3-22-2665/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg, Art. 14 lg-st, Art. 6 lg-s, Art. 14 lg; 3-22-2665/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUOTSUS
E E S T I V A B A R I I G I N I M E L
Kohtuasja number
3-22-2665
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
05.03.2024, Tartu
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Jevgenia Agapova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
04.12.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr
2101220011475 tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Jevgenia Agapova, volitatud esindaja Andreas
Lunden
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Jevgenia Agapova kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.04.2024
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-2665
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Venemaa Föderatsiooni kodanikule Jevgenia Agapovale (kaebaja) väljastati 09.02.2022
C-liiki (lühiajaline) viisa kehtivusega alates 28.02.2022 kuni 27.02.2024 (digitaalse toimiku
leht (dtl) 13).
2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Narva piiripunkti saabunud kaebajale
04.12.2022 kell 00:40 sisenemiskeelu nr 2101220011475 (dtl 7, 8) riigipiiri seaduse (RiPS) §
91 alusel. Riiki lubamisest keeldumise põhjusena on märgitud „(I) Peetakse ohtlikuks ühe või
mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või
rahvusvahelistele suhetele“, ning märkuste lahtrisse on märgitud „VVK NR.247“.
3. J. Agapova esitas 20.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada
PPA 04.12.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220011475 tühisuse. Tallinna
Halduskohus andis 20.12.2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu
Halduskohtule.
4. Tartu Halduskohus võttis 03.07.2023. a määrusega kaebuse menetlusse.
5. PPA esitas kaebusele 17.08.2023 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
6. Kaebaja esitas 18.08.2023 ja 17.01.2024 kohtule täiendavad seisukohad, paludes
kaebuse rahuldada.
7. Vastustaja esitas kohtule enda täiendavad seisukohad ja selgitused 15.01.2024.
8. Tartu Halduskohus otsustas 26.01.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus
menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud PPA otsus on õigustühine ning põhjendab enda seisukohta
järgmiselt.
9.1. Vaidlustatud haldusakti õigustühisuse tuvastamine on kaebajale vajalik, sest kaebaja
soovib jätkuvalt käia Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vaidlustatav dokument
jääb riigi süsteemidesse alles, mistõttu jääb ka kaebaja suhtes eelarvamuslik suhtumine, et
kuna ta on Venemaalt, on ta kõiges süüdi.
9.2. Kaebaja isa elab Eestis alates 2011. aastast, tal on tähtajaline elamisluba, tal on olemas
töökoht ja ta on abielus. Kaebajale 09.02.2022 väljastatud Eesti Vabariigi lühiajalise viisa
alusel käis kaebaja Eestis kahel korral, s.o 30.06.–20.07.2022 ja 22.09.–02.10.2022. Ka siis
käis Venemaa ja Ukraina vahel sõda ning alates 19.09.2022 kehtis ka Vabariigi Valitsuse
08.09.2022. a korraldus nr 247 (korraldus nr 247). Varem korralduse nr 247 kehtivuse ajal
Eestis käimisel ei esinenud kaebaja suhtes pretensioone ja kahtluseid. Kaebaja soovis ka
kõnealusel juhul külastada enda isa. Alates korralduse nr 247 vastuvõtmisest kuni 04.12.2022
ei olnud õigusaktid ja suunised muutunud ning antud menetluses tuleb tuvastada, mis oli
muutunud, et 04.12.2022 peeti kaebajat ohtlikuks. Korraldusega nr 247 piiratakse perekonnal
omavahel kokku saada ning kaebaja ja tema sugulased, kellest keegi ei toeta sõda Ukraina
vastu, peavad kannatama.
9.3. Tegemist on põhistamata ja kaalutlusvigadega haldusaktiga. PPA ei ole keelanud kaebajal
riiki siseneda mitte põhjusel, et tal puudub korralduses nr 247 nimetatud sugulane või
dokumendid, vaid põhjusel, et kaebaja on ohtlik julgeolekule. Seega on haldusakt välja antud
teadlikult valel alusel. Vastustaja ei saa kasutada kõikidel juhtudel ühte ja sama blanketti,
haldusakti ja alust. Sisuliselt oli PPA-l võimalus kasutada kaebajale riiki sisenemisest
keeldumisel alust, et kaebajal puuduvad vajalikud dokumendid, ning need vajalikud
3-22-2665
dokumendid nimetada. PPA rikkus põhjendamise ja uurimise kohustust ning haldusakt on
antud valel õiguslikul alusel.
9.4. Kaebaja Eestisse saabumine oli vajalik humaansetel kaalutlusel, kuna kaebaja isa oli alles
jäänud ilma oma kehaosast ning vajas lapse moraalset tuge. Kaebaja isaga juhtus 12.11.2022
õnnetus, mille tagajärjel amputeeriti tal parema käe sõrmede ülaosad. Kuna isa on
paremakäeline, ei suutnud ta kuu aega midagi teha ning kaebaja soovis teda külastada ja
aidata. Tegemist oli seega isa raske haigusega ja olulise perekondliku sündmusega. Kaebaja
näitas piirivalveametnikele piiripunktis enda telefonist tõendeid tema isaga juhtunu kohta (sh
pilte isa käest). Seega olid ametnikud sellest teadlikud ja oleksid pidanud tõendite näitamise
menetlustoiminguna fikseerima. Ametnikud ei selgitanud kaebajale ka kohustust saata tõendid
PPA-le e-kirja teel ega andnud võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mistõttu on
rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 36 ja 40 sätestatut. Piiripunkti ametnikud
rikkusid ka HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata kõik vajalikud
asjaolud. Kogu menetlus võttis aega kuni 20 minutit ning menetlustoimingud jäid vastavalt
HMS-le fikseerimata.
10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
10.1.
PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud korraldusega nr 247 kehtestatud
sanktsiooni. Korralduse punkti 2 alapunkt 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse
sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat
Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või
ülenejat sugulast või abikaasat. 04.12.2022 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et
kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist
elamisluba. Kaebajal elab Eestis ainult isa, kellele on väljastatud tähtajaline elamisluba
välismaalaste seaduse § 137 lg 1 alusel elama asumiseks abikaasa juurde. PPA-l puudus
Vabariigi Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata
jätmiseks.
10.2.
Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja
riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda
riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13.07.2009, millega kehtestatakse
ühenduse viisaeeskiri, artiklile 30 ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega
viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/399, 09.03.2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju
(Schengeni piirieeskirjad) (määrus nr 2016/399), kohaselt ei tohi kolmandate riikide
kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi
Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste
eesmärkide saavutamiseks. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt
muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus
kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide
täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.
10.3.
22.09.2022 sisenes kaebaja Schengeni territooriumile Soome Vabariigi kaudu, kuid
korraldus nr 247 kehtib Eesti Vabariiki sisenemisel välispiiri ületamise korral. Kaebajal kui
Venemaa kodanikul oli õigus transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbida oma elukohariiki
jõudmiseks ja naasta koju Venemaa Föderatsiooni.
10.4.
PPA-l puudub info, et kaebaja oleks edastanud Narva piiripunktile andmeid ja
dokumente oma reisieesmärgi põhjendamiseks. Humaansete põhjustena saaks arvestada vaid
näiteks rasket haigust ja Eestisse reisimist ravi eesmärgil, samuti olulisi perekondlikke
3-22-2665
sündmusi.
KOHTU SEISUKOHT
11. Kohtule on esitatud PPA poolt kaebajale 04.12.2022 väljastatud sisenemiskeelu nr
2101220011475 tühisuse tuvastamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 6).
12. Vastavalt HMS § 63 lg-le 2 on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud
haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;
4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,
kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine vaidlustatud sisenemiskeelu puhul eeltoodud tühisuse aluseid ning
selliste aluste esinemisele ei ole viidanud ka kaebaja. Kuivõrd HKMS § 41 lg-st 4 tulenevalt
võib kohus tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel ka haldusakti tühistada ning
kaebus vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele, kontrollib kohus järgnevalt, kas esineb
aluseid vaidlustatud sisenemiskeelu tühistamiseks.
13. PPA on vaidlustatud sisenemiskeelu andmisel viidanud selle õigusliku alusena RiPS §-le
91. Nimetatud paragrahvist tuleneb muu hulgas, et isikud, kellele ei antud piiriületamise luba,
peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega
ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati,
arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Seega on PPA 04.12.2022
leidnud, et kaebajale ei saanud anda luba piiriületamiseks ja Eestisse sisenemiseks.
14. Vastavalt RiPS § 17 lg 1 p-le 1 on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri
ületamist või see peatada riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist
ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel. RiPS § 17
lg 1 p 1 alusel otsustas Vabariigi Valitsus 08.09.2022. a korralduse nr 247 punktiga 1
Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise
eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist.
Korralduse nr 247 punktis 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa
Föderatsiooni kodanikul siiski õigus Eesti Vabariiki siseneda. Muu hulgas on riigipiiri lubatud
Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis
elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või
ülenejat sugulast või abikaasat (punkti 2 alapunkt 1), või kelle Eestisse saabumine on vajalik
humaansetel kaalutlustel (punkti 2 alapunkt 10).
14.1.
Korraldusest nr 247 nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa
Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi
antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Veel nähtub
korraldusest nr 247, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise
keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse
põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa
Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist,
mistõttu tuli hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa
Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa
Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on
muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Samuti on
korralduse andmisel peetud vajalikuks arvestada võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni
valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa
Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis
kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ja majandust, ning on leitud, et Venemaa
Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa
3-22-2665
Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa
Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga
kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele.
Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi
julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra
tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
14.2.
Korralduses on viidatud ka määrusele nr 2016/399, mille art 6 lg 1 p-st e tuleneb, et
kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või
rahvusvahelisi suhteid. Tulenevalt määruse nr 2016/399 art 14 lg-st 1 on kolmanda riigi
kodanikul, kes ei vasta kõigile art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s
5 osutatud isikute kategooriatesse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile.
15. Olukorras, kus PPA hinnangul esinevad korralduses nr 247 toodud alused isikul välispiiri
ületamise keelamiseks, tuleb kohaldada RiPS § 91 lg-t 1 ning väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-i 282. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes
ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses nr
2016/399 toodud vormi. Kõnealune standardvorm on kehtestatud määruse nr 2016/399 V lisa
B osas (vt ka määruse nr 2016/399 art 14 lg 2). Seejuures kohaldatakse VSS alusel
sisenemiskeelu otsuse tegemisel HMS sätted, arvestades VSS erisusi (VSS § 1 lg 2).
16. Puudub vaidlus, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omas Moskvas
asuvas Eesti Vabariigi saatkonnas väljastatud lühiajalist viisat 90 päevaks, kehtivusega alates
28.02.2022 kuni 27.02.2024 (dtl 13). Samuti puudub vaidlus, et Eestis elab kaebaja isa,
kellele on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 05.01.2028 (dtl 9, 10, 11, 6),
ning kaebaja soovis 04.12.2022 teda Eestis külastada.
17. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, et 04.12.2022. a sisenemiskeelu otsus on tehtud
valel alusel ning see ei ole õiguslikult põhjendatud. Sisenemiskeelu otsus on koostatud
määruse nr 2016/399 nõuetele vastaval vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus nähtub
lahtrisse (I) tehtud märkest ja vastavas lahtris toodud selgitustest: „Peetakse ohtlikuks ühe või
mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või
rahvusvahelistele suhetele.“ Otsuses on viidatud sisenemise keelamist käsitlevatele
siseriiklikele õigusaktidele (RiPS § 91 lg 1 ja korraldus nr 247, millele viitab märkuste
lahtrisse tehtud märge „VVK NR.247“), nagu on tulenevalt standardvormist nõutav. Kaebaja
ei ole väitnud, et talle jäid korralduses toodud viited, sh lühend „VVK NR. 247“,
arusaamatuks ning ta ei mõistnud, et sisenemiskeeld oli tehtud korralduse nr 247 alusel. Nagu
kohus eespool märkis, piirati nimetatud korralduse punktiga 1 ajutiselt Venemaa
Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist ning erandid sätestati korralduse punktis 2.
Kaebaja ei ole vaielnud vastu PPA tuvastatud asjaolule, et kaebajal ei ela Eestis Eesti
Vabariigi kodanikust või Eesti Vabariigi pikaajalise elaniku elamisloaga ülenejaid või
alanejaid sugulasi. Seega ei vastanud kaebaja korralduse punkti 2 alapunktis 1 toodud
erisusele. Arvestades piiril väljastatava sisenemiskeelu menetluse eripära, eelkõige selle
kiireloomulisust, saab pidada kaebaja suhtes läbi viidud menetlust PPA-l lasunud
põhjendamiskohustuse (HMS § 56) vaates piisavaks. See, et kaebajale oli korraldusest nr 247
tuleneva piirangu olemus ka teada, nähtub kohtule esitatud väljavõttest kaebaja ja tema isa
vahelisest sõnumivahetusest (dtl 87, tõlge dtl 83).
18. PPA on esitanud kohtumenetluses asjakohased selgitused seoses sellega, millistel
põhjustel oli kaebaja saanud siseneda Eestisse varem korralduse nr 247 kehtivuse ajal.
Kaebaja väited sellest, et temast väidetavalt lähtuvale ohule on vaidlusaluse sisenemiskeelu
andmisel viidatud uutel ja arusaamatutel põhjustel, ei saa seega olla sisenemiskeelu
3-22-2665
tühistamise aluseks. Kohus rõhutab veel, et PPA ei ole väitnud, et konkreetselt kaebajast
lähtub oht ühe või teise Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule,
rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, vaid tegemist on korralduse nr 247 punktist 1,
RiPS § 17 lg 1 p-st 1 ja määruse nr 2016/399 artiklitest 6 ja 14 tuleneva üldise õigusliku
alusega kaebajale kui Venemaa Föderatsiooni kodanikule sisenemiskeelu kohaldamiseks
seoses Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõjaga.
19. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul esines ka korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10
toodud erand ehk PPA oleks pidanud lubama talle Eestisse sisenemist humaansetel
kaalutlustel, sest kaebaja isaga oli hiljuti juhtunud õnnetus ja tal tuli amputeerida osaliselt
parema käe sõrmed. Kohus kaebajaga ei nõustu. Korralduse nr 247 seletuskirjas1 on
korralduse punkti 2 alapunktiga 10 seonduvalt viidatud sellistele humaansetele põhjustele
nagu raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, samuti olulised perekondlikud
sündmused, ning märgitud, et neid asjaolusid hinnatakse igal üksikul juhul eraldi. Kohus ei
eita, et kaebaja isaga oli juhtunud traagiline õnnetus (tõendid õnnetuse ja ravi osutamise kohta
dtl 16–26, pildid kaebaja isa käest dtl 86) ning arusaadavalt soovis kaebaja enda isa sel ajal
toetada. Siiski leiab kohus, et konkreetsel juhul ei saanud kaebaja isa seisund kujutada endast
humaanset põhjust, mida on peetud silmas korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10.
Humaanseid kaalutlusi on kohtupraktikas seondatud olukorraga, kus Eestisse või Schengeni
alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu
tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt nt VSS § 74 lg 4 kohta
Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022. a otsus nr 3-20-2388, p 18). Kaebaja viidatud
perekondlik sündmus kohtu hinnangul selliseks humaanseks põhjuseks ei kvalifitseeru.
Näiteks ei saa kaebaja väidetest kuidagi järeldada, et kaebaja isa oleks ilma kaebaja
kohalolekuta jäänud vajaliku kõrvalise abita, nt enda abikaasa poolt.
20. Kuivõrd kaebaja isaga juhtunut ja sellest tulenevaid perekondlikke põhjuseid ei saanud
PPA arvestada humaansete kaalutlustena korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 tähenduses,
ei oma kaebuse lahendamisel määravat tähtsust kaebaja väited PPA ametnike poolt
selgitamis- ja ärakuulamiskohustuse täitmata jätmisest. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid
kaebaja väiteid ka lähemalt käsitleda ning peab tõenäoliseks, et kaebaja võis tema isaga
juhtunust ametnikke teavitada, kuid ametnikud ei pidanud vajalikuks hakata sellest lähtuvalt
humaansete põhjuste olemasolu ja sellest tuleneva erandi kohaldamise üle kaaluma.
21. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebajale väljastatud sisenemiskeeld on õiguspärane ning
aluseid selle tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ei esine. Kaebaja kaebus tuleb jätta
seetõttu rahuldamata.
22. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja
menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab
menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel
riigilõivu 20 eurot ning kandnud kulusid õigusteenusele kokku 1050 euro ulatuses (arved dtl
93–95). Need menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kaebaja
muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad
menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
1 Kättesaadav aadressil: https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/venemaa-kodanike-
viisad