2-16-9928/139 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-9928

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXX, XXX, e-post:XXX)

Võlausaldajad (vastustajad):

1) Credit.ee OÜ (registrikood 11898079)

2) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

3) Eesti Töötukassa (registrikood 74000085)

4) AB Kreditex AS (registrikood 12041659)

5) Auvõlg

OÜ

(registrikood

11901152,

Krediidimenetluse Keskus OÜ õigusjärglane)

6) InvestÕigus Osaühing (registrikood 12576627)

7) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

8) CREDITREFORM

EESTI

OÜ

(registrikood

10887820)

9) IPF Digital AS (registrikood 11034137)

10) Kohtutäitur Katrin Vellet

11) ERA

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood 10625474)

12) Aktiva

Finance

Group

OÜ

(registrikood

10746479, nõue omandatud loovutamise teel

endiselt võlausaldajalt Bigbank AS)

13) Nordiska Financial Partner Norway AS Eesti filiaal

(likvideerimisel, endise nimega Folkefinants AS

Eesti filiaal) (registrikood 11913301)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-16-9928

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 10.05.2023 määruse resolutsiooni ja määrata

menetluskulud võlgniku kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu 10.05.2023

määrus muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

2.2. Keelduda X vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2.3. Vabastada X usaldusisiku kohustustest.

2.4. Jätta menetluskulud X kanda.

2.5. Avaldada teade X kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus X

kanda.

5. Jätta Nordiska Financial Partner Norway AS Eesti filiaal 20.12.2023 taotlus

menetlusosalise asendamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus kuulutas 05.09.2016 määrusega X (võlgnik) avalduse alusel välja tema

pankroti (dtl 134). Võlgnik esitas Harju Maakohtule 19.07.2016 avalduse tema kohustustest

vabastamiseks, milles kinnitas, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (dtl

105). Harju Maakohus kinnitas 10.01.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluses

jaotusettepaneku, milles tunnustatud nõuete suurus kokku moodustas 15 499,42 eurot (dtl 163).

2. Harju Maakohus lõpetas 18.04.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ning algatas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldajate tunnustatud nõuete eest

saamata jäänud summad kokku olid 15 499,42 eurot. Kohus määras võlgniku enda täitma

usaldusisiku ülesandeid (dtl 187-188). Usaldusisiku poolt esitati Harju Maakohtule aruanded

14.05.2018, 24.06.2019, 26.04.2020, 03.06.2021 ja 28.04.2022.

3. Harju Maakohus pikendas 23.05.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust kuni 18.04.2024, kuna võlgnik ei olnud teinud võlausaldajatele 5 aasta jooksul

väljamakseid (dtl 401). Kohus rõhutas, et viimase aasta sissetulekute suurus on viidanud

võimalusele teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud, kuid

2-16-9928

menetluse pikendamise korral on võimalus regulaarselt tööhõives osalemisega võlausaldajate

ees kohustusi senisest oluliselt suuremas ulatuses rahuldada. Võlgnikul on võimalus edaspidi

näidata üles tahet suuremas summas tasuda võlausaldajatele kohustusi.

4. Harju Maakohus edastas 31.03.2023 võlgnikule täitmiseks aruande vormi, mis tuli täidetuna

esitada kohtule hiljemalt 18.04.2023 kohtu üldisele e-meilile hmktallinn.menetlus@kohus.ee

(dtl 479). Võlgnik sai kohtunõude kohtute infosüsteemi andmetel kätte 06.04.2023. Võlgnik

aruannet ei esitanud.

5. Harju Maakohus küsis 27.04.2023 võlausaldajatelt võlgniku poolt väljamaksete tegemise

kohta (dtl 483-484). Võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, Credit.ee OÜ, Eesti Töötukassa, AB

Kreditex AS, Auvõlg OÜ, Kohtutäitur Katrin Vellet ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS

teatasid, et võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud (dtl 512, 516, 529, 534, 526, 519, 515).

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 10.05.2023 määrusega pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohus määras

avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise viie aasta möödumisel alates

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 1 ja § 1933 lg 1). Võlgadest

vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik andma kohtu nõudel teavet oma sissetulekute ja

vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2

või 4 nimetatud alus (PankrS § 175 lg 5). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub

võlgnikku

kohustustest

vabastamast,

kui

võlgnik

on

rikkunud

süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Kuivõrd võlgnik ise täidab usaldusisiku ülesandeid, siis pidi ta kord aastas tegema

võlausaldajatele väljamakseid. Sellist kohustust võlgnik täitnud ei ole. Samuti ei ole võlgnik

täitnud aruande esitamise kohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette

võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS

§ 104 lg 2).

10. Võlgnikule oli teada kohustusest esitada õigeaegselt aruanne ja kohustusest teha

võlausaldajatele kord aastas väljamaksed. Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

PankrS § 172 lg 2, § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2

ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine

välistatud. Praegusel juhul rikkus võlgnik tahtlikult PankrS § 172 ja 173 sätestatud kohustusi.

Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

2-16-9928

11. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetas kohustustest vabastamise

menetluse (PankrS § 175 lg 5 ja 8). Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest (PankrS

§ 172 lg 4 ls 2). Kohus määras avaldada teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

Määruskaebus

12. Võlgnik esitas määruskaebuse, mida täiendas ja milles palub kohustustest vabastamise

menetluse taastada.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saadeti

võlgnikule 31.03.2023

täitmiseks

aruandevorm, mis tuli kohtule esitada hiljemalt 18.04.2023. Võlgnik täitis vormid ja lisas failid,

mis selgitavad finantsaruannet ja saatis need aadressil XXX@kohus.ee 04.04.2023. Võib-olla

juhtus failide üleslaadimisel tehniline viga.

14. Võlgnikul kogunes tarbijavõlg, sest ei jätkunud raha elamiseks. Võlgnik üüris emaga

korterit, 2016 hakkas elama Yga, kes andis võlgnikule ja tema emale peavarju. Yl olid panga

ees oma rahalised kohustused ja ta maksis need kinni. Võlgnik vajas 13 hamba ravi ja

proteesimist, millele kulus üle 4500 euro. Kiirlaenu teenustest võeti kõrge intressiga laen, mis

tuleb tagasi maksta 9 aasta jooksul alates 500 eurost, kattes algul vaid intressid ja siis võla. Y

haigestus raskelt ning võlgniku ema kukkus ja murdis puusaluu ning võlgnikul tuli nende eest

hoolt kanda. Peale ema surma 15.03.2017 oli võlgnikul suur depressioon ja ta ei saanud tööd

teha. Alles 2019. aastal hakkas pidevalt töötama. Võlgnik elab koos abikaasaga korteris, mis

kuulub ametlikult tema tütrele, kes viskas võlgniku oma korterist tänavale, nii et Y ja võlgnik

sõlmisid 2017. aasta oktoobris abielu.

15. Alates 2019. aastast on võlgnik iga kuu pea kogu töötasu Yle üle kandnud, mis on näha

aruannetes kohtule. Ta maksis laenud ära, maksis eluaseme, toidu ja kõige eest. Kogu tema

väike pension ja võlgniku palk lähevad võlgade katteks ja elamiseks. Mis puudutab võlgniku

pensionisääste, siis need kulutas võlgnik tervisele. Väikesed tarbimislaenud on kasvanud

väljapressimislaenudeks, mida lihtsalt ei suuda tagasi maksta. Aastas teenib võlgnik umbes 10

500 kuni 11 000 eurot, haigestub 2-3 korda. Võlgnik ei saa maksta Collectioniga juba sõlmitud

lepinguid ning kõrgeid intresse. Võlgnikul on leping Inkassoga kolmeks aastaks, mille kohaselt

tuleb tasuda üle 3000 euro. Võlgnik on koos abikaasaga maksnud laenu alates 2017. aastast ja

siiani 800-950 eurot kuus. Kogu teenitud raha on kadunud. Võlgnik on oktoobris 2022 kokku

leppinud võlgade tasumise graafiku Julianus Inkassoga.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 172 ja 173 kohustusi ega ole 5 aasta

jooksul võlgnevust tasunud.

17. Võlausaldaja Auvõlg OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna võlgnik ei ole 6-

aastase perioodi jooksul midagi tasunud, olgugi, et tal oli sissetulekuid, millest makseid teha.

Aruandekohustuse hilinenud täitmine ei muuda olematuks võlgniku kohustust teha

võlausaldajatele kord aastas väljamakseid.

18. Võlausaldaja AB Kreditex AS jäi oma seisukoha juurde ja soovib võlgniku poolt täitmata

nõude tasumist.

2-16-9928

19. Võlausaldaja Credit.ee OÜ nõustus maakohtu määruse põhjendustega, kuid jättis kaebuse

vastuvõetavuse üle otsustamise kohtule.

20. Võlausaldaja Julianus Õigusbüroo OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja

menetluskulud võlgniku kanda. Kõik väited on paljasõnalised. Võlgnik on saanud II samba

tagastuse 5000 euro ulatuses. Hambaraviteenust on konto väljavõtte kohaselt osutatud ca 1000

euro eest, mis võib olla vältimatult vajalik, kuid ülejäänud summa kulutamine ei ole

põhjendatud. Võlgnik on mh käinud Luxmedicus kliinikus, mis on ilukliinik. Sissetulekuks on

võlgnik märkinud 887 eurot, kuid konto väljavõttelt nähtuvad teised summad.

21. Võlausaldaja Placet Group OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole kogu

menetluse jooksul ühtegi makset teostanud. Ebaselge on, miks on võlgnik kandnud raha teise

isiku kontole, et tasuda teise isiku võlgnevusi. Selline käitumine ei ole heauskne. Võlgnik on

oma kohustusi tahtlikult rikkunud.

22. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet jättis kaebuse kohtu otsustada.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse lõpetamise põhjuseks oli ka asjaolu, et võlgnik

polnud teinud võlausaldajatele ühtegi makset võlgade tasumiseks, kuigi võimalused selleks olid

selgesti olemas. Ainuüksi viimase aruande põhjal saab selle kohta tuua järgmised näited: (1)

võlgnik on teinud kulutusi loteriidele (maksed AS-le Eesti Loto, II köide lk 191, dtl 607). On

ilmne, et tegemist pole põhjendatud kuluga ehk võlgnik on raisanud oma vara; (2) võlgnik on

tasunud võlgnevusi Julianus Inkassole (II köide lk 192, 202, dtl 609 ja 629). Võlad selle isiku

ees on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist; (3) võlgnik on tasunud võlgnevusi KEle

(II köide lk 192 pöördel, dtl 610). Võlad selle isiku ees on tekkinud pärast pankrotimenetluse

lõpetamist; (4) võlgnik on teinud makseid kogusummas 9570 eurot VMle (II köide lk 199-200,

dtl 624). Kohtule pole esitatud põhjendusi selle kohta, et tegemist on põhjendatud kuluga ehk

võlgnik on raisanud oma vara. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtub veel palju muid

kulutusi, mis ilmselt on käsitletavad raiskamisena ja mille arvel võlgnik oleks õiguspäraselt

käitudes tasuda oma võlgnevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse

tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määruse

resolutsiooni täiendada, määrates menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud määruse kõigi põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6

käesolevas

lahendis

neid

ei

korda.

Määruskaebus

jääb

rahuldamata.

Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjas kohalduvale õigusele. Alates 01.07.2022

kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste

ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

kuni 30.06.2022. Kuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

2-16-9928

vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud 28.06.2016 (I kd, tlk 1), tuleb praeguses asjas

kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS).

26. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on tema kohustustest

vabastamise menetluse lõpetanud ennatlikult.

27. Nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkis, võib kohus PankrS § 175 lg 5

kohaselt omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud

süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

28. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on

kõik eelnimetatud tingimused, st võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes

varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja

vara kohta; võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on

kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (vt nt RKTKm, 02.11.2016, 3-

2-1-31-16, p 14).

29. Praegusel juhul lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse põhjusel,

et võlgnik rikkus nii seaduses sätestatud aruande kui ka võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohustusi. Ringkonnakohtul ei ole selles osas maakohtu lõppjäreldustest teistsugusele

seisukohale asuda võimalik.

30. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pikendas maakohus võlgniku kohustusest vabastamise

menetlust 23.05.2022 määrusega kuni 18.04.2024 (II kd, tlk 128). Sellele eelnes 16.05.2022

võlgniku ärakuulamine ja temalt vande võtmine. Vande kohaselt kohustus võlgnik andma

kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kohus hoiatas, et kui võlgnik kohtu määratud

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (II kd, tlk 127).

31. Maakohus edastas 31.03.2023 võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise tähtaja

saabumisest. Kohtu kaaskirja kohaselt oli aruande esitamise tähtaeg 18.04.2023 ning kirjale

lisatud võlgniku aruande vorm tuli saata kohtu üldmeilile hmktallinn.menetlus@kohus.ee (II

kd, tlk 149). Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati kiri võlgnikule kätte 06.04.2023. Kuna

kirja kätte toimetamise üle asjas vaidlus puudub, tuli võlgnikul nõutud aruanne igal juhul kohtu

määratud tähtajaks esitada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik aruande kohtule

õigeaegselt esitanud oleks. Toodust johtuvalt tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik on PankrS

§ 173 lg-s 2 sätestatud aruandekohustust rikkunud. Eelnevat ringkonnakohtu seisukohta ei

väära ka võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud meilikonto väljatrükk, kuna see ei

tõenda, et nõutud aruanne kohtule saadetud (II kd, tlk 204).

32. Samuti ei ole kohustuse rikkumine vabandatav, kuna väide, et võib-olla juhtus failide

üleslaadimisel tehniline viga, ei põhista VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud rikkumist vabandava

vääramatu jõu esinemist. Praegusel juhul sai võlgnik aruandekohustuse täitmisega seotud

asjaolusid ise mõjutada, veendudes kohtule vastuse koostamisel nii selles, et aruanne on

korrektselt täidetud, allkirjastatud ja lisadega varustatud, kui ka selles, et selle lisana nimetatud

failid on üles laetud, aruanne õigele kohtu e-posti aadressile saadetud ning kirja

2-16-9928

kohaletoimetamise teade e-posti teenuse pakkujalt ka saadud. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on võlgnik oma aruandluskohustusega varasemalt, so enne kohustustest vabastamise

menetluse pikendamist, ka toime tulnud. Kuna VÕS § 103 lg-s 1 kehtib eeldus, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav, mida võlgnik ei ole ümber lükanud ning praegusel juhul sai

kohtule vastamine olla üksnes võlgniku enda tahtel põhinev tegevus, järeldas maakohus õigesti

ka seda, et PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine oli tahtlik.

33. Teabe andmise kohustuse rikkumist on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve

kahjustavaks juhul, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172

lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17). Praegusel juhul

on ka see eeldus ringkonnakohtu hinnangul täidetud.

34. Nagu maakohus õigesti märkis, oli võlgnik, olles ise enda usaldusisik, teadlik kohustusest

kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Usaldusisiku kohustuste olemust selgitas

maakohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamise 18.04.2017 määruses (II

kd, tlk 187 pöördel). Lisaks tuletas maakohus võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlgnikule meelde nii 27.04.2018, 19.06.2019,

24.04.2020 kui ka 30.04.2021 aruandlusnõuetes (I kd, tlk 197, II kd tlk 1, 19, 28). Neid

kohustusi selgitas maakohus võlgnikule täiendavalt ka 23.05.2022 kohustustest vabastamise

menetluse pikendamise määruses, tuues selgelt esile, kui suure osa võlgniku töö- või

teenistussuhtest saadud tulust võib võlgnik endale jätta (25%) ning et ülejäänust tuleb üks kord

aastas tasuda väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (II

kd, tlk 129 pöördel).

35. Määruskaebusega esitatud võlgniku aruandest, perioodi 19.04.2022-01.04.2023 kohta,

nähtuvalt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 600 euro ulatuses (II kd, tlk

202). Aruandes on väljamakse saanud võlausaldajana märgitud Julianus Inkasso OÜ ning

sellele on lisatud maksegraafik, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda 3926,30 eurot iga kuiste

osamaksetena summas 100 eurot alates 12.10.2022-12.01.2026 (II kd, tlk 206). Maakohtu

10.01.2017 määrusest, millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek, Julianus

Inkasso OÜ-d võlausaldajana ei nähtu (I kd, tlk 164) ning muudest tsiviilasja materjalidest

asjaolu, et Julianus Inkasso OÜ oleks mõne võlgniku võlausaldaja õigusjärglane, tuvastada

võimalik ei ole. Võlausaldajaks olev Aktiva Finants Group OÜ (varasem OÜ Aktiva Finants),

kelle volitatud esindajaks on Julianus Inkasso OÜ, on 17.05.2023 maakohtule teada andnud, et

võlgnik ei ole 4042,70 eurosest võlgnevusest midagi tasunud (II kd, tlk 183). Seega ei saa

eelnimetatud 600 euro suurused maksed olla PankrS § 172 lg-s nimetatud väljamakseteks

võlausaldajatele.

36. Aruandest nähtuvalt on võlgniku töötasuks 887 eurot (II kd, tlk 201). Võlgniku pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on palga- ja puhkusemaksed ning haigushüvitised võlgniku tööandjalt

SOL Baltics OÜ-lt (II kd, tk 190) võlgnikule perioodil 18.04.2022-27.01.2023 olnud järgnevad:

932,90 eurot, 957,19 eurot, 932,90 eurot, 311,18 eurot, 1144,26 eurot, 85,46 eurot, 560,59

eurot, 448,71 eurot, 1229,83 eurot, 711,56 eurot, 1104,32 eurot, 1054,97 eurot, 1064,25 eurot,

29,81 eurot ja 87,12 eurot (II kd, tlk 199).

37. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töösuhtest saadav tulu nõuded loovutatuks

usaldusisikule, millest usaldusisik peab PankrS § 173 lg 4 kohaselt võlgnikule üle andma 25

protsenti ning PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastava osa nädala või

päeva sissetulekut. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates

2-16-9928

01.01.2022 kuutasu alammäär täistööaja korral 654 eurot. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021

määruse nr 124 § 1 kohaselt on kuutasu alammäär täistööaja korral 725 eurot.

38. Tsiviilasja materjalidest, sh kohustustest vabastamise menetluse pikendamise määrusest ei

nähtu, et kohus oleks määranud võlgnikule üle antavast 25 protsendist PankrS § 173 lg 4 alusel

erineva määra. Võttes arvesse eeltoodut oli võlgnikul iseenda usaldusisikuna igal juhul

kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid nii 2022 kui ka 2023 aastal. Kuivõrd võlgnik seda

kohustust täitnud ei ole, järeldas maakohus õigesti, et võlgnik on rikkunud ka võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohustust.

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka selle kohustuse rikkumine ühelgi määruskaebuses esile

toodud põhjusel vabandatav. Rõhutamist väärib, et kohustustest vabastamise menetluse

pikendamist soovis tsiviilasja materjalidest nähtuvalt 16.05.2022 ärakuulamisel võlgnik ise (II

kd, tlk 126 pöördel). Määruskaebusest nähtuvalt on võlgnik toonud võlausaldajatele

väljamaksete tegemata jätmise põhjendamiseks esile sarnased väited nagu maakohtus toimunud

ärakuulamisel. Täiendavalt on sellele lisandunud selgitus, et kogu võlgniku palk ja abikaasa

pension lähevad võlgade katteks ning viited kellelgi Collectionile ja eelmainitud Julianus

Inkasso OÜ-le, kes kumbki ei ole aga võlgniku võlausaldajateks. Seega järeldub võlgniku enda

selgitusi arvestades, et ta on teadlikult eelistanud tasuda pankrotimenetluse väliste

võlausaldajate

nõudeid

olukorras,

kus

võlgnikul

endal

oli

usaldusisikuks

olles

pankrotiseadusest tulenev kohustus teha kord aastas väljamakseid oma võlausaldajatele

vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotisele. Kuivõrd ka selline tegevus, so raha ülekanded,

saab olla üksnes võlgniku enda tahtlusel põhinev, järeldas maakohus õigesti ka seda, et

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuse rikkumine on olnud tahtlik.

40. Nagu ringkonnakohus eespool viitas, on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve

kahjustavaks seda, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172

lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17). Toodust

tulenevalt on maakohus õigesti lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse ning keeldunud tema vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, vabastades ta ühtlasi usaldusisiku kohustustest, kuna kõik

eeldused selleks on täidetud.

41. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 173 lg 1 alusel maakohtu määruse resolutsiooni

otsustusega jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetas ning tema kohustustest vabastamisest keeldus, jäävad

menetluskulud maakohtu menetluses võlgniku kanda.

Taotluste lahendamine

42. Nordiska Financial Partner Norway AS Eesti filiaal on ringkonnakohtule esitanud

20.12.2023 taotluse menetlusosalise asendamiseks välismaa äriühinguga. Ringkonnakohus

jätab selle taotluse rahuldamata, arvestades, et taotlusest ega ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu,

et välismaa äriühing Nordiska Financial Partner Norway AS (Norra registrikood 990892040)

oleks võlgniku võlausaldajaks, sh eri – või üldõigusjärgluse korras.

2-16-9928

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid

kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

44. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.

45. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaanile

asendas

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/