3-22-2665/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2665

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.03.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jevgenia Agapova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

04.12.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr

2101220011475 tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Jevgenia Agapova, volitatud esindaja Andreas

Lunden

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Artjom Fedjajev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jevgenia Agapova kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.04.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-2665

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikule Jevgenia Agapovale (kaebaja) väljastati 09.02.2022

C-liiki (lühiajaline) viisa kehtivusega alates 28.02.2022 kuni 27.02.2024 (digitaalse toimiku

leht (dtl) 13).

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Narva piiripunkti saabunud kaebajale

04.12.2022 kell 00:40 sisenemiskeelu nr 2101220011475 (dtl 7, 8) riigipiiri seaduse (RiPS) §

91 alusel. Riiki lubamisest keeldumise põhjusena on märgitud „(I) Peetakse ohtlikuks ühe või

mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või

rahvusvahelistele suhetele“, ning märkuste lahtrisse on märgitud „VVK NR.247“.

3. J. Agapova esitas 20.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada

PPA 04.12.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220011475 tühisuse. Tallinna

Halduskohus andis 20.12.2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus võttis 03.07.2023. a määrusega kaebuse menetlusse.

5. PPA esitas kaebusele 17.08.2023 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 18.08.2023 ja 17.01.2024 kohtule täiendavad seisukohad, paludes

kaebuse rahuldada.

7. Vastustaja esitas kohtule enda täiendavad seisukohad ja selgitused 15.01.2024.

8. Tartu Halduskohus otsustas 26.01.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud PPA otsus on õigustühine ning põhjendab enda seisukohta

järgmiselt.

9.1. Vaidlustatud haldusakti õigustühisuse tuvastamine on kaebajale vajalik, sest kaebaja

soovib jätkuvalt käia Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vaidlustatav dokument

jääb riigi süsteemidesse alles, mistõttu jääb ka kaebaja suhtes eelarvamuslik suhtumine, et

kuna ta on Venemaalt, on ta kõiges süüdi.

9.2. Kaebaja isa elab Eestis alates 2011. aastast, tal on tähtajaline elamisluba, tal on olemas

töökoht ja ta on abielus. Kaebajale 09.02.2022 väljastatud Eesti Vabariigi lühiajalise viisa

alusel käis kaebaja Eestis kahel korral, s.o 30.06.–20.07.2022 ja 22.09.–02.10.2022. Ka siis

käis Venemaa ja Ukraina vahel sõda ning alates 19.09.2022 kehtis ka Vabariigi Valitsuse

08.09.2022. a korraldus nr 247 (korraldus nr 247). Varem korralduse nr 247 kehtivuse ajal

Eestis käimisel ei esinenud kaebaja suhtes pretensioone ja kahtluseid. Kaebaja soovis ka

kõnealusel juhul külastada enda isa. Alates korralduse nr 247 vastuvõtmisest kuni 04.12.2022

ei olnud õigusaktid ja suunised muutunud ning antud menetluses tuleb tuvastada, mis oli

muutunud, et 04.12.2022 peeti kaebajat ohtlikuks. Korraldusega nr 247 piiratakse perekonnal

omavahel kokku saada ning kaebaja ja tema sugulased, kellest keegi ei toeta sõda Ukraina

vastu, peavad kannatama.

9.3. Tegemist on põhistamata ja kaalutlusvigadega haldusaktiga. PPA ei ole keelanud kaebajal

riiki siseneda mitte põhjusel, et tal puudub korralduses nr 247 nimetatud sugulane või

dokumendid, vaid põhjusel, et kaebaja on ohtlik julgeolekule. Seega on haldusakt välja antud

teadlikult valel alusel. Vastustaja ei saa kasutada kõikidel juhtudel ühte ja sama blanketti,

haldusakti ja alust. Sisuliselt oli PPA-l võimalus kasutada kaebajale riiki sisenemisest

keeldumisel alust, et kaebajal puuduvad vajalikud dokumendid, ning need vajalikud

3-22-2665

dokumendid nimetada. PPA rikkus põhjendamise ja uurimise kohustust ning haldusakt on

antud valel õiguslikul alusel.

9.4. Kaebaja Eestisse saabumine oli vajalik humaansetel kaalutlusel, kuna kaebaja isa oli alles

jäänud ilma oma kehaosast ning vajas lapse moraalset tuge. Kaebaja isaga juhtus 12.11.2022

õnnetus, mille tagajärjel amputeeriti tal parema käe sõrmede ülaosad. Kuna isa on

paremakäeline, ei suutnud ta kuu aega midagi teha ning kaebaja soovis teda külastada ja

aidata. Tegemist oli seega isa raske haigusega ja olulise perekondliku sündmusega. Kaebaja

näitas piirivalveametnikele piiripunktis enda telefonist tõendeid tema isaga juhtunu kohta (sh

pilte isa käest). Seega olid ametnikud sellest teadlikud ja oleksid pidanud tõendite näitamise

menetlustoiminguna fikseerima. Ametnikud ei selgitanud kaebajale ka kohustust saata tõendid

PPA-le e-kirja teel ega andnud võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mistõttu on

rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 36 ja 40 sätestatut. Piiripunkti ametnikud

rikkusid ka HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata kõik vajalikud

asjaolud. Kogu menetlus võttis aega kuni 20 minutit ning menetlustoimingud jäid vastavalt

HMS-le fikseerimata.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

10.1.

PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud korraldusega nr 247 kehtestatud

sanktsiooni. Korralduse punkti 2 alapunkt 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse

sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat

Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või

ülenejat sugulast või abikaasat. 04.12.2022 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et

kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist

elamisluba. Kaebajal elab Eestis ainult isa, kellele on väljastatud tähtajaline elamisluba

välismaalaste seaduse § 137 lg 1 alusel elama asumiseks abikaasa juurde. PPA-l puudus

Vabariigi Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata

jätmiseks.

10.2.

Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja

riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda

riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13.07.2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri, artiklile 30 ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega

viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/399, 09.03.2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju

(Schengeni piirieeskirjad) (määrus nr 2016/399), kohaselt ei tohi kolmandate riikide

kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi

Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste

eesmärkide saavutamiseks. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt

muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus

kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide

täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.

10.3.

22.09.2022 sisenes kaebaja Schengeni territooriumile Soome Vabariigi kaudu, kuid

korraldus nr 247 kehtib Eesti Vabariiki sisenemisel välispiiri ületamise korral. Kaebajal kui

Venemaa kodanikul oli õigus transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbida oma elukohariiki

jõudmiseks ja naasta koju Venemaa Föderatsiooni.

10.4.

PPA-l puudub info, et kaebaja oleks edastanud Narva piiripunktile andmeid ja

dokumente oma reisieesmärgi põhjendamiseks. Humaansete põhjustena saaks arvestada vaid

näiteks rasket haigust ja Eestisse reisimist ravi eesmärgil, samuti olulisi perekondlikke

3-22-2665

sündmusi.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohtule on esitatud PPA poolt kaebajale 04.12.2022 väljastatud sisenemiskeelu nr

2101220011475 tühisuse tuvastamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 6).

12. Vastavalt HMS § 63 lg-le 2 on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine vaidlustatud sisenemiskeelu puhul eeltoodud tühisuse aluseid ning

selliste aluste esinemisele ei ole viidanud ka kaebaja. Kuivõrd HKMS § 41 lg-st 4 tulenevalt

võib kohus tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel ka haldusakti tühistada ning

kaebus vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele, kontrollib kohus järgnevalt, kas esineb

aluseid vaidlustatud sisenemiskeelu tühistamiseks.

13. PPA on vaidlustatud sisenemiskeelu andmisel viidanud selle õigusliku alusena RiPS §-le

91. Nimetatud paragrahvist tuleneb muu hulgas, et isikud, kellele ei antud piiriületamise luba,

peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega

ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati,

arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Seega on PPA 04.12.2022

leidnud, et kaebajale ei saanud anda luba piiriületamiseks ja Eestisse sisenemiseks.

14. Vastavalt RiPS § 17 lg 1 p-le 1 on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri

ületamist või see peatada riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist

ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel. RiPS § 17

lg 1 p 1 alusel otsustas Vabariigi Valitsus 08.09.2022. a korralduse nr 247 punktiga 1

Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise

eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist.

Korralduse nr 247 punktis 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa

Föderatsiooni kodanikul siiski õigus Eesti Vabariiki siseneda. Muu hulgas on riigipiiri lubatud

Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis

elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või

ülenejat sugulast või abikaasat (punkti 2 alapunkt 1), või kelle Eestisse saabumine on vajalik

humaansetel kaalutlustel (punkti 2 alapunkt 10).

14.1.

Korraldusest nr 247 nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi

antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Veel nähtub

korraldusest nr 247, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise

keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse

põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa

Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist,

mistõttu tuli hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa

Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa

Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on

muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Samuti on

korralduse andmisel peetud vajalikuks arvestada võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni

valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa

Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis

kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ja majandust, ning on leitud, et Venemaa

Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa

3-22-2665

Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa

Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga

kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele.

Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi

julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra

tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.

14.2.

Korralduses on viidatud ka määrusele nr 2016/399, mille art 6 lg 1 p-st e tuleneb, et

kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või

rahvusvahelisi suhteid. Tulenevalt määruse nr 2016/399 art 14 lg-st 1 on kolmanda riigi

kodanikul, kes ei vasta kõigile art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s

5 osutatud isikute kategooriatesse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile.

15. Olukorras, kus PPA hinnangul esinevad korralduses nr 247 toodud alused isikul välispiiri

ületamise keelamiseks, tuleb kohaldada RiPS § 91 lg-t 1 ning väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-i 282. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes

ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses nr

2016/399 toodud vormi. Kõnealune standardvorm on kehtestatud määruse nr 2016/399 V lisa

B osas (vt ka määruse nr 2016/399 art 14 lg 2). Seejuures kohaldatakse VSS alusel

sisenemiskeelu otsuse tegemisel HMS sätted, arvestades VSS erisusi (VSS § 1 lg 2).

16. Puudub vaidlus, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omas Moskvas

asuvas Eesti Vabariigi saatkonnas väljastatud lühiajalist viisat 90 päevaks, kehtivusega alates

28.02.2022 kuni 27.02.2024 (dtl 13). Samuti puudub vaidlus, et Eestis elab kaebaja isa,

kellele on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 05.01.2028 (dtl 9, 10, 11, 6),

ning kaebaja soovis 04.12.2022 teda Eestis külastada.

17. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, et 04.12.2022. a sisenemiskeelu otsus on tehtud

valel alusel ning see ei ole õiguslikult põhjendatud. Sisenemiskeelu otsus on koostatud

määruse nr 2016/399 nõuetele vastaval vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus nähtub

lahtrisse (I) tehtud märkest ja vastavas lahtris toodud selgitustest: „Peetakse ohtlikuks ühe või

mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või

rahvusvahelistele suhetele.“ Otsuses on viidatud sisenemise keelamist käsitlevatele

siseriiklikele õigusaktidele (RiPS § 91 lg 1 ja korraldus nr 247, millele viitab märkuste

lahtrisse tehtud märge „VVK NR.247“), nagu on tulenevalt standardvormist nõutav. Kaebaja

ei ole väitnud, et talle jäid korralduses toodud viited, sh lühend „VVK NR. 247“,

arusaamatuks ning ta ei mõistnud, et sisenemiskeeld oli tehtud korralduse nr 247 alusel. Nagu

kohus eespool märkis, piirati nimetatud korralduse punktiga 1 ajutiselt Venemaa

Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist ning erandid sätestati korralduse punktis 2.

Kaebaja ei ole vaielnud vastu PPA tuvastatud asjaolule, et kaebajal ei ela Eestis Eesti

Vabariigi kodanikust või Eesti Vabariigi pikaajalise elaniku elamisloaga ülenejaid või

alanejaid sugulasi. Seega ei vastanud kaebaja korralduse punkti 2 alapunktis 1 toodud

erisusele. Arvestades piiril väljastatava sisenemiskeelu menetluse eripära, eelkõige selle

kiireloomulisust, saab pidada kaebaja suhtes läbi viidud menetlust PPA-l lasunud

põhjendamiskohustuse (HMS § 56) vaates piisavaks. See, et kaebajale oli korraldusest nr 247

tuleneva piirangu olemus ka teada, nähtub kohtule esitatud väljavõttest kaebaja ja tema isa

vahelisest sõnumivahetusest (dtl 87, tõlge dtl 83).

18. PPA on esitanud kohtumenetluses asjakohased selgitused seoses sellega, millistel

põhjustel oli kaebaja saanud siseneda Eestisse varem korralduse nr 247 kehtivuse ajal.

Kaebaja väited sellest, et temast väidetavalt lähtuvale ohule on vaidlusaluse sisenemiskeelu

andmisel viidatud uutel ja arusaamatutel põhjustel, ei saa seega olla sisenemiskeelu

3-22-2665

tühistamise aluseks. Kohus rõhutab veel, et PPA ei ole väitnud, et konkreetselt kaebajast

lähtub oht ühe või teise Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule,

rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, vaid tegemist on korralduse nr 247 punktist 1,

RiPS § 17 lg 1 p-st 1 ja määruse nr 2016/399 artiklitest 6 ja 14 tuleneva üldise õigusliku

alusega kaebajale kui Venemaa Föderatsiooni kodanikule sisenemiskeelu kohaldamiseks

seoses Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõjaga.

19. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul esines ka korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10

toodud erand ehk PPA oleks pidanud lubama talle Eestisse sisenemist humaansetel

kaalutlustel, sest kaebaja isaga oli hiljuti juhtunud õnnetus ja tal tuli amputeerida osaliselt

parema käe sõrmed. Kohus kaebajaga ei nõustu. Korralduse nr 247 seletuskirjas1 on

korralduse punkti 2 alapunktiga 10 seonduvalt viidatud sellistele humaansetele põhjustele

nagu raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, samuti olulised perekondlikud

sündmused, ning märgitud, et neid asjaolusid hinnatakse igal üksikul juhul eraldi. Kohus ei

eita, et kaebaja isaga oli juhtunud traagiline õnnetus (tõendid õnnetuse ja ravi osutamise kohta

dtl 16–26, pildid kaebaja isa käest dtl 86) ning arusaadavalt soovis kaebaja enda isa sel ajal

toetada. Siiski leiab kohus, et konkreetsel juhul ei saanud kaebaja isa seisund kujutada endast

humaanset põhjust, mida on peetud silmas korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10.

Humaanseid kaalutlusi on kohtupraktikas seondatud olukorraga, kus Eestisse või Schengeni

alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu

tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt nt VSS § 74 lg 4 kohta

Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022. a otsus nr 3-20-2388, p 18). Kaebaja viidatud

perekondlik sündmus kohtu hinnangul selliseks humaanseks põhjuseks ei kvalifitseeru.

Näiteks ei saa kaebaja väidetest kuidagi järeldada, et kaebaja isa oleks ilma kaebaja

kohalolekuta jäänud vajaliku kõrvalise abita, nt enda abikaasa poolt.

20. Kuivõrd kaebaja isaga juhtunut ja sellest tulenevaid perekondlikke põhjuseid ei saanud

PPA arvestada humaansete kaalutlustena korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 tähenduses,

ei oma kaebuse lahendamisel määravat tähtsust kaebaja väited PPA ametnike poolt

selgitamis- ja ärakuulamiskohustuse täitmata jätmisest. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid

kaebaja väiteid ka lähemalt käsitleda ning peab tõenäoliseks, et kaebaja võis tema isaga

juhtunust ametnikke teavitada, kuid ametnikud ei pidanud vajalikuks hakata sellest lähtuvalt

humaansete põhjuste olemasolu ja sellest tuleneva erandi kohaldamise üle kaaluma.

21. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebajale väljastatud sisenemiskeeld on õiguspärane ning

aluseid selle tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ei esine. Kaebaja kaebus tuleb jätta

seetõttu rahuldamata.

22. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot ning kandnud kulusid õigusteenusele kokku 1050 euro ulatuses (arved dtl

93–95). Need menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kaebaja

muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Kättesaadav aadressil: https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/venemaa-kodanike-

viisad