3-23-1921/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1921

Haldusasi X. X. kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

tagastama 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615

täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha 400 eurot ja

hüvitama täiteasjas nr 022/2023/5222 kantud täitekulud

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Svjatoslav Podgornõi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X. kaebus osaliselt ning kohustada Kaitseressursside Ametit tagastama

X. X.le temalt Kaitseressursside Ameti 03.03.2023 ettekirjutuse nr

11-12.1/2023/1615 alusel sissenõutud sunniraha 400 eurot. Muus osas jätta X. X. kaebus

rahuldamata.

2. Mõista Kaitseressursside Ametilt X. X. kasuks välja menetluskulud 10 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-23-1921

2(5)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 03.03.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1615 X.

X. kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni

19.04.2023 kl 10.30. Ettekirjutuse kohaselt on X. X.t varsemalt kutsutud arstlikku komisjoni

13.01.2023, kuhu isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.

Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X. X. komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha 400 eurot

(lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 29.08.2023 X. X. kaebus (täiendatud / täpsustatud

05.10.2023 ja 30.10.2023) KRA kohustamiseks esitama täiteasjas nr 022/2023/5222

täitemenetluse lõpetamise avaldus, KRA kohustamiseks tagastada sunniraha ning hüvitada

samas täiteasjas tasutud täitekulud.

3. KRA esitas 14.11.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata. KRA märkis

ühtlasi, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/5222 lõpetati (nõue rahuldati) 20.09.2023.

4. Kohus tegi 22.01.2024 määruse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata osas, millega kaebaja

taotleb KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 022/2023/5222 täitemenetluse lõpetamise

avaldus. Sama määrusega kohustas kohus kaebajat esitama määruse p-s 4 nõutud selgitus

ja tõend hiljemalt 22.02.2024, määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse ning

võimaldas menetlusosalistel esitada kuni 22.02.2024 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja

tõendeid ning kuni

29.02.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise ajaks 07.03.2024 kl 16.00.

5. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 22.02.2024 ning KRA vastas kaebaja täiendavatele

seisukohtadele 23.02.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse põhjendused:

Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 13.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast

kohustusest teadlik. KRA 03.03.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 31.07.2023 /

03.08.2023 kohtutäituri poolt. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne

täitemenetluse alustamist. KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse

alustamisest ning on seega rikkunud sunniraha rakendamise korda. Sunniraha määramine

03.03.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest ei ole õigusepärane ega põhjendatud. KRA

tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.

7. Vastustaja vastuväited:

KRA palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on alates 01.06.2017 teadlik sellest, et tal tuleb

läbida terviseseisundi hindamine. Kaebajat on terviseseisundi hindamisele kutsutud juba 5

3-23-1921

3(5)

korda, sh 19.04.2023 kl 10.30, ent kaebaja ei ole terviseseisundi hindamisele ilmunud. KRA

03.03.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras ja loeti

KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks 03.04.2023. Täitemenetlus täiteasjas nr

022/2023/5222 lõpetati (nõue rahuldati) 20.09.2023. KRA teavitas kaebajat eelnevalt ka

sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Nimelt haldusasjas nr 3-23-1053 edastas KRA

26.06.2023 vastuse kaebusele, mille p-s 26 teavitas kaebajat sellest, et ta saadab kohtutäiturile

täitmiseks 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615, kui kaebaja ei tasu 10 päeva jooksul

vabatahtlikult 400 eurot (sunniraha).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o kohustada KRA-d tagastama kaebajale

temalt KRA 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615 alusel sissenõutud sunniraha

400 eurot. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

9. Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida

sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015

otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida,

kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud

täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida,

kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld. Sunniraha

rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise

viisi otsustamisel (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 16, 27).

10. Esmalt märgib kohus, et käesoleva vaidluse seisukohast ei ole määravat tähtsust asjaolul,

miks kaebaja ei ilmunud arstlikku komisjoni 13.01.2024. Praeguses asjas on kaebaja

vaidlustanud sunniraha rakendamise KRA 03.03.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest.

See tähendab, et sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud arstlikku

komisjoni KRA 03.03.2023 ettekirjutuses määratud ajal ehk 19.04.2023.

Kohus selgitab siinkohal, et terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine

ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1 p 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli

varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata

jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on lubatav, kui vähemalt

ühel korral on kutsealusele saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud ajal terviseseisundi

hindamisele ilmunud, olenemata ilmumata jätmise põhjusest.

11. Kohus leiab, et kaebaja etteheide, mis puudutab KRA 03.03.2023 ettekirjutuse kätte

toimetamist, on alusetu. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase

kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist

tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab

kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas nr 3-23-1327, p 14).

KRA on vastuses kaebusele selgitanud, et KRA edastas 03.03.2023 ettekirjutuse kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. KRA esitas selle väite tõenduseks väljavõtte

3-23-1921

4(5)

kaitseväekohustuslaste registrist (KRA vastuse lisa 6). Seega nõustub kohus KRA-ga selles, et

KRA 03.03.2023 ettekirjutuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel

03.04.2023 (st enne terviseseisundi hindamise aega, milleks oli 19.04.2023). Sealjuures nähtub

KRA esitatud väljavõttest, et kaebaja on nimetatud dokumendi (ettekirjutuse) ka avanud.

12. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane

vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse

täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle

saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle

nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise

kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-

27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada

igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks

riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt

kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti

teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee

saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.

13. Kuna KRA 03.03.2023 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 03.04.2023, on

tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole

ka selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud. Väide, et kaebaja ei olnud ettekirjutusest teadlik

enne terviseseisundi hindamise aega, ei vabasta kaebajat vastavast kohustusest, nagu kohus

eelnevalt märkis. Muid objektiivseid takistusi terviseseisundi hindamisele ilmumiseks ei

ole kaebaja esile toonud. Seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Sealjuures KRA

03.03.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega

ära (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2014 otsus nr 3-11-2455, p-d 8 ja 9). Kaebajal on

jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et

motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse

peale.

14. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajat on teavitatud sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2). Kaebaja

on kohtule esitatud vastustes üldsõnaliselt märkinud, et teda ei ole teavitatud sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest. KRA on aga kohtule selgitanud, et haldusasjas nr

3-23-1053 esitas KRA 26.06.2023 vastuse kaebusele, mille p-s 26 teavitas kaebajat, et saadab

kohtutäiturile täitmiseks 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615, kui kaebaja ei tasu 400

eurot (sunniraha) vabatahtlikult 10 päeva jooksul. Haldusasjas nr 3-23-1053 vaidlesid kaebaja

ja KRA selle üle, kas KRA rakendas õiguspäraselt sunniraha 26.10.2022 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2022/2480 täitmata jätmise eest.

Riigikohus on 22.04.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha

rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbi viimisel tuleb täita HMS § 53 lg 1 p-st 2

ning § 40 lg-st 2 sätestatud kohustused, kuna ATSS ei sätesta neist kohustustest erandit (p 18).

Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuse p-s 19, et „tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40

lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise

tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise

alustamist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab

tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. Haldusorgan võib

3-23-1921

5(5)

isikut teavitada ka näiteks ettekirjutuse järelkontrolli käigus. Teatest peab nähtuma rakendatava

sunniraha suurus.“

Kuigi KRA-l on õigus määrata sunniraha rakendamise menetluse alustamisest teavitamise vorm

ja üksikasjad, ei saa kohtu hinnangul siiski pidada kohaseks vormiks vastust kaebusele teises

haldusasjas. Teisisõnu, haldusmenetluses tehtavad toimingud tuleb üldjuhul teha eraldi vastava

haldusmenetluse raames, mitte läbi kohtumenetluses esitatavate menetlusdokumentide.

Eelviidatud Riigikohtu lahendis on seejuures peetud oluliseks info/teabe jõudmist adressaadini.

KRA valitud teavitamise viis (s.o kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendi kaudu) ei

võimaldanud aga KRA-l endal veenduda selles, et kõnealune teavitus jõuab adressaadini (st see

on adressaadile kätte toimetatud). Praegusel juhul ei nähtu kohtute infosüsteemi andmetest, et

kaebaja või tema esindaja oleksid tutvunud KRA 26.06.2023 vastusega haldusasjas nr

3-23-1053. Seega ei saa asuda seisukohale, et KRA on enne kohtutäituri poole pöördumist

teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest.

15. Kohtu hinnangul on sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine oluline

menetlusviga. Nimelt on kohtupraktikas selgitatud, et selline teavitamine avab isikule

võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda

sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine

kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha

ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta (vt eelviidatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-72-14 p

19).

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamine oli praegusel juhul

õigusvastane. Seega tuleb vastustajat kohustada tagastama kaebajale temalt KRA 03.03.2023

ettekirjutuse alusel sissenõutud sunniraha 400 eurot.

Samas ei saa kohus rahuldada kaebust osas, millega kaebaja taotleb täiteasjas nr 022/2023/5222

kantud täitekulude hüvitamist. Kohus kohustas 22.01.2024 määrusega kaebajat hiljemalt

22.02.2024 täpsustama, millises konkreetses summas ta KRA-lt hüvitamist nõuab ning esitama

ka vastavad tõendid. Kuivõrd kaebaja kohtule eeltoodud andmeid ei esitanud, siis on kaebaja

jätnud tõendamata kahju tekkimise (vt ka HKMS § 59 lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg 1).

Seega jääb kaebaja hüvitamiskaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb

vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud 10 euro ulatuses (pool tasutud riigilõivust).

Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik