3-22-2612/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2612

Haldusasi

Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 26.09.2022 otsuse nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022

vaideotsuse

nr

11.2-5/03108

tühistamise

nõudes

ning

vaidemenetluses kantud kulude hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Erki Fels

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Marliis

Elling

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebus tühistamisnõude osas ja

tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022

vaideotsus nr 11.2-5/03108.

2. Rahuldada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kahju hüvitamise nõue osaliselt ja

mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kasuks

kahjuhüvitisena välja 2500 eurot. Ülejäänud osas jätta kahju hüvitamise nõue

rahuldamata.

3. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla kasuks

välja

menetluskulud

5615,10

eurot.

Muus

osas

jäävad

menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2024.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3-22-2612

2(13)

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Rahandusministeerium teostas järelevalvet Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH)

kui projektis nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna

Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ toetuse saaja üle.

2. Järelevalve tulemusel 08.01.2019 valminud auditi lõpparuandes nr ERF-283/2018 leiti, et

riigihankes „Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 173585)

sätestatud kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes. Audiitor

soovitas Riigi Tugiteenuse Keskusel (RTK) kui rakendusüksusel kohaldada finantskorrektsiooni

10%.

3. RTK edastas 13.08.2019 LTKH-le otsuse eelnõu, millega soovis tunnistada töövõtulepinguga

nr 3-1/95 seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks. Otsuse ajendiks on hanketeate (HT) osa

III p 2.2) alap-s 2 sätestatud tingimus: „pakkujal peavad olema vahendid hankelepingu

rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks“ (kvalifitseerimise tingimus); „Nõutav dokument:

esitada kinnituskiri vahendite olemasolu kohta, mille on HT avaldamise või hilisema kuupäevaga

väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti

Vabariigis

registreeritud

filiaal“

(dokumendinõue).

Rakendusüksuse

hinnangul

oli

kvalifitseerimise tingimus diskrimineeriv pakkujate suhtes, kelle asukoht ei ole Eesti Vabariik

(välispakkujad).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108

4. Vastustaja peab lähtuma jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest, millega on

tuvastatud, et puudub FKO materiaalne eeldus.

4.1. Vaidlus korrektsiooni kohaldamise õiguspärasuse üle on toimunud haldusasjas 3-20-895.

Ringkonnakohus selgitas et korrektsiooni kohaldamise eelduseks on mh „kahju Euroopa Liidu

eelarvele“. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 46 lg 1 kohaselt vähendatakse

toetust määruses nr 143 (ühendmäärus)14 sätestatud ulatuses, kui kohustuse täitmata jätmise

laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht,

et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Kaebaja korraldatud riigihankes oli

konkurents tagatud. Ringkonnakohus sedastas ühemõtteliselt, et kinnituskiri ei tekitanud kahju

EL-i eelarvele, s.o puudub FKO tegemise õiguslik alus: „Eeltoodust tulenevalt lubavad

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja välja toodud asjaolud ja selgitused järeldada, et praegusel

juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik

tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet.“

4.2. Seega on ringkonnakohus hinnanud vastustaja kaalutlusi, tuvastanud asjas tähtsust omavad

asjaolud ja leidnud, et FKO kohaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohtu otsus on vastustajale

siduv.

4.3. Jõustunud kohtuotsusega on FKO tegemise õiguslik võimalikkus lõppenud. Kohtu roll on

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamisel kontrollida kaalutlusõiguse

piiride ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3).

Mõistetavalt on FKO puhul kohtul vaja kontrollida, kas FKO tegemise kõik materiaalsed eeldused

on täidetud. Seetõttu on ringkonnakohus õiguspäraselt hinnanud vastustaja kaalutlusi, kaebaja

põhjendusi seoses EL eelarve kahjustamisega ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid (vastavalt

3-22-2612

3(13)

HKMS § 4 lg-le 4 ja § 62 lg-le 2). Ringkonnakohus on järeldanud, et kinnituskiri ei kahjustanud

EL i eelarvet. Nii langeb üks FKO eeldus ära.

4.4. See, kas vastustaja nõustub ringkonnakohtu järeldusega või mitte, ei oma enam tähtsust.

Vastustaja ei saa uuesti kaalumisel asuda ringkonnakohtu otsuses tuvastatud õiguslikest

hinnangutest ja asjaoludest teistsugusele järeldusele. FKO ptk-s 1.4 on vastustaja selgitanud, mida

tähendab kahju EL eelarvele. See ei ole aga enam kaalutlusõiguse rakendamine, vaid õiguse

tõlgendamine. Õigust on ringkonnakohus juba tõlgendanud.

4.5. Erinevalt vastustajast on ringkonnakohus finantskahju kui FKO üht eeldust tõlgendanud

teistmoodi: „kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei

olnud välistatud, s.o kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik.

Praegusel juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik

tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Projekt viidi ellu, s.o esmatasandi tervisekeskus rajati ja

anti töösse. Vaidlusalune dokumendinõue võis küll välispakkujal raskendada riigihankel osaleda,

kuid ei välistanud seda /…/. Arvestades hanke maksumust (s.o 4 958 044,26 eurot) ja ehituse

väikest mastaapi, oleks saanud tõenäoline huvi olla Eesti lähiriikidel, kelle osad krediidiasutused

aga omavad Eestis filiaale, mistõttu nende riikide pakkujatel piirangu tõenäoline mõju oli väiksem

/…/. Seejuures ei saa tõenäoliseks pidada, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel riigihankel

osalemast dokumendinõude tõttu /…/. Riigihankes esitasid oma pakkumused kuus pakkujat,

mistõttu oli konkurents tagatud. Seega ei ole praegusel juhul kaebaja tegevus dokumendinõude

kehtestamisega kaasa toonud eeskirjade eiramist määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 ja art 143

tähenduses.“

4.6. FKO oleks põhjendatud siis, kui on ilmnenud uued asjaolud, mida eelmises haldusaktis ei

kajastatud ja mida kohtud seetõttu ei hinnanud. FKO-s pole ühtki uut asjaolu, mis annaks põhjuse

teha teistsugune järeldus, võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga.

4.7. Ringkonnakohus tuvastas 2020. a FKO materiaalse eelduse puudumise, mitte ei heitnud ette

põhjendamiskohustuse rikkumist. Vastustaja leiab vaideotsuses, et 2020. a FKO oli vaid

vormiliste puudustega ning leiab, et ebapiisava põhjenduse või vormiliste puuduste tõttu

tühistatud haldusakt ei saa toetuse saajale luua õigustatud ootust, et samas asjas ei saaks

täiendavatele kaalutlustele tuginedes teha uut otsust, kui uues haldusaktis on korrigeeritud

põhistamise puudujäägid.

4.8. Samas viitab ringkonnakohus üheselt, et tuvastatud asjaolude alusel ei saa FKO-d teha, s.o

2020. a FKO oli materiaalselt õigusvastane. Ringkonnakohus tuvastas fakti, et korrektsiooni

materiaalsed eeldused pole täidetud. Vaidlustatud otsus tühistati põhjusel, et see oli materiaalselt

õigusvastane, seejuures ei ole haldusasja nr 3-20-895 menetluses ei haldus- ega ringkonnakohus

heitnud vastustajale 2020. a FKO osas ette põhjendamispuuduseid.

4.9. Õigusteoorias nenditakse tõepoolest, et haldusorganil on võimalik anda uus samasisuliste

järeldustega haldusakt, kui varasem haldusakt on tühistatud formaalse õigusvastasuse tõttu (nt

pole varasemas menetluses kaasatud kõiki asjasse puutuvaid isikuid, haldusaktil on vormilised

puudused). Haldusorganil ei ole aga võimalik haldusakti materiaalset õigusvastasust niisama

lihtsalt kõrvaldada – kui kohus on tuvastanud, et haldusakti eeldus on täitmata, ei saa seda ületada

uuesti põhjendamise käigus. Samasisuliste järeldustega haldusakti andmine eeldab asjaolude

muutust või uusi asjaolusid, millest nähtuks haldusakti andmise eelduste täitumine. Seega ei ole

vastustajal võimalik asuda kõrvaldama 2020. a FKO materiaalset õigusvastasust.

4.10. Tulenevalt ringkonnakohtu otsusest on vastustajal tekkinud õiguspärane ootus, et FKO-d ei

tehta. Ringkonnakohus on tuvastanud, et pole täidetud FKO tegemise materiaalsed eeldused (s.o

07.02.2020 FKO ei olnud materiaalselt õiguspärane). Seega on kaebajal tekkinud õiguspärane

ootus, et kuna FKO üks eeldus on täitmata, ei saa samadel asjaoludel (ja analoogsetel põhjustel)

3-22-2612

4(13)

teha uut korrektsiooni. Tegemist ei ole tahtliku ega ilmselge rikkumisega, mistõttu usalduse kaitse

põhimõte välistab FKO tegemise.

5. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on RHAD-i hinnanud ja heakskiidu andnud. Usalduse kaitse

arvestamise vajalikkust finantskorrektsiooni menetluses on rõhutanud ka Eesti kohtud. Tartu

Ringkonnakohus on leidnud, et toetuse tagasiküsimine ei pruugi olla õigustatud, kui toetuse saajal

tekkis usaldus tulenevalt vastustaja kooskõlastusest. Kaebaja järgis RHSv.r, kuid tagantjärele on

tekkinud erimeelsus ühe tingimuse lubatavuses. Vastustaja on tingimuste ülevaatuse ja

kooskõlastamise kaudu andnud mõista, et tingimus oli õiguspärane. Kaebaja tugines sellele.

Olukorras, kus vastustaja on andnud tingimustele heakskiidu, on ebaõiglane asuda pärast toetuse

ära kasutamist vastupidisele tõlgendusele.

6. Vaidlustatud FKO on tehtud samadel kaalutlustel, mis tühistatud FKO.

6.1. Uus FKO on 14 lehekülge, 2020. a FKO 7 lehekülge. Ometi ei ole otsuseid võrreldes

võimalik tuvastada põhimõttelisi uusi asjaolusid ega kaalutlusi. Osa FKO-st on toetuse saaja

argumentide lahtikirjutus eraldi alapeatükina, mida 2020. a FKO-s ei olnud.

6.2. FKO tegemise kaalutlusteks on kokkuvõtlikult see: 1) kinnituskirja kaudu on toetuse saaja

kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt, sest eelisseisundis olid need, kelle kodupank

või filiaal on registreeritud Eestis; 2) ei saa olla kindel, et välismaine pakkuja, kes on huvitatud

hankes osalemisest, ei jäta kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.

6.3. Samade põhjendusetega on tehtud ka 2020. a FKO.

7. Vastustaja on teinud rikkumise raskuse hindamisel kaalutlusvea. Korrektsiooni määr saab olla

kuni 10%.

7.1. FKO õiguslikuks aluseks on toodud ühendmääruse § 22 lg 14, mille kohaselt ühendmääruse

(alates 09.10.2020 kehtinud redaktsioon) § 25 lg 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017

kehtinud RHS-i alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni

otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. [---] Hankelepingule

eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb

riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud /…/.

Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“

7.2. „Kuni 10 protsenti“ tähendab, et vastustajal on õigus teha ka väiksem korrektsioon, samuti

võib korrektsioon olla 0%. Seega on rikkumise raskuse hindamine ja põhjendamine eriti oluline,

et oleks võimalik õiglaselt ja proportsionaalselt tuvastada FKO määr.

7.3. Vaideotsuses on viidatud Euroopa Komisjoni juhisele ja ekslikult selgitatud, et on välistatud

finantskorrektsiooni tegemine määras 0%. Samas ei ole tagasinõuete juhise näol tegu siduva

õigusaktiga vaid soovitusliku iseloomuga juhisega. Ühendmäärusest, s.o õigusaktist, tuleb

üheselt, et võimalik on teha korrektsioon ka määras 0% (s.o jätta korrektsioon kohaldamata).

7.4. Vastustaja on ise pidanud õigeks madalaimat korrektsioonimäära. Varasemalt on vastustaja

ise leidnud, et rikkumine ei ole raske. 2020. a FKO-st nähtub soov kohaldada kõige madalamat

finantskorrektsiooni määra. 2020. a FKO p 3.20: „Rakendusüksus on otsustanud rakendada

madalamat finantskorrektsiooni määra. Madalama finantskorrektsiooni määra rakendamise

aluseks on see, et riigihankes oli tagatud teatud konkurents. Välispakkujatel oli pakkumuse

esitamiseks võimalused seatud tingimuse tõttu küll piiratud, kuid konkurents oli olemas

siseriiklikul tasandil.“

7.5. Samuti leidis vastustaja audiitorile vastates, et rikkumist ei esine, viidates mitme lähiriigi

panga filiaali olemasolule eestis ning Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste olemas

piiriülese teenuse osutamise õigusele.

3-22-2612

5(13)

7.6. Koosmõjus kaebaja argumentidega (millega on nõustunud ka ringkonnakohus) tuleks õiglase

kaalumise tulemusena jõuda järeldusele, et rikkumine ei ole raske, konkurentsipiirang ei piiranud

pakkujate arvu ning korrektsioon 10% ei ole proportsionaalne.

8. Vastustaja on ebaõigesti hinnanud rikkumist oluliseks

8.1. Kinnituskiri ei saanud „oluliselt“ hankes osalemise võimalusi piirata, kuivõrd pole vaidlust

selles, et kinnituskirja on objektiivselt võimalik esitada kõigil ettevõtjatel, olenemata nende

asukohast. Vastustaja standard, mis on „oluline“, on selgelt ebaproportsionaalne. Kinnituskirja

kontekstis võiks rääkida olulisest konkurentsipiirangust, kui see välistaks välismaa ettevõtjate

osalemise või muudaks osalemise ebaproportsionaalselt keerulisemaks. Samas ei ole vastustaja

välja selgitanud, kas ja kui keerukas oleks kinnituskiri saada ettevõtjal, kes ei ole asutatud Eestis.

8.2. Samuti on väär FKO-s väljendatud arvamus, nagu oleks kinnituskiri „mitut sihtgruppi

piirav“. Kinnituskirja saamine ei ole seotud arvelduskonto omamisega Eestis või välisriigis.

Kvalifitseerimise tingimuseks oli Eestis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi

krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskiri, et pakkujal on vaba raha 500

000 eurot. Sellise kinnituskirja saamise eelduseks ei ole Eestis arvelduskonto olemasolu, Eesti

äriregistri registreering ega tegevus Eestis. Samuti ei ole tõendanud, et üleüldse on olemas Eestis

registreeritud ehitusettevõtjaid, kellel on miljonitesse ulatuv käive (et vastata kvalifitseerimise

tingimustele) ja tegevus kaugemal Euroopas, kuid kel puuduvad Eestis suhted krediidiasutustega.

9. Ringkonnakohus on tuvastanud, et FKO kaalutlused ei ole piisavad korrektsiooni tegemiseks.

9.1. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et EL-i eelarvele kahju tekkinud ei ole ja kinnituskirja

nõudel ei olnud heidutavat mõju. Arvestades kaebaja selgitusi haldusasjas 3-20-895 ning

ringkonnakohtu järeldusi nende selgituste osas, ei ole FKO põhjendused asjakohased.

Välispakkujatel ei olnud hanke vastu huvi, olenemata kinnituskirja nõudest ja seega ei olnud

kinnituskirja nõue välispakkujatele ka heidutava mõjuga.Kinnituskiri ei välistanud pakkumuse

esitamist. Välispakkujatel oli võimalik nõue täita ning selleks oli aega peaaegu kaks kuud.

9.2. Vaidlust pole selles, et hankija ei ole RHS v.r § 35 nõudeid rikkunud. Vastupidi, hankija

kehtestas minimaalselt lubatust pikema tähtaja – 53 päeva. Seega on asjakohatu etteheide, et mõni

välismaine pakkuja võis tutvuda RHAD-ga hiljem ja jääda ajapuudusesse. Niisugune oht on kõigil

hooletutel pakkujatel, kes endale pakkumuse koostamiseks piisavalt aega ei varu.

9.3. Samuti on põhimõtteliselt väär vastustaja järeldus, et pakkujal ei ole riigihankest osavõtu

huvi korral kohustust teha mistahes toiminguid, et oma huvi põhjendada. Kui ettevõtja näeb

RHAD-s enda jaoks ebasoodsat tingimust, on ebaproportsionaalne automaatselt järeldada, et

riigihankest huvitatud isik kohkub või heitub. Selline käsitlus riigihanketurul osalejatest on väär

ja eluliselt ebausutav.

10. Vaideotsusega ei saa täiendada FKO põhjendusi. Vaideotsuses on esitatud mitmeid

põhjendusi, mida FKO-s ei esitatud. Vaideotsuse resolutsioonis on märgitud, et vaideotsusega

muudetakse uue FKO põhjendusi. Kuna vastustaja hinnangul oli vaideotsuses vajalik täiendavate

põhjenduste esitamine, siis on tänaseks selge, et FKO on põhjendamispuudustega. Seega on FKO

on eraldiseisvalt ja iseseisvana formaalselt õigusvastane. HMS § 85 ei näe vaide lahendamisel

võimalust

vaideotsuse

resolutsiooniga

vaidlustatud

haldusakti

põhjendusi

täiendada.

Vaideotsuses peab piirduma vaidlustatava haldusakti õiguspärasuse kontrolliga. Vastustajal on

olnud piisavalt aega ja teavet, et välistada vajadus asuda teistkordset FKO-d täiendavalt

põhjendama alles vaideotsuses. Selline käitumine ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas.

Vaideotsuses on viidatud erinevale kohtupraktikale, kuid vaideotsusest ei nähtu, et need lahendid

oleksid praegu üldse asjakohased. Seejuures on vastustaja täielikult tähelepanutajätnud kõige

olulisema lahendi – ringkonnakohtu otsuse haldusasjas 3-20-895.

3-22-2612

6(13)

11. FKO-s on finantskorrektsioonilt põhjendamatult arvestatud viivist. Ühendmääruse § 23 lg 1

p-s 9 märgitakse, et kui isikult nõutakse ka viivise tasumist, tuleb finantskorrektsiooni otsuses

märkida viivisenõude õiguslik alus. 83. FKO-s ei ole märgitud viivise tasumise õiguslikku alust.

Seega on FKO viivise osas formaalselt õigusvastane. Isegi kui vastustaja kõrvaldab puuduse

kohtumenetluses, ei saa viivise arvestus alata enne, kui viidatud on korrektsele viivise tasumise

alusele.

Vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine

12. Ringkonnakohus mõistis varasemas vaidluses 2020. a FKO kehtetuks tunnistamise

haldusasjas nr 3-20-895 vastustajalt kaebaja kasuks välja haldus- ja vaidemenetluses kantud

õigusabikulud, leides, et kohustusliku kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud on võimlaik

välja mõista RVastS § 7 lg 1 alusel. Seega tuleb eeltoodu põhjenduste alusel hüvitada kaebajale

ka FKO vaidlustamiseks ja vaidemenetluses kantud õigusabi kulud.

Vastustaja seisukohad

13. FKO-l ei puudu materiaalne eeldus ja samad kaalutlused.

13.1. Tallinna Halduskohus on (haldusasjas nr 3-20-895) 09.04.2021 otsuse p-s 28.3 kui ka

Tallinna Ringkonnakohus on 30.11.2021 otsuse p-s 16 nõustunud RTK seisukohaga, et

riigihankes nr 173584 sisaldanud dokumendinõue oli välispakkujaid ebavõrdselt kohtleva

nõudega (FKO lk 7). Seega isegi, kui riigihankes nr 173585 sisaldanud välispakkujaid ebavõrdselt

koheldnud dokumendinõudel oli madal lävend ja antud dokumendinõuet oli potentsiaalsetel

välispakkujatel võimalik täita, pidid nad hankes osalemiseks tegema ebamõistlike pingutusi.

Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja potentsiaalseid pakkujaid võrdselt kohelnud.

13.2. Vastustaja tugineb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel (sh finantsmõju hindamisel)

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) ja ühendmääruse sätetest ning

asjakohasest Euroopa Kohtu praktikast.

13.3. Vastustaja selgitab, et üldse kohaldada ühendmäärust, peavad olema täidetud STS § 46 lg 1

tingimused st kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud

oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust

ühendmääruses sätestatud ulatuses. Sealjuures ei ole igasuguse kohustuse või nõude rikkumise

tagajärjeks automaatselt finantskorrektsioon, kuivõrd finantskorrektsioonil peab olema ka

konkreetne alus (STS § 45 lg 1).

13.4. Käesoleval juhul on RTK, kui ka kohtud leidnud, et riigihankes nr 173585 oli tegemist

välispakkujaid ebavõrdselt kohtleva dokumendinõudega. Seega ei ole RTK-l võimalik nimetatud

rikkumise avastamisel jätta finantskorrektsioonimäära tegemata, sest tegemist ei ole formaalse

või finantsmõjuta rikkumisega. See tähendab, kui on leitud, et rikkumisel on kahju ehk

finantsmõju, siis ainuüksi nimetatud asjaoluga on finantskorrektsiooni tegemata jätmist kaalutud.

Vastustaja selgitab, et ühendmääruse § 22 lg 11 p 5 kui ka 22 lg 14 alusel ei ole

finantskorrektsiooni tegemata jätmine võimalik, kui rakendusüksus tuvastab, et rikkumisel on

finantsmõju.

14. Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti

õiguspärasuse, kuivõrd RTK on asunud ringkonnakohtu otsusest kardinaalselt erinevale

seisukohale finantskorrektsiooni kohaldamise eelduste suhtes.

15. Kohtute kontroll haldusorgani kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud ning halduskohtud

ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega peaks

kohtulik kontroll keskenduma eelkõige menetlusnõuete järgimisele ning materiaalõiguse

raskendamise kontrollil piirduma vaid küsimusega, kas otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud on

piisavalt välja selgitatud, kas ei esine ilmselgeid eksimusi asjaolude hindamisel ning

3-22-2612

7(13)

kaalutlusvigu. Seega tuli kohtul kontrollida, kas finantskorrektsiooni tegemise eeldused on

täidetud ja seda tuginedes haldusorgani poolt finantskorrektsiooni otsuses põhjendatud

kaalutlustele. Seevastu on ringkonnakohus, lähtudes kaebuse esitaja poolt kohtumenetluses

esitatud põhjendustest, mida RTK oma otsuses kaalutlenud ei ole, jõudnud järeldusele, et

rikkumine tõenäoliselt ei kahjustanud liidu eelarvet. Antud juhul tuleb ringkonnakohtu otsusest

järeldada, et RTK ei ole oma varasemat otsust, jättes rikkumise finantsmõju hindamisel

kaalutlemata kaebuse esitaja poolt kohtumenetluses esitatud asjaolusid, piisavalt põhjendanud.

16. RTK-l on õigus kaalutleda, kui suures ulatuses finantskorrektsioon teha.

16.1. Arvestades Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees ja nõuet, et nii

haldusorganil kui ka kohtul on kohustus tagada Euroopa Liidu õiguse tõhus rakendamine, tuleb

STS2014-2020 § 45 lg 1 nimetatud kaalutlusõigust teostada eelkõige Euroopa Liidu õiguse

kontekstis. Seega tuleb finantskorrektsiooni otsus teha ehk otsustuse ja tagajärje diskretsioon

puudub, kui on tekkinud finantskahju. Finantskahju teke ei pea olema reaalne ehk konkreetne

summa, st otsene. Riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks.

16.2. Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse

hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava

kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL

eelarvet ja siseturgu. Seega tuli rakendusüksusel teha finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks, kuna on jäetud täitmata kohustus järgida hangete korraldamisel RHS-is

sätestatud korda ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

16.3. Vastustaja toonitab, et ühendmääruse § 22 lõige 14 rakendamisel on vastustajal

kaalutlusruum selles osas, kui suurt finantskorrektsioonimäära rakendada, kuid mitte selles osas,

kas jätta finantskorrektsioon tegemata, kui on tuvastatud hankereeglite rikkumine, mille

olemasolu on mõlemad kohtuastmed ka kinnitanud. Finantskorrektsiooni tegemata jätmine ei ole

võimalik pelgalt seetõttu, et varasemate puudulikult tuvastatud asjaolude ja põhjenduste tõttu loeti

finantskorrektsiooni tegemine põhjendamatuks. Finantskorrektsiooni tegemata jätmine RTK-l on

võimalik vaid olukorras, kus tegemist on rikkumisega, mis on ainult formaalne või millel puudub

tegelik või võimalik finantsmõju. Antud rikkumise puhul seda aga väita ei saa.

17. RTK ei nõustu kaebuse esitajaga, et finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks ei piisa üksnes

riigihanget reguleerivate normide rikkumisest, vaid kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva

fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud st tekkinud kahju peab olema tõenäoline.

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid

arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja

kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või

selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on

mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu

eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36).

18. Finantskorrektsiooni tegemisel on RTK korrektselt lähtunud asjakohastest õiguslikest alustest

ning korrektsiooni ja määra kohaldamist varasemalt piisavalt põhjendanud.

18.1. Vastustaja märgib, et ühendmääruses sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse

eiramise võimalikku mõju kaalutud. Ühendmäärusega on üle võetud võimalikult üheselt Euroopa

3-22-2612

8(13)

Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendis nr C(2019) 3452 (edaspidi EK juhend) kirjeldatud

rikkumisjuhtumid, mida loetakse igal juhul finantsmõju omavaks, mis väljendub EK juhendis

märgitud finantskorrektsiooni määrades.

18.2. Ühendmääruse seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei

ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja

teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude

põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikkel 85 lg 2 punkti b kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel

on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi

läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme (finantskorrektsiooni määra suuruse) kindlakstegemisel

olukordades, kus see on õigusaktide kohaselt lubatud.

18.3. Seega ei piisa finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks üksnes kahju tekkimise

ebatõenäosuse hindamisest, vaid tuleb jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on

välistatud. Isegi kui asuda praegusel juhtumil seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on

vähetõenäoline, ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. Seda, et kahju tekkimise võimalust ei

ole võimalik välistada, on vastustaja selgitanud nii vaidlustatud otsustes kui ka käeolevas

vastuses.

18.4. Vastustaja selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt

hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada,

tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole

võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka

kõik need isikud, kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke

juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik

hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada,

et mõni hankest huvitatud välisriigi ettevõte, kellel polnud võimalik nõutud kinnituskirja nõutud

ajaks esitada, hankes osalemisest loobus.

18.5. Puudub igasugune kindlustunne, et potentsiaalsete pakkujate ring poleks võinud veelgi

suurem olla, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija enda seatud tingimusi ja

RHS-i ei järgi. Samuti pole välistatud, et hanke raames laekunud pakkumuste maksumused

võinuksid potentsiaalsete pakkujate suuremast ringist tingituna veelgi soodsamad olla. Vastustaja

selgitab, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tulebki lähtuda just võimalikest

hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korralik järgimine tagama avatud

hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Piisab, kui

kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.

19. Ekslik on kaebuse esitaja väide, et vaideotsuse resolutsioonis on märgitud, et vaideotsusega

muudetakse FKO põhjendusi. RTK vaideotsuse resolutsioonis on öeldud, et vaideotsusega

täiendatakse RTK 26.09.2022 otsuse nr 11.2-5/0927 motivatsiooni. Vaideotsusega ei ole FKO-s

olevaid põhjendusi uutega asendatud, vaid täiendatud. Riigikohus on oma pikaajalises praktikas

lubanud haldusakti põhjendusi ka kohtumenetluses täiendada, kui täiendatud põhjendustest

juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (3-3-1-29-12, p 20 ja 3-20-1214/98 p 11).

20. Ekslik on kaebuse esitaja väide, et FKO-s ei ole märgitud viivise tasumise õiguslikku alust.

FKO-s on otsuse tegemise alustena märgitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse

(edaspidi ka STS) § 49 ning resolutsioonis sätestatakse, et toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga

toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust FKO-

s ettenähtud tähtpäevaks.

3-22-2612

9(13)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et vaidlusalune FKO on õigusvastane ja tuleb ühes

vaideotsusega tühistada. Kahju hüvitamise nõue seonduvalt vaidemenetluses kantud kulude

hüvitamisega tuleb rahuldada osaliselt.

26.09.2022 otsus nr 11.2-5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108

22. Käesolevas asjas on tegemist n.ö teistkordse finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega.

Asjaoludest nähtuvalt, tegi RTK kaebajale esmase FKO 07.02.2020.a, tunnistades projektis nr

2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla

Mustamäe polikliiniku asemele“ sõlmitud töövõtulepinguga (riigihange viitenumbriga 173585)

seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks ja nõudis väljamakstud toetuse osaliselt tagasi.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse suurus oli 269 009,42 eurot (dtl 38-45). Finantskorrektsiooni

otsuse tegemist põhistas RTK sellega, et tuvastas esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks

korraldatud riigihankes rikkumise, mis seisnes selles, et hankes sätestatud kvalifitseerimise

tingimus oli RTK hinnangul põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes.

22.1. Täpsemalt oli kvalifitseerimise tingimustes nõutud, et pakkujal peab hankelepingu

rikkumisega tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamise vahendite olemasolu garanteerimiseks

esitama kinnituskirja vahendite olemasolu kohta, mille on HT avaldamise või hilisema

kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis

registreeritud

krediidiasutus

või

välisriigi

krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal (hanketeate osa III p 2.2 alap 2).

22.2. RTK leidis, et sellise nõude kehtestamisega, kus nõutakse Eesti Vabariigis registreeritud

krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali poolt

väljastatud kinnituskirja, on LTKH hankijana kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid)

ebavõrdselt, sest eelisseisundis olid need, kelle kodupank või filiaal on registreeritud Eestis.

Samuti ei saa olla kindel, et välismaine pakkuja, kes oli huvitatud hankes osalemisest, ei jätnud

kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.

22.3. RTK viitas FKO tegemise alusena perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse

(STS2014_2020) § 45 lõike 1 punktile 3 mille kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Samuti STS2014-2020 § 46 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse

või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sama paragrahvi lõike 2

alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. Selleks õigusaktiks on Vabariigi Valitsuse 01.

septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (ühendmäärus).

22.4. Ühendmääruse § 22 lõike 11 p-i 5 kohaselt tuleb hankelepingule eraldatavat toetust

vähendada 25% kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud

kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib

sõltuvalt rikkumise raskusest kohandada ka 5% või 10% -list finantskorrektsiooni määra.1

22.5. RTK leidis, et ülalviidatud kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine ei ole kooskõlas RHSv.r

§ 3 punktidega 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral

erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte (p 1); hankija

peab kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

1 Tegemist on ühendmääruse § 22 sõnastusega, mis kehtis hanke läbiviimise ajal (redaktsioon kehtivusega kuni 21.08.2019).

3-22-2612

10(13)

liikmesriigis,

muus

Euroopa

Majanduspiirkonna

lepinguriigis

või

Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA)

ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud (p 3); hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel (p 4). RTK leidis, et käesoleval juhul ei ole toetuse saaja konkurentsi efektiivselt ära

kasutanud, kehtestades kvalifitseerimise tingimusi, mis kohtleb eeskätt välispakkujaid

ebavõrdselt. Sellist hankija tegevust võib pidada tegevuseks, mis võis põhjustada võimaliku kahju

liidu eelarvele, mis on FKO tegemise aluseks.

23. LTKH poolt selles asjas esitatud vaide (dtl 46-97) jättis RTK rahuldamata (dtl 98-107) ning

seejärel pöördus LTKH kohtusse (haldusasi nr 3-20-895 (dtl 108-276)). Tallinna Halduskohus

tegi selles asjas 09.04.2021 otsuse, millega rahuldas LTKH kaebuse, tühistas vaidlustatud otsuse

ja vaideotsuse ning mõistis RTK-lt kahjuhüvitisena välja vaidemenetluses kantud õigusabikulud.

RTK esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.11.2021

otsusega osaliselt, vähendades RTK-lt välja mõistetava kahjusumma suurust. Samas jättis

ringkonnakohus halduskohtu otsuse finantskorrektsiooni otsuse ja vaideotsuse tühistamise osas

jõusse, muutes mõnevõrra otsuse põhjendusi. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele RTK poolt

esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud.

24. RTK tegi 26.09.2022 sama hanke kohta samadel asjaoludel uue finantskorrektsiooni otsuse

nr 11.2-5/0927 (FKO), millega kohustas LTKH-d kandma 60 päeva jooksul tagastatav toetus 269

009,42 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole (dtl 294-308). Otsusele esitatud vaiet (dtl 309-

329) RTK ei rahuldanud (dtl 330-342)

25. FKO tugineb 26.09.2022 otsuses samale rikkumisele. RTK on uues FKO-s ja hiljem ka

vaideotsuses lihtsalt lisanud täiendavaid põhjendusi ja viiteid kohtupraktikale, miks on FKO

tegemine vajalik. Kokkuvõtvalt on FKO kaalutlusteks siiski jätkuvalt põhistus, et: 1) kinnituskirja

kaudu on toetuse saaja kohelnud pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt, sest eelisseisundis

olid need, kelle kodupank või filiaal on registreeritud Eestis; 2) ei saa olla kindel, et välismaine

pakkuja, kes on huvitatud hankes osalemisest, ei jäta kinnituskirja nõude tõttu hankes osalemata.

26. Leian, et käesoleval juhul on RTK poolt teiskordse FKO tegemine otseses vastuolus

haldusasjas nr 3-20-895 halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes tuvastatuga ja seega ei ole RTK

järginud samas asjas antud kohtute seisukohti, mistõttu vaidlustatud otsus on õigusvastane.

26.1. Nimelt nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusest, et esimese FKO ja

vaideotsuse tühistamise aluseks ei ole mitte FKO ja vaideotuse põhjendamispuudused, millisel

juhul senise õiguspraktika kohaselt on haldusorganil võimalik anda uus samasisuliste järeldustega

haldusakt, vaid ringkonnakohus on tuvastanud, et käesoleval juhul on haldusakti andmise

eeldused üleüldse täitmata. Sellist olukorda ei saa „parandada“ uue haldusakti täiendava

põhjendamise läbi. Samasisuliste järeldustega haldusakti andmine eeldab asjaolude muutust või

uusi asjaolusid, millest nähtuks haldusakti andmise eelduste täitumine. Selliseid asjaolusid

käesoleval juhul ei esine.

26.2. Täpsemalt on Tallinna Ringkonnakohus otsuses leidnud, et: „Eeltoodust tulenevalt lubavad

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja välja toodud asjaolud ja selgitused järeldada, et praegusel

juhul ei ole vaidlusalune dokumendinõue mõjutanud asjasse puutuva fondi eelarvet elik

tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Projekt viidi ellu, s.o esmatasandi tervisekeskus rajati ja

anti töösse. Vaidlusalune dokumendinõue võis küll välispakkujal raskendada riigihankel osaleda,

kuid ei välistanud seda (vt otsuse p 21). Arvestades hanke maksumust (s.o 4 958 044,26 eurot) ja

ehituse väikest mastaapi, oleks saanud tõenäoline huvi olla Eesti lähiriikidel, kelle osad

krediidiasutused aga omavad Eestis filiaale, mistõttu nende riikide pakkujatel piirangu tõenäoline

mõju oli väiksem (vt otsuse, p 22). Seejuures ei saa tõenäoliseks pidada, et välispakkujad jätsid

vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu (vt otsuse, p 23). Riigihankes esitasid

3-22-2612

11(13)

oma pakkumused kuus pakkujat, mistõttu oli konkurents tagatud. Seega ei ole praegusel juhul

kaebaja tegevus dokumendinõude kehtestamisega kaasa toonud eeskirjade eiramist määruse (EL)

nr 1303/2013 art 2 p 36 ja art 143 tähenduses.“ (otsuse p 28).

27. Kohtupraktika kohaselt on finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks eeskirjade eiramine,

mis eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab

tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab

olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende

riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes

ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast

kohaldamist

27.1. Eeltoodust nähtub selgesti, et käesoleval juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et FKO

tegemine oli õigusvastane, sest kaebaja tegevus ei toonud kaasa rikkumist määruse (EL) nr

1303/2013 art 2 p 36 ja art 143 tähenduses, kuna vaidlusalune dokumendinõue ei ole mõjutanud

asjasse puutuva fondi eelarvet ehk tõenäoliselt kahjustanud liidu eelarvet. Seega tuvastas

ringkonnakohus, et täidetud ei ole käesoleva otsuse eelnevas punktis kirjeldatud eeldused FKO

tegemiseks. Seda kinnitab ka ringkonnakohtu otsuse järgnev punkt 25: „Kuna käesoleva juhtumi

asjaolud ei luba järeldada eeskirjade eiramist, ei ole tarvis analüüsida kaebaja väiteid

finantskorrektsiooni määra, õiguspärase ootuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemise tähtaega

puudutavas osas.“.

27.2. Seega, kuna esimene FKO tühistati põhjusel, et see oli materiaalselt õigusvastane, lõppes

FKO tegemise õiguslik võimalikkus. Tuleb veelkord rõhutada, et käesoleval juhul ei ole tegemist

olukorraga,

kus

kohus

oleks

leidnud,

et

vaidlustatud

haldusakt

oleks

olnud

motiveerimispuudusega, mis ei võimaldanud FKO tegemise eelduseid piisava põhjalikkusega

kontrollida, vaid ringkonnakohus on asjaolusid kaaludes järeldanud, et FKO oli õigusvastane,

sest kinnituskiri ei kahjustanud EL-i eelarvet.

28. Kaebaja leiab õigesti, et vastustaja ei saa uuesti kaalumisel asuda ringkonnakohtu otsuses

tuvastatud õiguslikest hinnangutest ja asjaoludest teistsugusele järeldusele. Siinjuures tuleb

märkida, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusele RTK poolt esitatud kassatsioonkaebusele

Riigikohus menetlusluba ei andnud. Seega on ringkonnakohtu otsus jõustunud ning vastustajal

tuleb otsusest lähtuda.

29. Nõustun kaebaja seisukohaga ka selles, et tulenevalt ringkonnakohtu otsusest on kaebajal

tekkinud õiguspärane ootus, et FKO-d ei tehta. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et FKO eeldused

on täitmata, ei saa samadel asjaoludel (ja analoogsetel põhjustel) teha uut korrektsiooni. Asja

materjale arvestades tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole ka tahtliku ega ilmselge

rikkumisega, mistõttu usalduse kaitse põhimõte välistab FKO tegemise.

30. Tuleb möönda, et edasine kohtupraktika liidu eelarvele kahju tekkimise tõendamise osas

sarnastes asjades on haldusasjas nr 3-20-895 ringkonnakohtu otsuses tuvastatud asjaoludest ja

seisukohadest erinev. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-

1239 (p-d 34-36) leidnud, et potentsiaalse piiriülese huvi olemasolu korral, millele viitab mh

riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus, on välispakkujaid potentsiaalsel

piirava tingimuse kehtestamine riigihankes selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju

tekkimist Euroopa Liidu eelarvele. Ka Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-

23-2 leidnud, et: „Kolleegium nõustub siiski põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud kohtu

hinnanguga, et ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille

puhul tuleb eeldada kahju tekkimist EL eelarvele. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on

hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, ei pea

vastustaja finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et piiriülene huvi ja seega võimalik kahju

liidu eelarvele oli reaalne.“ (otsuse p 87). Leian samas, et asjaolu, et kohtud on edasises

kohtupraktikas asunud kahju tekkimise tõendamiskoormuse osas teistsugusele seisukohale, ei

3-22-2612

12(13)

anna RTK-le õigust uue FKO tegemiseks käesolevas asjas, kus ringkonnakohtu otsusega on

tuvastatud, et liidu eelarvele kahju tekkinud ei ole ning toimunud ei ole ka eeskirjade eiralmist,

mistõttu ei ole FKO tegemise eeldused täidetud.

30.1. Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus ja vaideotsus on

õigusvastased, sest RTK ei ole järginud kohtute otsuseid haldusasjas nr 3-20-895. Sellest

tulenevalt ei ole tarvis analüüsida kaebaja teisi põhistusi ja väiteid finantskorrektsiooni määra

ning rakendatud viivise õiguspärasuse suhtes.

31. Kaebus tuleb selles osas rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.09.2022 otsus nr 11.2-

5/0927 ja 23.11.2022 vaideotsus nr 11.2-5/03108 tühistada.

Vaidemenetluses kantud kulude hüvitamise nõue

32. Kaebaja on esitanud vaidemenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmise nõude.

33. Ringkonnakohus mõistis varasemas vaidluses 2020. a. FKO kehtetuks tunnistamise

haldusasjas nr 3-20-895 vastustajalt kaebaja kasuks välja haldus- ja vaidemenetluses kantud

õigusabikulud, leides, et kohustusliku kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud on võimalik

välja mõista riigivastustuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Seega on kaebajal õigus nõuda ka

käesoleva FKO vaidlustamiseks ja vaidemenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamist.

33.1. Kaebaja on vaidemenetluses kandud õigusabikulusid kokku 6848 euro ulatuses (dtl 382).

Kaebaja on esitanud ka õigusabikulude tasumist tõendava maksekorralduse (dtl 346). Seega on

kahju tekkimine tõendatud. Kahju ja õigusvastase tegevuse (s.o vaidlustatud otsuse) vahel esineb

põhjuslik seos. Kui vastustaja poleks vaidlustatud otsust andnud, ei oleks kaebaja pidanud seda

kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustama ja õigusabikulusid kandma.

33.2. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas kahju tekkimise ettenägematust,

eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel, samuti muid

asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RVastS § 13 lg 1

p-d 1, 4 ja 5). Vastustaja ei ole vaidemenetluses kantud õigusabikulude suuruse osas esitanud

vastuväiteid. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale vaidemenetluses osutatud õigusabiteenust

kokku 42,8 töötunni ulatuses, mis hõlmab FKO-hga tutvumist ja vaide koostamist. Haldusasjas

nr 3-20-895 on kaebaja vaidemenetlusega seotud kuluna näidanud vastavalt 5500,68 eurot, mis

on tasu õigusabiteenuse eest vaidemenetluses 17,6 töötunni ulatuses. Käesolevas asjas on

vaidemenetlusega seotud õigusabiteenuse mahuks näidatud 42,8 töötundi, mis on üle kahe korra

rohkem kui haldusasjale nr 3-20-895 eelnenud haldusmenetluses, seejuures on käesolevas asjas

vaidemenetluses esitatud argumendid kahju tekkimise osas suurel määral sarnased ning seega

tuleb järeldada, et vähemalt selles osas on põhjalik õiguslik analüüs juba eelnevalt läbi viidud.

Seetõttu ei pea ma RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel vastustajalt vaidemenetluses kantud õigusabikulu

kahjuhüvitisena tervikuna väljamõistmist põhjendatuks.

33.3. Asjas 3-20-895 on ringkonnakohus otsuse punktis 27.6 leidnud, et kuivõrd käesoleval juhul

on kahju vähemalt pooles ulatuses tekkinud kaebaja enda tegevusest (kaebaja on riigihanke

alusdokumentides seadnud dokumendinõude, mille õigustamine suurendas õigusabi kulusid),

tuleb vastustajalt kaebajale välja mõista kahjuhüvitis pooles ulatuses s.o 2500 eurot (RVastS § 13

lg 1 p 4 ja VÕS § 139 lg 1). Leian, et sellest ringkonnakohtu seisukohast tuleb lähtuda kahju

hüvitise suuruse määramisel ka käesolevas asjas.

33.4. Kahju hüvitise määramisel lähtun seega eelpooltoodud kaalutlustest (vaidemenetluses

õigusabile kulunud aja proportsionaalsus ning kaebaja enda tegevuses kahju tekkimisel).

Rahuldan seega kahju hüvitamise nõude osaliselt ning mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja

hüvitise seonduvalt vaidemenetluses kantud õigusabikuludega 2500 eurot sarnaselt asjaga 3-20-

895.

3-22-2612

13(13)

Menetluskulud

34. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS §

108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse

kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab

olema

õiglane.

Väljamõistetavate

menetluskulude

umbkaudne

suurus

peab

olema

menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

34.1. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1070 eurot (sh 20 eurot esialgse õiguskaitse

taotluselt ja 1050 eurot kaebuselt) ning kulust õigusabile kokku 5536 (ilma käibemaksuta).

34.2. Kaebaja poolt esitatud arvetest ja ajaaruannetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks

kokku 34,6 töötundi, mis hõlmab vaideotsusega tutvumist, kaebuse koostamist, vastustaja

seisukohtadega tutvumist, täiendavate seisukohtade koostamist ning nõupidamisi kliendiga.

Arvestades asja mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles

käsitatavaid õiguslikke küsimusi, saab kaebaja õigusabikulusid pidada mõistlikuks.

34.3. Kuivõrd aga kaebus jääb kahju hüvitise nõude osas osaliselt rahuldamata tuleb

menetluskulude väljamõistmisel sellest lähtuda. Leian, et hinnanguliselt moodustab rahuldamata

jäänud kaebuse osa kogu kaebusest ligikaudu 15 %, seega kuuluvad vastavalt vähendamisele ka

väljamõistetad menetluskulud.

35. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 5615,10 eurot

(riigilõiv 1070 eurot ja õigusabikulud 5536 eurot, mida on vähendatud 15% võrra).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma