2-22-6251/128 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6251

Kohtuasi

X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

või

otsustusõiguse

saamiseks

ja

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks või otsustusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Avaldaja

II

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-

Getsu

Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Kardo Karon

Puudutatud isik II Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja ML

Puudutatud isik III Tallinna linn (Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja MP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X 21.11.2023 määruskaebusele lisatud tõend (X ja Y

e-kirjavahetus ajavahemikul 09.10.2023–25.10.2023), Y 05.12.2023 seisukohale

lisatud tõend (X ja Y e-kirjavahetus ajavahemikul 02.12.2023–03.12.2023) ning X

28.02.2024 seisukohale lisatud tõend (väljavõte X ja Y mobiilisõnumitest).

2-22-6251

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata Y 04.03.2024 seisukohale lisatud dokumendid

(23.01.2024 ja 14.02.2024 kirjalikud pöördumised kohalike omavalitsuste poole).

3. Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2023 määrusega kehtestatud suhtlemise kord

(resolutsiooni punkt 2) ja määrata uus suhtlemise kord tervikresolutsioonis toodud

kujul. Muus vaidlustatud osas jätta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus muutmata.

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta rahuldamata X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks C elukoha ja lasteaia

määramise küsimustes.

5.2. Rahuldada X (isa) avaldus Cga (laps) suhtlemise korra määramiseks ja

määrata isa suhtlemise kord lapsega kuni lapse kooliminekuni järgmiselt:

5.2.1. Laps viibib isaga paarisarvuga nädala kolmapäeval kella 17-st kuni

paarisarvuga nädala pühapäeval kella 17-ni.

5.2.2. Nädalal, mille nädalavahetusel laps isaga ei viibi, on isal võimalik lapsega

kohtuda nädala sees vähemalt ühel päeval, teavitades kohtumisest Yt

(ema) ette vähemalt kolm päeva.

5.2.3. Jõulude ajal viibib laps paaritu arvuga aastatel 23. detsembril kella 11-st

kuni 25. detsembril kella 11-ni ema juures ning 25. detsembril kella 11-st

kuni 27. detsembril kella 11-ni isa juures ning paarisarvuga aastatel

vastupidi.

5.2.4. Aastavahetusel viibib laps paaritu arvuga aastatel 30. detsembril kella

11-st kuni 1. jaanuaril kella 17-ni isa juures ja paarisarvuga aastatel ema

juures.

5.2.5. Paaritu arvuga aastatel viibib laps suurel reedel alates kella 11-st kuni

esimese ülestõusmispüha kella 17-ni ema juures ning paarisarvuga

aastatel isa juures. Kui suur reede ja ülestõusmispüha langevad

paarisarvuga nädalavahetusele (s.o isa nädalavahetusele), asendatakse

isa ja lapse ära jäänud kokkusaamine suure reede ja esimese

ülestõusmispüha nädalale järgneval nädalal alates kolmapäeval kella

17-st kuni pühapäeval kella 17-ni toimuva kokkusaamisega.

5.2.6. Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella

17-st kuni pühapäeval kella 17-ni) veedab laps isaga, emadepäeva

(maikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella 17-st kuni

pühapäeval kella 17-ni) veedab laps emaga.

5.2.7. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps suhtlemise korra

järgselt ei viibi, õigus lapsega kohtuda vähemalt kaks tundi. Vanem

teatab kohtumise aja soovist teisele vanemale vähemalt viis päeva ette.

5.2.8. Suvekuudel (juulis ja augustis) viibib laps paarisnädala pühapäeval kella

17-st kuni paaritu nädala pühapäeval kella 17-ni isaga ja paaritu nädala

pühapäeval kella 17-st kuni paarisnädala pühapäeval kella 17-ni emaga.

5.2.9. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab teise vanema võimaluse lapsega

suhelda (telefoni või muu kommunikatsioonivahendi teel) teisipäeviti ja

neljapäeviti kella 18-st kuni kella 20-ni.

5.2.10. Ühe vanema juurest teise juurde minemisel transpordib last vanem, kelle

juures laps järgnevalt viibib.

5.2.11. Vanemate omavaheline suhtlus toimub mobiilisõnumite teel.

5.2.12. Lapsega kohtumise ära jäämisest (nt tööreisi, lapse või vanema raske

haigestumise tõttu) teatab vanem teisele vanemale viivitamatult.

2-22-6251

5.3. Jätta Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata.

5.4. Rahuldada Y alternatiivne avaldus otsustusõiguse saamiseks C elukoha ja

lasteaia määramise küsimustes ning anda Yle otsustusõigus C elukoha ja

lasteaia määramise küsimustes.

6. Tühistada alates käesoleva määruse jõustumisest Harju Maakohtu 15.11.2022

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega määrati kuni siinses asjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni X ja C suhtlemise kord.

7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (isa) esitas 27.04.2022 maakohtule avalduse isa ja Y (ema) ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks C (laps) suhtes lapse viibimiskoha määramise osas ja selles osas

ainuhooldusõiguse saamiseks, lapse lasteaia määramise küsimuses otsustusõiguse saamiseks ja

lapsega suhtlemise korra määramiseks. Koos avaldusega esitas isa esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse.

1.1. Avalduse kohaselt on isal ja emal ühine laps, kelle esimesel eluaastal elas pere Tartus.

03.04.2022 lahkus ema koos lapsega kodust ja läks Tallinnasse oma vanemate juurde. Ema ei

naasnud koju ja takistas isal lapsega suhtlemist. Alates 03.04.2022 kuni avalduse esitamiseni

nägi isa last vaid korra: Tallinnas, lapse ema vanemate elukoha lähedal asuval mänguväljakul,

kus viibisid ka lapse ema vanemad, kes olid isa suhtes vaenulikud ja agressiivsed. Ema ütles,

et ta hakkab lapsega elama Tallinnas ja laps hakkab Tallinnas lasteaias käima ning nõudis, et

isa annaks nõusoleku lapse elukoha registreeringu muutmiseks. Isa ei ole nõus, et laps hakkab

elama ja lasteaias käima Tallinnas. Isa leiab, et lapse elukohaks peaks jääma tema senine

elukoht Tartus ning laps peaks hakkama Tartus lasteaias käima.

1.2. Isa palus määrata vanemate ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib iga paarisarvuga

nädala pühapäeval kella 17-st kuni paaritu arvuga nädala pühapäeval kella 17-ni isa juures ja

iga paaritu arvuga nädala pühapäeval kella 17-st kuni paarisarvuga nädala pühapäeval kella

17-ni ema juures. Isa palus määrata ka suhtlemise korra erisused pühade ja tähtpäevade ajaks.

2. Ema esitas 30.05.2022 maakohtule avalduse ema ja isa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

lapse suhtes lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise osas ning selles osas ainuhooldusõiguse

saamiseks või otsustusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise küsimuses.

Koos avaldusega esitas ema esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.

2-22-6251

Avalduse kohaselt tuleb ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel anda emale, et tagada

lapsele psüühiliselt stabiilne keskkond. Isa agressiivne suhtumine emasse ja lapsesse avaldab

lapsele kahjulikku mõju ning lapse kooselu isaga ei ole lapse huvides.

3. Vastuses isa avaldusele leidis ema, et isa taotletav suhtlemise kord ei arvesta muutunud

asjaoludega (näiteks lapse lastehoidu minek). Ema oli sunnitud lapsega Tartust ja isa juurest

lahkuma, sest kooselu oli muutunud väljakannatamatuks. Isa käitumine oli ettearvamatu ja

agressiivne. Isa kasutas ema ja lapse suhtes psüühilist vägivalda. Isal on diagnoositud

depressioon. Ema leiab, et isa ei pruugi olla võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama.

Ema ei takista isal lapsega suhtlemist, kuid kohtumised võiksid esialgu toimuda lastetoas

lastekaitse spetsialisti juuresolekul.

4. Vastuses ema avaldusele leidis isa, et ema avalduses on esitatud alusetuid, isa halvustavaid

väiteid. Isa on korduvalt teinud emale ettepanekuid lahendada erimeelsused rahumeelselt ja

pakkunud selleks võimalusi kokkusaamiste või pereteraapia näol, samuti korduvalt avaldanud

soovi lapsega kohtuda. Ema on keeldunud isaga koostööd tegemast ning on andnud isale lapse

kohta informatsiooni ainult minimaalselt. Isal on diagnoositud depressioon, kuid see ei ole

takistanud ega takista tal lapse eest hoolitseda. Ema suhtumine isasse on halvustav ning ta ei

soovi isa võrdse vanemana aktsepteerida. Lapse huvides ei ole hooldusõiguse andmine

vanemale, kes rikub lapse ja teise vanema õigusi ja huve. Ema kasutas kodust lahkumiseks

aega, kus isa osales võistlustel, ning isa ta enda ja lapse lahkumisest ei teavitanud. Ema on

lahendanud vanemate vahelise vaidluse n-ö jõuga.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ei ole alust, kuid vanemad võiksid läbida perelepitusteenuse ning perelepitaja

vahendusel kokku leppida lapse jaoks olulistes elukorralduslikes ja hooldusõiguslikes

küsimustes. Isa taotletud suhtlemise kord ei vasta sellisel kujul lapse huvidele, kuid isa ja lapse

kohtumised peaksid hakkama toimuma järk-järgult, et lapsel oleks võimalik taas isaga harjuda.

6. Tartu

linn

(Tartu

Linnavalitsuse

kaudu)

leidis,

et

vanemad

tuleks

suunata

perelepitusteenusele, et toetada vanemate kokkuleppele jõudmist. Eestkosteasutus toetas isa

avaldust määrata isa ja lapse suhtlemise kord menetluse ajaks selliselt, et isa ja laps saaksid iga

nädal päevasel ajal Tallinnas kohtuda.

7. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanemate ühist hooldusõigust ei

tuleks lõpetada ning vajadusel tuleks pigem anda ühele vanemale konkreetses küsimuses

otsustusõigus. Esindaja leidis, et lapse põhielukoht peaks jääma ema juurde ning vaja oleks

määrata isa ja lapse suhtlemise kord.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine

8. Maakohus jättis 13.06.2022 määrusega vanemate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset omal algatusel, määrates isa ja lapse suhtlemise korra

menetluse ajaks selliselt, et isal on õigus lapsega kohtuda igal nädalal kahel tööpäeval kestusega

kaks tundi Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul.

9. Ema ja isa esitasid 19.10.2022 ja 31.10.2022 maakohtule uued esialgse õiguskaitse taotlused.

Maakohus tegi 05.11.2022 määruse, millega rahuldas vanemate esialgse õiguskaitse taotlused

osaliselt. Maakohus andis emale ühekordse otsustusõiguse lapse elukoha registreeringu

muutmiseks rahvastikuregistris ja määras suhtlemise korra selliselt, et isa ja laps kohtuvad

Tallinnas iga nädala teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 10–19. Isa esitas maakohtu määruse

peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles

2-22-6251

maakohus andis emale otsustusõiguse lapse elukoha registreeringu muutmiseks. Suhtlemise

korra määramise osas jäi maakohtu 05.11.2022 määrus muutmata ning määrus on selles osas

jõustunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus tegi 06.11.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis ema ja isa

avaldused vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, rahuldas

osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks ja rahuldas ema alternatiivse

avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes. Maakohus

määras isa ja lapse suhtlemise korra kuni lapse kooliminekuni selliselt, et laps viibib isaga iga

paarisnädala nädalavahetusel alates neljapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni ning

nädalal, mille nädalavahetusel laps isaga ei viibi, on isal võimalik lapsega kohtuda nädala sees

vähemalt ühel päeval. Lisaks määras maakohus suhtlemise korra erisused riigipühade,

tähtpäevade ja suvekuude ajaks. Maakohus andis emale otsustusõiguse lapse elukoha ja lasteaia

määramise küsimustes.

11. Maakohus lähtus vaidlustatud määruse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1,

mille järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene

teisiti. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning

tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 otsustab lapse igapäevaelu küsimusi vanem, kelle juures laps

viibib. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes

ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses

mõlema vanema ühine hooldusõigus. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust

eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole

kooskõlas lapse huvidega. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud. Kuigi vanemate vahel puudub praegusel ajal usaldus ja koostöövalmidus,

on mõlemad vanemad valmis lapse eest hoolitsema. Lapse huvides on eelduslikult see, et lapse

elu korraldavad ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Peamine vaidlusküsimus,

milles vanemad ei ole suutelised kokkuleppele jõudma, on see, kus peaks olema lapse elukoht

ning kus peaks laps lasteaias käima. Et osundatud küsimus oleks võimalik lahendada, andis

maakohus otsustusõiguse lapse elukoha ja lasteaia valikul emale. Otsustusõigust emale andes

lähtus maakohus lapse praegusest elukorraldusest (st sellest, et laps elab praegusel ajal ema

juures). Muus osas säilis vanemate ühine hooldusõigus.

13. Kuna lapse elukohaks jääb tema praegune elukoht ema juures, määras maakohus isa ja lapse

suhtlemise korra. Maakohus ei rahuldanud isa taotlust määrata võrdsel ajajaotusel põhinev

suhtlemise kord, mille puhul laps veedaks võrdse aja nii isa kui ka ema juures; samuti

ei rahuldanud maakohus ema taotlust määrata n-ö astmeline suhtlemise kord. Maakohtu

hinnangul on lapse huvides selline suhtlemise kord, kus laps veedab isaga igal teisel nädalal

pikad nädalavahetused (neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni) ning suvekuudel (juulis ja

augustis) on kummagi vanema juures veedetav aeg võrdne. Vanemate soove ja huve ning

vanemate võrdsuse põhimõtet piirab siinsel juhul vajadus lähtuda lapse huvidest. Olenemata

sellest, et lapse elukoht saab olema ema juures, on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga (PKS § 143 lg 1). PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi peab vanem hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

2-22-6251

Määruskaebus

14. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega anda isale otsustusõigus lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes ning määrata

vanemate ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib isa juures kas võrdselt emaga või

rohkem, kui vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise korra järgi.

14.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud määruses piisavalt

põhjendanud, miks on õige anda lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes otsustusõigus

emale, ning miks ei saa suhtlemise kord olla selline, kus laps viibib isa juures vähemalt sama

palju aega kui ema juures. Isa on toonud esile põhjused, miks oleks lapse huvides lapse elukoha

ja lasteaia määramisel otsustusõiguse andmine isale. Muu hulgas osundas isa emapoolsetele

hooldusõiguse rikkumistele, isa ja lapse suhtlemise takistamisele ning nende suhte

kahjustamisele ja lapse kohta informatsiooni mitteandmisele. Samuti esitas isa maakohtule

dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad, et ema ei ole vastanud isa päringutele lapse kohta; et

ema käis lapsega välisreisil ilma, et oleks reisi isaga kooskõlastanud; ning et ema pani lapse

ainuisikulise otsuse alusel lastehoidu. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses käsitlenud isa

väiteid, analüüsinud esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks kohus neid ei arvestanud.

14.2. Samuti ei ole vaidlustatud määruses põhjendatud, miks maakohus ei arvestanud lapse riigi

õigusabi korras määratud esindaja seisukohta lapse elukoha ja lasteaia valiku otsustusõiguse ja

suhtlemise korra kohta. Esindaja avaldas 22.08.2023 ärakuulamisel ja 08.09.2023 maakohtule

esitatud seisukohas, et kui kohus ei pea võimalikuks kohaldada võrdsel ajajaotusel põhinevat

suhtlemise korda, peaks laps jääma elama isa juurde. Lapse esindaja leidis, et isa väärtustab

lapse ja ema suhet oluliselt rohkem, kui ema väärtustab isa suhet lapsega. Arvestades et lapsel

on hea suhe mõlema vanemaga, on lapse huvides olla vanemaga, kelle juures elades on paremini

tagatud ka lahuselava vanema väärtustamine ja toetus lahuselava vanemaga suhtlemisel.

14.3. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks lapse elukoha ja lasteaia valiku

otsustusõiguse emale või isale andmise kohta otsustuse tegemisel lähtunud lapse tegelikest

huvidest. Otsustusõiguse andmist emale põhjendas maakohus vaid üldsõnalise viitega lapse

praegusele elukorraldusele. Isa leiab, et lapse praegune elukorraldus ei ole lapse huvides.

Samale seisukohale asus ka lapse esindaja, leides, et lapse huvides oleks asuda elama isa juurde,

sest selliselt oleks lapse suhe mõlema vanemaga paremini tagatud. Otsustusõiguse küsimust

lahendades tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse

huvidest lähtudes otsustada. Ema tegevus näitab, et ta ei erista enda huve lapse omadest ega

suuda ja soovi lapsesse puutuvaid küsimusi lapse huvidest lähtuvalt otsustada. Kui laps elaks

isa juures, oleks mõlemal vanemal võimalik osaleda lapsesse puutuvate otsuste tegemisel

(v.a lapse elukoha ja lasteaia määramine) ning lapsel on võimalik säilitada lähedane suhe

mõlema vanemaga. Isa mõistab, et lapse parimate huvides on see, et ta saab mõlema vanemaga

koos olla.

14.4. Ema rikkus vanemate ühist hooldusõigust, kui kolis lapsega isa teavitamata Tallinnasse

elama. Ema jätkab ka praegusel ajal ühise hooldusõiguse rikkumist, otsustades ainuisikuliselt

lapsesse puutuvaid asju, mida peaksid otsustama vanemad ühiselt. Maakohus on jätnud

emapoolsed ühise hooldusõiguse rikkumised tähelepanuta. See annab emale kinnitust, et isa

õiguste rikkumisele negatiivseid tagajärgi ei järgne. Maakohus on andnud emale otsustusõiguse

lapse elukoha valikul, lähtudes lapse praegusest elukorraldusest, mille ema saavutas ühise

hooldusõiguse rikkumisega.

14.5. Ema on takistanud lapse ja isa suhtlust ning kahjustanud lapse suhet isaga. Pärast seda,

kui ema lahkus koos lapsega Tallinnasse, on ema tegutsenud selliselt, et isa saaks lapsega

võimalikult vähe koos olla ja suhelda. Ema seisukohtadest ja käitumisest nähtub üheselt, et ema

2-22-6251

ei mõista, et lapse huvides on see, et ta saaks mõlema vanemaga koos olla ning et tal oleks

mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe. Samuti on ema rikkunud kohustust anda isale lapse

kohta teavet. Ema ei vasta lapse käekäigu kohta esitatud küsimustele või annab neile

formaalseid vastuseid, mis ei anna isale lapse kohta sisulist informatsiooni. Vastustest, mida

ema isale annab, nähtub, et ema suhtumine isasse on vaenulik. Samuti nähtub ema vastustest,

et ema hinnangul ei ole isal vajadust lapsesse puutuvaid asju teada ega õigust emalt lapse kohta

informatsiooni küsida.

14.6. Eeltoodust tulenevalt leiab isa, et maakohtu määratud suhtlemise kord ei lähtu lapse

huvidest. Lapse huvides oleks viibida peamiselt isa juures ja käia isa elukohajärgses lasteaias.

14.7. Juhul, kui ringkonnakohus peaks vaatamata eeltoodule asuma seisukohale, et lapse

huvides ei ole elada isa juures, peaks isa hinnangul määrama sellise suhtlemise korra, mille

järgi laps viibib vanemate juures võrdse ajajaotuse alusel. Mõlemad vanemad peaksid saama

hooldusõigust teostada võimalikult võrdselt ja ei ole õige, et üks vanem peaks jääma

n-ö pühapäevavanemaks. Siinsel juhul oleks kohane tänapäeval mitmetes riikides levinud

vahetusmudeli rakendamine, kus lapse elukoht on vanemate lahkumineku järel võrdse aja

kummagi vanema juures. See aitaks vältida vanema ja lapse võõrandumist.

14.8. Ka siis, kui lapse peamine elukoht jääb ema juurde, peaksid lapse ja isa üle nädala

toimuvad kokkusaamised olema maakohtu määratust pikemad. Isa leiab, et laps võiks tema

juures viibida üle nädala kolmapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Arvestades seda,

et ühe vanema juurest teise juurde minemine eeldab Tallinna ja Tartu vahel sõitmist, jääks

sellise suhtlemise korra puhul ühe vanema juurest teise vanema juurde sõitude vahele pikem

aeg, kus laps saab rahulikult ühes kohas olla.

14.9. Isa on seisukohal, et maakohtu määratud suhtlemise korra punkte, mis puudutavad lapse

viibimist vanemate juures jõulude ajal, aastavahetusel ja ülestõusmispühal, tuleks muuta ja

täpsustada lapse üleandmise aegade osas. Aastavahetuse ja ülestõusmispüha osas märkis isa, et

kuna vanemad ei ela lähestikku, võiks lapse sõitude vähendamiseks laps olla ühe vanema juures

pikemalt. Aastavahetusel võiks laps olla ühe vanema juures alates 30. detsembri hommikust

kella 11-st kuni 1. jaanuari õhtuni kella 17-ni. Ülestõusmispühal võiks laps ühe vanema juures

olla alates suure reede hommikul kella 11-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Kuna laps viibiks ema

juures elades isa juures niigi vähe, siis juhul, kui suure reede ja esimese ülestõusmispüha

nädalavahetus, mille laps veedab emaga, langeb n-ö isa nädalavahetusele, tuleks isa ja lapse ära

jäänud kokkusaamine asendada selliselt, et suure reede ja esimese ülestõusmispüha

nädalavahetusel ära jäänud isa ja lapse kokkusaamine toimub nädal hiljem kolmapäeval kella

17-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Jõulude ajal võiks laps olla paaritu arvuga aastatel

23. detsembril kella 11-st kuni 25. detsembril kella 11-ni ema juures ning 25. detsembril kella

11-st kuni 27. detsembril kella 11-ni isa juures (ning paarisarvuga aastatel vastupidi). Sellisel

juhul saab laps igal aastal mõlema vanemaga jõule veeta. Samas ei pea laps ühe vanema juurest

teise juurde minemiseks iga päev sõitma.

14.10. Maakohus määras, et isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga ka

juhul, kui laps viibib suhtlemise korra järgi teise vanema juures. Isa leiab, et arvestades seda, et

isa elab Tartus ja ema Tallinnas, ei ole lapse viimine vanema juurde üksnes sünnipäeva päevaks

lapse huvides. See tähendaks lapsele ühel päeval edasi-tagasi sõitmist Tallinna ja Tartu vahel

2-22-6251

ning ka vanem, kellel on sünnipäev, peaks olulise osa oma sünnipäevast sõites veetma. Seetõttu

leiab isa, et lapse viibimist vanemate juures nende sünnipäevadel ei peaks reguleerima.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

15. Ema 05.12.2023 seisukoha järgi tuleb määruskaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud

määrus on ema hinnangul põhjendatud ning lapse huvidele vastav. Ema ei nõustu isa

määruskaebuses esitatud väidetega, et ema on takistanud isa ja lapse suhtlemist või jätnud isale

andmata informatsiooni lapse kohta. Lapsega Tallinnasse kolimine oli põhjendatud, kuna isa

juures elades kannatasid nii ema kui ka laps vaimse vägivalla all. Ema ei nõustu isa

määruskaebusega ka selles osas, et lapse huvides oleks selline kord, kus laps viibiks kummagi

vanema juures võrdse aja. Ema leiab, et lapsel on vaja tajuda, kus on tema kodu, mitte pidevalt

kahe kodu vahet edasi-tagasi liikuda.

16. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 07.12.2023 seisukoha järgi oleks lapse

huvides isaga rohkem koos olla, kui vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise kord ette

näeb. Seega toetab lapse esindaja isa määruskaebust ning leiab, et kõik määruskaebuses

alternatiivselt taotletud suhtlemise korra muudatused oleksid rohkem lapse huvidega kooskõlas

kui vaidlustatud määrus. Lapse esindaja hinnangul ei ole ema lapse ja isa omavahelise

suhtlemise suhtes toetav. Lapse ema ei kaasa lapse isa piisavalt lapse ellu ja näeb lapse isal

lapse elus väga piiratud rolli. Lapse esindaja leiab, et isa ja lapse suhtlemise kord võiks olla kas

emaga võrdne või selline, kus põhielukoht on isa juures. Juhul, kui ringkonnakohus on

seisukohal, et see pole põhjendatud, peaks isa ja lapse vahelist suhtlust võimaldama suuremas

mahus.

17. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) märkis 11.12.2023 seisukohas, et lapse

heaolu spetsialist MR on olnud kaasatud ema ja isa e-kirjavahetusse ning on seega vanemate

vaheliste lahkhelidega kursis. Ema on kurtnud, et isa toob lapse tagasi alati 15–20-minutilise

hilinemisega ning jääb siis veel lapsega mängima, mitte ei anna last korrektselt üle. Isa on seda

põhjendanud oma igatsusega lapse järele, kuigi on lapsega terve päeva koos veetnud. Ema on

võtnud ainuisikuliselt vastu mõningaid lapsesse puutuvaid otsuseid (nt lapse eralastehoidu

panek). Samas on isa keeldunud lapse elukoha registreerimisest Tallinnasse, mistõttu ema ei

saanud last linnalasteaeda panna, ning ema soovib tööle minna. Vanemate puhul puudub

mõlemapoolselt heatahtlik koostöö ja usaldus. Isa lubadus, et kui laps elaks temaga, ei takistaks

ta ema ja lapse suhtlust, on hüpoteetiline. Esmalt peaks isa oma käitumist korrigeerima selliselt,

et laps saaks hetkel kehtiva suhtlemise korra alusel emale õigeks ajaks üle antud.

Eestkosteasutus on seisukohal, et võrreldes esialgse õiguskaitse korras ajutiselt kehtestatud

suhtlemise korraga peaks isa saama lapsega rohkem aega koos veeta. Vaidlustatud määrusega

ette nähtud suhtlemise kord on eestkosteasutuse hinnangul sobiv, mistõttu eestkosteasutus ei

toeta määruskaebuse rahuldamist.

18. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) märkis 20.12.2023 seisukohas, et eestkosteasutuse

hinnangul on vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise kord sobiv ning eestkosteasutus

isa määruskaebuse rahuldamist ei toeta.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-6251

Taotlus esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu muutmiseks

20. Isa esitas 16.02.2024 ringkonnakohtule taotluse maakohtu 05.11.2022 määrusega esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud abinõu (s.o menetluse ajaks määratud suhtlemise korra)

muutmiseks selliselt, et isa saaks hakata lapsega suhtlema vastavalt maakohtu 06.11.2023

määrusega kehtestatud suhtlemise korrale.

Taotluse põhjenduste kohaselt on maakohtu 05.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras

määratud suhtlemise kord võrreldes 06.11.2023 määrusega isa ja lapse koosolemise võimaluste

osas oluliselt piiravam ning ei ole isa ega lapse huvides. Lapse huvides oleks olla isaga koos

mitu päeva järjest ning ka mujal kui vaid Tallinnas, samuti saada tundma oma isapoolseid

vanavanemaid ja teisi sugulasi ning saada osa isapoolse suguvõsa tähtpäevadest (mille hetkel

kehtiv suhtlemise kord sisuliselt välistab). Kuna isa elab ja töötab Tartus, on kehtiv suhtlemise

kord isa jaoks ebamõistlikult koormav. Selleks, et lapsega vastavalt maakohtu 15.11.2022

määrusele kohtuda, on isa juba üle aasta iganädalaselt teisipäeviti, reedeti ja pühapäeviti

Tallinnasse sõitnud. Kokkusaamised lapsega toimuvad isa tuttava korteris, kuna isal ei ole

Tallinnas elukohta. Isa on oma töö korraldanud nii, et tal oleks võimalik igal nädalal kahel

tööpäeval Tallinnasse sõita.

Menetlusosaliste seisukohad taotluse kohta

21. Ema leidis 21.02.2024 vastuses isa taotlusele, et lapse elukorralduse muutmine enne isa

määruskaebuse kohta ringkonnakohtu lahendi tegemist ei oleks mõistlik, kuna see oleks lapsele

koormav ja segadusttekitav. Ema märkis, et ta ei ole isa ja lapse suhtlemist takistanud ega isa

ja lapse omavahelist suhet kahjustanud. Ema mõistab, et isal on õigus osaleda lapse

kasvatamisel, kuid suhtlemise korra täitmisel tuleks lähtuda eeskätt lapse huvidest. Kehtiv

suhtlemise kord hetkel toimib. Ema hinnangul oleks Tallinna ja Tartu vahet sõitmine lapsele

liialt koormav, kuna laps on väike. Samuti käib laps lasteaias ning kui isa soovib hakata last

neljapäeviti Tartusse viima, tähendaks see, et laps peaks neljapäeval ja reedel lasteaiast

puuduma (või alustama Tartusse sõitmist neljapäeva õhtul, mis oleks väsitav).

Samas märkis ema, et lapse suhtlemine isaga (ja eriti isaga koos elamine) ei ole lapse huvides,

sest peale seda, kui laps kohtub isaga, muutub laps agressiivseks. Olukorda raskendab see, et

isa toob alati lapse ema juurde tagasi hilinemisega. Isaga on raske konstruktiivselt suhelda ning

isa ei soovi emaga koostööd teha.

22. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.02.2024 seisukoha järgi oleks lapse

huvides isaga rohkem koos olla, sealhulgas regulaarselt isa juures ööbida. Kuna laps on hetkel

harjunud elama ema juures, oleks lapse huve arvestades mõistlik kehtestada üleminekuperiood,

selle asemel, et minna järsult üle uuele korrale, kus laps hakkab olema isaga neljapäevast

pühapäevani või veelgi pikemalt. Lapse esindaja leiab, et uus ajutine suhtlemise kord kuni

menetluses tehtava lahendi jõustumiseni võiks olla selline, et laps on isaga üle nädala kas reede

hilisest pealelõunast pühapäeva varajase õhtuni või laupäeva hommikust pühapäeva varajase

õhtuni.

23. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis 20.02.2024 seisukohas, et isa ja

lapse suhtlemise kord üldiselt toimib, mistõttu kehtiva suhtlemise korra muutmiseks enne isa

määruskaebust lahendava ringkonnakohtu lahendi tegemist ei ole vajadust. Tartu linn

(Tartu Linnavalitsuse kaudu) esitas ringkonnakohtule isa taotluse kohta seisukoha 22.02.2024,

pärast taotluse kohta seisukohtade esitamise tähtaja lõppu ja ringkonnakohtu määruse tegemist,

kuid leidis samuti, et kehtiva suhtlemise korra muutmiseks puudus vajadus.

2-22-6251

Ringkonnakohtu 22.02.2024 määrus

24. Ringkonnakohus tegi 22.02.2024 määruse, millega jättis isa taotluse esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud abinõu muutmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 05.11.2022 määrusega kehtestatud suhtlemise korra

muutmiseks esialgse õiguskaitse korras puudub vajadus, kuna isa ja lapse suhtlemise võimalus

on kehtiva suhtlemise korraga kuni siinses menetluses tehtava lahendi jõustumiseni tagatud. Isa

taotlusest ei nähtunud, et kehtiva ajutise suhtlemise korra täitmine oleks osutunud võimatuks

või et pärast maakohtu 05.11.2022 määruse jõustumist oleks asjaolud muul viisil oluliselt

muutunud. Samuti ei olnud ringkonnakohus veendunud, et lapse esindaja soovitatud

üleminekuperiood, kus laps saaks isaga üle nädala üheks või kaheks ööks Tartusse sõita, oleks

lapse huvides ja aitaks last suhtlemise korra peatseks muutumiseks hästi ette valmistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

25. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb maakohtu

määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata uus

suhtlemise kord. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

26. Avaldajad esitasid 21.11.2023, 05.12.2023 ja 28.02.2024 ringkonnakohtule uusi tõendeid

(väljavõtted avaldajate vahelisest e-kirjavahetusest ja mobiilisõnumitest), millega soovivad

tõendada avaldajate omavahelise lapsega seotud suhtluse ulatust ja iseloomu. Tõendid on

asjakohased. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde.

27. Ema esitas 04.03.2024 ringkonnakohtule koopiad oma 23.01.2024 ja 14.02.2024 kirjalikest

pöördumistest kohalike omavalitsuste poole, soovides nendega tõendada isa käitumis- ja

suhtlemisviisi, vanemate vahelisi erimeelsusi ning asjaolu, et ema on pöördunud

lastekaitsespetsialistide poole. Ringkonnakohus leiab, et vanemate suhtlemise kohta on asjas

juba piisavalt tõendeid esitatud (muu hulgas on valdav osa pöördumistes sisalduvast vanemate

e-kirjavahetusest juba kohtule tõenditena esitatud). Vanemate erimeelsuste olemasolu ei ole

asjas kahtluse all. Üksnes lastekaitsespetsialistide poole pöördumise fakt tõendamist ei vaja.

Seega ei ole ema 04.03.2024 seisukohale lisatud täiendavad dokumendid asja õigemaks

lahendamiseks vajalikud ning ringkonnakohus jätab need TsMS § 238 lg-st 1 juhindudes asja

materjalide juurde võtmata.

28. Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud andma lapse elukoha ja lasteaia määramise

küsimustes otsustusõiguse isale. Maakohus ei põhjendanud, miks maakohus ei võtnud arvesse

isa esile toodud asjaolusid, mis näitavad, et ema ei väärtusta isa ja lapse suhet ning on korduvalt

rikkunud vanemate ühist hooldusõigust. Otsustusõiguse andmist emale põhjendas maakohus

vaid üldsõnalise viitega lapse praegusele elukorraldusele, kuid üksnes lapse praegusest

elukorraldusest lähtumine on ebaõige: esiteks oleks lapse elukorraldus isa juures elades parem,

kuna isa väärtustab muu hulgas ka lapse suhet emaga ning seetõttu oleks lapse huvi mõlema

vanemaga lähedase suhte säilitamise vastu isa juures elades paremini tagatud; teiseks seetõttu,

et lapse praeguse elukorralduse on ema saavutanud isa õiguste rikkumise teel, viies lapse

Tallinnasse elama isa teavitamata – mis on käitumine, mida kohus ei tohiks aktsepteerida.

Ringkonnakohus vastab eelnevalt viidatud määruskaebuse seisukohtadele järgmist.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et ilma isa teavitamata lapsega teise linna

elama asudes rikkus ema isa õigust ühise hooldusõiguse teostamisele, mis ei ole lubatav.

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1) ning

hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt (PKS § 117). Vanemad peavad teostama ühist

2-22-6251

hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu

(PKS § 118 lg 1). Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad

nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt (PKS § 145 lg 1). Seega on vanematel kohustus ka

lahuselu korral teha lapse ühise hooldusõiguse teostamisel koostööd ning mõlemal vanemal on

kohustus austada teise vanema õigust ühiseks hooldusõiguse teostamiseks. Õige on ka isa väide,

et lapse huvides on selline elukorraldus, mis võimaldab lapsel säilitada lähedane suhe mõlema

vanemaga, ning üks olulistest kriteeriumidest, mida vanemate hooldusõiguse ja elukoha valiku

küsimuste lahendamisel tuleb arvestada, on vanema valmisolek tagada lapsele võimalus

mõlema vanemaga suhtlemiseks.

Eelnevale vaatamata leidis maakohus õigesti, et olukorras, kus laps on juba pikemat aega elanud

ema juures ja hakanud käima Tallinnas lastehoius, samuti arvestades, et peatselt tuleb lapsel

harjuda ka aja jagamisega ema ja isa vahel, oleks lapse huvides tema praeguse peamise elukoha

säilitamine ema juures. Maakohus lähtus määruse tegemisel lapse huvidest olukorras, milles

laps praegu on. Kuigi ema varasem käitumine (s.o lapse elukoha muutmine ilma isa

nõusolekuta) oli ebaõige, ei muuda see vajadust lähtuda lapse huvidest praegusel ajal.

Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus asjas esile toodud asjaolusid ja seisukohti

(sealhulgas vanemate vastastikuseid etteheiteid lapse huvide ja teise vanema huvide

kahjustamise kohta) ning esitatud tõendeid hinnates leidnud, et lapse elukoht võiks praegu jääda

samaks, kuid isale tuleb tagada võimalus lapsega võimalikult suurel määral koos olla.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelnimetatud järeldusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohtu määrus põhjendamata. Maakohtu määrusest nähtub, et ta on esitatud seisukohtade

ja tõendite pinnalt tuvastanud, milline on olnud vanemate käitumine ja milline on vanemate

omavaheline suhe. Maakohtu otsustus lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes

otsustusõiguse emale andmise kohta tuleneb kaalutlusest, et lapse huvides ei ole praegusel ajal

elukoha vahetamine.

29. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse ja lapse esindaja seisukohaga, et lapse huvides on

muu hulgas see, et vanem, kelle juures laps elab, tagab ka lahuselava vanema väärtustamise ja

lapse toetamise lahuselava vanemaga suhtlemisel. Asjaolust, et ema viis lapse isa teavitamata

Tallinnasse elama, samuti ema esitatud seisukohtadest nähtub, et ema ei ole isa suhtes

koostööaltilt meelestatud, ja jääb mulje, et ema pigem ei sooviks isa võrdse vanemana

aktsepteerida. Esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses märkis ema, et tema arvates ei

ole lapse suhtlemine isaga (ja eriti isaga koos elamine) lapse huvides, põhjendades oma

arvamust väitega, et pärast seda, kui laps kohtub isaga, muutub laps agressiivseks. Seega on

ema väljendanud, et kuigi ta ei ole takistanud isal lapsega kehtiva suhtlemise korra järgi

suhelda, on ta siiski isa ja lapse koosolemise vastu. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada,

et kuigi praegusel ajal on lapse elukoha küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale andmise

määramisel põhjendatud lähtuda eeskätt lapse vahetust huvist mitte vahetada lähitulevikus

elukohta, on vanemal seadusest tulenev kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

teise vanemaga (PKS § 143 lg 2). Vanemal, kelle juures laps elab, tuleb austada teise vanema

õigust lapse suhtes hooldusõiguse teostamiseks ja lapsega suhtlemiseks, samuti lapse huvi

omada head suhet mõlema vanemaga. Vanema valmisolek ja võimekus lapse osundatud huvi

tagada jääb üheks kaalutluseks vanemate hooldusõiguse, lapse elukoha üle otsustamise õiguse

ja kummagi vanema lapsega suhtlemise korra määramise küsimustes ka tulevikus.

30. Määruskaebuse kohaselt peaks juhul, kui otsustusõigus lapse elukoha valikul jääb emale,

laps viibima isa ja ema juures võrdse ajajaotuse alusel. Maakohus leidis, et võrdsel ajajaotusel

põhinev elukorraldus ei ole lapse huvides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

võrdse ajajaotuse alusel kordamööda ema juures Tallinnas ja isa juures Tartus viibimine oleks

lapse jaoks liiga koormav. Laps on väike (ringkonnakohtu määruse tegemise ajal 3-aastaseks

saav), ta on elanud ema juures Tallinnas ca kaks aastat ning on hiljuti hakanud käima lastehoius.

2-22-6251

Isa ja laps peaksid aga siiski saama koos olla nii palju kui võimalik, ilma et lapse elukorraldus

muutuks lapse jaoks liiga ebastabiilseks või väsitavaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et isa

määruskaebuse taotlus lapse isa juures viibimise aja suurendamiseks ühe päeva võrra on

põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse teise alternatiivse taotluse lapsega

koosveedetava aja suurendamiseks selliselt, et laps veedab isaga igal teisel nädalal pika

nädalavahetuse alates kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Selliselt jääb lapsel veidi

rohkem aega isa juures Tartus olemisega kohanemiseks ja ühisteks tegevusteks isaga, samuti

reisipäevast väljapuhkamiseks, enne kui tuleb tagasi Tallinnasse sõita.

31. Määruskaebuse taotlused maakohtu määrusega kehtestatud suhtlemise korra punktide

muutmiseks ja täpsustamiseks selles osas, mis puudutavad lapse viibimist vanemate juures

jõulude ajal, aastavahetusel ja ülestõusmispühal, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud isa taotlus mitte reguleerida lapse viibimist

ühe või teise vanema juures vanemate sünnipäevadel. Ema ega teised menetlusosalised ei ole

osundatud suhtlemise korra punktide muutmise taotlusele vastuväiteid esindanud.

Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse taotlused suhtlemise korra muutmiseks ja

täpsustamiseks jõulude, aastavahetuse, ülestõusmispüha ja vanemate sünnipäevade osas.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isa määruskaebuse osaliselt ja muudab

maakohtu määrusega kehtestatud isa ja lapse suhtlemise korda, määrates isa ja lapse suhtlemise

korra kohtumääruse tervikresolutsiooni p-s 5.2 märgitud viisil.

33. TsMS § 386 lg 2 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui

hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Säte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477¹ lg 2 teine lause). TsMS § 442

lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Säte kohaldub ka kohtumäärusele (TsMS § 478 lg 1 teine lause ja § 463 lg 2).

Ringkonnakohus tühistab alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtu 15.11.2022

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega kehtestati isa ja lapse suhtlemise kord kuni

siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

35. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)