3-24-85/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-85

Haldusasi

X. X. kaebus tühistada Maa-ameti 02.11.2023 korraldus

nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3

katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“

ja Maa-ameti 21.12.2023 vaide tagastamise otsus nr 11-

2/23/18030-2.

Menetlusosalised ja

esindajad

nende Kaebuse esitaja – X. X., esindaja Janno Perv

Vastustaja – Maa-amet

Kolmandad isikud - O. L. (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja

V. G. (sünniaeg xx.xx.xxxx)

Menetlustoiming

Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-85 menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.01.2024 (täpsustatud 17.01.2024) esitas X. X. Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega

tühistada Maa-ameti 02.11.2023 korraldus nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3

katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“ ja Maa-ameti 21.12.2023 vaide tagastamise

otsus nr 11-2/23/18030-2.

2(8)

Ühtlasi palub kaebaja ennistada Maa-ameti 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx

tn

1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“ peale esitatud vaide tähtaeg.

2. Kohus võttis oma 25.01.2024 määrusega kaebuse nõudes tühistada Maa-ameti 02.11.2023

korraldus nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti

asukoha määramisest“ ja Maa-ameti 21.12.2023 vaide tagastamise otsus nr 11-2/23/18030-2

menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

Kohus selgitas, et kuivõrd kaebuse esitaja vaie tagastati talle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79

lõike 1 punkti 3 alusel (so kuna mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata), siis

tuleb kohtul lahendada esmalt kaebetähtaja küsimus. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kaebaja

taotlust ennistada Maa-ameti 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 peale esitatud vaide tähtaeg kui

kohtumenetluses esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust.

3. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne. Kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, siis

palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

3.1. Maa-amet on rikkunud HMS § 25 - 27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid,

mille tulemusena on jäetud kaebuse esitaja ilma õigusest esitada oma seisukohti vaides.

3.2. HMS § 62 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt tehakse haldusakt teatavaks HMS 1. peatüki 7. jaos

(§-d 2532) sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele

pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (HMS § 62 lg 2 p 1).

Haldusaktid tuleb asjaosalistele kätte toimetada HMS § 25 – 32 sätete kohaselt. Käesoleval juhtumil

tuleb lähtuda eeldusest, et vastustaja on edastanud haldusakti tulenevalt HMS § 26 ja 27 sätetest.

Kättetoimetatavateks dokumentideks on esmajoones haldusmenetluse lõpptulemusena antavad

haldusaktid, milleks vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korraldus nr 1-17/23/2430 vaieldamatult

on. Haldusakt toimetatakse kätte ainult menetlusosalistele, mistahes muudele isikutele dokumendi

kättetoimetamise kohustust haldusorganil ei ole. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument

menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha

aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Vastustaja on mingil

seletamatul põhjusel saatnud haldusakti tähitud kirjaga aadressile Xxxxx xx XX-X, Jõhvi linn, 41534,

Jõhvi vald, Ida-Virumaa ja adressaadiks oli märgitud N. P., kes antud menetluses ei ole kunagi olnud

menetlusosaliseks.

Haldusorgan peab menetlusosalisele dokumendi kätte toimetama menetlusosalisele kõige

kättesaadavamal viisil. Riigikogu on selgitanud posti teel kättetoimetamise viisi soovituslikkust teiste

kättetoimetamise viiside ees ning selgitanud ka, et HMS § 26 lg 1 esimesest lausest ja § 26 lg 3 ning

§ 14 lg 3 p 4 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud

aadressil. Kui aga menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib

haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile.

3.3. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada menetlusdokumente oma

lepingulisele esindajale. Vastustaja on vaide tagastamise otsuses kirjeldanud, et „…Olete

14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjas „Ühise piiripunkti asukoha määramisest

Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3“ X. X. esindajana palunud menetlusliku informatsiooni

edastamist Teile, kui X. X. lepingulisele esindajale…“ Kaebuse esitaja lepinguline

esindaja selgitab, et tema poolt sellise palve edastamise soov oli ajendatud sellest, et

menetlusosaline (kaebuse esitaja) ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad

menetlusdokumendid samaaegselt kätte (vähendades sellega info liikumise ajakulu).

3(8)

Kaebuse esitaja ise ei ole vastustajale kunagi esitanud soovi edastada menetlusdokumente

otse oma lepingulise esindaja kontaktandmetel.

3.4. Vastustaja on 21.12.2023 e-kirjas nr 11-2/23/18030-2 viidanud kaebuse esitaja lepingulise

esindaja 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjale, milles palunud menetlusliku

informatsiooni edastamist esindajale ja asunud seisukohale, et „…Kuna X. X. volitatud

esindajana saite korralduse nr 2430 kätte 03.11.2023, siis loetakse antud kuupäeva ajaks,

millal vaide esitaja haldusaktist teada sai…“. Kaebuse esitaja esindaja ei nõustu vastustaja

sellise seisukohaga. 3.5. HMS § 27 lõike 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt

kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks juhtudel, kui 1)

asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2)

adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument

või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse

kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks

tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari,

kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või

nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

3.6. Kaebuse esitaja juhib vastustaja tähelepanu, et käesolevas vaidluses on menetlusosaline

Hans

Pindre (mitte tema lepinguline esindaja), mistõttu vastustaja võimalik viide HMS § 27 lõike 2 punktile

4 ei ole asjakohane, kuna kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole ükski antud punktis nimetatud

isik ja isegi siis, kui vastustaja saatis väidetavalt 03.11.2023 e-kirjaga korralduse kaebuse esitaja

lepingulisele esindajale on vastustaja selle omal vastutusel adresseerinud mitte menetlusosalisele.

3.7. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada haldusakt kätte teiste

infokanalite kaudu ning kuna vastustaja edastas viimaks haldusakti kaebuse esitaja

abikaasa nimele siis tekib kaebuse esitajal küsimus, mis takistas vastustajal edastada teda

puudutav haldusakt otse kaebuse esitaja aadressile, mis vastustajale on kogu menetluse

vältel teada olnud.

3.8. Kuna vastustaja on rikkunud haldusakti kättetoimetamise sätteid (HMS § 25-35) siis

esitab kaebuse esitaja kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja sealjuures

lugeda vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korralduse nr 1-17/23/2430 kättesaamise

kuupäevaks 16.11.2023 ning tuvastada, et kaebaja esitas vaide 15.12.2023 ehk

tähtaegselt.

4. Vastustaja seisukoht kaebusele saabus kohtusse 04.03.2024. Vastustaja leiab, et kaebus

on esitatud kaebetähtaega ületades ja menetlus tuleb lõpetada. Vastustaja põhjendab oma

seisukohta alljärgmiselt.

4.1. Maa-amet tuvastas, et vaie ei ole esitatud HMS-i §-s 75 nõutud tähtaja jooksul, s.o 30

päeva jooksul päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud

teada saama. Tulenevalt HMS-i §-st 77 võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS-i §-s

34 sätestatud tingimustel. HMS-i § 34 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel

või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud

mõjuval põhjusel.

4.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja ja menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud Maa-ametile ega kohtule ühtegi veenvat ja

4(8)

mõjuvat põhjust, mis õigustaks menetlustähtaja ennistamist. Ainus kaebaja põhjendus on

seotud küsimusega, millal X. X. haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

4.3. Maa-amet tugines vaide tagastamisel asjaolule, et haldusmenetluses oli kaebajal esindaja

ning

14.03.2023 kirjale (lisa 7, dtl 120-122) oli lisatud märge: „Küsimuste korral palun pöörduda X. X.

lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele esindajale.“

Kaebaja väidab, et korraldus ei ole õigesti menetlusosalisele kättetoimetatud, kuna lepinguline

esindaja ei ole menetlusosaline. Kaebaja hinnangul on Maa-amet tuginenud otsuse kättetoimetamisel

vastavalt HMS-i § 27 lõike 2 punktile 4, kuid vaide tagastamisel vastustaja sellele sättele viidanud ei

ole, mistõttu on selline oletus väär. Täiesti meelevaldne on ka oletus, et Maa-amet võis tugineda

rohkem kui viis aastat kehtetule HMS-i § 26 lõike 2 redaktsioonile. HMS-i § 25 lõige 1 sätestab, et

haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi

väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS-i § 25 lõike 21 kohaselt võib dokumendi

kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument

loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline

on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku. Haldusorgan otsustab kättetoimetamise viisi

vastavalt HMS-i § 5 lõikele 1 kaalutlusõiguse kohaselt. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus 497 SE seletuskirja kohaselt on 01.02.2018 jõustunud seaduse muudatust selgitatud

järgmiselt: „Esindajale kättetoimetamise küsimuses on kohtupraktikas asutud seisukohale, et

menetlusveaga on tegemist juhul, kus koormav haldusakt on toimetatud kätte küll esindajale, ent mitte

adressaadile endale olukorras, kus menetlusosaline ei ole haldusmenetluses esitanud haldusorganile

selgesõnalist taotlust, et menetlusdokumendid edastataks ainult esindajale. Teisalt on asutud ka

vastupidisele seisukohale, et haldusorganil puudub igasugune vajadus toimetada haldusakti eraldi

kätte menetlusosalisele isiklikult, eriti kui tema esindajaks on advokaat. Ehkki on ilmne, et HMS-iga

kehtestatud regulatsiooni tuleb sisustada selliselt, et esindaja olemasolu korral piisab üldjuhul

dokumendi kättetoimetamisest üksnes esindajale (sõltumata seejuures kättetoimetamisviisist), siis

selguse huvides tuleks sätestada esindajale kättetoimetamise esindatava suhtes kehtivuse eeldus. Nii

on võimalik selgelt vältida väärarusaama, et muude kättetoimetamisviiside korral tuleb vältimatult

suhelda vaid menetlusosalise enda, mitte tema esindajaga.“

4.4. Kaebaja on oma 14.03.2023 kirjas selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik

informatsioon edastataks lepingulisele esindajale. Kaebaja lepinguline esindaja Janno

Perv tegutseb

Consigliori OÜ kaudu, mis on mh selgelt välja toodud ka 14.03.2023 allkirjastatud volikirjas.

Tegemist on sama volikirjaga, mis on esindamise aluseks käesolevas kohtumenetluses. Seega on

selge, et poolte vahel on esindus endiselt kehtiv, s.o alates 14.03.2023 kuni käesoleva ajani. HMS-i §

27 lõike 2 punkti 3 alusel loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui

dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vastustajal ei olnud

mitte mingisugust alust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud haldusakti kätte tema äriregistris

registreeritud aadressil, mille kaudu toimus suhtlus kogu haldusmenetluse käigus. Lisaks, vaatamata

asjaolule, et Maa-amet ei tagastanud vaiet HMS-i § 27 lõike 2 punktile 4 tuginedes, mis sätestab

dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded mh advokaadile, on ilmselge, et kaebaja esindaja on

õigusalaseid teadmisi omav isik, kes osutab eelduslikult igapäevaselt õigusteenust Consigliori OÜ

kaudu. Seega pidi kaebaja esindaja saama aru, et haldusakti kättetoimetamisest hakkavad kulgema

menetlustähtajad. Haldusorgan ei vastuta esindusega kaasnevate tsiviilõiguslike suhete eest ega nende

ebakvaliteetse täitmise eest.

4.5. Kaebaja on Maa-ametile mh ette heitnud korralduse kättetoimetamist N. P.le, arvates ekslikult, et

tegemist on haldusakti kättetoimetamisega valele adressaadile või X. X.le. Ka see järeldus on väär.

5(8)

X. X. sai Xxxxxxx tn 3 kinnisasja omanikuks 19.04.1999, mil tehti kinnistusraamatusse kanne tema

omandiõiguse kohta. Maa-amet tuvastas haldusmenetluse käigus, et X. X. on omandanud kinnistu

ostueesõigusega erastamise teel [18.12.1998 maa ostumüügileping ja asjaõigusleping (lisa 8 - lk 12-

13), dtl 129-149] ning on rahvastikuregistri andmetel alates 21.12.1996 abielus N. P.ga.

Abieluvararegistris kanded puuduvad. Seega on teadaoleva info kohaselt Xxxxxxx tn 3 kinnistu X.

X. ja N. P. ühisvara, vaatamata asjaolule, et kinnistusraamatus on omanikuna märgitud üksnes

kaebaja. Kuna haldusakt puudutas ka kaebaja abikaasa õigusi, siis toimetati haldusakt kätte ka temale.

N. P. ei ole haldusakti vaidlustanud ja seega ei saa lähtuda kaebetähtaja arvutamisel ajast, mil tema

haldusakti kätte sai. 4.6. Märgime täiendavalt, et posti teel kättetoimetamise eelistamist ei peeta

kaasaaegses ja digitaalselt arenenud riigis kaugeltki enam eelistatuimaks dokumentide

kättetoimetamise viisiks. See väljendub sõnaselgelt eelviidatud haldusmenetluse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 SE seletuskirjas ning ka praktikas peetakse järjest

elementaarsemaks, et riik suhtleb kodanikega elektrooniliste kanalite kaudu, kui see on võimalik.

Posti teel dokumentide kättetoimetamine on alternatiiv juhuks, kui elektrooniline kättetoimetamine

ei ole mingil põhjusel võimalik.

4.7. HKMS-i § 152 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS-i § 124 lõikele 2, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui nõude

esitamise tähtaeg on möödas juba vabatahtlikus kohtueelses menetluses vastustaja poole pöördudes,

on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtueelse menetluse järel kohtusse pöördumise

30päevane tähtaeg ei kohaldu. Maa-amet on seisukohal, et käesoleva haldusasja menetlus tuleb

HKMSi § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel lõpetada, kuna kaebaja ei ole esitanud vaiet

seaduses sätestatud tähtaega järgides ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses,

kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS §

124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja

rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et

kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.

6. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled ei vaidle

käesoleval juhul selle üle, et viidatud sätet on järgitud.

7. Küll aga selgitab kohus, et juhul kui isik läbis enne kohtumenetlust kohtueelse menetluse, siis

tuleb kohtul ka kontrollida, kas see on algatatud kaebetähtaega järgides. Kaebus on seejuures lubatav

juhul, kui vaie on tagastatud õigusvastaselt. Kui vaie on tagastatud kaebetähtaja rikkumise tõttu

õiguspäraselt, tuleb kohtumenetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.

7.1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas vastustajale 15.12.2023

kirjaliku vaide Maa-ameti 02.11.2023 korraldusele nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx tn

1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“ (vaie

registreeriti 18.12.2023). Samas vaidlevad pooled selle üle, millisest kuupäevast hakkas

kulgema vaide esitamise tähtaeg.

Kaebuse esitaja leiab, et vaie on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud 02.11.2023

korralduse tähitud kirjaga (mis oli adresseeritud N. P.le) kätte 16.11.2023 (dtl 44).

6(8)

Vastustaja seevastu leiab, et kuivõrd kaebaja on oma 14.03.2023 kirjas (dtl 120-122) selgelt

väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale (vt dtl

122 viimane lõik), siis hakkas kaebetähtaeg kulgema arvates vaidlustatud korralduse lepingulisele

esindajale kätte toimetamisest ehk alates 03.11.2023, kui Maa-amet edastas e-kirjaga Janno Pervile,

kui X. X. volitatud esindajale vaidlusaluse korralduse (dtl 179).

7.2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb

esitada

30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja edastas vaidlustatud korralduse e-kirjaga

kaebaja volitatud esindajale 03.11.2023 e-posti aadressile info@consigliori.ee (dtl 179). Asjas on

tõendamist leidnud ka see, et viidatud e-posti aadress on OÜ Consigliori (registrikood 10710949),

mille kaudu tegutseb kaebaja volitatud esindaja Äriregistrisse märgitud e-posti aadressiks (vt

Äriregister www.rik.ee ).

Vaidlust ei ole ka selles, et 14.03.2023 on kaebuse esitaja andnud volituse enda esindamiseks (vt dtl

127-128). Samuti on kaebaja edastanud 14.03.2023 vastustajale kirja, kus on selgelt väljendanud tahet

ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale (dtl 120-122).

7.2.1. Küll aga vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas sellega on kaebajale korraldus teatavaks tehtud

olukorras, kus kaebaja väidab, et korraldus tuli edastada talle kui menetlusosalisele isiklikult.

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vastustaja on rikkunud HMS § 25 - 27

sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vaidlustatud

korraldus tuli kätte toimetada kaebuse esitajale isiklikult olukorras, kus kaebajal oli haldusmenetluses

volitatud esindaja. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et haldusmenetluses oli kaebajal esindaja

ning 14.03.2023 kirjale (dtl 120-122, vt kirja viimane lõik) oli lisatud märge: „Küsimuste korral palun

pöörduda X. X. lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele

esindajale.“ Lisaks nähtub kohtule, et samale kirjale oli lisatud 14.03.2023 aastal allkirjastatud

volikiri (dtl 127-128), millega X. X. volitab Janno Pervi kui OÜ Consigliori, juhatuse liiget ennast

esindama.

Kaebuse esitaja lepinguline esindaja selgitus, et tema poolt sellise palve edastamise soov oli ajendatud

sellest, et menetlusosaline (kaebuse esitaja) ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad

menetlusdokumendid samaaegselt kätte (vähendades sellega info liikumise ajakulu) on ilmselgelt

tagantjärele otsitud ja põhjendamatu. Kaebaja lepingulisele esindajale kui õigusteadmistega isikule

pidid 14.03.2023 kirja ja volikirja esitamisega kaasnevad õigused ja kohustused teada olema. HMS §

25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide

vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide

vastuvõtmiseks

määratud

isikule

ning

dokument

loetakse

ka

menetlusosalisele

kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest

neist ühele.

Arvestades, et vaidlus puudub selles, et kaebajal oli alates 14.03.2023 haldusmenetluses volitatud

esindaja ning kaebaja on avaldanud lisaks ka ise soovi, et menetlusdokumendid toimetataks kätte

esindajale, siis on vastustaja õiguspärast toimetanud oma 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430

kätte kaebaja esindajale edastades selle tema äriregistrisse kantud e-posti aadressile (dtl 179).

7(8)

7.2.2. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, et juhul kui korraldus edastati esindajale õiguspäraselt, siis

kas antud juhul on täidetud dokumendi kättetoimetatuks tegemise nõuded olukorras, kus puudub

vastav kinnitus või infosüsteemi teade e-kirja kättesaamise kohta esindaja poolt.

HMS § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument

kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise

elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel

või põhjendatud juhul üksnes e-tempel.

Sama paragrahvi lg 2 koheselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse

kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi

avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi

kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori,

notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või

nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Kohus leiab, et Maa-amet on tõendanud oma 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 edastamist

03.11.2023 kaebaja volitatud esindaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile (vt dtl 179), mistõttu tuli

HMS § 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama

03.11.2023 arvates ja vaide esitamise viimane päev oli 05.12.2023 (kuivõrd 03.12.2023 oli laupäev).

Seega on Maa-amet tagastanud kaebuse esitaja vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt (vt vaide

tagastamise otsus dtl 41-43). Kohus selgitab, et HMS § 27 lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks

lugemine ei eelda ka menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on

ka kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema esindaja ei

oleks temale edastatud korraldust kätte saanud.

Mis puudutab kaebaja viidet vaidlustatud korralduse edastamisest kaebaja abikaasale tähitud kirjaga,

siis selles osas on Maa-amet omapoolsed seisukohad esitanud ning kohus ei pea vajalikuks neid

korrata märkides üksnes, et N. P.le korralduse edastamisega seotud asjaolud ei oma käesoleva

kaebetähtaja lahendamise seisukohalt tähtsust ülal toodud põhjustel.

7.3. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse

põhjendused on samad, miks kaebaja on leidnud, et vaie ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Muid

ennistamise aluseks olevaid põhjendusi ei ole kohtule esitatud.

HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14

päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal

ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

8(8)

Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS

§st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte

ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse

esitaja ei ole välja toonud ühtegi sellist objektiivset takistust ega esitanud kohtule selliseid mõjuvaid

põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ülejäänud väidete osas avaldas kohus

omapoolse seisukoha juba ülal. Muid põhjuseid kaebaja seoses kaebetähtaja ennistamise taotlusega

kohtule esitanud ei ole.

Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

8. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv summas 20 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et

riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.

9. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse.

Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).

Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (kuigi esitas kohtule taotluse

menetluse lõpetamiseks). Samas arvestades, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on

vaidlusega, mis ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja

mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Käesolevas asjas on vaidlustatud Maa-ameti

korraldust „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha

määramisest“ Piiripunktide asukoha määramine kuulub Maa-ameti põhiülesannete hulka. Sellest

tulenevalt ei saaks vastustaja menetluskulusid kaebajalt ka välja mõista isegi juhul kui need kohtule

oleks esitatud. Kolmandad isiku ei ole kohtule ühtegi seisukohta esitanud, seega ei saa neil ka

menetluskulusid olla tekkinud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud

digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega