3-23-2684/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2684

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.01.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.01.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-2684.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2024 määrus

haldusasjas nr 3-23-2684 muutmata.

3. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 Valgas kinni X koos kaaslasega.

Puudutatud isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis viibimiseks

seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel PPA-le Y nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni

passi ja X nimele väljastatud välismaalase registreerimise koreakeelse kaardi. Isik avaldas

kinnipidamisel soovi saada rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele

3-23-2684

2(6)

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Tartu Halduskohus andis 03.08.2022

määrusega haldusasjas nr 3-22-1647 PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022. Tallinna

Halduskohus pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

03.10.2022, 02.02.2023, 01.06.2023 ja 28.09.2023 määrustega. Tartu Ringkonnakohus ja

Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud halduskohtu määruste peale esitatud määruskaebused

jätnud rahuldamata. Riigikohus on jätnud ringkonnakohtu määruste peale esitatud

määruskaebused menetlusse võtmata.

2. PPA lükkas 27.01.2023 otsusega nr 12208020063-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasi, lugedes selle selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 7 ja 9 alusel (p-d 1 ja 2) ning

tegi Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (p 3) ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks (p 4).

Puudutatud isik vaidlustas PPA 27.01.2023 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-23-446).

Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, kuid peatas 26.05.2023

määrusega esialgse õiguskaitse korras PPA 27.01.2023 otsuse kehtivuse kuni haldusasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Puudutatud isik esitas halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohus muutis

24.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu ja peatas PPA 27.01.2023 otsuse

resolutsiooni p 3 (s.o lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

3. PPA pidas puudutatud isiku 27.11.2023 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) alusel ja esitas Tallinna Halduskohtule taotluse tema kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas 28.11.2023 määrusega nr 3-23-2684 PPA taotluse ning andis

loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024. X esitas halduskohtu määruse peale

määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.01.2024 määrusega X määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.11.2023 määruse resolutsiooni muutmata, muutes

osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

4. PPA esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 25 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes

esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus.

Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust

riigis viibimiseks (VSS § 68 p 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja

tahtlik tegevus. Isiku väitel on ta varasemalt ka Koreas taotlenud rahvusvahelist kaitset

Venemaa eest poliitilistel põhjustel ning selle saanud, kuid 2019. a-l läinud tagasi Venemaale.

Menetluse käigus ei tõendanud isik, et ta oleks saanud Koreas rahvusvahelist kaitset ning esitas

teadvalt PPA-le võltsitud dokumendi. Isik taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset väidetavalt

samadel põhjustel, mis Koreas, olles vahepeal tagasi pöördunud riiki, mille eest ta kaitset

taotleb. Isiku ütlustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on viibinud Koreas pikka aega, pärast

aga pöördus tagasi Venemaale ning otsustas Eestisse tulla siis, kui ei õnnestunud minna uuesti

Koreasse ega Soome.

Asjaolu, et isik on karistatud Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 131 lg 3 (alaealise

vägistamine) alusel ning põgeneb enda karistuse kandmise eest Venemaalt, on tõendatud. Isikul

on kandmata vanglakaristus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Puudutatud isiku õigusvastane

käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist mõnda ühiskonna põhihuvi

kahjustavat ohtu, mis muudab tema kinnipidamise vältimatult vajalikuks (VSS § 68 p 4). X

puhul ei ole välistatud, et ta jätkaks Eestis viibides laste vastu suunatud kuritegude

3-23-2684

3(6)

toimepanemist. Seetõttu säilib isiku puhul oht avalikule korrale. Alaealiste vastu suunatud

kuriteod on käsitatavad üldohtlikena. Alaealiste vastu seksuaalset huvi tundvad isikud on oma

tegevuses järjepidevad. X asjade hulgast leiti ka määrus kriminaalmenetluse algatamiseks

internetis laste seksuaalse ahvatlemise osas.

Alates isiku kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid

viise, kuidas saavutada endale sobilikum tulem. Seega esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud

asjaolu. Põgenemise ohtu suurendab ka see, et isik on saanud oma rahvusvahelise kaitse

taotluses tagasilükkava otsuse ja kohtud on seisukohal, et isik on oht avalikule korrale.

Perspektiiv, et isik saaks Eestis rahvusvahelise kaitse, on olematu. Isiku suhtumist Eesti

õiguskorda iseloomustab ka tema käitumine kinnipidamiskeskuses. Isiku käitumine on üleolev

ning isik on ähvardanud, et ta on oma teadmisi kasutades võimeline toime panema teo, millega

ta on suuteline teisi tapma. Isiku osas on alustatud mitmeid distsiplinaarmenetlusi.

Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid,

kuivõrd esineb põgenemisoht ning isik ohustab avalikku korda. Kinnipidamine on vajalik ja

proportsionaalne

abinõu,

et

PPA-l

oleks

võimalik

tagada

isiku

väljasaatmine.

Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus

viibida värske õhu käes.

5. PPA jäi 26.01.2024 kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik rikub jätkuvalt

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirju (isik omab keelatud esemeid, nt sularaha, žiletiterad,

juhtmed, Xbox). Isiku osas esinev põgenemisoht ei ole ära langenud. Isik on PPA-le korduvalt

väljendanud, et ta ei kavatse Venemaale lahkuda, mõistmata seda, et talle on tehtud

lahkumisettekirjutus ning ta ei saa ise valida, kuhu ta soovib lahkuda. Isiku esindaja poolt

esitatud kohtulahend haldusasjas nr 3-23-1012 (mis puudutab isiku kaaslast) ei ole asjakohane,

kuna asjaolud ei ole identsed praeguse asjaga ning isikut ei hoita kinni ebaseaduslikult. Hetkel

on pooleli isiku dokumenteerimine, ent see ei ole takistuseks isiku väljasaatmisel, kuna ta on

Venemaal tagaotsitav.

6. X selgitas 26.01.2024 kohtuistungil, et talle ei ole PPA taotlust tutvustatud, ent kui see

on samasugune nagu viimased PPA taotlused, siis jääb ta eelnevalt esitatud seisukohtade

juurde. Isik selgitas, et ta on kaasa aidanud enda dokumenteerimisele, sh on ta nõus tasuma

dokumentide vormistamise eest. Isik on nõus täitma mis tahes Eesti riigi korraldusi ja ta teeb

PPA-ga koostööd. Seoses Venemaale lahkumisega märkis isik, et soovib ära oodata lõpliku

lahendi menetluses, mis puudutab tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Kui lõpuks otsustatakse,

et ta peab Venemaale minema, siis ei vaidle isik sellele vastu. Samas märkis ta, et Venemaal

ähvardab teda oht ning kui talle ikkagi ei võimaldada rahvusvahelist kaitset siin Eestis, siis ta

sooviks legaalselt liikuda mõnda kolmandasse riiki. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses

kokku juba ligi 1,5 aastat. Üksnes sisekorraeeskirjade rikkumine ei saa olla põhjuseks, miks

isikut jätkuvalt kinni pidada. Esindaja esitas kohtule Tallinna Halduskohtu 12.01.2024 otsuse

nr 3-23-1012, millega halduskohus rahuldas osaliselt isiku elukaaslase kaebuse PPA vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. PPA hinnangul esines ka kaebaja kaaslase osas

põgenemisoht, ent pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist ta ei põgenenud.

7. Tallinna Halduskohus andis 26.01.2024 määrusega loa X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 26.05.2024 (k.a).

Isiku osas esineb jätkuvalt põgenemisoht. Sealjuures ei ole asjaoludes toimunud selliseid

muutusi, mis annaks aluse varasemat hinnangut põgenemisohu osas muuta. Isik on Venemaal

süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest ja tal on kandmata vanglakaristus (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.07.2023 ja 30.10.2023 määrused nr 3-22-1647; 24.11.2023 määrus nr 3-

3-23-2684

4(6)

23-446, 12.01.2024 määrus nr 3-23-2684). See asjaolu näitab isiku suhtumist õiguskorda ega

tekita usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Isik on ka

kinnipidamiskeskuses korduvalt rikkunud sisekorraeeskirju, olles samal ajal nendega kursis. Ka

see asjaolu näitab isiku negatiivset suhtumist ja hoiakut õiguskorda. PPA esitatud andmetes

puudub alus kahelda (vt ka taotlusele lisatud PPA 10.01.2024 ja 16.01.2024 kirjad).

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on väljendanud soovimatust oma lahkumiskohustust

täita. Isik on PPA-le väljendanud, et ei soovi Venemaale naasta, vaid soovib lahkuda

Ukrainasse, Iisraeli või Lõuna-Koreasse (vt Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus nr 3-23-

446, p 65). Praeguses asjas toimunud 26.01.2024 kohtuistungil märkis isik samuti, et kuna

Venemaal ähvardab teda oht, siis ta sooviks lahkuda mõnda teise riiki (mitte Venemaale).

Kindel ei saa olla ka selles, et isiku ebaseadusliku piiriületuse eesmärgiks oli soov taotleda

rahvusvahelist kaitset Eestis. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikule on rahvusvahelise

kaitse andmisest keeldutud ja talle on tehtud sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaale

ning halduskohus on jätnud isiku kaebuse 26.05.2023 otsusega nr 3-23-446 rahuldamata. Seega

on endiselt põhjendatud seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla enam PPA-le

väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

Kaebaja esindaja esitatud Tallinna Halduskohtu 12.01.2024 otsus asjas nr 3-23-1012, millega

halduskohus rahuldas osaliselt isiku kaaslase kaebuse PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes, ei anna alust muuta kohtu seisukohta praeguses asjas (eeskätt kohtu seisukohta isiku

põgenemisohu osas). Kohus hindab, kas isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine VSS § 23 lg

1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel on põhjendatud. Viidatud kohtulahend puudutas aga VRKS § 361 lg 2

p 4 alusel kinnipidamist.

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. X senine käitumine ei ärata

piisavat usaldust, et ta oma lubadustele vaatamata reegleid / õiguskorda ka tegelikult järgiks

ning oleks PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

Kinnipidamist ei ole põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks selle kestuse tõttu. Kinnipidamise

tähtaja pikendamine kuni 26.05.2024 (s.o 4 kuu võrra) ei ületa VSS § 25 lg-s 1 sätestatud kuue

kuu pikkust perioodi. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse

tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 09.02.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.01.2024

määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta

kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik jääb varasema seisukoha juurde, et Eesti kohus ei saa kontrollida Venemaa

Föderatsiooni kohtuotsuse ja kriminaalmenetluse seaduslikkust. Kohtud ei ole sellekohase

kohtuotsusega tutvunud ega teinud lõpuni selgeks juhtumi kõiki asjaolusid. Puudutatud isik on

varasemal märkinud, et Venemaa Föderatsiooni kohtud ei ole alati usaldusväärsed ja

kohtumenetlusi võidakse kasutada isikute represseerimiseks. Isikul ei ole võimalik kuidagi

esitada tõendeid, et temale määratud karistus on fabritseeritud. Puudutatud isik suhtub

positiivselt Eesti õigussüsteemi. Põgenemisoht on põhjendamata. Isegi kui esineb mõni VSS §-

s 68 nimetatud asjaolu, ei saa põgenemisohu tuvastamisel lähtuda ainult selles sättes loetletud

alustest, vaid seda tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Isik on menetluses

igati kaasa aidanud. Kohus oleks pidanud rakendama leebemaid järelevalvemeetmeid.

3-23-2684

5(6)

Puudutatud isik on viibinud kinnipidamiskeskuses juba üle aasta ja viie kuu, mistõttu on tema

kinnipidamine ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9).

10. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Tartu

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 16.08.2022 määrusega riigi õigusabi esindamaks

teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik seisund

oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku

menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras

advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse

osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse,

resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Seega tuleb kohtumääruse

sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida vene keelde.

11. Halduskohus on puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamise loa andmisel õigesti tuginenud VSS § 23 lg 1 p-le 1. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt

võib paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul, kui

esineb välismaalase põgenemise oht. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud

olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). Direktiivi 2008/115/EÜ art 3 p 7 järgi tuleb mõiste

„põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel. Eesti

õiguses on need sätestatud VSS §-s 68. Isiku põgenemise ohtu ei saa siiski järeldada pelgalt

mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu esinemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata,

arvestades kogumis kõiki konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (Riigikohtu 30.03.2021

määrus nr 3-20-2004, p 18).

VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus

(p 4); välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p

6); välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).

12. Halduskohus on õigesti järeldanud, et puudutatud isikust lähtub põgenemisoht VSS § 68

p-dest 4, 6 ja 8 tulenevalt, arvestades seejuures konkreetset isikut ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid. Ringkonnakohus leidis 12.01.2024 praeguses asjas tehtud määruse p-s 11 järgnevat:

„/…/PPA on esitanud piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on Venemaal süüdi mõistetud

alaealise vägistamise eest ja tal on kandmata vanglakaristus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

04.07.2023 ja 30.10.2023 määrused nr 3-22-1647; 24.11.2023 määrus nr 3-23-446). PPA on

haldusasja nr 3-22-1647 raames esitanud 30.05.2023 halduskohtule Interpoli raporti, mille

kohaselt on puudutatud isik Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitav alates 03.11.2022 ja ta on

süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 131 lg

3 järgi. Nimetatud asjaolu osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab

3-23-2684

6(6)

usaldust, et ta on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Kohtute hinnangul

ei ole puudutatud isiku seni esitatud väidetest võimalik järeldada talle määratud karistuse

fabritseeritust. /…/ Lisaks annavad isiku käitumine Eestis ja PPA-le antud ütlused alust arvata,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on PPA-le väljendanud, et ei soovi Venemaale

naasta, vaid soovib lahkuda Ukrainasse, Iisraeli või LõunaKoreasse (vt Tallinna Halduskohtu

26.05.2023 otsus nr 3-23-446, p 65). Soovi lahkuda Ukrainasse on puudutatud isik väljendanud

ka halduskohtu 28.11.2023 istungil (istungi protokoll ja helisalvestis alates kell 00:37:44).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.11.2022 määruses nr 3-22-1647 (p 12) analüüsinud

üksikasjalikult isiku väiteid seoses Eestisse tulekuga ja siin rahvusvahelise kaitse taotlemisega.

Ringkonnakohus järeldas isiku käitumise ja ütluste põhjal kogumis, et tema tegelik soov ei

olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid siit edasi liikuda, tõenäoliselt mõnda teise

Schengeni ala liikmesriiki. Arvestades, et isikule on praeguseks rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldutud ja talle on tehtud sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaale, mille

õiguspärasust on esimese astme kohus kontrollinud, on kokkuvõttes endiselt põhjendatud

seisukoht, et vabaduses viibides võib isik põgeneda ja tema lahkumiskohustust ei ole võimalik

tulemuslikult täita.“ Asjaoludes ei ole toimunud selliseid muutusi ja määruskaebuses ei ole

esitatud väiteid, mis annaks aluse ringkonnakohtu varasemat hinnangut muuta. Halduskohus on

õigesti märkinud, et isiku negatiivset suhtumist ja hoiakut Eesti õiguskorda iseloomustab

täiendavalt

tema

käitumine

kinnipidamiskeskuses

(PPA

23.01.2024

taotlusele

lisatud10.01.2024 ja 16.01.2024 kirjad). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PPA esitatus.

Soovi lahkuda mõnda teise riiki kui Venemaa väljendas isik jätkuvalt ka halduskohtu

26.01.2024 kohtuistungil. Seega on põhjendatud PPA ja halduskohtu seisukoht, et isiku osas

esineb jätkuvalt põgenemisoht.

13. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu

põhjendatud, sest põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks

(Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kuigi kinnipidamisega kaasneb eraelu ja

vabaduspõhiõiguse riive, on see taotletava eesmärgi suhtes – tagada väljasaatmismenetlust –

proportsionaalne. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse (VSS § 25 lg 1)

või isiku tervise ja turvalisuse aspektist. Määruskaebuses ei ole toodud välja asjaolusid, mille

põhjal saaks jätkuvat kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (mh puuduvad andmed, et

kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust).

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2024

määrus muutmata.

15. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)