2-21-20471/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. märts 2024

Tsiviilasja number

2-21-20471

Tsiviilasi

Asso Nettani hagi Ants Prii vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1231 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ants Prii apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2024

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Ants

Prii

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (hageja): Asso Nettan (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Ants

Prii

apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri

2023. a

otsus

Ants

Priilt

välja

mõistetud

mittevaralise ja varalise kahju hüvitise suuruse

osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Ants Priilt Asso Nettani kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 100 eurot ja varalise kahju hüvitis

400 eurot ning viivis nendelt hüvitise summadelt

alates

hagi

esitamisest

võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras.

Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Asso Nettani hagi Ants Prii vastu

osaliselt.

4.2 Jätta rahuldamata Asso Nettani hagi Ants Prii

vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise

nõudes.

4.3. Rahuldada Asso Nettani mittevaralise kahju

hüvitamise nõue ja mõista välja Ants Priilt Asso

Nettani kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100

eurot.

Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks

kohtuotsuse

tegemise

seisuga

sissenõutavaks

muutunud viivis 21 eurot 57 senti ja viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt 100 eurolt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

8. märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni,

kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega

kokku mitte rohkem kui 100 eurot.

4.4. Rahuldada Asso Nettani varalise kahju

hüvitamise nõue osaliselt ja mõista välja Ants Priilt

Asso Nettani kasuks varalise kahju hüvitis 400

eurot.

Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks

kohtuotsuse

tegemise

seisuga

sissenõutavaks

muutunud viivis 86 eurot 27 senti ja viivis varalise

kahju hüvitiselt 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2024

kuni

kahjuhüvitise

tasumiseni,

kuid

koos

sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte

rohkem kui 400 eurot.

4.5. Jätta menetluskulud 20% ulatuses Asso

Nettani kanda ja 80% ulatuses Ants Prii kanda.

Määrata kindlaks Asso Nettani menetluskulud

summas 4507 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja

4032 eurot (sh km) lepingulise esindaja kulud.

Määrata kindlaks

Ants Prii menetluskulud

summas 1470 eurot (sh km), mis on lepingulise

esindaja kulud.

Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks 3605

eurot 60 senti.

Välja mõista Asso Nettanilt Ants Prii kasuks 294

eurot.

Tasaarvestada

poolte

vastastikused

menetluskulude nõuded ning mõista Ants Priilt

Asso Nettani kasuks välja menetluskulud 3311

eurot 60 senti.

Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Asso Nettan (hageja) esitas 31. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Ants Prii (kostja)

vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning

viivise väljamõistmiseks.

Hageja palus kohustada kostjat avaldama Facebooki grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“

(https://www.facebook.com/groups/1844234909193938) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine

tekst: „Mina, Ants Prii, avaldasin väite, et Asso Nettan on popsutanud sõltuvusaineid. Antud

väide on vale ja lükkan selle ümber”. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise

kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, viivise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates

hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hüvitise summa, varalise kahju

640 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ja viivise varalise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hüvitise summa.

Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui kostja poliitikud. Hageja on Jõgeva valla

abivallavanem ja endine Jõgeva linna abilinnapea. Kostja oli samuti Jõgeva linna abilinnapea.

Kostja korraldab pikema aja jooksul avalikku laimukampaaniat, väites et hageja ei ole

poliitikuna sobiv ning et hageja on justkui popsutanud sõltuvusaineid. Kostja käitus solvavalt

ja ähvardavalt ka pooltevahelises kohtuvälises suhtluses. Kostja on avaldanud hageja suhtes

korduvalt ebaõige faktiväite, et hageja tarbib sõltuvusaineid, s.o kanepit. Hagejal ei ole

sõltuvust ning ta ei pea sellist laimu taluma. Valeväited on ületanud igasuguse kriitika piiri.

Kostja väide on hageja au teotav, kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud.

Kostja poolt on avaldatud järgmised postitused Facebook’i grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“:

-

„Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud

sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! /…/“

-

„Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise nurgakese.“

Kostjal tuleb tõendada, et avaldatud faktiväide on tõene. Kostja on äärmiselt negatiivselt

kommenteerinud ükskõik missugust hageja mainimist meedias. Möödunud kohalike valimiste

ajal alavääristas kostja hagejat järjepidevalt, nt avaldas järgmised väited: hageja on liiga noor

ning ei ole abilinnapeaks sobiv; hageja on kiusajast tupsutöll; hagejale tuleb leida jõukohast

tööd; hagejal on terviseprobleeme. Hageja nõude esitamisel neile väidetele ei tugine, kuid esitas

need illustreerimaks, et tegemist ei ole tavapärase kriitikaga, millega avaliku elu tegelane peaks

arvestama, vaid eesmärgipärase käitumisega hageja maine kahjustamiseks. Kostja väide hageja

väidetava sõltuvuse kohta ei ole seotud hageja ametiülesannete täitmisega, tegemist on

terviseandmetega, mille avaldamine on asjakohatu ega aita kaasa avalikule debatile.

Kostja on tekitanud hagejale olulist mainekahju kohalike inimeste silmis ning kostja süü on

keskmisest suurem. Hageja üleelamisi tõendab ka asjaolu, et ta pidi pöörduma veebikonstaabli

poole palvega aidata teda kostja laimukampaania (küberkiusamine) teemal. Hagejale on

tekkinud moraalne kahju, sest ta on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta pole toime

pannud. Kostja avaldatud tekstist jäi mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja

ebausaldusväärne isik, kes ei vääri lugupidamist ning ei ole avaliku elu tegelaseks sobiv. Ka

kolmandad isikud on avalikult pöördunud kostja poole seoses kostja postitustega. Nad

seostavad kostja laimu hagejaga isegi siis, kui kostja otseselt hageja nime ei maini, sest teavad,

et kostja etteheited on alati suunatud hageja pihta. Kostja avaldatud laim on põhjustanud

hagejale ebamugavustunnet suhtlemisel, valeväite tulemusel hakkasid kolmandad isikud

kahtlustama hagejat sõltuvuses, mis on hagejale väga solvav. Hageja soovib mittevaralise

kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Hüvitis peaks lähtuma mh sellest, et

kostja tegevus oli kantud täielikust tahtlusest, kostja pole midagi ette võtnud pärast talle

õigusvastasusest teatamist ja kostja on hoolimatu ning ükskõikne.

Hagejal on tekkinud varaline kahju, kohtueelsed õigusabikulud 640 eurot (sh km) seoses

kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega. Hageja ei oleks pidanud pöörduma asjatundja

poole, kui kostja poleks valefaktiväiteid avaldanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja tegutseb Facebook’i grupi „Jõgeva sõnas ja pildis“ administraatorina. Grupi eesmärgiks

on hoida silm peal Jõgeva avalikul elul, eelkõige poliitilise elu ja omavalitsusüksuste avalike

otsuste kajastamisel, samuti tegutseb kostja ajakirjanikuna, et kajastada kodulinna uudiseid.

Hageja tegutseb avalikus ruumis avalikkuse huvides poliitikuna, kes on oma igapäevategevuste

tõttu avaliku elu tegelane, tema suhtes kehtib kõrgendatud avalik huvi. Kostja avaldas hagejast

postitused kui ajakirjanik ja ta tegi seda kõrgendatud avaliku huvi, ajakirjandus-, väljendus- ja

sõnavabaduse printsiibist tulenevalt. Poliitikavaatlejana kasutab ta aeg-ajalt võimalust visata

sõbralikult nalja poliitikute tegevuste üle läbi iroonia ja sarkasmi vaatevinkli, et poliitikuid

sihilikult provotseerida.

Kostja ei ole oma postituses väitnud, et kellelgi oleks sõltuvus ega ka konkreetselt, et hageja on

popsutanud sõltuvusaineid. Sama märkis kostja kanepi popsutamise nurga kommentaari kohta.

Kostja väitis, et keegi tuvastamata isik on popsutanud sõltuvusaineid. Kommentaar on pandud

fotole, millel on seitse inimest.

Keeleliselt ei väitnud kostja oma postituses mitte kellegi kohta mitte midagi, sest lause lõpus

oli küsimärk, millel kostja ootas Priit Põdra, Angela Saksingu ja Peep Põdderi vastust.

Küsimust ei saa keeleliselt ega juriidiliselt pidada väite esitamiseks.

Kui kohus peaks leidma, et kostja väitis postituses, et hageja popsutas sõltuvusaineid, siis on

tegemist sigarettide suitsetamisega ehk popsutamisega, mis on avalik saladus. Samuti pole

vaidlust, et sigaretid sisaldavad nikotiini ehk sõltuvust tekitavaid aineid. Seega vastab

faktiväide tõele ja selle ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Kostja ei ole rikkunud hageja

isikuõigusi. Samuti ei ole kostja väitnud postituses „teeb vallavalitsuses kanepi popsutamise

nurga“, et hagejal on sõltuvus. Kostja pole kellelegi viidanud. Kui kohus leiab, et postituses on

mõeldud hagejat, siis kostja tegi seda iroonia ja sarkasmi printsiibist tulenevalt. Postituse lõpus

oli naeratav emotikon, mis viitab, et postitus polnud tõsiseltvõetav, tegemist oli huumoriga.

Kostja ei ole teinud laimukampaaniat ega pole väitnud, et hageja on liiga noor ning pole

abilinnapeaks sobiv, et hageja on kiusajast tupsutöll (lause lõpus oli küsimärk, postitus oli pildi

all, kus kolm inimest). Jõukohase töö leidmise kommentaar oli huumor ja postitatud rohkem

kui kolm aastat tagasi (aegunud nõue). Postitus „hagejal on terviseprobleeme“ on

väärtusotsustus, mis on põhinenud hageja enda postitusel.

Kostja leidis, et tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega, hagejal puudub nõudeõigus. Tegemist

on väärtushinnangutega. Kostja hoiatas avalikkust hageja võimalikust ebasobiva ja ebakohase

käitumise eest, millest võib järeldada, et hageja ei sobi avalikkuse huvisid kaitsma omavalitsuse

juhina. Kostja käsutuses olev informatsioon oli piisav väärtushinnangu andmiseks.

Väärtushinnang ei olnud ebakohane. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Isegi

kui väärtushinnangute avaldamine oleks hageja au teotav ja õigusvastane, siis peaks

väljamõistetav hüvitis olema hageja enda ebakohast käitumist arvestades minimaalne.

Kostja oli seisukohal, et ei saa lasta ümber lükata väidet, mille hageja on sisuliselt omaks

võtnud, sest üheks sõltuvusaineks on tubakas/nikotiin, mida hageja tarvitab.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2023. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis hagi

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

rahuldamata.

Maakohus

rahuldas

hageja

mittevaralise ja varalise kahju ning viivise nõuded, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, varalise kahju hüvitise 640 eurot ning seadusjärgse

viivise mittevaralise ja varalise kahju hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni hüvitiste

tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja

kanda, määras kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse ja tasaarvestas poolte

vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 3311 eurot 60 senti ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt

alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Puudub vaidlus, et kostja on enda Facebook’i grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“ avaldanud

kommentaari: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud

sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! : Mida

ütlevad selle peale Priit Põdra, Angela Saksing ja Peep Põdder?“ (tl 13-18). Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostja on faktiväidete avaldaja, kas ta esitas tõeseid faktiväiteid hageja kohta ning

kas hagejal on faktiväidete avaldamise tõttu tekkinud kahju.

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise

korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane.

Andmete avaldamine on andmete teatavaks tegemine kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele.

Avaldajaks on igasugune isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele (kolmandad ehk

kõrvalised isikud) kättesaadavaks tegemine. Tähendust ei oma see, kas isik avaldab andmed

enda nimel, kellegi eest või vastusena teise isiku andmete avaldamisele. Kui isik avaldab

andmeid, vastutab ta samuti hoolimata sellest, kas ta vastas kellegi esialgsele kommentaarile

või mitte. Hagejal on õigus valida, kelle vastu nõue esitada ning hageja on oma valiku teinud.

Maakohtu hinnangul saab kostjat pidada avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, sest ta on enda

Facebook’i grupis, kus on pea 3000 liiget, avaldanud kommentaari kolmandatele ehk

kõrvalistele isikutele ning ta on enda kommentaaris sisalduvad andmed teinud neile

kättesaadavaks. Kostjal oli võimalus jätta kommentaar kirjutamata.

Kostja kommentaar „popsutab sõltuvusaineid“ on faktiväide, kuna selline väide on kontrollitav

ja selle tõesus ja väärus tõendatav. Faktiväide käib hageja kohta. Küsimärk lause lõpus ei muuda

faktiväite olemust. Hageja on õigesti öelnud, et hinnanguid saab esitada ka retoorilise

küsimusena. See kehtib ka faktiväidete kohta. Kostja kommentaarist nähtub, et küsimärk ei

olnud pandud faktiväidet sisaldava lause lõppu, vaid lause lõppu, kus kostja tahtis seisukohta

teistelt inimestelt. Kelle väite osas ta seisukohta tahtis, kas enda või Toomas Reisalu, pole teada,

kuid see ei oma asjas tähendust ning asja lahendamist ei mõjuta.

Kostja jagas 18. oktoobril 2021 ajalehe Vooremaa postitust uue koalitsiooni kohta, millele

lisatud pildil on ka hageja. Puudub vaidlus, et uues koalitsioonis on abivallavanemateks Viktor

Svjatõšev ning hageja. Postitust kommenteeris Toomas Reisalu, milles ta mh kirjutas

abivallavanema kohta: „Minul tekivad küsimused abivallavanema tervisliku seisundi osas: kas

ta on oma kanepisõltuvusest üle saanud, kas on uuesti oht, et teda tabab ametisoleku ajal kanepi

kasutamisest psühhoos ja ta lõpetab taas psühhiaatriahaiglas. /…/ Küsimus ongi ainult selles,

kas abivallavanem kasutab narkootilisi aineid ka praegu või on oma pahest üle saanud? /…/“.

Maakohtu hinnangul on tõene kostja väide, et ta kirjutas enda kommentaari vastuseks Toomas

Reisalu kommentaarile. Kostja kommentaar oli sellele järgnev ja see lähtub ka postituse

sõnastusest. Kostja kirjutas: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus,

popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed!

/…/“ Enne Toomas Reisalu kommentaari teemat selliselt postituses ei käsitletud.

Konteksti arvestades leidis maakohus, et mõistliku inimese arusaama järgi viitas kostja enda

kommentaaris sellele, et hageja on tarvitanud kanepit ning mitte tavalisi sigarette. Toomas

Reisalu kirjutas kommentaaris konkreetselt ja selgelt abivallavanema kanepisõltuvusest ja

kanepi tarvitamisest. Kostja on kirjutanud abivallavanema kohta „popsutanud sõltuvusaineid“,

„nüüd pannakse abivallavanemaks“ ning „värske veri ja uued kombed“. Kaht kommetaari

järjestikku lugedes saab tekkida sõltuvusaine osas vaid arusaam, et kostja kommentaaris

peetakse sõltuvusaineks kanepit. Kostja Facebook’i grupp on tema sõnul mõeldud kogukonna

(Jõgeva) uudiste jagamiseks. Seega on grupiliikmeteks (kokku ~2900 liiget) vähemalt suures

osas, kui mitte kõik, inimesed, kes on seotud Jõgevamaaga ning kursis Jõgevamaa eluga. Neile

on teada, et teine abivallavanem (V. Svajõšev) ei ole uus vallavalitsuses ega „värske veri“.

Lisaks ei saa „uueks kombeks“ olla sigarettide popsutamine. Sigarettide suitsetamine on

tavaline pea igas asutuses, kanepi aga mitte, kuna see on illegaalne. Kostja avaldas asjaolusid,

millest mõistlikud inimesed võivad järeldada, et hageja on tarvitanud kanepit. Tähendust ei

oma, et postituses polnud hageja nime, tema isik on kommentaarist mõistlikult järeldatav.

Täiendavalt toetab seda hilisem kostja kommentaar (tl 19-21). Kostja jagas samas grupis

kõigest kaks päeva hiljem (22. oktoobril 2021) Valimisliidu „Omad inimesed“ postitust ja pilti,

millele kirjutas kommentaari Terje Rudissaar: „Noo… Triin Pärsim ju töölt ära ei tule, seega

peab ta volikogu tööst loobuma- kahte ei saa- ja tulebki Triin Pärsimi asemel sisse Asso Nettan.

Tema eesmärk oli võita: no võitiski (silma pilgutav emotikon) abivallavanema koha!“.

Kommentaarile vastas samas grupis kostja: „Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise

nurgakese (naeratav emotikon)“. Seda oli võimaldatud lugeda samadel inimestel, kes said

lugeda ka vaidlusalust kommentaari. Nimetatud kommetaaris on kostja juba selgelt viidanud

hagejale kui kanepist huvitatud abivallavanemale.

Maakohus möönis, et kostja kirjutatud väidet („popsutanud sõltuvusaineid“) võib keeleliselt

tõlgendada ka kui tavalise sigareti suitsetamist, kuid eelkõige postituse laadi ning konteksti ja

teisi kommentaare arvestades, on tegemist faktiväitega, milles mõistlikud inimesed tajuvad

väidet pigem kanepi tarvitamisena. Tavaliste sigarettide suitsetamine uudiskünnist tavapäraselt

ei ületa. Kostja avaldas oma kommentaaris kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene

faktiväide ning just seda mõistlikud lugejad ka tajuvad ja järeldavad. Kostja vastuväited ei anna

alust muude järelduste tegemiseks.

Ümber on võimalik lükata ka niisuguseid ebaõigeid asjaolusid, mis avaldatust järelduvad.

VÕS § 1047 lg-test 2 ja 3 tulenevalt oli kostjal kohustus tõendada, et tema poolt avaldatu vastab

tõele või et ta kontrollis esitatud asjaolu piisava hoolsusega. Maakohtu hinnangul polnud kostja

suutnud seda teha. Kostja pole kohtu ette toonud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik

tuvastada, et faktiväide on tõene, st hageja on kanepit tarvitanud ja kostja sellest oma

kommentaari esitamise ajal teadis, seega on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide hageja

isiklikke õigusi rikkuv ning õigusvastane.

VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta

andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati,

oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Maakohus leidis, et kostjal on

andmete tõesuse kontrollimise kohustus ka siis, kui ta on andmed saanud ükskõik mis allikast,

sh kui andmed on esialgselt avaldanud keegi teine, nt teine kommentaator.

Kostja ei ole faktiväidete avaldamisel olnud piisavalt hoolas väidete kontrollimisel ning kostja

vastuväited ei muuda avaldatut õiguspäraseks. Kostja pole tõendanud, et ta ei teadnud ega

pidanudki teadma, et tema avaldatud faktiväide on ebaõige. See, et algse kommentaari avaldas

Toomas Reisalu, ei muuda kostja kommentaari tõeseks ja õiguspäraseks. Kuigi hageja on

avaliku elu tegelane, ei ole avalikkuse kõrgendatud huvi tema tervise- ja sõltuvusprobleemide

suhtes absoluutne – avaldada tohib ka siis tõest infot. Kui avaliku elu tegelasel on

sõltuvusprobleemid ning sellised andmed on tõesed ja kontrollitavad ning samal ajal takistavad

või mõjutavad tema tegevust avalikus elus ja on sellega seoses, siis võib vastavate kontrollitud

faktiväidete avaldamine olla õiguspärane. Praegusel juhul jääb kostja avaldatud faktiväide

kuulujutu tasandile ning selline andmete avaldamine pole lubatav. Absoluutne ei ole kostja

ajakirjandusvabadus ning Facebook’is kommentaari avaldamine ole ajakirjanduslik tegevus –

kostja haldab kinnist Facebook’i gruppi, kus ta lihtsalt jagab Jõgeva kohta teavet ega kirjuta ise

artikleid või uudiseid. Avalikkuse kõrgendatud huviga ja ajakirjandusvabadusega käib alati

kaasas avaldatavate andmete kontrollimise kohustus ning kõrgendatud huvile ja

ajakirjandusvabadusele viitamisega ei saa õigustada õigusvastast käitumist.

Ebatõese väite avaldamist ei saa õigustada ka sellega, et kostja kirjutas kommentaari imestusest

või väljendas irooniat, sarkasmi või huumorit. Kostja imestus polnud suunatud sellele, et hageja

popsutab sõltuvusaineid, vaid et abivallavanemaks pandi inimene, kes seda teeb. Ka iroonia,

sarkasm või huumor ei muuda avaldatud faktiväidet tõeseks ega avaldamist õiguspäraseks.

Lisaks puuduvad viited, et kostja tegutseks koomikuna, kelle väljaütlemisi kõrvalised isikud

siis selles võtmes ka tõlgendada oskaksid.

Kostja poolt ebatõese faktiväite avaldamine on õigusvastane ja kostja on selle eest vastutav.

Hageja on palunud kohustada kostjat avaldama enda Facebook’i grupis järgmine tekst: „Mina,

Ants Prii, avaldasin väite, et Asso Nettan on popsutanud sõltuvusaineid. Antud väide on vale

ja lükkan selle ümber”. Maakohus leidis, et faktiväidet ei saa hageja nõutud kujul ümber lükata.

Kohtuistungil vaidlesid pooled nimetatu üle. Kostja väitis, et hagi sisu ja nõue on omavahel

vastuolus, sest ümber ei saa lükata objektiivset tõde, et hageja on suitsetaja ehk tarvitab

sõltuvusaineid (e-sigaretti). Hageja ei ole palunud ümber lükata väidet, et ta on kanepit

tarvitanud. Hageja jäi seisukohale, et kui ebaõige faktiväide on avaldatud, siis selle

ümberlükkamine peab toimuma samamoodi ja samu väljendeid kasutades. Maakohus märkis,

et faktiväite ümberlükkamise viis ja koht ei kehti faktiväite sisu ehk sõnastuse kohta. Viisi ja

koha all on mõeldud seda, kuidas faktiväited avaldati (suuliselt, kirjalikult) ja kus. Olukorras,

kus kostja on avaldanud kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene faktiväide, saab ja tuleb

ümber lükata otsene faktiväide. Sellises olukorras saab kannatanu nõuda avaldaja kulul

niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kuigi kostja avaldatud ebaõige

faktiväide on väär, ei olnud maakohtu hinnangul võimalik faktiväite ümberlükkamine hageja

taotletud kujul. Hageja pidanuks nõudma selle faktiväite ümberlükkamist, mis tulenes postituse

sisust. Kuna kohus on seotud hagi resolutsiooniga ja hageja määratud nõude piiridega, jättis

maakohus ebaõige faktiväite ümberlükkamise – avalduse tegemise – nõude rahuldamata.

Ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmine ei välista mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

Isiklike õiguste rikkumiseks on ka ebaõigete faktide avaldamine VÕS § 1047 lg-st 1 lähtuvalt.

Kuna kostja avaldas hageja suhtes faktiväite – hageja on tarvitanud kanepit, mis oli ebatõene,

saab nimetatud faktiväide olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja tegevus

kommentaari kirjutamisel oli õigusvastane ning enda tegevusega teotas kostja hageja au ning

tekitas hagejale negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on

tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet. Kostja ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud.

Hageja on kohalik poliitik ja vallajuht, mistõttu ka avaliku elu tegelane ja suurema avalikkuse

tähelepanu all. Hageja peab arvestama tema suunas oleva suurema kriitikaga, kuid mitte

valeväidete ja laimuga. Riigikohtu praktika kohaselt avaliku elu tegelase au ja head nime

teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud

informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Hageja kohta avaldatu

rajanes ebatõestel faktidel ning tegemist on negatiivse sisuga informatsiooniga ning kahjustas

hageja mainet. Seega ei jää faktiväide hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse.

VÕS § 1050 järgi eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju

tekitamises süüdi. Ükski kostja väide pole aluseks kostja vastutusest vabastamiseks. Kostja

vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma. Arvestades kohtupraktikat isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitiste suuruste kohta, pidas maakohus mõistlikuks hüvitiseks 500 eurot.

Kostja kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva

sedavõrd intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebook’i kinnises grupis,

mistõttu kommentaar ei jõudnud nii suure hulga lugejateni kui nt Delfi kommentaariumis.

Ometi oli grupis ligikaudu 3000 inimest. Tõendatud on, et inimesed tajusid kommentaari

negatiivselt ning osad hakkasid selle kohta hagejalt ka küsima (tl 107-112). Pole teada, et

kommentaarid vastava postituse juures oleks suletud lugemiseks. Kostja ei ole mõista andnud,

et on midagi valesti teinud (näiteks vabandanud) ega nõuet vabatahtlikult täitnud. Kui hageja

pöördus antud teemal kostja poole, nimetas kostja hagejat haledaks ja viletsaks meheks.

Kostja selgitas istungil oma majanduslikku olukorda – tema sissetulekuks on pension, kuid tal

on muud vara (kinnistud, autod). Maakohtu hinnangul on kostjal võimalik hüvitis tasuda ilma,

et see kahjustaks tema enda igapäevast toimetulekut. Määratav hüvitis peaks mõjutama kostjat

hoiduma edaspidi sarnasest tegevusest – kontrollimata valeväidete avaldamisest teiste isikute

kohta. Põhjendatud ei ole hageja võrdlus elatustaseme suurenemisega.

Maakohus leidis, et ka hageja varalise kahju nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks

on põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3

kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Kostja avaldas kaudse ebaõige faktiväite, millest oli järeldatav ebaõige otsene faktiväide.

Sellega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Hageja kirjutas enne esindaja poole pöördumist

kostjale, kes mõistliku arutelu asemel solvas hagejat („Mina näen sind lihtsalt haleda ja viletsa

mehena!“). Samuti on asjas leidnud tuvastamist, et kohtueelselt oli hagejal lepinguline esindaja,

kelle vahendusel hageja kostjale nõude esitas. Hageja esindaja koostas nõudekirja ja edastas

selle kostjale. Hagejal tekkis õigusabikulu 640 eurot (nõudekirja koostamine ja edastamine).

Maakohus leidis, et 640 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu.

Kuivõrd hageja mittevaralise ja varalise kahju nõuded kostja vastu on põhjendatud, on

põhjendatud ka nõue hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni seadusjärgse viivise

väljamõistmiseks. Maakohus piiras viivise suuruse hüvitiste summaga.

Kuna hageja esitas kohtule viis nõuet (ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue,

mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sellelt viivisenõue, varalise kahju hüvitamise nõue ja

sellelt viivise nõue), millest neli rahuldati, jättis maakohus lähtudes TsMS § 163 lg-st 1

menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 475 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 4576

eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja kuludest 2292 eurot

(sh käibemaks). Maakohus luges hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatuks. Poolte

lepinguliste esindajate kulud määras maakohus kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

osaliselt tühistada, osas milles maakohus rahuldas hageja mittevaralise ja varalise kahju ning

viivise nõuded, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise osas. Kostja palub teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei ole nõus kohtu järeldusega, et kostja on esitanud sisuliselt faktiväite, mille kohaselt

on hageja tarvitanud kanepit. Kostja on avaldanud kommentaari teise isiku kommentaarile,

täpsemalt avaldanud imestust Toomas Reisalu postitusele, kes on avaldanud hageja suhtes

faktiväiteid kanepi tarvitamise kohta, mitte kostja. Millegipärast ei ole hageja suunanud oma

nõudeid Toomas Reisalu vastu.

Kostja leiab, et hageja suhtes ebaõigete andmete (hageja tarvitab kanepit) avaldajaks

VÕS § 1047 lg 1 mõttes on Toomas Reisalu. Tema poolt avaldatud andmete (sõltuvusainete

tarvitamise viide) kommenteerimine või imestuse väljendamine kostja poolt ei ole VÕS § 1047

lg 1 mõttes ebaõigete andmete avaldamine, vaid avaldatud andmete kommenteerimine, kostja

ei saanud uuesti avaldada ebaõigeid andmeid. Sarnane on olukord, kus näiteks televisioonis või

ajalehes avaldatakse ebaõigeid andmeid ja keegi avaldab kommentaariumis selle kohta imestust

või tsiteerib uuesti meedias avaldatut. Sellisel juhul on ebaõigete andmete avaldaja ikkagi

televisioon või ajaleht, mitte andmete kommenteerija.

Kostja väljendas kommentaaris, kuidas ta Toomas Reisalu tekstist aru sai. Selliselt väljendas

kostja oma arusaama, imestust või hinnangut avaldatule, selle ümberlükkamist ei saa

VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Kostja avaldatu „popsutab sõltuvusaineid“ on pehmemalt

väljendatud, kui Toomas Reisalu tekst, milles heidetakse hagejale otseselt ette kanepisõltuvust.

Kui hageja kirjeldatud asjaolud (mainekahju, häbitunne) lugeda usutavaks, ja sellest tulenev

mittevaraline kahju (hingelised kannatused) tuvastatavaks, sai kahju hagejale põhimõtteliselt

tekitada vaid esmane, Toomas Reisalu kommentaar. Selles on esitatud väide, et hageja on

kanepisõltlane, tal on olnud kanepi kasutamisest psühhoosis ja ta on kanepi tarvitamise tõttu

olnud psühhiaatriahaiglas. Sellised väited võivad tõepoolest au teotada ja mittevaralist kahju

tekitada, kui need osutuvad ebaõigeks. Kui Toomas Reisalu kommentaar juba tekitas hagejale

mittevaralise kahju, siis ei saanud kostja vastus Toomas Reisalu avaldatule, mis on pealegi

esitatud küsimus-imestamise vormis, enam hagejale kahju tekitada.

Hageja ei ole põhistanud mittevaralise kahju tekkimist. Hageja on ise oma hagis märkinud, et

mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on vaja tuua esile asjaolud, mille esinemisega

seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja leidis, et tema maine on oluliselt

kahjustatud ja kostja kommentaar tekitas temas häbitunde. See on liiga ebakonkreetne põhistus.

Hageja esmane soov oli andmete ümberlükkamine, mille realiseerumisel ei oleks ilmselt enam

olnud vaja hakata mittevaralist kahju välja mõistma.

Arvestades et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on kohtu põhjenduste kohaselt jäetud

rahuldamata (sisuliselt) hageja nõude vormistusliku praagi tõttu, siis ei peaks kohus seetõttu

n-ö „lohutuseks“ mõistma välja mittevaralist kahju. Kostja kommentaar „on popsutanud

sõltuvusaineid“, ei saa mõistlikult võttes kellelegi olulist mainekahju jmt tekitada. Kohus on

mittevaralise kahju väljamõistmisel reageerinud üle. Hageja ei suutnud istungil adekvaatselt

kohtule selgitada, milles täpsemalt talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb.

Hageja lepingulise esindaja kohtueelse nõudekirja kulu 640 eurot ei ole mõistlik ja põhjendatud,

selles esitati andmete ümberlükkamise nõue, mille kohus jättis rahuldamata, ja mittevaralise

kahju 1000 euro hüvitamise nõue, mille kohus rahuldas 500 euro ulatuses. Seega ei pidanudki

kostja suuremas osas kohtuvälist nõuet aktsepteerima. Kohus pidanuks seda arvestama hageja

esindaja kohtuväliste kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude jaotuse osas. Kohus ei arvestanud, et

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue oli menetluses n-ö primaarnõue, mille üle on

käinud pea kogu vaidlus ja millega on seotud kulude teke. Kostja on hageja peamisele nõudele

edukalt vastu vaielnud, mis ei väljendu adekvaatselt menetluskulude jaotuses.

Lugedes hageja õigusabile kulunud aja põhjendatuks 21 tunni ulatuses, on kohus jätnud

hindamata kostja vastuväited. Kohus ei arvestanud, et enamus 21 tunnist on kulunud haginõude

menetlemisele, millega sooviti ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kohus jättis selle nõude

rahuldamata, mistõttu ei pea kostja selle nõude menetlemisega seotud kulu kinni maksma.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei saa viidata asjaolule, justkui kellegi kolmanda isiku avaldatud väited hageja kohta on

olnud solvavamad vms. Hagejal on õigus otsustada, kelle vastu nõudeid esitada. Kuna praegune

vaidlus käib kostja avaldatu üle, on asjakohatud kostja viited Toomas Reisalu kommentaarile.

Maakohus leidis õigesti, et konteksti arvestades viitas kostja mõistliku inimese arusaama järgi

enda kommentaaris tegelikult sellele, et hageja on tarvitanud kanepit, mitte tavalisi sigarette.

Kostja andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset

sõltuvusainet. Hageja kohta avaldatu rajanes ebatõestel faktidel ning tegemist on negatiivse

sisuga informatsiooniga, mis kahjustas hageja mainet. Seega ei jää faktiväide hageja

kõrgendatud talumiskohustuse piiresse. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja avaldatud

väidete näol on tegemist õigusvastaste väidetega.

Mittevaralise kahju väljamõistmine on põhjendatud. Ebaõige on kostja väide, et hageja pidi

tõendama mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sh

isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kahju hüvitamise kohustuse

olemasolul tuleb kohtupraktika kohaselt alati mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.

Ebaõige ja kohtupraktikaga vastuolus on kostja arusaam, et ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamine

oleks

saanud

hageja

kahju

kõrvaldada.

Ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eraldiseisvad, ühe rahuldamata

jätmine ei välista teise rahuldamist. Isegi kui kostja oleks hageja ees vabandanud, ei välistaks

see hageja õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend

ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

Hageja leiab, et ka varalise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Kohtueelse

õigusabikulu hüvitamise eeldus ei ole see, et kohtueelselt esitatud nõude suurus võrdub kohtus

saavutatuga. Oluline on vaid see, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud, sest maakohus

tuvastas, et kostja hageja kohta avaldatud väited on õigusvastased.

Kohtud ei ole pidanud asjakohaseks lähenemist, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude rahuldamine sõltub sellest, kas kohus mõistis kannatanu kasuks välja sama summa, mida

kannatanu nõudis rikkujalt kohtueelselt. Kui pooled oleksid jõudnud kompromissini ning kostja

oleks tasunud hagejale hageja nõutud summa (mis võiski olla suurem, kui kohtu väljamõistetud

hüvitis), siis ei oleks pooled kohtus vaielnud ning mõlemad pooled oleksid oma kuludelt kokku

hoidnud. Hageja on kohtueelselt pöördunud kostja poole seoses hagejale kahju tekitamisega

ning on ühtlasi ka väljendanud, et on valmis asjas kompromissi sõlmima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu

otsus tuleb tühistada osaliselt materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu

maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetava varalise ja mittevaralise kahju hüvitise

suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue

otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralie kahju hüvitise 100 eurot ja varalise kahju hüvitise 400 eurot. Samuti mõistab

ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise eelnimetatud kahjuhüvitiste summadelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, kuid kokku mitte rohkem

kui põhinõude summa.

Ringkonnakohus jätab muus osas maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja nõudis maakohtus kostja poolt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Maakohus rahuldas hageja mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamise nõude ja jättis hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks

rahuldatama. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tema

nõude rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).

8. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja kirjutas tema

poolt hallatavas Facebooki grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“ järgmise kommentaari: „Ainult

imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd

pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! : Mida ütlevad selle peale Priit

Põdra, Angela Saksing ja Peep Põdder?“.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja on avaldaja.

Avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt RKTKo 25.09.2013,

3-2-1-80-13, p 40). Kostja kirjutas ise vaidlusaluse kommentaari ja sellel, kas kostja poolt

kirjutatu täiendas varasemalt avaldatud kommentaari või tugines sellele, ei ole tähendust

otsustamisel selle üle, kas kostja on avaldaja. Avaldatud kommentaarile või muule kirjutisele

omapoolse kommentaari lisamist ja selle kolmandatele isikutele lugemise võimaldamist saab

pidada avaldamiseks. Kostja lugemisel avaldajaks ei oma tähtsust ka see, et eelnev, kellegi teise

poolt kirjutatud kommentaar sisaldas veelgi rohkem ebaõigeid väiteid või solvavamaid

väärtushinnanguid. Kostja suhtes nõue esitamine võib kostjale tunduda ebaõiglane, kuid kostja

subjektiivne hinnang tema poolt kirjutatu võrdlemisel varasemalt avaldatuga ei mõjuta hageja

õigust kostja vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja kommentaar

„popsutab sõltuvusaineid“ on faktiväide, mis on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja

väärsus on kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on õigesti, tuginedes Riigikohtu

seisukohtadele leidnud, et faktiväite tuvastamisel tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja

konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes. Praegusel

juhul on kostja poolt avaldatu otseselt sellele eelnenud kommentaariga seotud, ka

apellatsioonkaebuses viitab kostja, et ta kirjutas oma kommentaari vastuseks Toomas Reisalu

kommentaarile. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees

kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab

järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p

11). Toomas Reisalu kommentaaris on selgelt ja üheselt arusaadavalt viidatud kanepi

kasutamisele, selle mõjudele ja hageja väidetavale varaemale kanepisõltuvusele. Kostja

kommenteeris Toomas Reisalu poolt kirjutatut.

Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei tõendanud

menetluses, et tema avaldatud faktiväide on tõene. Isikuõiguste rikkumine au teotavate

ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) on reeglina

õigusvastane.

Kohus peab ebaõigete faktiväidete avaldamisega kannatanu au teotamise tõttu esitatud (VÕS

§-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja § 1047 lg-test 1–3 tulenevat) mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet käsitledes kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväide oli hageja au

teotav ehk tema mainet kahjustav (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli hageja

mainet kahjustav ning tekitas hagejast negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele

mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet.

10. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt

tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastades kostja käitumise õigusvastasuse, tuleb

rahuldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule

mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest,

kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise

kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13).

Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada õigusvastase

tegevusega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (vt nt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15).

11. Kohus määrab mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2,

5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh

rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p-d 19

ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot.

Kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire ületanud.

Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ nähtub, et isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud

kahjuhüvitised jäid vahemikku 100 kuni 1000 eurot.

Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda

osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua

ebaõiglase hüvitise määramise.

Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot. Kostja poolt

avaldatu ei olnud äärmiselt solvava sõnakasutusega või otseselt ründav. Kostja poolt hageja

kohta avaldatud laused ei kasutata väljendeid, mis oleksid otseselt hageja inimväärikust

alandavad, pigem on tegemist negatiivse alatooniga väidetega. Ka maakohus leidis, et kostja

kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd

intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebooki kinnises grupis, mis ei jõudnud

suure hulga lugejateni.

Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku

rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitise summa.

Alates hagi esitamisest 31. detsembril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 7. märtsil 2024 on

mittevaralise kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 57 senti. Alates

8. märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, tuleb kostjal tasuda mittevaralise kahju

hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 100 eurot.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitise

640 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja nõude lahendamisel ebaõigesti tuginenud

VÕS § 115 lg-le 1. Ka hageja varalise kahju nõude aluseks on VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg

1 p 4. Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude eeldused on täidetud. Hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka

mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg

1 p 4 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise

vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on mõistlik kohtueelsete õigusabikulude hüvitise

suurus sarnase õigusteenuse keskmist hinda ja nõude kohtuväliseks esitamiseks vajalike

esindaja toimingute mahtu arvestades 400 eurot. Riigikohus on leidnud, et advokaadi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see

pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtueelse

nõudekirja esitamine on vähendanud hagiavalduse koostamise ajakulu ja sellega on maakohus

ka hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud.

Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema

viivisenõue. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise varalise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni nõude

täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui varalise kahju hüvitise summa.

Alates hagi esitamisest 31. detsembril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 7. märtsil 2024 on

varalise kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 86 eurot 27 senti. Alates 8. märtsist

2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, tuleb kostjal tasuda varalise kahju hüvitiselt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega

kokku mitte rohkem kui 400 eurot.

13. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus määras kindlaks

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

Ebaõigete faktiväidete avaldamisest tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduste

täidetust tuleb kohtul kontrollida küll vastavalt iga valitud õiguskaitsevahendi liigile, kuid nii

andmete ümberlükkamise kui ka kahju hüvitamise nõude eeldused on suures osas kattuvad.

Kohus peab mõlema puhul tegema kindlaks, kas isik, kelle vastu on nõue esitatud, on avaldaja,

kas tegemist on ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete faktiväidetega. Lisaks saab ebaõigete

andmete avaldamise korral nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist sõltumata nende

õigusvastasusest (VÕS § 1047 lg 4), millisel juhul oleks kohtu poolse kontrollimiskohustuse

ulatus oluliselt väiksem.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud menetluskulude jaotuse. TsMS § 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust,

on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80 % ulatuses kostja

kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on

kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16,

p 56).

Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus oleks tema menetluskulude

kindlaksmääramisel eksinud. Kostja leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates arvestanud kostja vastuväiteid ega asjaolu, et

enamus hageja lepingulise esindaja ajakulust on seotud haginõude menetlemisega, millega

sooviti andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude rahuldamata jäämisega on arvestatud juba menetluskulude jaotuse

määramisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sealjuures analüüsis maakohus kostja vastuväiteid.

Maakohus luges hageja lepingulise esindaja ajakulu 23 tunni 50 minuti asemel põhjendatuks

21 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu

hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

15. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)