2-23-13998/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13998

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

E Ka hagi V Ki vastu elatise nõudes 2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: E Ka (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: S Ka (isikukood xxx; e-post

xxx)

Kostja: V K (isikukood xxx; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: O V (e-post xxx )

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Kilt elatis E Ka kasuks alates 02.10.2023 kuni E Ka täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks S Ka arveldusarvele nr

xxx selgitusega: elatis.

5. Juhul, kui V K on kohtumenetluse kestel E Kile maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 13.10.2023

tasutud 150 eurot ning 15.12.2023 tasutud 150 eurot.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

02.09.2023 esitatud ja 09.10.2023 ning 23.10.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on E Ka

(hageja) elanud sündimisest alates oma ema S Kaga. V K (kostja) on ühe korra kandnud oma

lapse jaoks raha 50 eurot ja ostnud üks pakk mähkmeid ja kaks purki toitu ning rohkem ei ole

lapsele elatist maksnud ega aidanud ka näiteks riiete, mähkmete, toidu, medikamentide ja muu

vajalikuga. Lapse igakuised kulud moodustavad kokku 600 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot,

kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates 02.10.2023 elatist igakuiselt 300

eurot.

Kostja vastus

Kostja tunnistas hagi üksnes osaliselt ning märkis, et on nõus tasuma hagejale igakuiselt 100

eurot. Kostja töötab ettevõttes xxx AS, kus tema palk on 1000 eurot ja tal on ka xxx, mille eest ta

saab 320 eurot. Kostja maksab igakuiselt ka laenudega seotud kulud, mis võeti abikaasaga abielu

ajal. Lisaks tasub ta üüri ja toidu eest.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on

baassummaks 249,78 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja S Ka (dtl

7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise summas 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 600 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot,

kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele

100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot.

Kohus on oma 29.11.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kuna hageja elatisenõue ületab

seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse

vajadusi põhjendada ja tõendada (dtl 87-90). Eluasemekulude tõendamiseks on hageja

esitanud tõendi kommunaalkulude olemasolu kohta (dtl 188), millest nähtub, et igakuine

keskmine kommunaalkulu on olnud 140,72 eurot (1688,63/12 kuuga). Samuti on xxx

arvete põhjal tõendatud igakuine keskmine elektrikulu summas 15,91 eurot (dtl 189-198).

Hageja on esitanud ka konto väljavõtte xxx AS-le tasutud summadest ning maksegraafiku

eluasemelaenu tagasimaksete kohta (dtl 199- 203). Nimetatud dokumentide pinnalt loeb

kohus tõendatuks, et hageja igakuised eluasemekulud on põhjendatud 150 euro ulatuses.

Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest.

Muid tõendeid oma igakuiste kulude osas hageja esitanud ei ole. Iseenesest on üldtuntud

ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad

riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite

kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samas puuduvad tõendid, et hageja peaks

igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid või muid keskmiselt kallemaid tooteid.

Seega on kohtu hinnangul hageja poolt märgitud tervishoiukulud ja hügieenikulud

ülepaisutatud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine miinimumist

suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei

ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist

vähemalt miinimumulatuses tasuma. Kohus on oma 29.11.2023 kirjas kostjale selgitanud,

et kostjal tuleb m.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud

toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 87-90).

Kostja on kohtule välja toonud, et tal on xxx (xxx), kuid kuna tal pole erialast kogemust

ning tal on xxx, töötab ta ettevõttes xxx AS, kus tema palk on 1000 eurot ning ta saab ka

xxx tulenevalt 320 eurot. Kostja maksab igakuiselt ka abikaasaga abielu ajal võetud

laenudega seotud kulusid (xxx: 213 eurot, xxx: 103 eurot, xxx: 360 eurot, xxx: 185 eurot)

ning tasub toidukulud. xxx tõendamiseks on kostja esitanud xxx, millest nähtuvalt on

kostjal xxx kuni 09.05.2027 (dtl 96). Samas ei ole kostja selgitanud ega esitanud tõendeid

selle kohta, kuidas antud xxx takistab teda lisa sissetulekute teenimisel. Arvestades, et

kostjal on xxx, siis on kohtu hinnangul kostjal võimalus ennast ka selles vallas täiendada

ja kogemust koguda.

Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale makseid laekunud nii Eesti Töötukassalt

kui ka töötasu xxx OÜ-lt (dtl 97- 179). Kostja on ise välja toonud, et tema igakuine

sissetulek on kokku ca 1320 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude

suurust ja olemasolu, siis on iseenesest eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt

ka tekivad (nt eluasemekulud, toidukulud, hügieeni- ja tervisekulud jms). Arvestades aga

kostja igakuist keskmist sissetulekut, siis puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102

alusel. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline

pidama hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Samuti

peab kohus vajalikuks märkida, et laenukohustuste olemasolu ei vabasta

ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 02.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot

kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 13.10.2023 tasutud 150 eurot ning

15.12.2023 tasutud 150 eurot (dtl 213).

8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik