet põhjendas, et haldusakti

andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

4. H.X esitas Keskkonnaametile 16.03.2022 vaide 21.02.2021 kirjaga metsateatise menetluse

peatamisele, nõudes ettekirjutuse tegemist menetluse jätkamiseks ja asja uueks otsustamiseks.

Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-/22/48-2 „Vaide tagastamine“ A. Varblase

vaide, sest 21.02.2022 kiri ei ole haldusakt ega toiming, vaid menetlustoiming, mille iseseisev

vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav.

5. H.X esitas 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928

menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit metsateatise nr

50000629928 menetluse jätkamiseks.

Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium kaebuse esitamise hetkeks algatanud

Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust. Keskkonnaamet ei

ole enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise

ettepaneku esitamist läbi viinud ka asjakohaseid uuringuid ega tellinud eriteadmistega isiku

ekspertiise kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate

piirangute otstarbekuse suhtes (LKS § 8 lg 3). Samuti ei ole Keskkonnaamet eelnevalt läbi

viinud asjakohaseid uuringud ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise asjaolu suhtes, kas

kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas.

Keskkonnaamet ei ole Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise

ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud ega andnud võimalust esitada

seisukohta või vastuväiteid. Samuti ei ole kaebajat informeeritud, millistel põhjustel või

2(8)

3-22-674

kaalutlustel on vajalik Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmine

konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega on Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemisel oluliselt rikutud haldusmenetluse

norme ja hea halduse tava.

Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise

algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse

algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise

põhjuseks olnud asjaolud, st tagama asjakohase hindamise läbiviimise, mitte meelevaldselt

asuma muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha

ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma mistahes eelneva asjakohase hindamise

läbiviimiseta. Keskkonnaameti poolt on meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane peatada

metsateatise menetlus kaebajale kuuluval kinnisasjal, kui läbi ei ole viidud asjakohast

hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas

kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluval kinnisasjal.

Ehkki LKS § 8 lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev

kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla

võtmise ettepanekut tuleks käsitada mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja

otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise

menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud

LKS § 9 lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja

otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes LKS § 8 lg-st 3 ning need põhjendused on

eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel.

Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja metsamaterjali

kasutamise võimalus 28 kuuks. Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik

kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise

sundvõõrandamisega riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi

formaalsele säilimisele kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka

omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud

kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud

mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest.

6. Keskkonnaamet palus 05.05.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid eeldada

ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja

ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud

asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist.

07.02.2022 kiri on LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek.

Keskkonnaametil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti

andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja

kavandatud raie mõjutab loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit.

Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatise menetluse peatamiseks LKS § 8 lg 6 alusel.

Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud 2017. a-l (ekspert Renno Nellis).

Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas

nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne

ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbi viinud asjakohast hindamist ning puuduvad

uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on

3(8)

3-22-674

tingimata vajalik konkreetselt kaebaja kinnisasjal. Niguse kinnistu eraldisel 1 kavandatav raie

on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning

võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Eraldis 1 kattub teadaoleva ja 2017. a-l inventeeritud

metsaelupaigaga ning kavandatav raie võib kahjustada elupaika määral, et see pärast raiet ei

vasta enam metsaelupaiga tunnustele.

Keskkonnaameti 21.02.2022 kiri ei ole põhjendamispuudustega. Sellest on selgelt ja

ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatise nr 50000629928 menetluse

peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse peatamisega ära

hoida. Seega on 21.02.2022 kiri põhjendatud ulatuses, mis tagab kaebeõiguse reaalse

teostamise võimaluse.

07.02.2022 kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja

väited ja järeldused, mille kohaselt on Keskkonnaameti haldustegevus meelevaldne,

eesmärgipäratu ja õigusvastane, kuna Keskkonnaamet on asjakohase hindamise läbiviimiseta

ning uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud

muutma 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et teatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides.

Võrdlus metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamise osas

riigile on ainetu. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida

üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusakti, millega keeldub metsateatisega

50000629928 kavandatud raie kinnitamisest metsaregistris. Sellist otsust tehtud ei ole.

Kaebaja kinnistuga kattuvas osas kinnitati Vormsi maastikukaitseala moodustamine Vabariigi

Valitsuse 01.08.2000 määrusega nr 264 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaebaja

omandas kinnistu 1999. a-l, s.o ajal, mil käis avalik kaitseala moodustamise protsess. Seega

pidi juba kinnistu omandamisel olema kaebajale mõistlikult ettenähtav, et lähitulevikus võivad

kinnistule seatavad looduskaitselised piirangud tema omandiõigust kitsendada. Kaebaja pidi

arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada tulevikus

kinnistul metsa raiuda, kuid otsustas kinnisasja omandada. See välistab võrdluse

sundvõõrandamisega ka olukorras, kus Keskkonnaamet otsustab jätta metsateatise

metsaregistris kinnitamata.

7. Tallinna Halduskohus

jättis

15.11.2022 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, on

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus

nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti

andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. LKS § 13 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse seda

sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse-eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-

eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele

muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.

Ehkki Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel LKS § 9

lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei järeldu sellest keeldu metsateatiste registreerimise

menetluse peatamiseks. LKS § 8 lg 6 sõnastusest nähtuvalt on haldusakti andmise menetluse

peatamine võimalik ka ettepaneku esitamise järgselt. Säte annab Keskkonnaametile menetluse

peatamise otsustamisel laia kaalutlusruumi. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on

HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud.

4(8)

3-22-674

LKS § 8 lg-t 6 arvestades oli Keskkonnaametil õigus metsateatiste registreerimise menetlus

peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Vormsi maastikukaitseala Prästviigi

piiranguvööndi seisundi säilimist. Vastavalt metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p-le 1 ja § 30 lg-le 1

on aegjärkne raie turberaie, mis on üheks uusraie liikideks. Ehkki kaebaja poolt Niguse

kinnistu eraldisel 1 soovitud aegjärkne raie ei ole oma intensiivsuselt võrreldav lageraie

mõjuga, on siiski põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldise seisundit

ning seejuures puuduks kindlus, et pärast raie teostamist oleks veel võimalik saavutada

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku eesmärki. LKS § 31 lg 2 p-st 5 tulenevalt ei ole ka

piiranguvööndis ning LKS § 30 lg 2 kohaselt sihtkaitsevööndis aegjärksed raied lubatud.

Seega tuleb metsateatiste registreerimise menetluse peatamist kuni 28 kuuks pidada kaalukat

looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalseks meetmeks.

LKS § 8 lg 3 ei kohustanud vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist viima läbi

uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate

piirangute otstarbekuse suhtes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek peab vastama § 8

lg-s 2 toodud tingimustele. LKS § 8 lg 2 kohaselt tuleb ettepanekus välja tuua loodusobjekti

kaitse alla võtmise põhjendused ja eesmärk ning loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil

ettepanek esitatakse, lisades kaardi loodusobjekti asukoha või piiriga. Lisaks tuleb kirjeldada

loodusobjekti kaitseks kavandatavaid piiranguid ning hinnata selle kaitse alla võtmise ja kaitse

korraldamisega seotud kulutusi. Sättest ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud uuringud

loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta.

LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algataja Keskkonnaministeerium. LKS

§ 8 lg-st 3 lähtudes korraldab seega Keskkonnaministeerium esmalt ka ettepanekus nimetatud

loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute

otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Kaebaja viidatud

uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mille raames selgitatakse välja

ettepaneku põhjendatus. Kui ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on kaitse alla

võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse järgnevalt kaitse alla

võtmise menetlus kooskõlas LKS §-s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on

praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei järeldu tingimata, et sellises ulatuses

sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud ettepaneku esitamisega olema esitatud

põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.

LKS-st ei tulenenud Keskkonnaametile kohustust juba enne Keskkonnaministeeriumile

07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasata puudutatud isikud haldusmenetlusse ning anda neile

võimalus esitada seisukohti ja vastuväiteid. Kaitse alla võtmise algatab

Keskkonnaministeerium ja see toimub avatud menetlusena. Seega juhul, kui

Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada,

kaasatakse menetlusse lisaks üldisele avalikkusele ka kaebaja kui otseselt puudutatud, misjärel

on tal võimalik vastavas menetluses esitada ettepanekuid ja vastuväiteid.

Keskkonnaameti 21.02.2022 kirjast nähtuvalt tulenes 07.02.2022 ettepanek asjaolust, et

metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas

soodne ning aruandes on välja toodud, et seisundi oluliseks ohuteguriks on mh raietööd.

Piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit

säilitada. Samuti ei ole võimalik piiranguvööndis keelata hooldusraieid, millel on samuti

metsaelupaikadele kahjustav/hävitav mõju. Keskkonnaamet on 21.02.2022 kirjas ka

selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate

metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi art-le 6. Kaitse alla võtmine toetab

Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade soodne

kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani 2030, mille

5(8)

3-22-674

eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi. Eelnevaid põhjendusi arvestades ei

saa Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette heita, vaid

looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine oli põhjendatud.

Metsateatise registreerimise menetluse peatamise tõttu ei ole kaebajale tekkinud nii tõsiseid

omandiõiguse kitsendusi, mis muudaksid tema võimaluse oma kinnistut kasutada ja käsutada

sisuliselt olematuks ja tekitaks seeläbi ka sellise kahju, mida tuleks kaebajale juba praegu

hüvitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. H.X palub 28.11.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.11.2022

otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus.

Metsateatise registreerimise menetluse peatamine 28 kuuks ei ole looduskaitselist eesmärki

arvestades proportsionaalne meede. Halduskohus on vääralt tõlgendanud LKS § 8 lg-t 6.

Kohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kinnisasja omaniku õigus metsa raiuda on isiku

oluline põhiõigus (PS § 32). Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole võimalik kasutada

metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega

riigile. Omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleks riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses

sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei

ole tagatud mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest, mis kinnitab, et

Keskkonnaameti poolt oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada metsateatiste menetlus

28 kuuks ning seda olukorras, kus Keskkonnaministeerium ei olnud isegi algatanud

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust. Kaebaja kodutalu metsad ei ole talle mitte äriline

objekt, vaid osa kaebaja ja tema esivanemate ja perekonnaliikmete elukeskkonda säästvast

elulaadist. Kehtestatud piirangute tõttu ei saa kaebaja oma metsakinnistu piiranguvööndi alalt

varuda küttepuid ega vajalikku ehitusmaterjali talu hoonete ehitamiseks ja remontimiseks.

Seega tekitavad piirangud kaebajale otsest varalist kahju, sundides kaebajat kütte- ja

ehituspuitu ostma.

Enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetluse algatamist

oleks vastavalt seadusele tulnud Keskkonnaametil ametlikult välja selgitada kõik olulised

asjaolud ja puudutatud isikute põhjendatud huvid, mh kaasates puudutatud isikud vastavasse

haldusmenetlusse ning andes neile võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud

vastuväited. Kindlasti oleks Keskkonnaamet pidanud enne kaitsekorra muutmise ettepaneku

esitamist teostama asjakohased uuringud ja hindamise, kas konkreetselt kaebaja omandisse

kuuluva kinnisasja puhul on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine. Kui vastustaja põhjendab

kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti suhtes

rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima

rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud (s.o tagama asjakohase hindamise

läbiviimise), mitte meelevaldselt asuma suvaliselt muutma Natura 2000 võrgustiku

loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel

kinnisasjadel. Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, kus võib tekkida

vajadus kohaldada LKS § 8 lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti (nt

metsateatise) andmise menetlus.

9. Keskkonnaamet palub 19.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna metsateatise osas on menetlus peatatud, ei ole võimalik öelda, kas vastustaja kinnitab

metsateatise alusel kavandatava raie või mitte. Seega ei ole veel selge, kas ja millised

6(8)

3-22-674

piirangud lisaks juba olemasolevatele võivad kaebajale haldusakti andmisega kaasneda, sh kas

neid piiranguid saaks võrrelda sundvõõrandamisega või mitte.

Kaebajale ei ole tekkinud metsateatise registreerimise menetlusega sellist kahju, mida tuleks

juba praeguses menetlusetapis hüvitada.

Menetluse peatamine oli Keskkonnaameti kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust on teostatud

volituste piires. Otsus metsateatise menetluste peatamiseks on proportsionaalne ja

õiguspärane.

Keskkonnaamet ei pidanud enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist teaduspõhiselt kindlaks

tegema, et konkreetsel kinnisasjal on seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja

loodusobjekti kaitse alla võtmine on tingimata vajalik ja otstarbekas. LKS § 8 lg 6 alusel

menetluse peatamine eeldab vaid põhjendatud kahtluse olemasolu. Loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanekule esitatavad nõuded sätestab LKS § 8 lg 2. Keskkonnaameti 07.02.2022

ettepanek sisaldas kõiki vajalikke elemente.

LKS § 9 lg 1 kohaselt algatab loodusobjekti kaitse all võtmise menetluse ja määrab menetluse

läbiviija Keskkonnaministeerium. Kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine ei ole samastatav

kaitse alla võtmise menetluse algatamisega. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on kaitse

alla võtmise ettepanekule järgnev, mitte eelnev etapp. Keskkonnaamet ei ole kaitse alla

võtmise menetluse algataja LKS § 8 lg 3 tähenduses. Seega ei ole ka Keskkonnaameti

ülesanne korraldada ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja

otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava

ala eriteadmistega isikuid. Ühestki õigusaktist ei tulene Keskkonnaametile kohustust kaasata

LKS § 8 lg 1 alusel tehtava ettepaneku tegemiseks puudutatud isikud.

Kavandatud raied mõjutavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit.

Seega on menetluste peatamine seaduses sätestatud tähtajaks õige ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. 05.02.2022 vastuses kaebusele esitas vastustaja taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus.

Selle taotluse on halduskohus jätnud tähelepanuta, kuid lahendanud asja sisuliselt, millest võib

järeldada, et halduskohus möönis vaikimisi kaebeõiguse olemasolu.

11. Kaebajal on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks, sest vaidlustatud

menetlustoiming (metsateatise menetluse peatamine kuni 28 kuuks) rikub menetluse

peatamise perioodil kaebaja õigust kasutada oma omandit sõltumata lõplikult antavast

haldusaktist (HKMS § 45 lg 3). Menetluse peatamise tulemusel tekkiva viivituse vaidlustamist

eraldiseisvalt on aktsepteeritud ka vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-08

(p 9). Samas saab kaebaja kaitsta halduskohtus vaid enda subjektiivseid õigusi, mitte esitada

kaebust kõigi eraomandis olevate kinnisasjade omanike huvides, kelle õigusi võidakse

menetlustoiminguga piirata.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. LKS § 8 lg 6 kohaldamise eeldused olid täidetud – esitatud oli loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek (Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek keskkonnaministrile, dtl 14 jj) ja

7(8)

3-22-674

kaebaja esitatud metsateatise rahuldamisel oleks saanud mõjutatud ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisund. Seega oli vastustajal õigus peatada metsateatise menetlus kuni 28

kuuks. Ehkki metsateatise menetluse peatamine kuni 28 kuuks kujutab endast olulist

omandiõiguse riivet, on meede proportsionaalne ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Omandiõiguse

riivet aitab tasakaalustada selle ajaline piir. Tegemist on ajutise meetmega. Menetlustoimingut

ei pea põhjendama sama põhjalikult kui haldusakti. Keskkonnaameti menetlustoiming oli

õiguspärane ja halduskohtu põhjendused selles küsimuses on ammendavad. Halduskohus on

esitanud piisavad ja asjakohased põhjendused ka küsimusele, millises menetlusetapis viiakse

läbi LKS § 8 lg-s 3 nimetatud ekspertiis ja kaasatakse avalikkus, sh kinnisasjade omanikud

(otsuse p-d 11‒13). Halduskohtu seisukohti toetab Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-57-

09. 14. Metsateatise menetluse peatamise eest ei näe seadus ette hüvitise maksmist. Menetluse

peatamise näol pole tegemist de facto sundvõõrandamisega, sest tegelik omandiõiguse piirang

on menetluse peatamise perioodil veel ebaselge. Omandiõiguse realiseerimine on vaid edasi

lükatud, mitte lõplikult piiratud. Järelikult puudub ka põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenev

kohustus piirangut koheselt ja õiglaselt hüvitada. Kui menetluse (õiguspärase) peatamise

tulemusel on kaebajal tekkinud kahju, saab ta selle hüvitamiseks pöörduda kohtu poole, kuid

tähele tuleb panna, et õiguspärase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine on piiratud

(riigivastutuse seaduse § 16). Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise nõuet.

Põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduste hüvitamist.

Riigikohus on 15.06.2021 otsuses nr 5-21-3 osutanud, et looduskaitseliste piirangute

kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on

üldjuhul kõrge. Looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka

looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus. Selliste meetmete

rakendamise vajadust tulevikus ei ole võimalik täielikult ette näha ning kogu vastutust

nendega kaasnevate omandikitsenduste eest ei saa asetada riigile. Põhiseaduse § 32 lg 2

kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide

vastaselt (p 41). Arusaamatuks jäävad seejuures apellatsioonkaebuse p-s 2.3 tehtud viited

metsaomaniku hüvitise saamise võimalikkusele või võimatusele, sest halduskohtu otsuses ei

ole täiendava hüvitise saamise võimalusele viidatudki.

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)