1-21-2771/245 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märtsil 2024. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-2771

Kohtukoosseisu liikmed

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a otsus

üldmenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatavate Nikolai Parfjonovi, CityProject OÜ ja

Betmix OÜ kaitsja Oliver Nääs, apellatsioonkaebus

süüdistatava Aleksei Babenko kaitsja Leelo Viil,

apellatsioonkaebus

Prokurör

Kristiina Savtšenkova

Kannatanu

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

Süüdistatavad ja nende kaitsjad

Nikolai Parfjonov (isikukood 38306220273, ülejäänud

isikuandmed kohtutoimik kd V, tlk 296), kaitsja Oliver

Nääs

CityProject OÜ (registrikood 11094665, ülejäänud

andmed kohtutoimik kd V, tlk 296), kaitsja Oliver Nääs

Betmix OÜ (registrikood 14250798, ülejäänud andmed

kohtutoimik kd V, tlk 296), kaitsja Oliver Nääs

Aleksei Babenko (isikukood 37512130312, ülejäänud

isikuandmed kohtutoimik kd V, tlk 296), kaitsja Leelo

Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-2771

muutmata, kuid jätta maakohtu otsuse põhiosast välja asjaolud, mis on seotud

käsilolevas otsuses lubamatuks tunnistatud tõenditega, s.o 5. jaanuaril 2023. a

koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja 5. jaanuaril 2022. a

koostatud jälitustoimingute protokoll.

2. Jätta süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

3. Rahuldada osaliselt Nikolai Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja

taotlus menetluskulu hüvitamiseks. Mõista Eesti Vabariigilt välja: Nikolai

Parfjonovi kasuks 1920 eurot, Betmix OÜ kasuks 1920 eurot ja CityProject OÜ

kasuks 1920 eurot. Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulu jätta süüdistatavate

endi kanda.

4. Rahuldada

Aleksei

Babenko

kaitsja

taotlus

riigi

õigusabu

tasu

kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo Leelo

Viili poolt A. Babenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruseks 1036,80 eurot ja jätta see Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Süüdistuse sisu.

Nikolai Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi, Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-

le esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi ning Aleksei Babenkole esitatud süüdistus KarS §

3891 lg-te 1, 3 - § 22 lg 3 järgi.

1. N. Parfjonovit süüdistatakse selles, et ta esitas Betmix OÜ ja CityProject OÜ juhatuse

liikmena

äriühingute

käibedeklaratsioonides

valeandmeid.

Mõlema

äriühingu

deklaratsioonides kajastati N. Parfjonovi korraldusel võltsarveid, mille aluseks olevad tehingud

olid näilised ning arvetel näidatud sisendkäibemaks arvestati tasumisele kuuluvast

käibemaksusummast alusetult maha. Betmix OÜ käibemaksukohustust vähendati kokku

summas 53 220,74 eurot ja CityProject OÜ käibemaksukohustust vähendati kokku summas

70 375,20 eurot. N. Parfjonov tegutses Betmix OÜ ja CityProject OÜ käibedeklaratsioonides

valeandmeid esitades äriühingute huvides, s.o optimeeris ühingute maksukoormust,

minimiseeris kulusid ja maksimeeris kasumit. Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-le tuleb seega

omistada juhatuse liikme N. Parfjonovi teod. Nii Betmix OÜ kui ka CityProject OÜ

maksukohustust vähendati enam kui KarS § 121 p 2 sätestatud suurele kahjule vastava summa

võrra.

2. A. Babenko osutas N. Parfjonovile ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi. A. Babenko

kontrollis N. Parfjonoviga seotud äriühingutele võltsarveid esitanud S OÜ ja M OÜ tegevust.

Kuriteo toimepanemise vahendi andmine ehk ainelise kaasabina on käsitatav S OÜ ja M OÜ

nimelt tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ning Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-

le esitamine. Füüsiline kaasabi on esiteks S OÜ ja M OÜ nimel maksudeklaratsioonide

esitamine ja selle korraldamine. Teiseks seisnes füüsiline kaasabi võltsarvete tasumise

ettekäändel S OÜ-sse ja M OÜ-sse laekunud rahaliste vahendite edasi kandmises Saksa

Liitvabariigis registreeritud äriühingute arveldusarvetele, sularahaks muundamises, sularaha

Eesti Vabariiki tagasi toomise korraldamises ning tagastamises N. Parfjonovile. Vaimne kaasabi

on N. Parfjonovi nõustamine ning nõustumine abistada võltsarvete väljastamisega, samuti

arvete näilist tasumist imiteeriva raharingluse korraldamine. A. Babenko tegutses kahekordse

tahtlusega: vähemalt otsese tahtlusega kaasaaitamistegude suhtes ning kavatsetusega N.

Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ põhiteo ehk maksukohustuste vähendamise suhtes.

Nikolai Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 4182 lg 1 järgi.

3. N. Parfjonovit süüdistatakse KarS § 4182 lg 1 järgi selles, et ta omandas tuvastamata kohas,

ajal ja isikult, kuid enne 03.11.2020 tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega laskemoona RelvS

§ 20 lg 4 p 6 ja § 833 lg 1 p 3 mõttes. N. Parfjonovi elukoha läbiotsimisel 03.11.2020 leiti

laskekõlblik teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG 12,7x99mm kaliibriga kesktulepadrun, mis

on RelvS § 20 lg 5 alusel 11.12.2001 kehtestatud siseministri määruse nr 98 „Eriohtlikkusega

relvade ja laskemoona liikide loetelu“ §-de 1 lg 4 ja 2 lg 1 järgi eriohtlik laskemoon ning eri-

ja sõjalise kasutusega laskemoon.

Harju Maakohtu otsus.

4. Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a otsuse alusel tunnistati N. Parfjonov süüdi KarS §

3891 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat; N. Parfjonov mõisteti süüdi KarS § 4182

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. N. Parfjonovile mõistetud üksikkaristustest

suurendati KarS § 64 lg 1 alusel raskemat ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. N.

Parfjonovi eelvangistus 7 kuud 9 päeva arvati karistusaja hulka ning kandmisele kuuluv 2 aasta

4 kuu ja 21 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi

kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 3 aastat. A. Babenko tunnistati süüdi KarS § 3891 lg

1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel ning teda karistati vangistusega 2 aastat. A. Babenko eelvangistus 3

päeva arvati karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus

jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata ning A. Babenko allutati KarS

§ 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ja -kohustustele, katseaja pikkuseks määrati 3 aastat.

Kooskõlas KarS § 75 lg 2 p 1 kohustati A. Babenkot käitumiskontrolli ajal hüvitama osaliselt

kuriteoga tekitatud kahju, s.o hüvitada igakuiselt 350 eurot kahe ja poole aasta jooksul seni,

kuni tekitatud kahjust on hüvitatud 10 800 eurot. CityProject OÜ tunnistati süüdi KarS § 3891

lg 3 järgi ning äriühingule mõisteti rahaline karistus 70 000 eurot. Betmix OÜ tunnistati süüdi

KarS § 3891 lg 3 järgi ning äriühingule mõisteti rahaline karistus 50 000 eurot. Maksu- ja

Tolliameti avalik-õiguslikud nõudeavaldused rahuldati. N. Parfjonovilt, A. Babenkolt ja Betmix

OÜ-lt mõisteti solidaarselt välja 53 220,74 eurot. N. Parfjonovilt, A. Babenkolt ja CityProject

OÜ-lt mõisteti solidaarselt välja 70 375,20 eurot. Lisaks põhinõudele kohustati võlgnikke

solidaarselt Maksu- ja Tolliameti kasuks KMS § 38 lg 1 ja § 27 lg 1 kohaselt tasuma tähtpäevaks

tasumata maksusummadelt intressi (MKS § 115 lg 1 ja 117 lg 1) kuni maksunõuete kohase

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.

CityProject OÜ, N. Parfjonovi ja Betmix OÜ varad, mis arestiti avalik-õiguslik nõudeavalduse

tagamiseks, jäeti arestituks kuni nõudeavalduse täieliku rahuldamiseni. Viimaks võttis kohus

seisukoha tõkendite suhtes, määras kindlaks menetluskulud ning selle, kuidas toimida lahendi

jõustumisel asitõenditega. Oma otsust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii.

Õige pole A. Babenko kaitsja seisukoht, et kriminaalasjade eraldamisega rikuti süüdistatavate

õigusi.

5. Nõue, et ühe isiku kriminaalasju tuleb tingimata menetleda ühes menetluses, pole absoluutne.

Kriminaalasjast võib kooskõlas KrMS § 216 lg 4 eraldada ühe või mitu episoodi, kui see on

vajalik mõistliku menetlusaja tagamiseks. Vahistatuga kriminaalasjas tuleb menetlejal

rakendada kõiki meetmeid, et viia kohtueelne menetlus kiiresti lõpuni. Üheks abinõuks on

kriminaalasjast teatud kuritegude eraldamine juhul, kui see võimaldab vahistatud süüdistatava

kriminaalasja kiiremat menetlemist ega kahjusta samal ajal kriminaalmenetluse igakülgset ja

terviklikku arutamist kohtus.

Jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad.

6. Kriminaalasjas on jälitustoiminguid tehtud eeluurimiskohtunike lubade alusel ja nendes

näidatud ajal ning mahus. Prokuratuur on lube taotledes ning eeluurimiskohtunikud neid andes

järginud seadust ja kehtivat kohtupraktikat. Jälitustoimingute vajadus oli tingitud sellest, et

tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli võimatu, nende kogumine osutus

keeruliseks ka jälitustoimingutega.

Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid on lubatavad tõendid.

7. Prokuratuuri load sideettevõtjalt andmete saamiseks on vormistatud ajavahemikul

08.01.2020–05.10.2020, s.o enne Riigikohtu otsuse avalikustamist asjas nr 1-16-6179.

Sideettevõtjalt andmete küsimine ei olnud ebaproportsionaalne. Menetletava kuriteoga

kahjustatud õigushüve (riigi fiskaalhuvid) on oluline, lisaks kuulub KarS § 3891 lg 1 teokoosseis

kuulub KrMS ptk-s 31 sisalduvasse kataloogi, milles loetletud kuritegude puhul on lubatud

tõendeid koguda jälitustoimingutega. Andmed olid olulised ja neid ei oleks saanud koguda muul

viisil. Menetluses oli vaja teha kindlaks isikute omavaheline suhtlus ja seotus, liikumine ning

viibimiskohad. Alternatiivseid võimalusi selle teabe hankimiseks ei olnud. Osa andmetest oleks

olnud võimalik saada jälitustegevusega, kuid jälitustoimingutega kogutavad tõendid on

suunatud valdavalt tulevikku. Tõendeid oli vaja koguda eelkõige juba toimunud asjaolude

kohta.

N. Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi, A. Babenkole esitatud süüdistus KarS

§-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Betmix OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi ja

CityProject OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi on tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud.

Betmix OÜ-ga seotud maksukuritegu.

8. N. Parfjonov on alates 02.05.2017 Betmix OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing on

käibemaksukohuslane. Betmix OÜ käibedeklaratsioone esitas süüdistuses näidatud perioodil

(s.o juuni 2019 – detsember 2019) raamatupidamisteenust osutanud I. Sikk. Ajavahemikul juuni

2019–detsember 2019 deklareeris Betmix OÜ soetust S OÜ-lt summas 319 324,44 eurot ning

arvestas nende ostuarvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha 53 220,74 eurot.

9. Süüdistuses näidatud perioodil on S OÜ juhatuse liikmed eri ajavahemikel olnud MH ja JM.

S OÜ oli käibemaksukohuslane, kuid kustutati registrist alates 25.02.2020, sest äriühing ei

esitanud majandustegevusega tegelemist kinnitavaid dokumente. S OÜ-d kontrollis, selle

tegevust ja raamatupidamist korraldas A. Babenko, kellele MH ja JM andsid oma ID-kaardid

koos paroolidega. Vajadusel allkirjastas MH A. Babenko koostatud dokumente. MH ja JM S

OÜ tegevusest mitte midagi ei teadnud.

10. S OÜ poolt ajavahemikul juuni 2019-detsember 2019 esitatud arvetel kajastati tööd, mis

tehti Betmix OÜ-le allhanke korras Rakvere Vallimäel ja DEPO kaubanduskeskuses asuvatel

objektidel. Seda, et tegelikult arvel näidatud töid ei tehtud, kinnitasid kohtus väidetavad S OÜ

töötajad. Kolme tunnistaja, ES, DB ja AP ütlused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed.

Isegi kui loetletud isikute ütlustega on tõendatud, et nad töötasid S OÜ-s, ei saanud üksikud

töötajad toota käivet sellises suurusjärgus, mis nähtub esitatud arvetelt. Usaldusväärsed pole N.

Parfjonovi ütlused, et S OÜ tegi Betmix OÜ-le alltöövõttu Rakvere Vallimäel ja DEPO

kaubanduskeskuses asunud objektidel.

11. S OÜ deklareeris omakorda juunis 2019 soetust S OÜ-lt. Ka see äriühing oli Aleksei

Babenko kontrolli all. Isegi kui S OÜ-l olid üksikud töötajad, siis neid ei kasutatud Rakvere

Vallimäe objektil. S OÜ deklareeris juulis ja augustis soetust L OÜ-lt, kuid viimane soetusele

korrespondeerivaid müügitehinguid ei deklareerinud. S OÜ arvelduskonto kaudu L OÜ-le

makseid ei teinud. L OÜ juhatuse liikmele VAle tehti ettepanek äriühing osta saunas. Pärast

äriühingu ostmist andis ta oma ID-kaardi Romani-nimelisele isikule. S OÜ arvelduskontolt tehti

ülekandeid valdavalt Saksa Liiduvabariigis registreeritud äriühingutele. Järelikult ei ostnud S

OÜ Betmix OÜ-le väidetavalt osutatud teenuseid ka sisse.

12. Kuivõrd S OÜ ei osutanud Betmix OÜ-le teenuseid arvetel näidatud mahus, ei olnud Betmix

OÜ-l õigust S OÜ arveid käibedeklaratsioonides ja nende lisades kajastada. Samuti ei olnud

Betmix OÜ-l õigust arvetel näidatud käibemaksu KMS § 29 lg 3 alusel maha arvata. N.

Parfjonov teadis seda, kuid talitas Betmix OÜ juhatajana teisiti, kui andis raamatupidajale

korralduse esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid. Käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamine on KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritav juhul, kui sellega varjatakse maksukohustust

suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Betmix OÜ deklareeris S OÜ võltsarvete alusel

sisendkäibemaksu kokku summas 53 220,74 eurot, mis on rohkem, kui KarS § 121 p 2

sätestatud suure ulatuse piirmäär ning arvas selle sisendkäibemaksuna tasumisele kuuluvast

summast maha. Tegelikult oleks Betmix OÜ pidanud maksma käibemaksu selle summa võrra

rohkem. Kuivõrd Betmix OÜ maksukohustus vähenes 53 220,74 euro võrra, siis on tõendatud

koosseisuline asjaolu ehk maksukohustuse varjamine suures ulatuses.

13. Subjektiivne külg on täidetud. N. Parfjonov teadis, et vaidlusalustel objektidel ei tööta S

OÜ töötajad. Järelikult teadis N. Parfjonov ka seda, et S OÜ arved Betmix OÜ-le kokku

266 103,70 eurot (summa käibemaksuta) on ebaõiged. Vaatamata sellele andis N. Parfjonov

arved edasi raamatupidajale, et ta deklareeriks nendel kajastatud sisendkäibemaksu. N.

Parfjonov tegutses Betmix OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Midagi muud väita

ehk mitte mingisugust teist mõistlikku eesmärki või kavatsust pole selles kontekstis võimalik

näha.

14. Betmix OÜ kui juriidilise isiku vastutus saab kooskõlas KarS § 14 lg 1 kõne alla tulla mh

siis, kui juriidilise isiku organi liige paneb kuriteo toime juriidilise isiku huvides. Lastes

raamatupidajal kajastada Betmix OÜ deklaratsioonides ebaõigeid S OÜ arveid, tegutses N.

Parfjonov Betmix OÜ huvides. Maksukohustuse vähendamisel jäi äriühingule enam vahendeid,

mida maksta palkadeks või dividendideks või kasutada ühingu laienemiseks.

15. A. Babenko osutas N. Parfjonovile ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi. A. Babenko oli S

OÜ tegelik juht ja kasusaaja, kelle korraldada ning kontrollida oli äriühingu maksuaruandlus,

suhtlus koostööpartneritega, dokumentide vormistamine, pangakontol olevate rahade

haldamine jpm. A. Babenko lasi MHl allkirjastada erinevaid dokumente, lisaks andis MH talle

oma ID-kaardi. A. Babenko koostas süüdistuses kajastatud arved alles käibedeklaratsioonide

esitamise tähtaja saabumisel. Lisaks korraldas A. Babenko S OÜ kontodele Betmix OÜ-lt

laekunud rahaliste vahendite edasise ringluse ja sularahas tagasi toomise Eestisse. A. Babenko

tugevdas N. Parfjonovi tahtlust, lubades talle osutada ainelist ja füüsilist kaasabi.

16. A. Babenko kaasaaitamistegu oli tahtlik. Ta teadis ja soovis osutada N. Parfjonovile ja

Betmix OÜ-le kaasabi maksukuriteo toimepanemisel. A. Babenko kontrollis S OÜ tegevust ja

teadis seega väga hästi, et Betmix OÜ esitatavad arved on ebaõiged ning Betmix OÜ

deklareerib neid. Järelikult teadis A. Babenko ka seda, et S OÜ arvete deklareerimisega

suureneb Betmix OÜ mahaarvatav sisendkäibemaks ja väheneb tasumisele kuuluva

käibemaksu summa. Tahtluse intellektuaalne element oli seega olemas. Lisaks on tõendatud

tahtluse voluntatiivne element ehk kaasaaitamistegevuse soovimine või vähemalt möönmine. S

OÜ nimel arveid koostades, neid deklareerides ning arvete tasumisena laekunud raha ringlust

korraldades soovis A. Babenko, et maksuhaldurile jääks mulje, nagu oleks Betmix OÜ ja S OÜ

omavahel tehinguid teinud. Just sellise olukorra näivuse loomise eest sai A. Babenko nagu iga

teinegi nn arveveski pidaja rahalist kasu teenustasu näol.

CityProject OÜ-ga seotud maksukuritegu.

17. N. Parfjonov on alates 04.02.2005 CityProject OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing on

käibemaksukohuslane. Süüdistuses näidatud ajavahemikul esindasid CityProject OÜ-d suhetes

Maksu- ja Tolliametiga N. Parfjonov ja TB. M OÜ (endine ärinimi C OÜ) osanik ja juhatuse

liige on alates 04.03.2020 MM. Tegelikult kontrollis ja juhtis äriühingut A. Babenko. M OÜ oli

käibemaksukohuslane, kuid kustutati registrist alates 26.11.2020, sest äriühing ei esitanud

majandustegevusega tegelemist kinnitavaid dokumente.

18. CityProject OÜ deklareeris süüdistuses näidatud perioodil M OÜ-lt soetust summas

422 251,20 eurot ning arvas arvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha 70 375,20

eurot. M OÜ arved puudutasid töid, mis äriühing tegi CityProject OÜ-le Tapa keskpolügoonil

ning Tartus, Riia ja Vaksali tn ristmikul asunud projektidel. Need arved olid võltsitud, sest töid

tegelikult ei tehtud.

19. Esiteks ei olnud A. Babenkol võimalik N. Parfjonovile S OÜ kaudu arveveski teenuse

osutamist jätkata, S OÜ kustutati käibemaksukohuslaste registrist alates 25.02.2020. Koostöö

M OÜ-ga algas kohe, kui MM sai selle osanikuks ja juhatuse liikmeks. Teiseks ei puuduta A.

Babenko ja N. Parfjonov omavahelistes vestlustes mitte kunagi objektidel käiva või käivituva

tööga seotud küsimusi. Seda, et CityProject OÜ-le esitatud arvetel kajastatud töid ei tehtud,

kinnitasid kohtus üle kuulatud väidetavad M OÜ töötajad. Kahte tunnistajat ei õnnestunud

kohtus küsitleda, kuid pole eluliselt usutav, et nad suutsid teha töid arvetel näidatud mahtudes.

N. Parfjonovi ütlused, et M OÜ tegi CityProject OÜ-le Tapa keskpolügoonil ja Tartu Riia ning

Vaksali tn ristmikul asunud objektidel alltöövõtu korras töid, ei ole usaldusväärsed.

20. M OÜ ei kasutanud alltöövõttu selleks, et teha CityProject OÜ-le töid. M OÜ deklareeris

vaidlusalusel perioodil soetust S OÜ-lt. S OÜ on alates 20.04.2015 käibemaksukohuslane.

Alates 19.03.2020 sai äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks AV, kuid S OÜ oli täielikult

A. Babenko kontrolli all. Maksustamisperioodil märts 2020 S OÜ isikustatud ostutehinguid ei

deklareerinud. Samuti ei deklareerinud S OÜ märtsis 2020 palga väljamakseid. Järelikult ei

olnud S OÜ-l töötajaid, kes oleks S OÜ poolt M OÜ-le allhanke korras töid teinud.

21. Ajavahemikul 27.04.2020 – 05.10.2020 kandis M OÜ S OÜ-le üle 549 116 eurot. Raha

kanti edasi Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühingute kontodele, s.o X GmbH kontole

342 450 eurot ja V GmbH kontole 237 325 eurot. Lisaks kanti A. Babenko Saksamaa

Liitvabariigi pangas asuvale kontole 25.06.2020 8000 eurot.

22. S OÜ-d kontrollis samuti A. Babenko. S OÜ deklareeris müüki peamiselt M OÜ-le ning

ostu üksnes S OÜ-lt. Seevastu raha tuli M OÜ-lt ning see ei liikunud mitte S OÜ-le, vaid

Saksamaa Liitvabariigis asuvate äriühingute arveldusarvele. Järelikult on deklareeritava käibe

ja rahavoogude vahel vastuolu. Asjaolu, kas S OÜ ostis Saksamaalt telefone või mitte, pole

oluline, sest deklaratsioonide järgi osutati ehitusteenust. Viimast ei saanud S OÜ M OÜ-le

osutada, sest äriühingus polnud töötajaid, kes oleksid saanud seda teha.

23. N. Parfjonov oli teadlik, et CityProject OÜ ei oleks tohtinud deklareerida M OÜ arveid enda

sisendis ja nendel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust KMS § 29 lg 1

alusel maha arvata. CityProject OÜ-l ei olnud õigust M OÜ arveid käibedeklaratsioonides ja

nende lisades kajastada ega ka neil näidatud käibemaksu maha arvata põhjusel, et nii suures

mahus nagu arvetel märgitud, M OÜ CityProject OÜ-le teenust ei osutanud. Järelikult on

tõendatud, et N. Parfjonov esitas osadel kuudel ise ja osadel kuudel raamatupidaja kaudu

vahendlikult CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid. CityProject OÜ deklareeris

M OÜ võltsarvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 70 375,20 eurot, mis on suurem kui

KarS § 121 p 2 sätestatud suure ulatuse alammäär. Kui CityProject OÜ ei oleks

käibedeklaratsioonides valeandmeid esitanud ehk soetust M OÜ-lt deklareerinud, siis ei oleks

ta saanud sisendkäibemaksust 70 375,20 eurot maha arvata ning CityProject OÜ kohustus

tasuda riigile käibemaksu oleks olnud selles summa võrra suurem. Järelikult vähenes

CityProject OÜ maksukohustus 70 375,20 euro võrra. Käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamine on KarS § 3891 lg 1 järgi kuritegu siis, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele

kahjule vastava summa võrra või enam.

24. N. Parfjonov juhtis ehitustegevust Tapal ja Tartus, Riia-Vaksali tn asuvatel objektidel.

Järelikult teadis N. Parfjonov väga hästi, et M OÜ arved summas 351 876 eurot (ilma

käibemaksuta) on ebaõiged. Vaatamata sellele esitas N. Parfjonov arved raamatupidaja

ülesandeid täitnud TBle. Nõnda teadis N. Parfjonov, et esitab ise ja laseb TBl esitada

CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid ja soovis seda. N. Parfjonov kasutas M

OÜ võltsarveid selleks, et vähendada CityProject OÜ maksukohustust. Ühtegi muud mõistlikku

eesmärki või kavatsust, miks A. Babenkolt neid arveid tellida ja raamatupidamises kasutada,

pole võimalik näha. Järelikult oli N. Parfjonovil eesmärk vähendada CityProject OÜ

maksukohustust.

25. CityProject OÜ vastutus saab KarS § 14 lg 1 järgi kõne alla tulla siis, kui juriidilise isiku

organi või muu pädev esindaja paneb kuriteo toime juriidilise isiku huvides. N. Parfjonov

tegutses CityProject OÜ huvides, sest tema eesmärgiks oli vähendada äriühingu

maksukohustust ja suurendada seeläbi majandustegevuse kasumlikkust. Kaudselt võis N.

Parfjonov tegutseda ka iseenda ehk CityProject OÜ tegeliku kasusaaja huvides, kuid

esmajärjekorras oli juriidiline isik see, kelle kohustused N. Parfjonovi tegude tulemusena

väiksemana näisid. Äriühingule jäi rohkem tulu, mida maksta palkadeks või dividendideks,

investeerida tegevuse laiendamiseks jpm.

26. N. Parfjonoviga garaažist leiti suurem kogus sularaha (eurod ja välisvaluuta). Raha päritolu

kohta andis süüdistatav eri menetlusetappidel vastuolulisi ütlusi, mis pole eluliselt usutavad ja

kooskõlas esitatud tõenditega. N. Parfjonovi telefonist leitud andmete järgi sai ta 09.10.2020 A.

Babenkolt sularahas 9800 eurot. Järelikult tagastas A. Babenko N. Parfjonovile ebaõigete arvete

alusel äriühingutest väljaviidud raha ning osa sellest oli N. Parfjonovil vähem kui kuu aja

möödumisel ka alles.

27. Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühinguid, kuhu A. Babenko kontrolli all olnud

Eesti äriühingud raha kandsid, iseloomustavad ühised tunnused. Esiteks on kõik äriühingud

deklareerinud Saksamaal ühendusesiseseid tarneid väga suurtes summades. Kuna

ühendusesiseste tarnete käibemaksumäär on 0%, siis on kõik äriühingud suuremal või

väiksemal määral deklareerinud Saksamaal tagastusnõudeid. Kõikide äriühingute juhatuse

liikmed on Poola kodanikud. V GmbH suhtes on Saksamaal käimas maksualane

kriminaalmenetlus, äriühingu X suhtes on olnud korduvalt (viimati 2018. a) üleval

rahapesukahtlus, juhi suhtes oli rahapesukahtlus 2016. a. Äriühingul A ei ole ühtegi töötajat,

ühing ei asu registrijärgsel aadressil. Sama kehtib Y kohta. A. Babenkoga seotud kohtadest

leitud arvete järgi tarnisid kõik Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühingud Eesti

Vabariiki mobiiltelefone, mis Eestis haihtusid. Saksa äriühingutele ülekandeid teinud S OÜ ja

S OÜ ei ole deklareerinud ühendusesisest soetust. Äriühingute pangakontodelt ei nähtu

mistahes tulusid, mis võiks olla seotud väidetavate telefonide edasi müügiga. S OÜ

raamatupidaja OB selgitas kohtus, et talle teadaolevalt puudusid äriühingu kontol liikumised.

Lisaks on tõendatud, et raha, mis kanti Saksamaal registreeritud äriühingute arveldusarvetele,

jõudis samas summas tagasi Eesti Vabariiki. Järelikult ei ole õiged väited, et S OÜ ja S OÜ

ajasid Saksa koostööpartneritega telefonide ostu-müügiäri. Tegelikult suunati rahavoog

võltsitud arvete alusel Saksamaale, kus võltsitud tarnearveid kasutati Eestisse ühendusesiseste

tarnete toimumise näivuse loomiseks ja tagastusnõude tekitamiseks.

28. A. Babenko tegutses otsese tahtlusega. Ta teadis, et osutab N. Parfjonovile ja tema

esindatavatele äriühingutele kaasabi maksukuriteo toime panemisel ning soovis seda. Kuna A.

Babenko kontrollis ise M OÜ tegvust, siis ta teadis väga hästi, et äriühingu poolt koostatavad

arved on ebaõiged. Lisaks teadis A. Babenko, et N. Parfjonov need arved deklareerib, vastasel

korral polnud N. Parfjonovil mingit põhjust A. Babenkolt neid arveid paluda.

N. Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 4182 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

29. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et N. Parfjonovi elukohast leiti ja võeti ära üks

padrun. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et ekspertiisiks esitati teravaotsalise mantelkuuliga

.50BMG (12,7x99mm) kaliibriline kesktulepadrun, mis oli heas korras. Padrun viidi

lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning see osutus laskekõlbulikuks. Lisaks märkis

ekspert ekspertiisiaktis, et selliseid padruneid kasutatakse tulistamiseks vastava kaliibriga

tulirelvadest nt M2 Borwning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised vintpüssid Barret M82,

M99 jpt. Seda, et N. Parfjonovi elukohast leitud padrunit saab kasutada eelkõige sõjalisel

otstarbel, selgitasid ka EKEI eksperdid ON ja AJ ning asjatundja TA. Lisaks kinnitab asjaolu,

et tegemist oli sõjarelva laskemoonaga ka Sõjaväepolitsei 16.02.2021 vastus järelepärimisele,

mis on lubatav tõend. Tõend on lubatav, sest menetlejal on õigus päringuid teha. Antud juhul

puudub alus kahelda vastuse usaldusväärsuses, sest selles kajastatud teave on kättesaadav ka

avalikult ligipääsetaval veebilehel www.mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad. N. Parfjonov hoidis

laskemoona ebaseaduslikult, sest sõjarelva tarbeks sobivat laskemoona võivad RelvS § 832 lg

1 järgi soetada üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks ning RelvS § 8333 lg 1 p 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise

korras. RelvS § 832 lg 3 alusel kehtestatud kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11

„Sõjarelvade, laskemoona ja laskemoona käitlemise nõuded ja kord“ § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 järgi

võib lisaks Kaitseliidule ja valitsusasutustele sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käidelda

üksnes vastavat tegevusluba omav juriidilisest isikust ettevõtja, N. Parfjonoviga seotud

juriidilistel isikutel sellist tegevusluba ei olnud. N. Parfjonov selgitas, et padrun sattus tema

kätte juhuslikult, ilmselt Männiku lasketiirus. Selle väite kummutab Kaitseliidu Tallinna maleva

Männiku lasketiiru kasutuseeskirja p 5.3. N. Parfjonovil on relvaluba, ta on laskesportlane ning

tema valdusest leiti erinevaid padruneid, millest valdav enamik sobis tema seaduslike

relvadega. Järelikult oli tal piisavalt teadmisi ja oskusi, eristamaks erinevaid kaliibreid.

Olukorras, kus süüdistatav avastas oma valdusest tavapärastest mõõtmetest oluliselt suurema

padruni, tekkis N. Parfjonovil kindlasti küsimus, mis see on ja kas ta tohib seda hoida. Padruni

otstarve oli võimalik välja selgitada internetist vabalt kättesaadava info põhjal. Kuivõrd N.

Parfjonovil oli võimalik padruni otstarve välja selgitada, ta seda ei teinud ning jättis padruni

oma laskemoona hulka, siis järelikult ta käitles (mh hoidis) sõjarelva padrunit vähemalt kaudse

tahtlusega.

N. Parfjonovi kaitsja apellatsioon.

30. Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a otsuse vaidlustas N. Parfjonovi kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist osas, millega N. Parfjonov tunnistati süüdi ja karistati KarS §-de

3891 lg 1 ja 4182 lg 1 järgi, CityProject OÜ mõisteti süüdi ja karistati KarS § 3891 lg 3 järgi, B

OÜ mõisteti süüdi ja karistati KarS § 3891 lg 3 järgi ning N. Parfjonovi menetluskulud jäeti

tema enda kanda. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus teeks tühistatud osas uue otsuse ja

mõistaks N. Parfjonovi, CityProject OÜ ja Betmix OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks ning

jätaks N. Parfjonovi menetluskulud riigi kanda. Kaitsja hinnangul tuleb maakohtu otsus

vaidlustatud osas tühistada, sest maakohus kasutas N. Parfjonovi, CityProject OÜ ja Betmix

OÜ süüdi tunnistamisel nii selliseid tõendeid, mis pole lubatavad kui ka neid, mis esitati

hilinenult. Lisaks eksis maakohus tõendite hindamisel ning väljus süüdistuse piiridest.

Maakohtu minetused tõid kaasa menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise KrMS §-de 338 p 3 ning 339 lg 2 mõttes. Vead saab apellatsioonimenetluses KrMS

§ 341 lg 3 järgi kõrvaldada ning ringkonnakohtul on kooskõlas KrMS § 340 lg 2 p 1 võimalik

teha uus otsus. Kokkuvõtlikult on apellatsioonis esitatud argumendid järgmised.

Sideandmed on lubamatud tõendid.

31. Kriminaalasjas koguti sideandmeid prokuratuuri 08.01.2020, 17.01.2020, 29.04.2020,

28.05.2020, 02.10.2020, 24.11.2020, 21.12.2020 ja 10.02.2020 lubade alusel. Load anti välja

37 inimese kohta ning ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud maksimaalses ulatuses. Kokku

hõlmasid load 9849 päeva, see on peaaegu 27 aastat. Maakohtu seisukohad sideandmete

lubatavuse kohta on raskesti jälgitavad, deklaratiivsed ning passivad pea iga kriminaalasja

konteksti. Nii toimides rikkus maakohus põhjendamiskohustust, mis on menetlusõiguse oluline

rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Arvestades RKKKo lahendi nr 1-16-6179 p-des 51-69

ja 106-107 toodut, ei ole sideandmed lubatavad tõendid. Lisaks sellele, et kuigi protokollid

sisaldavad sidemastide asukohtade kohta tehtud järeldusi ja sideandmete protokollide

alusandmetest ei ole nähtavad enamike sideandmete koordinaadid, on eksitud järgmiste

põhimõtete vastu.

32. Esiteks ei olnud sideandmete kogumine kooskõlas ultima ratio põhimõttega. Kuigi

maakohus

leidis,

et

sideandmete

nõudmist

õigustas

vajadus

koguda

tõendeid

minevikusündmuste kohta, pole selge, miks selleks ei sobinud teised viisid (nt läbiotsimine,

tunnistajate ülekuulamine).

33. 08.01.2020 loas on prokuratuur möönnud, et tõendite kogumine muul moel pole välistatud.

Põhjendusega, et plaan on avalikke ja varjatud menetlustoiminguid kombineerida, läheb

vastuollu väide, et sel hetkel ei olnud avalikud menetlustoimingud võimalikud. Loas

sisalduvaid ultima ratio argumente pole seotud kriminaalasja faktiliste asjaoludega, selle

asemel jäävad need umbmääraseks. Loas tuginetakse eeskätt vajadusele saavutada

kriminaalmenetluse eesmärk. Selle kohta on Riigikohus (küll jälitustegevuse kontekstis)

öelnud, et KrMS § 1261 lg 2 sätestatud viimasele alternatiivile tuginemine KarS § 3891

tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses saab kõne alla tulla väga erandlikel juhtudel (RKKKm

3-1-1-112-16 p 30). Prokuratuuri väide, et praktika kohaselt on majanduskuritegude uurimine

raskendatud ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (TRRo 1-16-4665 p 13.1).

34. 17.01.2020 prokuratuuri loa ultima ratio põhjendused kattuvad 08.01.2020 loas esitatud

argumentidega, sestap on ka vastuväited samad, mis 08.01.2020 loa puhul.

35. 29.04.2020 prokuratuuri loas sisalduvad põhjendused ultima ratio kohta on üldjoontes

samad, mis 08.01.2020 ja 17.01.2020 lubades, lisatud on mõned üksikud laused ja lõigud, kuid

nendes sisalduvad asjaolud puudutavad ainult põhjendatud kuriteokahtlust. Järelikult pole

põhjust korrata vastuväiteid, mis puudutasid 08.01.2020 luba.

36. 28.05.2020 prokuratuuri loas sisalduvad ultima ratio põhjendused sarnanevad 08.01.2020

loas sisalduvate argumentidega ja sel põhjusel ei vaja vastuväited kordamist. Võrreldes

29.04.2020 loaga on lisatud C OÜ-d puudutav lõik, kuid selles toodu on umbmäärane ning

jäetud kriminaalasja faktiliste asjaoludega seostamata.

37. 02.10.2020 prokuratuuri loa ultima ratio põhjendused sarnanevad üldjoontes 29.04.2020

loas esitatud põhjendustega, eemaldatud on üks ning lisatud paar lõiku. Viimastes viidatakse

organiseeritud kuritegevusele, kuid seda mõistet kasutatakse karistusõiguses valdavalt KarS §-

de 255 ja 256 kontekstis. Pealegi on prokuratuuri väide abstraktne ja põhjendustega katmata.

Lisaks pole nendes kuritegudes mitte kellelegi kahtlustust või süüdistust esitatud. Vastuväiteid,

mis puudutasid 08.01.2020 luba, pole mõtet korrata.

38. Teiseks ei põhjendanud prokuratuur sideandmeid küsides taotletud andmete mahtu ja

perioodi ning see on vastuolus RKKKo 1-16-6179 p-s 61 sedastatud kriteeriumiga.

Prokuratuuri lubades puuduvad argumendid, miks oli iga kord vaja välja nõuda ESS § 1111 lg

2 ja 2 (s.o 20 eriliiki andmed) kokku 9849 päeva ehk peaaegu 27 aasta kohta ning mis tingis

sideandmete küsimise konkreetses ulatuses. Maakohus kaitsja vastuväiteid ei analüüsinud.

39. Kolmandaks pole prokuratuur sideandmete lubades põhjendanud, miks tuleb menetluse

esemeks olevat kuritegu käsitada raskena (RKKKo 1-16-6179 p 64) olukorras, kus lubades

märgitud kahtlustused ületavad napilt KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo ulatuse ehk 40 000

euro piiri.

40. Neljandaks ei kaalunud kriminaalmenetluse huvi üles eraelu raske riive (RKKKo 1-16-6179

p-d 65 ja 107). Kuigi maakohus hindas eraellu sekkumise aspekti, ei hinnanud kohus seda, kas

prokuratuuri load sisaldavad nõuetekohaseid põhjendusi. Tegelikult on kõik vaidlustatud

lubades sisalduvad argumendid deklaratiivsed, kus on järelduse stiilis eitatud võimalust koguda

tõendeid muul moel, kui isiku eraelu raskelt riivates. Load ei sisalda viiteid, et neid väljastades

kaaluti, kas kriminaalmenetluse huvi kaalub üles raske eraelu riive ehk 37 isiku kohta 27 aasta

ulatuses 20 erineva andmeliigi kogumine.

Jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud.

41. Maakohtu seisukoht, et kriminaalasjas prokuratuuri 03.02.2020, 03.04.2020 ning kohtu

31.01.2020, 03.04.2020, 04.06.2020 ning 08.06.2020 lubade alusel teostatud jälitustegevus oli

kooskõlas ultima ratio põhimõttega, ei ole õige. Jälitustegevuse aluseks olnud load ei olnud

õiguspärased, sest nendes esitatud põhjendused on deklaratiivsed ja standardsed. Sama

etteheide käib maakohtu otsuses sisalduva argumentatsiooni kohta. Maakohus kasutas otsuse

tegemisel jälitustegevusega kogutud tõendeid, mis tegelikult on lubamatud ning sellega rikkus

kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus selgitas mh, et

jälitustoimingutega kogutud tõendid ei toeta N. Parfjonovi ja A. Babenko versiooni, et märtsis

2020 alustasid M OÜ ja CityProject OÜ reaalset koostööd Tapal asuval ehitusobjektil. Järelikult

on põhjust arvata, et jälitustoimingutega kogutud tõendite välja jätmisel võinuks kohtu järeldus

olla teistsugune. Prokurör avaldas maakohtus arvamust, et ultima ratio põhjendusi peaks saama

tuletada kuriteokahtluse kirjeldusest, kuid see seisukoht pole kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga (nt RKKKm 1-17-7077 p-d 70 ja 71, RKKKo 3-1-1-14-14 p 772).

42. 31.01.2020 Harju Maakohtu määruses nr KM8944/2020 sisalduvatest põhjendustest ei

nähtu, miks peaks kahtlustatavad hakkama tõendeid hävitama. Lõik ei sisalda mitte ühtegi

kriminaalasjaga seotud faktilist asjaolu ning väide on esitatud nii üldsõnaliselt, et seda saaks

üle kanda absoluutselt igasse menetlusse, mille esemeks on majanduskuritegu. Kohtu

argumendil, et kuritegu pandi toime varjatult, pole jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel

kaalu (vt ka RKKKm 3-1-1-68-14 p-d 36, 39 ja 41). Viide, nagu oleks puudutatud isikud

kuritegeliku ühenduse liikmed, on ebaõige. Määruses ei jaatata kuriteokahtlust KarS §-de 255

ja 256 järgi. Samuti pole maksukuritegu latentsuse astmelt võrreldav korruptsioonikuriteoga.

Subsidiaarsuspõhimõtte järgimise jaatamiseks ei piisa pelgalt sellest, kui esineb mingi asjaolu

või asjaolud, mis kõnelevad jälitustoimingute tegemise kasuks (RKKKm 3-1-1-68-14 p 41,

TRRo 1-16-4665 p 13.1). Käsiloleval juhul pole eeluurimiskohtunik oma järeldust, et

menetluse esemeks on peitekuritegu, sisustanud mitte ühegi konkreetses kriminaalasjas

tuvastatud asjaoluga. Asjaolu, et maksukuriteos üritatakse dokumendid vormistada viisil, mis

jätab mulje korrektsest majanduskäitumisest, esineb sisuliselt igas KarS § 3891 järgi

toimetatavas kriminaalasjas. Eeluurimiskohtuniku ainus kriminaalmenetlusega seotud ultima

ratio põhjendus oli, et kriminaalasjas tähtsust omavad pangakontod asuvad Saksamaal ning sel

põhjusel oli kuriteo avastamine ja uurimine raskendatud. Tegelikult oli õiguskaitseorganitel

juurdepääs Saksamaal asuvatele pangakontodele olemas. Hetkel, mil maakohus 31.01.2020

määruse nr KM8944/2020 tegi, olid Saksamaal asuvad äriühingud menetlejale teada. Järelikult

oli võimalik vastavasisuline teave EL direktiivi 2014/41/EL alusel Saksamaa õigusorganitelt

välja küsida. Seda hiljem ka tehti. Kohtupraktikas on jaatatud ultima ratio printsiibi rikkumist

olukorras, kus tõendite kogumine ei olnud raskendatud. Viimaks ei selgu eeluurimiskohtuniku

määrusest, millisest KrMS § 1261 lg 2 nimetatud alternatiivist kohus lähtus. KrMS § 1261 lg 2

sätestab neli alternatiivi, millal on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatud. Maakohtu

31.01.2020 määrusest nr KM8944/2020 võib leida viiteid igale neljale alternatiivile, sh

põhjenduse, et avalike menetlustoimingutega pole [eeltoodud] eesmärkide täitmine

kriminaalmenetlust kahjustamata võimalik. Selle kohta on kohtupraktikas leitud (RKKKm 3-

1-1-112-16 p 30), et grammatiliselt võimaldaks see teha jälitustoiminguid sisuliselt

lisapiiranguteta, sest kriminaalmenetluse huvides on kõigi efektiivsete tõendusteabe kogumise

viiside kasutamine ja jälitustoimingutest loobumine võib seega peaaegu alati kahjustada

kriminaalmenetluse huve. Kuivõrd selline tõlgendus muudaks sätte sisutühjaks, on sellel alusel

jälitustoimingute tegemine väga erandlik ning KarS § 3891 tunnustel toimuvas

kriminaalmenetluses võib jälitustoimingu vajalikkuse põhjendamine KrMS § 1261 lg 2

viimasele alternatiivile tuginedes tulla kõne alla vaid väga erandlikul juhul. Seda, millised olid

need erandlikud asjaolud, pole eeluurimiskohtunik välja toonud. Maakohtu selgitused KrMS §

1261 lg 2 sätestatud esimest, teist ja kolmandat alternatiivi ei täida.

43. 03.02.2020 prokuratuuri loa nr PL8949/2020 kohta kehtivad samad argumendid, mis

aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Lisaks on

kohtupraktika järgi maksupettuste puhul variisikute kaasamine ja näilike tehingute kasutamine

levinud võtted. Tegu pole selliste eritunnustega, mis lubaks a priori jaatada jälitustoimingute

vajalikkust (RKKKm 3-1-112-16 p 30). Järelikult ei saa ultima ratio põhimõtte hindamisel olla

määravaks teguriks vajadus tuvastada sularaha tagastamine nn arveveski kasutajatele ning eriti

juhul, kui seda oletatakse.

44. 03.04.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9266/2020 kohta kehtivad täpselt samad

argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020

puhul.

45. 03.04.2020 prokuratuuri loa nr PL9267/2020 kohta kehtivad samad argumendid, mis

aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Eraldi väärib

märkimist, et kriminaalasjas andsid erinevate äriühingute töötajad ütlusi selle kohta, kus

objektidel ja kelle alluvuses nad töötasid. Läbiotsimiste käigus leiti erinevaid dokumentaalseid

tõendeid (aktid, lepingud jpm). Järelikult pole prokuratuuri loas esitatud põhjendused õiged,

sest jälitustoimingute vajadust ei ole juhul, kui tõendeid saab koguda muul viisil.

46. 04.06.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9612/2020 kohta kehtivad täpselt samad

argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020

puhul. Lisaks saadi EL direktiivi 2014/41/EL sarnaselt Saksamaale teavet ka Leedu

õiguskaitseorganitelt. Järelikult oli Leedus asuvate pangakontode kohta võimalik koguda

tõendeid muul viisil ning ultima ratio põhimõte ei olnud täidetud. Loas esitatu selle kohta, nagu

oleks AP tihedalt seotud kuritegeliku allmaailmaga, on üldsõnaline ja faktiliste asjaoludega

sisustamata. Põhjendustest ei leia, millise väidetava grupeeringuga oli AP seotud ning mis roll

tal seal oli.

47. 08.06.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9633/2020 kohta kehtivad täpselt samad

argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020

puhul. Lisaks on loas kirjeldatud suuresti kuriteoliiki, mis ei ole kehtiva kohtupraktika järgi

lubatav (RKKKm 3-1-1-112-16 p 33).

Maakohus võttis KrMS 297 korras prokuratuurilt ekslikult vastu kaks täiendavat tõendit.

48. Prokurör esitas kohtule KrMS § 297 korras 05.01.2022 jälitustoimingu protokolli ja

05.01.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Kaitsja vaidles mõlema tõendi

vastuvõtmisele vastu, kuid maakohus neid väiteid oma otsuses ei käsitlenud.

49. Prokuratuur esitas kohtus süüdistusaktis märgitud tõendina kriminaalasja 19930000322

15.03.2021 jälitustoimingu protokolli, mis koostati ajavahemikul 03.02.2020-05.08.2020

jälitustoimingutega kogutud teabe alusel. Selles protokollis kajastati A. Babenko

abonentnumbri XXXXXXXX kõnede toimumise fakt ilma sisuta. Kaitsja esitas kohtulikul

arutamisel vastuväite 15.03.2021 jälitusprotokolli lisade ehk kõnesalvestiste avaldamisele

põhjusel, et tõendiks on ainult jälitusprotokoll. Seejärel esitas prokurör KrMS § 297 korras

05.01.2022 koostatud jälitustoimingu protokolli, kus kajastuvad A. Babenko kõned koos sisuga.

Tõendi esitamist KrMS § 297 korras põhjendas prokurör asjaoluga, et uurijad koostasid

05.01.2022 jälitustoimingu protokolli hiljem ja sel põhjusel ei olnud see prokuratuurile varem

kättesaadav. See põhjus ei anna alust jaatada KrMS § 2861 lg 2 p 2 või KrMS § 297 lg 2

sätestatud aluse täitmist. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust pole KrMS § 30 lg 1 valguses

põhjust eristada nii, et prokuratuur saab uurimisasutuse tegevusest või tegevusetusest tuletada

endale olulise põhjuse KrMS § 2861 lg 2 p 2 mõttes. Sisuliselt võimaldaks see prokuratuuril

tõendite esitamiseks vajalikku õiguslikku alust tuletada enda juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni

rikkumisest. Lisaks võimaldaks sellise kohtupraktika teke prokuratuuril lasta piiramatult

uurimisasutusel hiljem täiendavaid protokolle koostada ning neid seejärel kohtumenetluses

tõendina esitada. Nii ei ole tagatud KrMS § 14 sätestatud võistlevuse põhimõte.

50. 05.01.2023. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli esitamist KrMS § 297 korras

põhjendas prokuratuur sellega, et väide, mille järgi oli A. Babenko kõikidel vaidlusalustel

objektidel oma töötajate meeskonna juht, kõlas esmakordselt N. Parfjonovi suust alles kohtus.

Väide pole õige, sest nii N. Parfjonov kui ka A. Babenko rääkisid juba kohtueelses menetluses

sellest, et A. Babenko viibis objektidel ja tegeles nende juhtimisega.

Maakohus tugines otsuses tõenditele, mis on muul põhjusel lubamatud.

51. Prokuratuur esitas 14.10.2020 vaatlusprotokolli (süüdistusakti tõend nr 263), milles

vaadeldi erinevate äriühingute Maksu- ja Tolliameti andmebaasis töötamise registris olnud

andmeid ajavahemikul 01.05.2019-14.10.2020. Vaatlusprotokollil puuduvad lisad ning

protokolli sisu järgi on menetleja selles olevaid andmeid sünteesinud. Kehtiva kohtupraktika

järgi ei ole vaatlusprotokoll tõendiks juhul, kui sellele pole lisatud aluseks olevaid dokumente

(RKKKo 1-18-437 p-d 55-57). Maakohus ei puudutanud kaitsja vastuväiteid oma otsuses.

52. Prokuratuur esitas tõendina Sõjaväepolitsei 16.02.2021 vastuse, mille kohta maakohus

märkis, et kooskõlas KrMS-ga on menetlejal õigus pöörduda päringiga kõikide Eesti asutuste,

juriidiliste ja füüsiliste isikute poole ning viimastel on kohustus vastata. Tõend on vastus

päringule ning puudub igasugune põhjus, miks peaks kahtlema Sõjaväepolitsei vastuse

usaldusväärsuses. Maakohtu seisukoht ei ole õige. Küsimus ei ole tõendi usaldusväärsuses, vaid

selle lubatavuses. KrMS § 215 kohaldamisala ei saa laieneda isikulistele tõendiallikatele

küsimuste edastamisele ja vastuste saamisele. Päringu vastuses sisaldub teave, mida KrMS järgi

pidanuks kohtule edastama nt tunnistaja, ekspert, asjatundja vms.

Maakohus väljus osaliselt süüdistuse piiridest.

53. Kehtiva kohtupraktika järgi pidanuks maakohus N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject

OÜ süüküsimust KarS § 3891 järgi lahendades kontrollima üksnes seda, kas N. Parfjonov sai

Betmix OÜ-st ja CityProject OÜ-st väljamakstud ja ringiga Saksamaa äriühinguteni jõudnud

ülekanded hiljem A. Babenko käest sularahana (pärast nn arvevabriku teenustasu maha

arvestamist) tagasi. Muus osas faktiliste asjaolude kontrollimine väljub süüdistuse piiridest.

Kehtivat kohtupraktikat silmas pidades (nt RKKKo 3-1-1-130-05 p 8, RKKKo 3-1-1-59-16 p-

d 21-22) saab N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ tegevust hinnata üksnes 19.04.2021

süüdistusakti lk-del 62-69 kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt. Betmix OÜ ja CityProject OÜ

puhul saab süüdistuse kokku võtta nii: N. Parfjonovi äriühingud kandsid intellektuaalselt

võltsitud arvete alusel raha ära ning N. Parfjonov sai pärast A. Babenko käest sularaha“.

Järelikult on tehingute näilikkust sisustatud üksnes seeläbi, et sularaha jõudis ringiga tagasi N.

Parfjonovile. Süüdistusaktis ei ole asjaolusid, mis oleksid seotud tehingutega (näiteks töötajate

puudumine vms). Piirdutud on üldsõnalise järeldusega, et majandustehinguid ei toimunud ning

arvetel näidatu ei vastanud tõele. Kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade järgi (nt

RKHKo 3-3-1-81-12 p 16 lg 2 ja 4, RKKKo 3-1-1-47-07 p 22, RKKKo 3-1-1-40-14 p 66,

RKKKo 3-1-1-108-12 p 22, RKKKo 1-18-158 p 71) ei tohiks süüdistusaktis täiendavaid

põhjendusi esitamata piirduda väitega, et tehingud olid näilikud. Seda väidet tuleks põhistada

nende asjaolude esitamisega, millega tehingu näilikkust sisustatakse. Vastupidine tähendaks, et

kriminaalmenetluses

saaks

teha

ebaselgema

ja

üldsõnalisema

etteheite

võrreldes

maksumenetlusega. Lisaks lasuks sellisel juhul süüdistataval kriminaalmenetluses kõrgem

tõendamiskoormus kui maksumenetluses. Nii saaks prokuratuur välja valida suvalised

tehingud, väita üldsõnaliselt, et need olid näilikud ja esitada KarS § 3891 alusel süüdistuse.

Seejärel peaks süüdistatav hakkama tõendama tehingute asjaolusid olukorras, kus ei temal ega

kaitsjal pole selget arusaama, millistele faktilistele asjaoludele nad vastu vaidlema peavad.

Maakohtu otsus väljus seega KarS § 3891 osas näilikkuse tuvastamisel osaliselt süüdistuse

piiridest ning see tõi kaasa menetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2

kohaselt.

A.Babenko ei tagastanud N. Parfjonovile Saksamaale jõudnud rahalisi vahendeid.

54. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistuse väidet, et A. Babenko

tagastas N. Parfjonovile sularahas Saksamaale jõudnud rahalised vahendid. Maakohus luges

selle fakti tõendatuks jälitustoimingu protokollis (süüdistusakti tõend nr 191) kajastatuga, kuid

nendest vestlustest saab järeldada üksnes seda, et A. Babenko ja N. Parfjonov plaanisid kohtuda.

Maakohtu järeldus, et kokkusaamised olid seotud Saksamaale jõudnud rahaliste vahendite

tagastamisega, on meelevaldne. Isikutel võis olla kohtumiseks mistahes muid põhjuseid.

55. Maakohus märkis, et A. Babenko vedas üle piiri Eestisse sularaha ja kasutas selleks ka teisi

isikuid. Samas nähtub kohtule esitatud volikirjadest, et sularaha usaldati A. Babenkole kindlal

eesmärgil ja see ei hõlmanud raha üle andmist N. Parfjonovile. Väite kohta, et raha üle piiri

toimetamiseks kasutati ka teisi isikuid, pole otsuses esitatud põhjendust. Maakohus pole

selgitanud, kuidas näiteks on seotud A. Babenko ja NŠ.

56. Maakohus ei uskunud N. Parfjonovi selgitust, et tema juurest leitud sularaha pärines

äriühingute kassast ning see oli mõeldud palkadeks. Adekvaatset põhjendust miks on N.

Parfjonovi ütlused ebausaldusväärsed, maakohtu otsusest ei leia.

Betmix OÜ tehingud S OÜ-ga ei olnud näilikud.

57. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt ning rikkus sellega KrMS § 339 lg 2

sätestatut. Kriminaalasjas on tõendatud, et ajavahemikul juuni 2019 – oktoober 2019 osutas S

OÜ Betmix OÜ-le allhanke teenust Rakvere Vallimäe kompleksi väljaehitamisel ning

ajavahemikul november 2019 – detsember 2019 DEPO kaubanduskeskuse juures. Nii kaitsja

kui ka prokurör esitasid nende asjaolude tõendamiseks erinevaid tõendeid (nt lepingud ja

kokkulepped, mis Betmix OÜ sõlmis AS-ga Y, V AS-ga ning S OÜ-ga). Seda, et S OÜ osutas

Betmix OÜ-le reaalseid teenuseid, kinnitasid ka tunnistajad, nt KL, AP, ES, DB. Loetletud

tunnistajate ütlustega riimuvad nii viidatud kirjalikud tõendid kui ka süüdistatava N. Parfjonovi

ütlused. Maakohus jättis tunnistajate ütlused kas osaliselt, valdavas osas või tervikuna kõrvale,

kuid see ei olnud põhjendatud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, mille järgi pole usutav, et

tunnistajad said kohtueelses menetluses neile esitatud küsimustest valesti aru. Maakohtu

hinnangul pole eluliselt usutav, et A. Babenko tegi Rakvere objekti juhtides ja seal nädalas 1-2

korda koha peal käies 6 kuu jooksul ainult ühe sideseansi. Samas pole selge, miks oleks A.

Babenko pidanud neid rohkem tegema. Vaatamata sellele, et IS kinnitas Rakvere Vallimäe

objektil töötamist, on maakohus sedastanud, et mh ka ISi ütlustega on tõendatud fakt, et S OÜ

töötajad ei teinud ajavahemikul juuni – september 2019 Rakveres asuval objektil töid.

Kokkuvõtvalt ei vastuta N. Parfjonov selle eest, et tema kontrolli alt väljas olnud S OÜ ei

tasunud makse või ei vormistanud dokumente korrektselt. Asjaolu, et kõik dokumendid pole

koostatud laitmatult või töötajad ei mäleta aastatetaguseid sündmusi, ei tõenda A. Babenko

poolt N. Parfjonovile sularaha tagastamist. Maakohus oleks pidanud jätma kõrvale prokuratuuri

väited selle kohta, et äriühingute vahelistes arvetes kajastatud majandustegevused ei olnud

mõistlikud. N. Parfjonov selgitas, et arvetel märgitud summad ei kajastanud ainult töötajate

tööd. Kirjeldatud järeldusteni jõudmine eeldab pealegi mitteõiguslikke eriteadmisi, kuid

kriminaalasjas pole taotletud ekspertiisi läbi viimist.

CityProject OÜ tehingud M OÜ-ga ei olnud näilikud.

58. Maakohus hindas siingi tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt ning rikkus sellega KrMS § 339

lg 2. Nii kaitsja kui ka prokuratuur esitasid kirjalikke tõendeid (nt lepingud ja kokkulepped, mis

CityProject OÜ sõlmis AS-ga T, M OÜ-ga), mis tõendavad, et M OÜ osutas CityProject OÜ-le

allhanke teenust Tapa polügoonil ja Tartus, Riia-Vaksali tn asuvatel objektidel. Lisaks

kirjalikele tõenditele kinnitavad teenuse osutamist tunnistajate PR, OV, EB, MM, SB, TK, IF,

KL, SI ja VB ütlused. Loetletud tunnistajad kinnitasid N. Parfjonovi sõnu. Valdava osa viidatud

tõenditest jättis maakohus kõrvale või sisuliselt analüüsimata. Asjaolu, et CityProject OÜ ja M

OÜ tehingud olid näilikud, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kõik dokumendid pole koostatud

laitmatult või töötajad ei mäleta aastatetaguseid sündmusi, ei tõenda A. Babenko poolt N.

Parfjonovile sularaha tagastamist. Maakohus oleks pidanud jätma kõrvale prokuratuuri väited

selle kohta, et äriühingute vahelistes arvetes kajastatud majandustegevused ei olnud mõistlikud.

N. Parfjonov selgitas, et arvetel märgitud summad ei kajastanud ainult töötajate tööd.

Kirjeldatud järeldusteni jõudmine eeldab pealegi mitteõiguslikke eriteadmisi, kuid

kriminaalasjas pole taotletud ekspertiisi läbi viimist.

N. Parfjonov ei pannud toime KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, sest .50BMG

(12,7 x 99 mm) kaliibriline kuul ei ole sõjarelva laskemoon.

59. Maakohtu käsitlus, et N. Parfjonov käitles sõjarelva laskemoona, ei ole õige. Ese, mida N.

Parfjonov käitles, on tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoon KarS § 4181 mõttes ning

süüdistatav võis seega toime panna RelvS § 8913 sätestatud väärteo.

60. Kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad ametirelvadeks ja tsiviilrelvadeks (RelvS § 3 lg

1). Ametirelvad jagunevad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks (RelvS § 3 lg 2). Viimased

peavad kooskõlas RelvS § 241 lg 1 olema kantud sõjaväerelvade registrisse. Lisaks relvade

kasutusvaldkonna järgi liigitamisele saab neid liigitada ka omaduste või otstarbe järgi.

Lihtsustatult võib relvad jagada sõjalise otstarbega relvadeks ehk sõjarelvadeks ja mittesõjalise

otstarbega relvadeks ehk mittesõjarelvadeks. Sõjarelv on RelvS § 3 lg 3 järgi sõjalisel otstarbel

kasutatav või selleks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud. Kõik muud relvad,

mis ei vasta sõjarelva tunnustele, on mittesõjarelvad. Täpsemalt pole seadusandja pidanud

mõistet „sõjarelv“ vajalikuks defineerida. Sealjuures pole üldse määratletud, mida tähendab

„sõjalise otstarbega laskemoon“. Seda seisukohta ei väära sõjarelvadele või sõjarelva

laskemoonale alaliikide kehtestamine (RelvS § 833), sest need ei selgita, mis on „sõjarelv“ või

„sõjalise otstarbega laskemoon“ per se. Eeltoodut komplitseerib täiendavalt asjaolu, et RelvS §

20 lg 5 järgi paigutuvad eriohtlikkusega relvad ja laskemoon tsiviilkäibes keelatud relvade ja

laskemoona alla (KarS § 4181). RelvS § 20 lg 5 alusel antud määruse „Eriohtlikkusega relvade

ja laskemoona liikide loetelu“ § 1 p 4 kohaselt on eriohtlikkusega relvade liigid tulirelvad alates

cal 50 laskmiseks padrunitega 12,7x99mm ja 12,7x108mm ning nendest suurema kaliibriga

vintraudse relva padruniga. Kooskõlas sama määruse § 2 p 1 on eriohtlikkusega laskemoonaks

eri ja sõjalise kasutusalaga laskemoon. Viimase pinnalt saab järeldada üksnes seda, et padrun

kaliibriga 12,7x99mm on eriohtlikkusega relva laskemoon, mitte sõjarelva laskemoon.

Kirjeldatud probleemile on tähelepanu juhitud ka õiguskirjanduses (Karistusseadustik,

kommenteeritud väljaanne, J. Sootak ja P. Pikamäe 2021 § 4182, p 7) ning leitud, et kuna oma

omaduste tõttu on ka sõjarelv tsiviilkäibes keelatud relv (RelvS § 20 lg 1 p 7 ja 832 lg 1), mille

ebaseaduslik käitlemine on eraldi kriminaliseeritud KarS §-s 4181, siis on tulirelva õigusvastane

käitlemine KarS § 4182 järgi kvalifitseeritav vaid juhul, kui tegemist ei ole tsiviilkäibes keelatud

relvaga KarS § 4181 tähenduses. Järelikult ei ole N. Parfjonovi valdusest leitud padrun sõjarelva

laskemoon KarS § 4182 tähenduses.

61. Süüdistusaktis on faktilise asjaoluna ära toodud, et N. Parfjonovi valdusest leitud padrun on

olnud kasutusel Eesti Kaitseväes ning tegemist on sõjarelva laskemoonaga, mida kasutatakse

raskekuulipildujas Browning M2. Prokuratuur tõendas asjaolu Sõjaväepolitsei 16.02.2020

vastusega, ekspertide arvamusega ekspertiisiaktides 20E-TB0142 (ekspert ON) ja 21E-PL0006

(ekspert AJ) ja asjatundja TA ütlustega.

62. Sõjaväepolitsei 16.02.2020 vastus päringule pole lubatav tõend, sest selles sisalduv on

sisuliselt isikulise tõendiallika ütlus.

63. Mis puudutab ekspertiisiakte ja ekspertide ütlusi, siis esiteks tuleb kohtupraktikas

omaksvõetud arusaama järgi ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus,

uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Teiseks on eksperdi

ütlused kohtumenetluses piiratud ekspertiisiaktis esitatud küsimuste, kogutud lähteandmete ja

kasutatud meetoditega. Kolmandaks peab eksperdi järeldus tuginema uuringutele või

erandjuhul erialakirjanduse põhjal tuvastatule.

64. Ekspertiisiaktis nr 20E-TB0142 ei käsitanud ekspert küsimust, milliste tulirelvadega või

„sõjarelvadega“ sobib laskemoon kasutamiseks. Järelikult ei kinnita ekspertiisiakt süüdistuse

väidet, et N. Parfjonovi valdusest leitud ese on „sõjarelva“ laskemoon. Ekspert ei saanud anda

ütlusi selle kohta, milliste tulirelvadega laskmiseks padrun sobib. Selliste järelduste tegemine

eeldanuks uute lähteandmete kogumist ja teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist, s.o

seega täiendekspertiisi. Väärib märkimist, et ON selgitas kohtuistungil mh seda, et padrunit

kasutatakse ka kauglaskmiseks mittesõjalisel eesmärgil, näiteks spordialade harrastamiseks.

Järelikult kasutatakse vaidlusalust padrunit ka tsiviilkäibes. Maakohus kaitsja väiteid, mis

puudutavad ekspertiisiakti ja ON selgitusi, oma otsuses sisuliselt ei analüüsinud.

65. Ekspertiisiaktis nr 21E-PL0006 ei selgitanud ekspert, millised relvad on „sõjarelvad“. Kuigi

ekspertiisiaktis sisaldub viide, et selliseid padruneid kasutatakse tulistamiseks vastava

kaliibriga tulirelvadest, näiteks M2 Browning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised

vintpüssid Barret M82, M99 jpt, ei sisalda ekspertiisiakt ühtegi uuringut või viidet

erialakirjandusele seoses „sõjarelvadega“. Järelikult ei kinnita ekspertiisiakt süüdistuse väidet,

et N. Parfjonovi valdusest leitud ese on „sõjarelva“ laskemoon. Sellist järeldust ei saa teha ka

viidatud tulirelvadest, sest ekspertiisiakt ei sisalda küsimusi, põhjendusi ega viiteid selle kohta,

kas need relvad on sõjalisel otstarbel kasutatavad. Lisaks ei saanud ekspert AJ anda ütlusi selle

kohta, millised omadused või kasutusotstarve on viidatud tulirelvadel. Selle kohta ei esitatud

ekspertiisiaktis küsimust ega viiteid algallikate kohta. Sellekohaste järelduste tegemine

eeldanuks uute lähteandmete kogumist ja teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist ehk

täiendekspertiisi. Väärib märkimist, et AJ ei suutnud kohtus määratleda algandmete allikat.

Ekspertiisiaktis viidatud veebilehte zbz.com pole olemas ning AJ tugines tuvastamata

päritoluga ja ilma esileheta brošüürile. AJ kohtus antud selgitustest saab järeldada, et ta tugines

ekspertiisi tehes üldteadmistele ja internetiotsingutele. Viiteid nendele allikatele ekspertiisiaktis

ei sisaldu. Kuivõrd AJ ei tuginenud eriteadmistele, ei saanud ta olla eksperdiks KrMS § 95 lg 1

mõttes. Maakohus ei ole kaitsja vastuväiteid, mis on seotud AJ tehtud ekspertiisiga ning kohtus

antud selgitustega, oma otsuses üldse analüüsinud.

66. Asjatundja TA ei osanud kohtus selgitada, kas vaidlusalune padrun on „sõjarelva“

laskemoon. Lisaks tuli kohtus vastuolu tõttu avaldada asjatundja varasemad ütlused ehk tema

ütlused padruni kasutusotstarbe kohta ei olnud järjepidevad. TA selgitused ilmnenud vastuolu

kohta jäid mõneti arusaamatuks. Samas kasutatakse asjatundja ütluste järgi .50MG

(12,7x99mm) kaliibriga padrunit sportlaskmises, jahipidamises ja ka politsei poolt (s.o

tsiviilvaldkondades) ning seega ei ole vaidlusalune padrun RelvS § 3 lg 3 kohaselt sõjalisel

otstarbel kasutatava või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud

või kohandatud relva või relvasüsteemi laskemoon-

N. Parfjonovi süüdi tunnistamine KarS § 4182 järgi ei olnud kooskõlas PS § 23 lg 1 sätestatud

määratletusnõudega.

67. KarS § 2 lg 1 ja PS § 23 lg 1 sätestatud määratletusnõude järgi peab nii tegu, mille eest

seadus karistuse ette näeb kui ka karistus olema selgelt määratletud selleks, et igaühel oleks

võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus teda selle

eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Käsilolev kaasus sarnaneb

RKKKo otsuses nr 3-1-1-113-13 (p 24.2) kirjeldatud juhtumiga. Nimelt tuvastati, et asjakohase

kaliibriga laskemoona saab kasutada ka mittesõjarelvadega (sh PPA relvadega). Olukorras, kus

puudub mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ ja laskemoona täpsustav loetelu (RelvS § 833

lg 3), ei ole keskmisele isikule ettenähtav, millise padruni käitlemise eest teda KarS § 4182

alusel karistada saab. Nimelt sõltuks see asjaolust, milliseid relvi konkreetsel ajahetkel Eesti

Kaitsevägi kasutab või milliseid uusi RelvS § 3 lg 3 mõttes sõjaliseks kasutuseks relvi

mingisugune relvatootja mingisugusel ajahetkel tootma hakkaks. Nt võtab Eesti Kaitsevägi

kasutusele mingisuguse tulirelva, mida kasutab PPA või mingisugune relvatootja hakkab

tootma sõjalisel otstarbel kasutatavat tulirelva, mis kasutab varem jahirelvades kasutusel olnud

laskemoona. Seda iseloomustab prokuratuuri esitatud süüdistusakt, kus loetakse vaidlusalune

padrun sõjarelva laskemoonaks üksnes kasutusotstarbe järgi – on olnud kasutusel Eesti

Kaitseväes ning tegemist on sõjarelva laskemoonaga, mida kasutatakse raskekuulipildujas

Browning M2. Ettenähtavust raskendab veel asjaolu, et tulirelvadega seotud registrid pole

avalikud ning Eesti Kaitseväe poolt kasutatavad tulirelvad muutuvad ajas. Eeltoodut kinnitavad

TA ütlused, mille järgi toimub EKEI ekspertide tasandil parima äratundmise järgi

improviseerimine. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väiteid, kas N. Parfjonovi süüdimõistmine

KarS § 4182 lg 1 alusel on kooskõlas PS § 23 lg 1 sätestatud määratlusnõudega.

Põhjendamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes.

A. Babenko kaitsja apellatsioon.

68. A. Babenko kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2023. a otsus osaliselt,

osas millega A. Babenko tunnistati süüdi KarS §-de 3891 lg 1 ja 3 – 22 lg 3 järgi. Apellant palub

ringkonnakohtul teha uus otsus, millega mõista A. Babenko õigeks, jätta Maksu- ja Tolliameti

avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata ning menetluskulud riigi kanda. Oma taotlust

põhjendab A. Babenko kaitsja kokkuvõtlikult nii.

Kriminaalasjade eraldamine rikkus süüdistatavate kaitseõigust.

69. Käsilolev kriminaalasi (asja nr 21930000091) eraldati 30.03.2021. a määruse alusel

kriminaalasjast nr 19930000322 eesmärgiga tagada mõistlik menetlusaeg episoodides, mis

puudutasid Betmix OÜ-ga ja CityProjekt OÜ-ga seotud maksukuritegu ning sõjarelva

laskemoona (N. Parfjonov). See põhjus oli otsitud. Teadmata eraldatud kriminaalasjas

kahtlustatavatele etteheidetavate süütegude konkreetseid asjaolusid, võib väita, et tegu on sisult

samaliigiliste ja samasse ajaperioodi jäävate tegudega, mida tuleks samuti menetleda mõistliku

aja jooksul. A. Babenkole etteheidetavad teod jäävad ajavahemikku 2019.a – 2020. a ning seega

ei olnud kohtueelses menetluses toimingute tegemiseks mitte mingisugust ajalist survet.

Järelikult ei olnud KrMS § 216 lg 4 sätestatud eeldus täidetud. Käsiloleval juhul on kahtlus, et

kriminaalasjad eraldati puudutatud isiku õigustest mööda mineku eesmärgil ning sellega rikuti

ausa kohtupidamise põhimõtet (RKKKo 1-20-1208 p 32). A. Babenko loobus kriminaalasjade

eraldamise tõttu aktiivsest kaitsest ja ei andnud kohtus ütlusi, sest ta oli sunnitud arvestama

võimalusega, et käsilolevas menetluses antud ütlusi võidakse kasutada eraldatud kriminaalasjas

tema vastu. Lisaks pole A. Babenkol enam võimalik aru saada, millises menetluses on tal

võimalik oma õiguste eest seista näiteks osas, mis puudutab arestitud vara. Kohtupraktikas

(TlnRo 1-22-1346) on ette heidetud, et üha enam ja enam leitakse uusi ning sisult absurdseid

põhjendusi kriminaalasjade eraldamiseks ning sellised olukorrad tekitavad raskusi nii karistuste

liitmisel kui ka jäävad ebaselgeks süüdistatavale ja kaitsjale.

A. Babenkole esitatud süüdistus on ebaselge ja konkretiseerimata, süüdistuses on maksukahju

valesti arvutatud ja see on ka tõendamata.

70. Süüdistus ei võimalda hõlpsalt mõista, milliseid vastutuse eeldusi prokurör A. Babenkole

omistab. Süüdistusaktis nimetatakse läbivalt kõiki A. Babenkoga seotud äriühinguid

variäriühinguteks ja kõiki tehinguid näilikeks. Samas on menetluse käigus kindlaks tehtud, et

kõikidel äriühingutel olid töötajad ja reaalne majandustegevus. Seda möönis ka prokurör, kes

väitis süüdistuskõnes, et tehingud olid näilikud, kuna tööde teostajaks olid N. Parfjonoviga

seotud äriühingute töötajad. Seda asjaolu süüdistus ei kajasta. Prokurör ei pidanud vajalikuks

süüdistust täiendada või täpsustada, kuigi N. Parfjonovi kaitsja avaldas juba eelistungil, et ta ei

leidnud süüdistusest väidet, nagu oleks arvetel märgitud tööd teiste isikute poolt siiski ära

tehtud. N. Parfjonovi kaitsja rõhutas, et süüdistusest võib aru saada nii, et arvetel kajastatud

töid ei ole üldse tehtud ja need arved on intellektuaalselt võltsitud. Süüdistuse lõpposas pole

peale väidetava raharingluse ära toodud mitte mingeid muid tehingu näilikkusele viitavaid

fakte. Neid asjaolusid, millele tugines prokurör istungil ja maakohus otsuses (nt A. Babenkoga

seostatud äriühingutel töötajate ja majandustegevuse puudumine teenuste osutamiseks

vajalikus mahus jpm) ei ole süüdistuses märgitud ja sel põhjusel oli keeruline kaitseõigust

tõhusalt rakendada.

71. Kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et maksukuritegude toimepanemise tulemusel

jäi riigile laekumata 123 595,94 eurot, mis on suurele kahjule vastav summa ning KarS § 3891

koosseisuline tunnus. Nimelt pidas maakohus võimalikuks, et nii M OÜ-l kui ka S OÜ-l oli

reaalne majandustegevus ja mõned töötajad. Järelikult on väär öelda, et äriühingud ei saanud

Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-le üldse mitte mingisuguseid teenuseid osutada. Olukorras,

kus vaieldakse selle üle, millises mahus seda tehti, tuleks prokuratuuril tõendada, kas arvetel

märgitud ja tegelikkuses tehtud tööde vaheline erinevus moodustab suure kahju. Lisaks tuleb

silmas pidada, et arvetel ei kajastatud ainult töötajate palga ja tööjõumaksudega seotud kulusid.

Arvetel kajastati ka materjali, töövahendite jpm soetamisega seotud kulu. Sel põhjusel pole

võimalik nõustuda prokuröri ja maakohtuga, et arvetel märgitud summad olid ainult

tööjõukulud ning need ei vasta ilmselgelt tegelikkusele, sest ka väga võimekas ehitustööline ei

suuda toota nii suurt netokäivet.

Sideandmed on lubamatud tõendid.

72. Maakohtu seisukoht, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid on lubatavad tõendid, ei

ole õige. Esiteks ei olnud küsitud andmete maht ja ulatus proportsionaalne. Päringutega saadi

20 eri liiki sideandmeid, mis puudutasid 37 isikut, kes ei ole oma käitumisega mitte kuidagi

andnud alust karistusõiguslikeks etteheideteks. Prokuratuur ei püüdnudki andmete kogumisel

lähtuda tõendamisvajadusest, vaid kogus neid valikuta ja massiliselt. Teiseks ei olnud

menetluse esemeks raske kuritegu. Prokuratuur nõudis sideettevõtjalt andmeid kuritegude

kohta, millega põhjustatud kahju ületab napilt väärteona karistatava teo piirmäära. N.

Parfjonovile ja temaga seotud äriühingutele ning A. Babenkole esitatud süüdistustest ei nähtu

RKKKo 1-16-6179 p 64 nimetatud asjaolusid, millega võiks õigustada eraelu puutumatuse

rikkumist. Väidetavate maksukuritegude toimepanemise periood pole kuigi pikk ning

põhjustatud kahju ulatuslik. Kolmandaks esitati kriminaalasjas süüdistused maksukuritegudes.

Nende puhul on tavapäraseks tõendiliigiks kirjalikud tõendid (s.o arved, deklaratsioonid jpm).

Maksukuritegude toimepanemisel jäävad reeglina jäljed, mistõttu võinuks menetleja saada

vajalikud tõendid muude menetlustoimingutega.

Jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud.

73. Maakohtu seisukoht, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad, ei ole õige.

Kriminaalasjas viidi jälitustoiminguid läbi prokuratuuri (03.02.2020 luba nr PL8949/2020,

03.04.2020 luba nr PL9267/2020) ja kohtu (31.01.2020 määrus nr KM8944/2020, 03.04.2020

määrus nr KM9266/2020, 04.06.2020 määrus nr KM9612/2020, 08.06.2020 määrus nr

KM9633/2020) lubade alusel, kuid nendes puudub kehtivad kohtupraktikas omaksvõetud ja

tunnustatud standarditele vastav põhjendus jälitustegevuse vajalikkuse kohta. Motiividest ei

nähtu, millistele asjaoludele tuginevalt võiks väita, et kahtlustatavad asuvad tõendeid

hävitama. Argument, et kuritegu pandi toime varjatult, pole üldisel kujul esitatuna

jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel piisavaks põhjenduseks, maksukuritegu ei ole

latentsuse astmelt võrreldav korruptsioonikuritegudega. Tõendeid oli võimalik koguda muul

viisil, sest õigusorganitel oli juurdepääs Saksamaal asuvatele pangakontodele ja hiljem saadi

vajalikke andmeid nii Saksamaalt kui ka Leedust. Prokuratuuri lubades ja maakohtu määrustes

on esitatud arvukalt umbmääraseid ja deklaratiivseid väiteid, mis keskenduvad maksupettuse

kui kuriteoliigi kirjeldamisele. Kõikides maakohtu määrustes on läbiv viga: pole võimalik

mõista, millisest KrMS § 1261 lg 2 nimetatud alternatiivist kohus jälitustoiminguid lubades

lähtus. Load eiravad kehtivat kohtupraktikat, mille järgi võib jälitustoimingu vajalikkuse

põhjendamine KarS § 3891 tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses KrMS § 1261 lg 2

viimasele alternatiivile tuginedes tulla kõne alla vaid väga erandlikul juhul. Kuriteokahtluse

sisu silmas pidades ei ole menetletav kriminaalasi ilmselgelt selliseks erandiks.

Prokuratuur esitas KrMS § 297 korras kaks täiendavat tõendit, mis on lubamatud, sest need

esitati hilinenult.

74. Maakohus võttis prokuratuurilt KrMS § 297 korras vastu 05.01.2023.a koostatud

sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Prokuratuur põhistas KrMS § 297 lg 2 eeldusi

sellega, et asjaolu, mille järgi A. Babenko juhtis objektidel töid, selgus alles kohtus. Väide pole

õige, sest nii A. Babenko ja N. Parfjonov väljendasid seda juba kohtueelses menetluses.

75. Maakohus võttis prokuratuurilt KrMS § 297 korras vastu 05.01.2022. a jälitustoimingu

protokolli, milles erinevalt süüdistusaktis märgitud ja esialgu kohtule esitatud 15.03.2021

jälitustoimingu protokollist, olid kajastatud ka A. Babenko kasutuses olnud abonentnumbrilt

XXXXXXXX tehtud kõnede sisu. Prokuratuur ei põhjendanud adekvaatselt asjaolu, miks ei

olnud võimalik varem esitada protokolli, mis oli koostatud 15.03.2021 protokolligi koostamise

aluseks olnud jälitustegevuse põhjal.

Maakohus hindas maksukuriteos tõendeid valesti, N. Parfjonovile ning temaga seotud

äriühingutele ette heidetav põhitegu ei ole tõendatud.

76. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigust.

Maakohus hindas tõendeid meelevaldselt ja valikuliselt, eirates KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Otsus

on rajatud oletustele, mitte tõendatud faktilistele asjaoludele.

77. Väär on maakohtu seisukoht, et N. Parfjonov pani toime koosseisupärase, tahtliku ja

õigusvastase KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Järelikult ei saa ka Betmix OÜ-le

ja CityProject OÜ-le omistada vastutust KarS § 3891 lg 3 järgi. Kriminaalasjas ei esitatud

tõendeid, mis kinnitaks üheselt prokuratuuri väidet, et süüdistust läbivate isikute vahel

toimunud tehingud olid näilikud ning tegu oli variäriühingutega, mis tegutsesid kaasaaitajate

mõju all. Kohtule esitati väga palju tõendeid (s.o erinevad kirjalikud lepingud, kokkulepped

jpm), mis kinnitavad, et süüdistuses näidatud perioodidel toimus N. Parfjonovi ja A. Babenkoga

seotud äriühingutel reaalne majandustegevus (nt AS-ga YIT, AS-ga TREV2 sõlmitud

kokkulepped ja lepingud, Betmix OÜ ja S OÜ vahel sõlmitud kokkulepped, CityProject OÜ ja

M OÜ vahel sõlmitud kokkulepped jpm). Seda, et A. Babenkoga seostatud äriühingud S OÜ ja

M OÜ tegid N. Parfjonovi äriühingutele Betmix OÜ ja CityProject OÜ alltöövõtu korras töid,

kinnitasid ka tunnistajad. Mitu inimest (nt KL, SI, VB, ES, DB ja AP) kinnitasid, et nad asusid

tööle A. Babenkoga seotud äriühingutesse ning tegid töid objektidel, mis on märgitud

kriminaalasjas tõendina esitatud arvetel ja aktidel. Töötaja ei pruugi olla teadlik ja aru saada,

millised on tema suhted tööandja pea- ja alltöövõtjatega ning millise äriühingu objektijuht talle

korraldusi annab. Ilmselgelt ei pea reatööline teadma, kes on töid teostava ja talle tööd andva

äriühingu omanik. Käsilolevas asjas oli valdav enamus tunnistajaid ehitustöölised, kellel ei ole

õigus- ja ärialaseid teadmisi, nad ei valda eesti keelt. On eluliselt usutav, et ehitustöölised

tunnevad eelkõige huvi neid puudutavate tingimuste, mitte pea- ja alltöövõtja vaheliste

ärisuhete vastu. M OÜ-l oli 99% renditööjõudu, alltöövõtjal pole selle kasutamine keelatud.

CityProject OÜ ja Betmix OÜ on teistel äriühingutel aidanud taotleda töölube välismaalastele.

A. Babenko arvutist leiti äriühingu töö korraldamisega seotud dokumente (töölepingud, arved

jms). Asjaolu, et osadele töötajatele andis korraldusi N. Parfjonov, ei ole ennekuulmatu.

Ehitussektoris on tavapärane, et peatöövõtja objektijuht annab juhiseid alltöövõtja töötajatele.

CityProject OÜ ja Betmix OÜ varustasid alltöövõtjaid mõningate materjalidega, kuid tegelesid

ise kõigega, mida oli vaja juurde tuua või lõpuni teha, tööriistadega jms.

A.Babenko ei vastuta maksukuriteole kaasaaitamise eest.

78. Maakohus analüüsis A. Babenko erinevaid tegusid, mida käsitleti N. Parfjonovi poolt toime

pandud ja KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteole kaasaaitamisena. Maakohus luges

tõendatuks, et A. Babenko väljastas n.ö variäriühingute nimel võltsarveid ja teostas

rahaülekandeid. Samas tõenditest need asjaolud ei nähtu. Maakohus sisustas äriühingute

kontrollimise faktiga, et A. Babenko sõlmis töötajatega lepinguid, jagas tööülesandeid ja

kontrollis sageli objektidel olukorda. Kirjeldatu vastab objekti- või projektijuhi ülesannetele.

Lisaks nimetasid tunnistajad ka teisi M OÜ ja S OÜ töölepingute sõlmimise ja asjaajamisega

seotud isikuid. Meeskonna juhtimine ei tähenda äriühingu kontrollimist.

79. Nii S OÜ kui ka M OÜ olid reaalselt tegutsevad äriühingud, mille mõte ei olnud kaasa

aidata Betmix OÜ ja CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Seda

kinnitavad nt äriühingutes ametlikult töötanud tunnistajate ütlused, reaalsete ehitusobjektide

olemasolu ja alltöövõtuks sõlmitud töövõtulepingud. Väärib märkimist, et nn variäriühing M

OÜ tegi alltöövõtte ka teistele äriühingutele peale CityProject OÜ. Lepingut ei pea täitma ise,

alltöövõtjate kaasamine ei ole keelatud, vaid üldtunnustatud põhimõte. Tunnistajate ütlustega

on tõendatud, et tööd tehti päriselt, töötajad olid TÖR-is registreeritud (ajavahemikul

01.01.2020-31.12.2020 töötas äriühingus 31 töötajat). Tegu oli aktiivselt tegutseva äriühinguga.

80. Maakohus rõhutas, et A. Babenko lõi arvefailid käibemaksu deklareerimise kuupäeval,

mitte arves märgitud kuupäeval. Praktikas pole arvete tagantjärele esitamine tavapäratu. Seda

enam olukorras, kus poolte vahel oli pikaajaline, usalduslik suhe.

81. Pole tõendatud, et A. Babenko osutas N. Parfjonovile vaimset kaasabi, kui ta lõi näilise

raharingluse. Seda, kuhu Betmix OÜ ja CityProject OÜ üle kantud rahad edasi kanti, sai N.

Parfjonov teada alles kohtus. Ainuüksi süüdistuse sõnastus (lk-d 70 ja 72) osas, mis käsitab

väidetavat raharingi, on umbmäärane ja pole kaetud tõendatud faktiliste asjaoludega.

Süüdistuses ei ole märgitud ning lisaks ka tõendatud, kes kuidas ja millal muundas väidetavad

rahalised vahendid ning tagastas N. Parfjonovile. Väidetav maksukuriteo skeem on oletus, see

ei põhine asjas kogutud tõenditel. Nii näiteks ei kajasta jälitustoimingu protokoll, milles on

talletatud N. Parfjonovi ja A. Babenko omavaheline suhtlus, raha Eestisse toomise ja

üleandmisega seotud kõnesid. Tõlgendus, et süüdistatavad kohtusid raha üleandmise eesmärgil,

on meelevaldne. Sularaha Eestisse toomise ja raha üleandmisega pole seotud ka jälitustoimingu

protokollis kajastatud A. Babenko ja AP suhtlus. Väärib märkimist, et AP pole kriminaalasjas

peetud ei maksukuriteo kaastäideviijaks ega sellele kaasaaitajaks.

82. Maakohus tugines süüdimõistvat otsust tehes tõenditele, mis kinnitasid, et A. Babenkol oli

Eestisse naastes kaasas sularaha. Samas oli A. Babenko Saksamaal registreeritud äriühingu V

GmbH müügijuht ning tal kaasas olnud volikirjad selgitasid raha otstarvet. Asjaolu, et sularaha

oli seotud A. Babenko tööülesannetega, on ka eluliselt usutav. Kohtu väide, et Saksamaal

registreeritud äriühingute suhtes on üleval rahapesukahtlus või alustatud kriminaalmenetlust, ei

ole süüdistusega seotud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et mõni neist äriühingutest oleks olnud A.

Babenko kontrolli all.

83. Maakohtu seisukoht, et A. Babenko tegutses kaasaaitamistegusid toime pannes

topelttahtlusega, ei ole tõendatud. A. Babenko ei teadnud, et Betmix OÜ ja CityProject OÜ

kajastasid arveid oma käibedeklaratsioonidel eesmärgiga vähendada oma maksukohustust.

Järelikult ei ole kaasaaitamistegude subjektiivne koosseis täidetud. Kriminaalasjas on

süüdistatavatele etteheidetavat maksukuritegu mh sisustatud deklaratsioonide mitteesitamisega

(s.o asjaoluga, et M OÜ ja S OÜ ei deklareerinud palga maksmist ja isikustatud ostutehinguid).

Paraku jättis maakohus tähelepanuta, et ka N. Parfjonov ei pruukinud olla teadlik

süüteokoosseisule vastavast faktilisest asjaolust, s.o et M OÜ ja S OÜ deklaratsioone ei

esitanud. N. Parfjonovil ei olnud võimalik jälgida ja kontrollida, kas M OÜ ja S OÜ töötajad

on korrektselt tööle vormistatud ja registreeritud ning tööjõumaksud tasutud.

84. Lisaks teadlikkusele koosseisupärastest asjaoludest peab toimepanija nende realiseerumist

ka tahtma. Maakohus pole nõuetekohaselt põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite põhjal

võiks järeldada, et A. Babenko soovis kaasa aidata N. Parfjonovi poolt toime pandud

maksukuriteole, isegi kui M OÜ ja S OÜ olid tema kontrolli all ning ei deklareerinud korrektselt

palga maksmist ja isikustatud ostutehinguid. Raamatupidamist reguleerivate õigusaktide

eiramine ja deklaratsioonide esitamata jätmine ei täida kuriteo koosseisu. A. Babenko süüdi

tunnistamise eelduseks ei ole asjaolu, et ta ise jättis maksud tasumata, vaid tahtlik kaasaaitamine

N. Parfjonovi maksukuriteole.

Menetluse edasine käik.

85. Maakohtu otsuse apelleerinud kaitsjad ei taotlenud suulist menetlust. Apellatsioonid tehti

nähtavaks prokuratuurile. Prokurör esitas kooskõlas KrMS § 322 lg 3 kirjaliku selgituse,

märkides mh, et prokuratuur suulist menetlust ei soovi. Ringkonnakohus määras 19. detsembri

2023. a määrusega, et asi tuleb lahendada kirjalikus menetluses ja andis apellatsioonimenetluse

pooltele võimaluse esitada taotlusi ja seisukohti. Seda võimalust kasutasid kaitsjad ja

prokuratuur. Apellandid esitasid apellatsioonimenetluse kulusid kinnitavad dokumendid ning

prokurör kirjaliku seisukoha.

Prokuratuuri seisukoht.

86. Prokurör leiab, et süüdistatavate N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja ning

A. Babenko kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuur palub jätta Harju

Maakohtu 19.septembri 2020. a otsus muutmata, täiendada vajadusel maakohtu otsuse põhistusi

ning jätta apellatsioonimenetluse kulud süüdistatavate kanda.

Vastuväited N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja ja A. Babenko kaitsja

apellatsioonile osas, milles nendes esitatud väited kattuvad.

Sidettevõtjalt saadud andmete lubatavus:

87. Vaatamata sellele, et maakohus tunnistas kõik sidettevõtjalt saadud andmete protokollid

lubatavaks, kasutas kohus lahendi tegemisel ainult 05.01.2023. a protokolli. Ühe tõendi

äralangemine ehk sideettevõtjalt saadud andmete lubamatuks tunnistamine ei kahjusta kohtu

järeldust, et S OÜ ei teinud Rakveres asuval objektil töid. Maakohus ei lugenud seda asjaolu

tõendatuks ainult sideettevõtjalt saadud andmete alusel.

88. Apellandid toetuvad RKKKo lahendis nr 1-16-6179 väljendatud seisukohtadele. See

kohtuotsus avalikustati 18. juunil 2021. a ning siis said laiemale juristkonnale teatavaks

kriteeriumid, mis Riigikohus seadis sideettevõtjalt andmete nõudmisele. Vaidlustatud lubade

väljastamise ajal need teada ei olnud ning seega pole kaitsjate kriitika asjakohane. Riigikohtu

lahendis väljendatud üksikasjalikke ja põhjalikke sideettevõtjalt andmete nõudmise eeldusi ei

olnud kuidagi võimalik tõlgendamise teel tuletada ka toonasest KrMS § 901 lg 3 napist

sõnastusest, s.o käesolevas paragrahvis ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on

vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Sel põhjusel ei saagi eeldada,

et viidatud lahendile eelnenud load lähtuksid oma sõnastuses lahendis kehtestatud nõuetest.

RKKKo on otsuses nr 3-1-1-14-14 p 779 märkinud, et kohtuasja lahendav kohus peaks sisuliselt

hindama mitte lubade põhjendatust sõnastuse poolelt, vaid toimingute sisulist põhjendatust

konkreetse kohtuasja kontekstis. Seda põhimõtet on maakohus järginud (19. septembri 2023. a

otsuse lk-d 16-17).

Jälitustoimingute lubatavus:

89. Õige pole apellantide väide, et maakohus rikkus jälitustoimingutega saadud tõendeid

lubatavaks tunnistades põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus tugines oma

järeldusi põhistades jälitustoimingutega kogutud tõendile, mis koguti järgmiste lubade alusel:

Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus nr KM8944/2020, Harju Maakohtu 03.04.2020 määrus nr

KM9266, Harju Maakohtu 04.06.2020 määrus nr KM9612/2020 ja Harju Maakohtu 08.06.2020

määrus nr KM9633/2020. Järelikult on asjakohane ainult nende määruste analüüs.

90. 31.01.2020 määrust kritiseerides pole N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja

O. Nääs pööranud tähelepanu sellele, et maakohtu määrus sisaldab prokuratuuri taotluses

esitatud argumentatsiooni, millega eeluurimiskohtunik nõustus (määruse lk-d 13 ja 14).

Kehtivas kohtupraktikas

omaksvõetud

arusaama järgi

võivad kohtu

põhjendused

jälitustoimingute vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri argumentidel, kui need kajastuvad

kohtumääruse tekstis (viimati RKKKm 1-22-7792). Määruse lk 7 on ära toodud väga

konkreetne põhjendus, miks prokuratuur peab olemasoleva teabe põhjal vajalikuks ühe või teise

isiku allutamist jälitustoimingutele ning milliseid eesmärke jälitustoimingutega taotletakse.

Prokuratuur on mh põhjendanud ka jälitustoimingute vältimatut vajalikkust (määruse lk 10).

Eeluurimiskohtunikule ei saa ette heita, et käibemaksupettuse liiki, mis põhineb nn arveveski

võltsarvete kasutamisel, iseloomustavad reeglina teatud ühised tunnused ning see ei muuda

kohtumääruse põhjendusi standardseks ja deklaratiivseks.

91. Kaitsja O. Nääsi argumendid on otsitud. Esiteks ei rõhutanud eeluurimiskohtunik, et

puudutatud isikud asuksid teistest intensiivsemalt tõendeid hävitama. Selle asemel leidis kohus,

et menetlusstaadium ei võimaldanud asuda tõendeid koguma avalike menetlustoimingutega.

Nende hilisem läbiviimine ja edukas tulemus seda seisukohta ei väära. Teiseks ei lubatud

jälitustoiminguid läbi viia põhjusel, et menetletav kuritegu pandi toime varjatult.

Eeluurimiskohtunik nõustus sellega, et kuritegu oli latentne. Tegu kahjustas riigi rahandust ehk

n.ö rahulolematuid, kes võinuks menetlejaga koostööd teha, asjas ei olnud. Nii täideviijad kui

ka kaasaaitaja said varalist kasu, ülejäänud isikud seda, millal ja kelle poolt võltsarvete alusel

tegelikult töid tehti, ei teadnud. Kolmandaks on eeluurimiskohtunikul vaatamata Riigikohtu

varasematele

seisukohtadele

õigus

avaldada

arvamust

menetletava

kuriteo

ja

korruptsioonikuritegude sarnasuse kohta osas, mis puudutab nende latentsusastet.

Maksumenetluses on maksumaksjal kaasaaitamiskohustus. Kui dokumentides on vastuolud,

teavet ei anta või antakse ebapiisavalt, on tõendamiskoormis võrreldes kriminaalmenetlusega

erinev. Kriminaalmenetluses on kahtlustataval õigus keelduda mistahes koostööst ja seda sageli

ka tehakse. Kui siia lisada fakt, et pole rohkem inimesi, kes kuritegelike kokkulepete sisu kohta

midagi teaks, siis ollaksegi klassikalise altkäemaksu andmise-võtmise situatsioonis (need, kes

teavad, ei räägi ja need, kes ei tea, ei saagi midagi asjakohast rääkida). Riigikohtul on õigus, et

kõik maksukuriteod – eelkõige lihtsakoelisemad – ei eelda jälitustoimingute kasutamist ning

seega pole pelgalt kuriteoliik nende lubamisele õigustus. Analüüsitavas eeluurimiskohtuniku

määruses on sellega arvestatud, deklareeritud sisendkäibemaksu puhul ei tarvitse teinekord

isegi dokumente olemas olla, rääkimata sellest, kas soetatud kaup/teenus oli maksustatava käibe

tarbeks üldse vajalik. Neljandaks pole tähtis, kas tõendeid oli võimalik saada rahvusvahelise

koostöö kaudu, sest eeluurimiskohtunik ei väitnudki, et nende tõendite saamine on võimatu ja

seetõttu tuleb hakata jälitama. Kohus viitas, et keeruliselt ülesehitatud raharingluse kasutamine

tähendab isikute soovi oma tegevust hästi varjata ja raskendab kuriteo tõendamist. On vahe, kas

võltsarve alusel laekunud raha võetakse pangaautomaadist välja Eestis või suunatakse pika

raharingi kaudu välismaale. Käsiloleval juhul saadi küll hiljem Saksamaa äriühingute kontode

väljavõtted, kuid raharing oli komplitseeritud ning kõiki tarvilikke asjaolusid ei õnnestunudki

tõendada. Viimaks on väär etteheide, et analüüsitavast kohtumäärusest ei selgu, milline KrMS

§ 1261 lg 2 sätestatud alternatiiv lubas jälitustoiminguid teostada. Alternatiivid pole üksteist

välistavad ja võivad esineda samaaegselt. Analüüsitava kohtumääruse põhjendustest on

piisavalt selgelt tuvastatav, et osade asjaolude (nt kes on arveveski pidajad, milline on nende

omavaheline roll ja tööjaotus, kuidas ja kelle kaudu toimub raha tagastamine) kohta ei ole

võimalik tõendeid üldse koguda ning teatud faktide (nt arvete võltsituse või tegelikkusele

vastavuse kohta) tõendamiseks vajalike tõendite kogumine on raskendatud.

92. Eeltoodud argumente silmas pidades ei ole õigusvastased ka hilisemad Harju Maakohtu

määrused. Järgnevate määruste puhul tuleb silmas pidada, et eeluurimiskohtunikul puudub

jälitusloa pikendamisel kohustus ja vajadus varasemates lubades esitatud argumente korrata või

parafraseerida. Nende jätkuva asjakohasuse korral saab eeluurimiskohtunik viiteliselt ka

tugineda.

Kõik täiendavad tõendid esitati KrMS § 297 lg 2 sätestatud korda järgides.

93. 05.01.2022. a jälitustoimingu protokoll on lubatav tõend. Süüdistusaktis on tõendina

märgitud 15.03.2021. a koostatud jälitustoimingu protokoll koos selle juures asuvate DVD-

plaatidega, mis kajastavad kõiki A. Babenko pealtkuulatud kõnesid, sh neid, mis on

stenogrammidena kajastatud hilisemas 05.01.2022. a koostatud protokollid. 15.03.2021. a

jälitustoimingu protokoll ning plaadid vormistati enne kriminaalasja kohtusse saatmist

olukorras, kus üks kahtlustatavatest viibis vahi all. Stenogramme sisaldava jälitustoimingu

protokolli vormistamine on aeganõudev, eriti juhul, kui kõned pole eestikeelsed. Sel põhjusel

ei olnud prokuröril võimalik süüdistusakti koostamisel esitada kaitsjatele A. Babenko

tõenduslikult oluliste vestluste stenogramme ja tõlkeid sisaldavat jälitustoimingu protokolli.

See esitati kohtumenetluses esimesel võimalusel pärast selle valmimist. Selle esitamisega

kaitseõigust ei rikutud. Asjaolu, et prokurör kavatseb tugineda jälitustoimingutega kogutud

telefonikõnedele, oli ette nähtav, sest süüdistusaktis oli viide 15.03.2021. a jälitustoimingu

protokollile.

94. 05.01.2023. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll on lubatav tõend. Apellantide

väitega, et tõend esitati hilinenult, pole võimalik nõustuda. Kohtuistungi protokollidest on

jälgitav, et kohtueelses menetluses ei väitnud ükski tunnistaja, et A. Babenko oleks reaalselt

Rakvere Vallimäe objektil töid juhtinud. Sellekohased ütlused kõlasid esmakordselt N.

Parfjonovile lojaalsete töötajate (AP, DB, K. S) suust (11.01.2022 kohtuistungi protokoll ja

11.03.2022 kohtuistungi protokolli lk 18-30). Järelikult ilmnes selle versiooni ümber lükkamise

vajadus alles kohtumenetluses. Apellatsioonis on tsiteeritud N. Parfjonovi ja A. Babenko

kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuid nendest ei nähtu fakt, et A. Babenko viibis reaalselt

Rakvere Vallimäe objektil.

14.10.2020 vaatlusprotokoll on lubatav tõend.

95. Apellant (O. Nääs) vaidlustab tõendi lubatavust põhjusel, et see kajastab sarnaselt RKKKo

lahendis nr 1-18-437 (p 56) kirjeldatuga samuti sünteesitud andmeid. Kaitsja tõmmatud

paralleel ei ole kohane. 14.10.2020 vaatlusprotokoll kajastab Maksu- ja Tolliameti

andmebaasist nähtuvate, ajavahemikku 01.05.2020-14.10.2020 puudutava töötajate registri

kannete vaatlust. Seda tehti äriühingute kaupa ja vaatlusprotokollis on loetelu töötajatest. Ainus

süntees seisneb selles, et protokollis (alates lk 17) on koos töötamise perioodi ja äriühingu

nimega ära toodud töötajad, kes töötasid vaadeldaval perioodil enam kui ühes

vaatlusprotokollis märgitud äriühingus. Protokoll ei sisalda hinnanguid. Käsilolevas asjas oli

vaatlus viisiks, kuidas tõenduslikult oluline info Maksu- ja Tolliameti andmebaasist hankida ja

tõendiks vormistada. Andmebaasi vahetu uurimine oleks olnud keeruline, aeganõudev ja

ebaotstarbekas.

Maakohus ei väljunud süüdistuse piiridest.

96. Kõikide süüdistatavate süüdistus sisaldab sõnaselget viidet faktilisele asjaolule, mille tõttu

on prokuratuuri arvates S OÜ arved Betmix OÜ-le ning M OÜ arved CityProject OÜ-le

võltsitud ning vastavad tehingud näilikud. Näiteks Betmix OÜ süüdistuses on märgitud, et kuna

majandustehingud Betmix OÜ ja variäriühingu S OÜ vahel arvetel näidatud ulatuses ei

toimunud. Analoogne lõik sisaldub CityProject OÜ süüdistuses. Tehingute mittetoimumine on

faktiline asjaolu, mis tingib tehingute näilikkuse. Küsimus, mis kinnitab, et tehinguid ei

toimunud, taandub tõendamisele. Kehtivas kohtupraktikas eristatakse hüpoteesi ja selle

tõendamist (RKKKo 1-16-4665 p 10) ning nii maakohus toimiski, leides muuhulgas, et

tehingute mittetoimumisele viitab tööde teostamisse väidetavalt kaasatud töötajate puudumine

ja neile palga mitte maksmine, äriühingute juhtimisse kaasatud variisikud jpm.

Maakohtu järeldus, et N. Parfjonov sai A. Babenkolt Saksamaa kaudu Eestisse tagasi jõudnud

sularaha, on õige.

97. Maakohus esitas kohtuotsuse lk-del 40-42 tõendite analüüsi, mis kinnitab kohtu järeldust,

et A. Babenko tõi Saksamaalt sularaha ja andis N. Parfjonovile. Sealjuures on sularaha ringiga

Eestisse tagasi jõudmine üks paljudest argumentidest, mis tõendab süüdistuses püstitatud

hüpoteesi tehingute näilikkusest. Esiteks on maakohus analüüsinud, miks A. Babenko ja N.

Parfjonovi kokkulepitud kohtumised olid mõeldud raha üleandmiseks. Olukorras, kus apellandi

hinnangul oli kokkusaamiseks mõni muu põhjus, tulnuks see nimetada ja seda ka tõendada või

vähemalt teha võimalikuks selle tõendamine. Teiseks pole tõsiselt võetav argument, et A.

Babenkole usaldati sularaha selleks, et viia Eestist Saksamaale ehitusseadmeid või sõidukeid.

Maakohtule esitati V GmBH müügiarved ja registrikaart, mis võimaldavad teha järeldusi

äriühingu tegevusalade kohta. Ehitusseadmete soetamine nendega ei haaku. Lisaks nähtub

maakohtule esitatud tõenditest, et A. Babenko käis Saksamaal sõidukit soetamas, mitte

vastupidi. Pole eluliselt usutav, et äriühing võttis Euroopa välkmakse asemel sularaha

kaotsimineku või varguse riski. Kui maakohus oleks lähtunud ainult sellest, mis oli kirjas

volikirjadel ning jätnud kõrvale teised tõendid, rikkunuks kohus KrMS § 61 lg 2 sätestatut. N.

Parfjonovi väide, et sai A. Babenkolt raha töötajatele palga maksmiseks, jäi paljasõnaliseks.

Mitte ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest (k.a need, kes väitsid, et said palga A. Babenkolt)

ei öelnud, et N. Parfjonov vahendas neile palga maksmist. Selgusetuks jääb, miks ei kutsutud

N. Parfjonovilt sularahas palka saanud töötajaid tunnistajana kohtusse.

Maakohtu järeldus, et Betmix OÜ ja S OÜ ning CityProject OÜ ja M OÜ vahelised tehingud ei

olnud näilikud, on õige.

98. Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, kas N. Parfjonoviga seotud äriühingute ja peatöövõtjate

(TREV2 AS, AS YIT Ehitus) vahelised tehingud toimusid. Kaitsja esitatud tõendid (lepingud

ja kokkulepped jpm) ei saa isegi teoreetiliselt tõendada asjaolu, et Betmix OÜ ja S OÜ ning

CityProject OÜ ja M OÜ vahelised tehingud ei olnud näilikud.

99. Maakohtu otsuse motiivid, miks kinnitavad tõendid asjaolu, et S OÜ ja M OÜ vaheliste

arvete, aktide ja lepingute taga reaalseid tehinguid ei olnud, on hästi jälgitavad ja ei vaja

täiendamist. Ringkonnakohtul on võimalik tutvuda protokollidega ning veenduda, et maakohus

andis õige hinnangu tunnistajate AP, DB ja KS usaldusväärsusele. Väär on seisukoht, et kohus

ei saa arvel märgitud tööde mahtu ja maksumust iseseisvalt, ekspertiisi määramata hinnata.

Olemasolevate andmetega opereerides (nt B OÜ töötajate arv ja äriühingule makstud summad)

on kohtul võimalik kujundada oma seisukoht. Väide, et tunnistajate sõnul kasutati N. Parfjonovi

objektidel tööjõudu Ukrainast, ei oma tähtsust. Kriminaalasjas tuvastati, et N. Parfjonov rentis

B OÜ-lt töötajaid, kelle hulgas olid ka ukrainlased, ent see ei tähenda kuidagi, et nad olid S OÜ

töötajad.

100. Mis puudutab tunnistaja ISi ütlusi, siis maakohtu otsuses on viga. Maakohus on ekslikult

märkinud, et IS töötas Rakveres asuval objektil. IS andis ristküsitlusel ütlusi selle kohta, et ta

töötas S OÜ töötajana ainult Sillamäe Sadamas asuval objektil (03.05.2022 kohtuistungi

protokoll lk 16-21).

101. Väide, et S OÜ arved Betmix OÜ-le kajastasid enamat, kui töötajate töö, on

ringkonnakohut eksitav. See läheb vastuollu N. Parfjonovi kohtus antud ütlustega (22.11.2022

kohtuistungi protokoll lk-d 38-39).

102. Maakohus on ammendavalt (kohtuotsuse lk-d 52-55) kirjeldanud B OÜ rolli. B OÜ osutas

teenust varem otse CityProject OÜ-le ning aprill 2020 dateeritud arve nr BB154 koostas B OÜ

esialgu CityProject OÜ-le. Arvet muudeti N. Parfjonovilt saadud juhiste kohaselt ja väljastati

M OÜ-le. Asjaolu, et B OÜ töötajad tegid N. Parfjonovi objektidel reaalset tööd, prokuratuur

ei vaidlusta. Samas ei tähenda see, et M OÜ arved CityProject OÜ-le vastasid tegelikkusele.

Kui võrrelda B OÜ poolt M OÜ-le esitatud arveid, siis on need kordades väiksemad, kui M OÜ

arved CityProject OÜ-le. Müügiarvete omavaheline disproportsioon kinnitab ilmekalt seda, et

M OÜ arved CityProject OÜ-le võltsiti. Lisaks kinnitas N. Parfjonov kohtus, et M OÜ poolt oli

töö, vajaminevad materjalid soetas CityProject OÜ (24.11.2022 kohtuistungi protokoll lk-d 11,

17 ja 19).

103. Seisukoht, et maakohus jättis tunnistajate KL, SI ja VB ütlused analüüsimata, ei ole õige.

Maakohtu analüüs ja selle pinnalt tehtud järeldused, et tegemist oli N. Parfjonovi alluvatega,

on kohtuotsuse lk-del 55-56.

Prokuröri vastuväited N. Parfjonovi kaitsja apellatsioonile osas, mis puudutab KarS 4182 lg 1

järgi kvalifitseeritud kuritegu.

104. Maakohtu seisukoht, et N. Parfjonov käitles sõjarelva laskemoona, on õige ja põhineb

seadusel. Sõjaväepolitsei 16.02.2021. a vastus menetleja päringule on lubatav tõend. Maakohus

põhjendas ammendavalt, miks on tõend lubatav. KrMS § 215 võimaldab menetlejal esitada

mistahes isikutele nõudekirju ning tugineda saadud vastustele kui muudele dokumentidele

KrMS § 63 lg 1 mõttes. Vaidlusalune vastus sisaldab Eesti Kaitseväe koosseisu kuuluva

Sõjaväepolitsei vastutusalas olevat teavet, mis on olemas ja oli olemas ka enne menetleja

päringut ning mida menetleja nõudekirjale vastusena ka väljastati.

105. Kaitsja leiab, et N. Parfjonovit ei saa KarS § 4182 lg 1 järgi süüdi tunnistada, sest

seadusandja pole defineerinud mõistet „sõjalise otstarbega laskemoon“ ning ei ole kehtestanud

RelvS § 833 lg 3 mainitud sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona loetelu. Samas on kaitsja

seda meelt, et karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda grammatilisele

tõlgendamisele. KarS § 4182 dispositsioonis nimetatakse sõjarelva, selle olulist osa ja sõjalise

otstarbega laskemoona. Viimast on grammatilist tõlgendusmeetodit kasutades võimalik mõista

kui laskemoona, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel ehk sõjapidamiseks. Sama tõlgendust

pakub kaitsja tsiteeritud eelnõu (SE 615) seletuskiri, mille mõisteaparaadist selgub, et sõjalise

otstarbega relv on sõjarelv ja seega on sõjalise otstarbega laskemoon sõjarelva laskemoon.

Viidatud õiguskirjandusest on kaitsja teinud ebaõiged järeldused. Kindlasti ei saa väita, et KarS

§ 4182 alla peaksid kvalifitseeruma vaid sellised tulirelvad, mis pole tsiviilkäibes keelatud.

Vastupidi: tsiviilkäibes keelatud relva mõiste on laiem, sest see hõlmab ka sõjarelvi. Sõjalise

otstarbega laskemoon pole midagi muud, kui sõjarelva laskemoon. Kuivõrd sõjarelva mõiste

on RelvS määratletud, on põhjendamatu väide, nagu oleks N. Parfjonovi süüdi tunnistamine

vastuolus PS-st tuleneva määratletuse põhimõttega.

106. Süüdistuse järgi on N. Parfjonovi valdusest leitud padrun algselt kuulipildujale Browning

M2 toodetud padrun. Kaitsja ei vaidlusta seda, et kuulipilduja Browning M2 on sõjarelv, mille

kasutamine tsiviilkäibes pole mõeldav.

107. Kaitsja üritab näidata, et vaidlusalune padrun võib olla kasutatav veel mõnes relvas (sh

tsiviilrelvas) ning tekitada kõrvaldamata kahtluse, mis välistaks N. Parfjonovi süüdi

tunnistamise KarS § 4182 lg 1 järgi. Ekspert ON ütlused on lubatavad. Esiteks võib nii kehtiva

seaduse (KrMS § 29 lg 2) kui ka kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-15-12) järgi esitada eksperdile

täiendavaid küsimusi, mis erinevad mõnevõrra ekspertiisimääruses sõnastatutest. Ekspert saab

kohtus vastata ka erialaspetsiifilistele küsimustele, millele vastamine ei eelda uute lähteandmete

kogumist või teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist. ON ütlused, et padrun oli

konstrueeritud kuulipildujale Browning M2, on lubatavad. Ekspert tugines oma pikaajalisele

kogemusele ja erialateadmistele, mis võivad pärineda mh ka avalikult kättesaadavatest

allikatest. Ekspert ON ja asjatundja TA ütlused selle kohta, et mujal maailmas kasutatakse

sarnase kaliibriga padruneid ka kauglaskmiseks ja jahipidamiseks, ei puuduta Eestit. Kriitika

AJ aadressil ei ole põhjendatud. Apellant jätab tähelepanuta, et mõiste sõjarelv peab sisustama

kohus, mitte ekspert. Väär on kaitsja märkus, et ekspert viitas olematule veebilehele. Ekspert

rääkis sellest seoses padruni tootjaga (Companhia Brasiliera de Cartuchos – CBC).

Laskemoona tootjale viitav lühend CBC nähtus padrunihülsilt ning seda on kirjeldanud ka AJ

ekspertiisiaktis. Kohtuistungi protokolli on cbc.com asemel ekslikult kantud zbz.com. Lisaks

ei tuginenud AJ tuvastamata päritoluga esileheta brožüürile, vaid kõneles laskemoonatootja

(CBC) kodulehelt välja prinditud brožüürist, mille esilehte ei võtnud ekspert kohtusse kaasa.

Asjatundja TA ütlusi käsitas kaitsja selektiivselt, otsides ütlustest kaitseversiooniga sobivaid

väiteid. TA eksis, kui väitis, et sõjarelvade nimistu peab RelvS alusel koostama kaitseminister

ning öeldes, et Eestis võib politseis või laevastikus olla relvi, mis kasutavad 12.7x99mm

kaliibrit. Viimase kohta ütles ON, et see pole nii.

108. Apellant ei vaidlusta, et tegu on kaliibriga, mis on Eestis tsiviilkäibes keelatud. Lisaks on

ekspert ON ütlustega, Sõjaväepolitsei 16.02.2021 päringu vastusega ning avalikult

kättesaadavate andmetega tõendatud, et sellise kaliibriga padruneid kasutatakse põhiliselt

Browning M2 kuulipildujas, kuid ka snaipripüssis Hecate II. Järelikult on ilmne, et tegu on

sõjalise otstarbega laskemoonaga.

Prokuratuuri vastuväited A. Babenko kaitsja apellatsioonile (osas, mis need ei lange kokku N.

Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega):

Süüdistuses on maksukahju arvutatud õigesti.

109. Väär on kaitsja järeldus, et vaieldav on ainult see, mis ulatuses tegid S OÜ ja M OÜ Betmix

OÜ-le ja CityProject OÜ-le töid ning seega on prokuratuuri ülesanne tõendada, millises mahus

töid tehti ning kontrollida, kas arvetel märgitud ja tegelikult tehtud tööde vaheline erinevus

moodustab suure kahju. KMS § 31 lg 1 järgi on sisendkäibemaksu mahaarvamine tasumisele

kuuluvast käibemaksust võimalik ainult nõuetekohase arve alusel. Nõuded arvele on loetletud

KMS § 37, mh sätestavad normi lg 6 p-d 6 ja 8, et arvel peab olema märgitud teenuse maht ja

hind. Kui need pole õiged, ei teki maksukohuslasel õigust selle arve alusel sisendkäibemaksu

maha arvata. Järelikult on süüdistuses maksukahju arvestatud õigesti.

Maakohus tuvastas nõuetekohaselt A. Babenko tahtluse.

110. Maakohus tuvastas objektiivsete asjaolude põhjal õigesti, et A. Babenko oli teadlik, et

Betmix OÜ deklareerib soetust S OÜ-lt ning CityProject OÜ deklareerib vastavat soetust M

OÜ-lt. Selleks koostaski A. Babenko vastavad arved. Apellandi argumendid, mis puudutavad S

OÜ ja M OÜ deklaratsioonide esitamata jätmist, on vastuolus maakohtule esitatud tõenditega.

Väär on ka väide, et S OÜ ja M OÜ ei deklareerinud palgamakseid. 14.10.2020 vaatlusprotokoll

tõendab, et seda tehti, kuid kohtus leidis tõendamist, et mõningate reservatsioonidega võisid

üksikud isikud, kellele väljamakseid tehti, olla seotud Betmix OÜ ja CityProject OÜ

objektidega. Ametlikult tööle vormistamata tööjõu kasutamise hüpoteesi vastu räägib ka N.

Parfjonovi enda väide selle kohta, et ta nõudis alltöövõtjalt töötajate korrektset tööle

vormistamist (24.11.2022 kohtuistungi protokoll).

Kriminaalasjade eraldamine ei olnud ebaseaduslik.

111. Paralleelide tõmbamine RKKKo otsuses nr 1-20-1208 kirjeldatud olukorraga on

põhjendamatu. Antud juhul oli eraldamise eesmärgiks optimaalselt kompaktne kohtumenetlus,

kus süüdistatavate ülemääraselt suur arv ei kujuneks kohtumenetluse mõistlikku käiku

iseenesest kahjustavaks teguriks.

112. Käsilolev kriminaalasi eraldati 30.03.2021. a KrMS § 216 lg 4 alusel iseseisvasse

menetlusse ning määruses on selgelt näidatud kaalutlus, mis selle tingis. Eraldamise ajendiks

oli asjaolu, et N. Parfjonov oli vahistatud ning kevadeks 2021 olid temaga seotud episoodides

vajalikud tõendid kogutud. Eraldamine osutus kohtumenetlusele kulunud aega silmas pidades

põhjendatuks: süüdistusakt edastati kohtule 19.04.2021, maakohus avalikustas motiveeritud

otsuse 17.10.2023. a. Kriminaalasja lahendamiseks, kus oli kaks füüsilisest isikust

süüdistatavat, kaks juriidilisest isikust süüdistatavat ning kolm kuriteoepisoodi, kulus esimese

astme kohtus 2,5 aastat. Selle aja jooksul kuulati üle ca 60 tunnistajat ning peeti ligi 40 sisulist

istungit. On keeruline hinnata maakohtu menetluse kestust olukorras, kus lisaks oleks kohtu

alla antud veel kolm füüsilist ja kolm juriidilist isikut ning lisandunud veel kolm maksukuriteo

episoodi. Kriminaalasjade eraldamine oli seega põhjendatud.

113. Kaitseõigust eraldamine ei kahjustanud. A. Babenko oleks soovi korral saanud kohtusse

kutsuda tunnistajaid (nt töötajad, kes olid küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt tööle

vormistatud). Nende küsitlemine ei oleks kuidagi kahjustanud A. Babenko positsiooni

kriminaalasjas, mis on kohtueelses menetluses. Pigem vastupidi. Ka teises asjas heidetakse

süüdistatavale ette nn arveveski teenuse osutamist. Kui ta oleks suutnud kohtus näidata, et tema

kontrolli all olevatel äriühingutel oli hulk töötajaid, kes tegid N. Parfjonovi objektidel reaalselt

tööd, oleks see asjaolu talle pigem kasuks tulnud. Fakt, et A. Babenko otsustas aktiivsest

kaitsest loobuda, on tema valik ja ei olnud tingitud kriminaalasjade eraldamisest.

114. Väär on väide, et kriminaalasjade eraldamise tõttu ei saanud A. Babenko vaidlustada

sõiduki arestimist. Süüdistatav kasutas kaebeõigust kohtueelses menetluses ning kõikides

kohtuinstantsides. Kriminaalasjade eraldamine ei takista A. Babenkol jätkuvalt esitada

menetlejale tõendeid, mis toetaksid sõiduki aresti alt vabastamist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

115. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsiooniväidetele, mis puudutavad üldiseid küsimusi

(I). Seejärel annab kolleegium hinnangu maksukuriteole (II), N.Parfjonovi süüdistusele KarS §

4182 lg 1 järgi (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulud

(IV).

I

Kriminaalasjade eraldamisest.

116. Käsilolev kriminaalasi eraldati 30. märtsi 2021. a Maksu- ja Tolliameti eriasjade uurija P.

Pajumäe määruse alusel kriminaalasjast nr 19930000322 (kd IX tlk 118-120). A. Babenko

kaitsja on seisukohal, et eraldamise põhjus oli otsitud ja toiminguga rikuti süüdistatavate

kaitseõigust. Kaitsja leiab, et eraldamise eesmärgiks oli algusest peale puudutatud isiku

õigustest möödaminek ja ausa kohtupidamise põhimõtte rikkumine. Kolleegium nendib, et

tegelikult on maakohus A. Babenkole juba vastanud (kohtutoimik, kd V, tlk 302 ja pöördel),

sest täpselt samad etteheited kõlasid kohtuvaidluses (kohtutoimik, kd V, tlk 210 pöördel - 212).

Maakohtu seisukohti kordamata ja järeldusi muutmata lisab ringkonnakohus omalt poolt

järgmist.

117. Eraldamise määrus on selles märgitud kuupäeva järgi koostatud 2020. a. Tegemist on

tehnilise trükiveaga, apellant ja prokurör on õigesti lähtunud eeldusest, et määrus koostati

tegelikult 30. märtsil 2021. a. Määruses viitab menetleja asjaolule, et N. Parfjonov vahistati 3.

novembril 2020. a (tegelikult pole ka see kuupäev korrektne, vt siinkohal kd II tlk 59), kuid

ilmselgelt ei saanud eraldamise põhjuseks märtsis 2020. a olla tulevikusündmus ehk fakt, et isik

vahistati novembris 2020. a.

118. Apellant toetab oma argumente viidetega kehtivale kohtupraktikale. Paraku pole enamus

näiteid praeguse kaasuse valguses asjakohased. Nii leidis riigikohus lahendis nr 1-20-1208, et

süüdistatava kaitseõigust ja õigust ausale ning õiglasele kohtupidamisele rikuti seeläbi, et

kahtlustatav jäeti tunnistaja ütluste deponeerimise juurde kutsumata. Lisaks olid kõrgema kohtu

hinnangul eraldamise põhjused otsitud, sest toiming oli tõendite loomise abinõu ning

eraldamine mõistliku menetlusaja tagamise eesmärgil ei haakunud tegelike asjaoludega. Mitte

midagi sarnast ei ole käsilolevas asjas tuvastatud. Viited võimalikele tõendamisraskustele,

süüdistatava menetluslike õiguste rikkumisele ja tõsistele põhiõiguse riivetele (RKKKo 3-1-1-

119-09, RKKKm 3-1-1-16-07) on apellatsioonis üldsõnalised ning käsilolevas asjas tuvastatud

asjaoludega seostamata.

119. Konkreetsed etteheiteid eraldamisele toob apellant välja kolm.

120. Esiteks on kaitsja seisukohal, et A. Babenkole etteheidetavad teod olid seotud

ajavahemikuga 2019. a–2020. a ning seega ei olnud kohtueelses menetluses toimingute

tegemiseks mitte mingisugust ajalist survet. Siin jätab apellant tähelepanuta, et kuigi A.

Babenkole etteheidetavate tegude toimepanemise aega silmas pidades ei saanud märtsis 2021.

a rääkida (veel) ajalisest survest, oli kriminaalasjade eraldamise põhjus teine.

Eraldamisotsustust põhistades märkis menetleja, et algses kriminaalasjas oli kahtlustatavate

ring märksa laiem, N. Parfjonovi ja tema äriühingutega seotud episoodid olid vaid osa A.

Babenko kahtlustusest. N. Parfjonovi vahistamise tõttu keskenduti võrdlemisi mahuka

kriminaalasja eeluurimisel nendele episoodidele, mis olid seotud vahistatud kahtlustatavaga.

Sealjuures on kohtupraktikas peetud õigeks ühe isiku erinevate tegude lahendamist eri

menetlustes siis, kui nende tegude kohtueelne menetlus pole samas staadiumis (vt RKKKo 3-

1-1-43-10). Ringkonnakohus nendib, et ajasurve oli seega tingitud tõsiasjast, et A. Babenkoga

ühes ja samas teos kahtlustatav N. Parfjonov oli vahistatud. Menetleja oli seisukohal, et

vahistatule esitatud etteheited peaks lahendama võimalikult kiiresti, ent täideviija N. Parfjonovi

ja kaasaaitajast A. Babenko süüküsimus tuleks otsustada ühes menetluses. Ka see argument on

kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Eraldamist viisil, et ühes ja samas kuriteos osalenud isikute

kriminaalasja arutatakse erinevates menetlustes, on kohtupraktikas läbivalt taunitud (vt nt

RKKKo 3-1-1-10-09, 3-1-1-18-09).

121. Teine eraldamise vastu rääkinud põhjus on kaitsja hinnangul asjaolu, et A. Babenko oli

eraldamise tõttu sunnitud loobuma aktiivsest kaitsest. Klient ei andnud kohtus ütlusi põhjusel,

et tema ütlusi võidakse kasutada teises kriminaalasjas tema vastu (vt siinkohal A. Babenko

ristküsitluse rakendamine kohtutoimik, kd V, tlk 128). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas

kahtlustatav soovib kohtus ütlusi anda või mitte, pole eraldamist otsustavale menetlejale mitte

kuidagi ette nähtav. Õigus ütlusi anda või nende andmisest keelduda on süüdistatava privileeg

ja tema lõplik positsioon selles küsimuses selgub alles kohtus. Kolleegium ei pea

tõsiseltvõetavaks süüdistatava ja tema kaitsja väidet, et A. Babenko oli eraldamise tõttu

sundseisus ning tal ei jäänud muud üle, kui ütluste andmisest loobuda. Siinkohal on õigus

prokuröril: olukorras, kus inimesele eri kriminaalasjades esitatud süüdistus on sisult ühetaoline,

pole alust arvata, et nendes menetlustes valitav kaitsetaktika on diametraalselt erinev.

122. Kolmanda kaitsja toodud põhjuse kohta (s.o kriminaalasjade eraldamise tõttu pole selge,

millises menetluses on võimalik kaitsta A. Babenko õigusi osas, mis puudutavad arestitud vara)

märgib ringkonnakohus, et arestitud vara küsimus pole eraldamisega üldse seotud. Küsimusele,

millises kriminaalasjas on sõiduk arestitud, vastas prokurör 6. mail 2021. a toimunud eelistungil

(kohtutoimik, kd I, tlk 25 pöördel). A. Babenkol (ja tema kaitsjal) oli võimalik arestitud vara

saatuse kohta pärida ka kohe pärast kriminaalasjade eraldamist märtsis 2021. a. Prokuröril on

õigus, et kriminaalasjade eraldamine A. Babenko (väidetavat) omandipõhiõigust ei

kahjustanud: süüdistataval oli ja on jätkuvalt võimalik taotleda vara aresti alt vabastamist

kohtueelses menetluses. Viimaks vastab tõele seegi, et A. Babenko on vara arestimise

küsimuses oma kaebeõigust igakülgselt kasutanud.

123. Ainukesena on tõsiseltvõetav apellandi argument, et asjade eraldamine olukorras, kus ühte

isikut süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, võib isiku süüdi tunnistamise korral

komplitseerida hilisemat (liit)karistuste mõistmist (apellandi viidatud RKKKo 3-1-1-24-11,

TlnRo 1-22-1346). Samas ei ole karistuse mõistmise võimalik keerukus kindlasti argumendiks,

miks jätta asjad eraldamata olukorras, kus see on tingitud kaalukamatest põhjustest. Viimasteks

saab kahtlemata pidada nii mõistlikku menetlusaega kui ka isikuga samas teos kahtlustatava

suhtes kohaldatud raskeimat tõkendit.

124. Mis puudutab prokuröri kirjalikus seisukohas toodud täiendavaid argumente (eraldamine

toimus mh põhjusel, et vältida suurt ja aeganõudvat üldmenetlust), siis need ei ole asjakohased.

Seda, kas eraldamine oli põhjendatud või mitte, tuleb hinnata eraldamise määruses esitatud

argumentatsiooni pinnalt. Menetleja 30. märtsi 2021. a määruses prokuröri esitatud

lisapõhjendust ei ole.

125. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Babenko kaitsja väited jäävad edutuks osas, mis

puudutavad kliendi õiguste rikkumist kriminaalasjade eraldamise tõttu.

Sideandmete lubatavus.

126. Mõlemad apellandid on seisukohal, et maakohus eksis, kui tunnistas sideettevõtjalt saadud

andmed lubatavaks tõendiks.

127. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et kaitsja O. Nääsi väide, et kriminaalasjas koguti

sideandmeid prokuratuuri 08.01.2020, 17.01.2020, 29.04.2020, 28.05.2020, 02.10.2020,

24.11.2020, 21.12.2020 ja 10.02.2021 lubade alusel, vastab tõele. Kui vaadata süüdistusakti,

siis prokurör soovis ja ka proovis kohtule esitada kõiki kaitsja loetletud lube (vt siinkohal

süüdistusakti p-d 16.195, 16.199, 16.205, 16.209, 16.211, 16.232, 16.236 ja 16.241) ja nende

põhjal koostatud, andmeid sisaldavaid protokolle. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse

osaliselt. Johtuvalt RKKKo lahendis nr 1-16-6179 esitatud seisukohtadest keeldus maakohus

kohtulikul arutamisel pärast 06. oktoobrit 2020. a väljastatud prokuratuuri lubade ja nende

alusel välja nõutud sideandmeid kajastavate protokollide vastu võtmisest (kohtutoimik, kd I, tlk

241 pöördel). Kuivõrd toimikus ja sellest tulenevalt ka ringkonnakohtu käsutuses pole kõiki

lube ja nende alusel koostatud protokolle, siis esiteks ei ole lähteandmete puudumise tõttu

võimalik adekvaatselt hinnata kaitsja O. Nääsi järgmisi väiteid: 1) load väljastati 37 inimese

kohta ja seda tehti ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud maksimaalses ulatuses; 2) kokku hõlmasid

load 9849 päeva, mis on peaaegu 27 aastat. Teiseks ei saa märkimata jätta, et tegu on kahtlemata

osava kaitsetaktikaga, kuid iseseisvate toimingute summeerimine võib moonutada tegelikkust

(nt on kuriteo eripära või asjaolude tõttu vajalik koguda andmeid märkimisväärse hulga

inimeste kohta) ja pole sel põhjusel võte, mida lubade nõuetelevastavuse kontrollimisel

rakendada võiks. Käsilolevas asjas on põhjust kaitsja kokkuvõttesse (37 isikut, 27 aastat jne)

kriitiliselt suhtuda juba kasvõi sel põhjusel, et kõik kaitsja viidatud load väljastas prokuratuur

enne 30. märtsi 2021. a eraldamise määrust, s.o ajal, mil kriminaalasjas oli uuritavaid episoode

rohkem ja kahtlustatavate ring märksa laiem.

128. Ringkonnakohtul on seega võimalik hinnata kaitsjate argumente, mis puudutavad otseselt

08.01.2020 luba (kd IX tlk 224-227), 17.01.2020 luba (kd IX tlk 234A-236), 29.04.2020 luba

(kd IX, tlk 184-186), 28.05.2020 luba (kd IX, tlk 194-196) ja 02.10.2020 luba (kd IX, tlk 215-

218). Kuivõrd apellantide väited kattuvad, ei pea kolleegium vajalikuks neile eraldi vastata.

Maakohtu seisukohti kordamata lisab ringkonnakohus järgmist.

129. Kolleegium nõustub prokuröriga, et sideandmete väljanõudmisele seatud kriteeriumid said

laiemale juristkonnale teatavaks pärast RKKKo lahendi nr 1-16-6179 avalikustamist.

Vaatamata eeltoodule ei ole prokuröril õigus, et sel põhjusel tuleks enne 18. juunit 2021. a

väljastatud lubadele esitatavate nõuete lävend allapoole tuua. Nii näiteks eeldas ka prokuröri

vastuses viidatud KrMS § 901 lg 3 napp sõnastus seda, et sideandmete väljanõudmisel

põhistatakse, miks on nende taotlemine vältimatult vajalik. Viimast põhimõtet oli vaidlusaluste

lubade väljastamise hetkeks kohtupraktikas juba korduvalt käsitletud (vt nt prokuröri viidatud

RKKKo lahend nr 3-1-1-14-14).

130. Kaitsjate hinnangul on sideandmed lubamatud järgmistel põhjustel: 1) sideandmete

kogumine ei olnud kooskõlas nn viimase abinõu ehk ultima ratio põhimõttega; 2) sideandmete

lubades ei põhjendatud küsitud andmete ulatust (maht ja periood); 3) sideandmete lubades ei

põhjendatud kuriteo käsitamist raskena; 4) antud asjas ei kaalunud kriminaalmenetluse huvi

üles eraelu rasket riivet. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu.

131. Enne konkreetsete lubade käsitlemist märgib kolleegium, et enne Riigikohtu asjaomast

lahendit väljastatud lubade puhul ei tasu siiski eeldada, et nende vormistamisel ja üles

ehitamisel on selgepiiriliselt eristatud erinevaid, kõrgema kohtu otsuses esile tõstetud

kriteeriume. Kõik vajalik võib loas sisalduda ka juhul, kui põhistused pole loogilises järjestuses

või ei ole erinevatele printsiipidele otsesõnu viidatud. Õige pole kaitsjate väide, et prokuratuur

nõudis sideettevõtjalt pidevalt andmeid kuritegude kohta, millega põhjustatud kahju ületab

napilt väärteona karistatava teo piirmäära, asjakohane. Põhimõtteliselt on võimalik alati pikem

periood lõhkuda väiksemateks osadeks, kuid see lähenemine pole õige. Antud juhul on lubades

välja toodud asjaolu, et kahtlustuse esemeks olev tegu on tõenäoliselt vältav. Üldistavalt võib

öelda, et apellantide kriitika taandub paljuski nende endi poolt tehtud kokkuvõtlikele andmetele

selle kohta, mitme isiku ja kui pika perioodi peale kokku andmeid nõuti. Seda lähenemist pidas

kolleegium juba eelnevalt valeks. Kaitsjad taunisid ka seda, et prokuratuur taotles kõiki ESS §

1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud andmeid. Kolleegiumi hinnangul on tõendamisvajadus kõikides

vaidlustatud lubades ära näidatud. Menetleja soovis küsitud andmete põhjal teha järeldusi selle

kohta kes, kus, millal, kellega ja kui kaua suhtles. Seda taotletud andmed ka võimaldasid.

Järelikult pole menetlejale alust ette heita seda, et taotlus ei olnud kriminaalasja

tõendamiseseme asjaolusid (s.o kas väidetavate variäriühingute juhid reaalselt juhivad

ühinguid, kas nad suhtlevad nn arveveski teenust kasutavate äriühingute juhtide ja töötajatega,

kas puudutatud isikud, s.o juhid ja töötajad viibivad väidetavatel objektidel jpm) silmas pidades

vajaduspõhine ning seega riivati tarbetult erinevat liiki andmeid kogudes põhjendamatult

puudutatud isikute eraelu. Kui kaaluda avalikkuse huvi ja eraelu riive vahekorda, siis siin on

üpris ilmne, et esimene kaalub viimase üles. Avalikkuse huvides on maksude korrapärane ja

kohane laekumine riigieelarvesse. Maksutulu võimaldab riigil katta kulutusi, mis on näiteks

seotud infrastruktuuri rajamise ja korrashoiuga, solidaarse ravikindlustusega, haridusega jpm.

Küsimuses, kas menetluse esemeks olnud kuritegu on raske või mitte, maakohtu argumendid

ringkonnakohtu arvates täiendamist ei vaja.

132. Prokuratuur andis 08.01.2020. a loa sideettevõtjalt seitsme inimese kasutuses olevate

abonentnumbrite kohta ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete välja nõudmiseks. Puudutatud

isikud olid AP, A. Babenko, KD, AT, N. Parfjonov, JM ja JB. Sidettevõtjalt paluti andmeid ca

kuu pärast kriminaalmenetluse alustamist ning loa tekstist on näha, et menetleja oli enne

sideettevõtjalt andmete taotlemist teinud pingutusi tõendite kogumiseks (eelkõige

deklaratsioonide, äriregistris ja e-maksuametis olevate andmete ja äriühingute pangakontode

vaatlus). Erinevalt kaitsjatest leiab ringkonnakohus, et prokuratuur on lähtunud

tõendamisvajadusest ning ei kogunud andmeid valikuta ja massiliselt. Loa sõnastusest saab

järeldada, et sideandmete analüüs ja nende võrdlus pangakontode väljavõtetega oli vajalik

esialgse kahtlustuse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks olukorras, kus selleks hetkeks olid

muud

viisid

tõendite

kogumiseks

menetluse

fakti

avalikustamata

ammendunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on loas põhjendatud ka seda, miks ei olnud võimalik tõendeid

koguda muul viisil. Arvestades loas kirjeldatud asjaolusid selle kohta, kes on kes (nt AT ja N.

Parfjonov isikud, kes kasutavad nn arveveski teenust; JM ja MH isikud, kes juhivad registri

andmete järgi nn arveveski teenust osutavat äriühingut; A. Babenko, KD ja AP isikud, kes

võivad tegelikult juhtida nn arveveski teenust osutavat äriühingut; JB isik, kelle

abonentnumbreid kasutatakse nn arveveski teenust osutava äriühingu deklaratsioonide

esitamisel) nendib ringkonnakohus, et menetlejal oli loa väljastamise hetkel seega põhjust

kahtlustada kõiki puudutatud isikuid seotuses menetluse esemeks oleva maksukuriteoga. Sel

põhjusel on äärmiselt aktuaalne prokuratuuri põhjendus, et puudutatud isikute ülekuulamine

võib suure tõenäosusega osutuda edutuks. Viide avalike menetlustoimingute võimatusele on

menetluse algfaasi silmas pidades samuti adekvaatne. Ennatlikult avalike menetlustoimingute

läbiviimine kahtlustuse korral, et äriühingud kasutavad ja osutavad juba pikemat aega nn

arveveski teenust, võib oluliselt kahjustada edasise menetluse käiku. Kuigi loas pole

pühendatud eraldi tähelepanu sellele, miks vajati andmeid ajavahemiku 09.01.2019-

08.01.2020. a kohta, võib näiteks lause - S OÜ käibedeklaratsioone on 2019. a märtsist

oktoobrini esitatud küll toonase juhatuse liikme MHi nimel, kuid JB lepingulise mobiiltelefoni

abonentnumbri vahendusel - põhjal mõista, et menetleja soovis püstitatud kahtlustuse

kinnituseks või kummutamiseks kontrollida kindla käitumismustri ilmnemist pikema aja vältel.

133. Järgmise vaidlusaluse loa väljastas prokuratuur 17.01.2020. a. Kuivõrd kaitsjad on

viidanud, et siin kattuvad nende vastuväited sarnaste põhjenduste tõttu 08.01.2020. a loa kohta

tehtud kriitikaga, ei pea ringkonnakohuski vajalikuks eelmises punktis sisalduvat üle korrata.

Lisada tuleb vaid seda, et loas on nimetatud ainult üks subjekt, JM, kelle suhtes väljastas

prokuratuur loa tegelikult juba 08.01.2020. Luba korrati, sest sideettevõtja väljastatud

andmetest selgus, et JM abonentnumbrit kasutas tema asemel lähedane.

134. Mõned kuud hiljem, 29. aprillil 2020. a väljastas prokuratuur kriminaalasjas järjekordse

loa sideandmete välja nõudmiseks. Sel korral küsiti andmeid AV, IS ja MM kohta.

Ringkonnakohus ei korda vastuväidete kattumise tõttu eelnevalt esitatud põhjendusi.

Täiendavalt märgib kolleegium järgmist. Erinevalt kaitsjast ei pea ringkonnakohus põhjendatud

kuriteokahtluse täiendamist tähtsusetuks. Tegelikult selgub sellest fakt, et menetleja jätkas

paralleelselt tõendite kogumist muul moel ning käibedeklaratsioonide kontrollimisel tuvastati,

et nn arveveski teenust võivad osutada uued äriühingud. Loas on korrektselt ära näidatud,

millistel tuvastatud asjaoludel see kahtlus põhines (registris märgitud juhatuse liikmed ei pruugi

äriühinguid tegelikult juhtida, kolme erineva äriühingu deklaratsioonid esitati lühikese

ajavahemiku jooksul juhatuse liikmete ID-kaarte kasutades ühelt ja samalt IP-aadressilt, mis oli

seotud A. Babenko ekskaasaga). Uued asjaolud ongi põhjus, millest oli tingitud vajadus

puudutatud isikute ringi laiendada. Siingi tuleb nentida, et menetlejal oli tuvastatud asjaolusid

arvesse võttes alust eeldada, et puudutatud isikud on menetluse esemeks olevas kuriteos

kahtlustatavad. Lisaks tuleb rõhutada, et andmeid küsiti väga lühikese ajavahemiku kohta -

01.03.2020-30.04.2020, s.o alates ajast, mil nn uued äriühingud hakkasid esitama menetleja

tähelepanu pälvinud käibedeklaratsioone. Järelikult küsiti vaid selliseid sideandmeid, mis olid

möödapääsmatult vajalikud.

135. Prokuratuur väljastas 28. mail 2020. a loa seitsme inimese kohta. Ringkonnakohus oma

varasemaid põhjendusi kordama ei hakka. Kuigi kaitsjatega on põhjust nõustuda selles, et loas

sisalduvad viited C OÜ-s töötavate inimeste karistustele ja taustale jäävad asjaoludega

seostamata ja abstraktseks. Selliseid põhjendusi tuleks tõepoolest vältida. Samas on prokuratuur

loas korrektselt ära näidanud tõendamisvajaduse. Menetleja on jätkanud tõendite kogumist ning

tuvastanud, et kahtlustuse järgi nn arveveski teenust osutav äriühing on registreerinud töötajad

ning teinud arveldusarvelt palga väljamakseid. Prokuratuuri prognoos, et isikuliste

tõendiallikate ülekuulamine võib osutuda edutuks, ei ole kolleegiumi hinnangul sõnakõlks.

Väärib märkimist, et maakohus tunnistaski näiteks ebausaldusväärseks N. Parfjonovile

lojaalsete töötajate ütlused. Seda, kes hiljem annab tõeseid ütlusi ja kes mitte, ei ole loa

andmisel võimalik ette näha ning tuginemine kriminaalmenetluslikule kogemusele on lubatav.

Andmeid küsiti lühikese ajavahemiku kohta (01.04.2020-28.05.2020), menetleja soovis

kontrollida, kas nn töötajad viibivad objektidel ning suhtlevad äriühingu juhtide ja partneritega

ning eeltoodut silmas pidades ei puudutanud küsitud andmed ebaproportsionaalselt pikka

perioodi.

136. Viimane vaidlusalune luba väljastati 2. oktoobril 2020. a ja see puudutab üheteistkümne

isiku sideandmete välja nõudmist. Iseenesest on õige kaitsjate märkus, et abstraktsed viited

organiseeritud kuritegevusele ei ole kohased, kuid ülejäänud etteheidetega kolleegium ei

nõustu. Kolleegiumil ei ole oma varasemaid mõtteid põhjust korrata, sest kaitsjad tuginevad

siingi valdavalt oma varasemale kriitikale. Ringkonnakohus lisab ainult seda, et loast selgub, et

kõiki neid inimesi oli alust kahtlustada kas nn arveveski teenuse osutamises või selle

kasutamises. Järelikult ei saanud menetleja loota, et versiooni õnnestub kontrollida isikuid üle

kuulates. Lisaks on prokuratuur kohaselt viidanud, et avalikud toimingud ei tarvitse olla

edukad: vaatluste ja läbiotsimistega saadu võib olla ajaliselt piiratud. Tõendamisvajadus on

samuti ära näidatud (omavahelise suhtluse kaardistamine kontrollimaks, kas muster on omane

tavapärasele või tavapäratule majandustegevusele).

137. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellantide taotlus tunnistada sideettevõtjalt

saadud andmed lubamatuks tõendiks, ei ole edukas.

Jälitustoimingute lubatavus.

138. Kaitsjad ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mis puudutas kriminaalasjas läbi viidud

jälitustoimingute lubatavaks tunnistamist. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu ning lisab

maakohtu ja prokuröri kirjalikus vastuses esitatud asjakohaseid seisukohti kordamata järgmist.

139. Sissejuhatavalt märgib kolleegium prokuröriga päri olles, et kõikides vaidlustatud kohtu

lubades on eeluurimiskohtunikud nõustunud prokuratuuri taotluses esitatud põhistustega, mis

puudutavad jälitustoimingute vajalikkust. Valitseva arvamuse järgi (viimati RKKKm 1-22-

7792) võivad kohtu põhjendused jälitustoimingute vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri

argumentidele, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis. Lisaks ei saa märkimata jätta, et see

põhimõte on iseäranis aktuaalne juhul, kui prokuröri taotlus on põhjalikult motiveeritud.

Kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes võib väita, et väga paljuski on jälitustoimingute

tegemise vajadus tingitud sarnastest asjaoludest ning sel põhjusel on keeruline nii prokuratuuril

kui ka kohtul (viimasel eriti juhul, kui prokurör on juba kõik vajaliku taotluses väljendanud)

pidevalt uusi lausungeid välja mõelda. Märkimata ei saa jätta sedagi, et paraku on ka

jälitustoimingute lubatavuse pihta suunatud kriitika sageli ühetaoline (eelkõige rõhutatakse

seda, et prokuratuur ja kohus on toimingute vajalikkust põhistanud üldiselt ja deklaratiivselt).

Üldistavalt märgib ringkonnakohus veel seda, et kõikides vaidlustatud lubades on kooskõlas

kohtupraktikas kinnistunud arusaamadega avatud põhjendatud kuriteokahtlus, antud ülevaade

juba tehtud menetlustoimingutest ja kogutud tõenditest, ära näidatud tõendamisvajadus ning

põhistatud jälitustoimingute vajalikkust. Kõike eelnevat on kolleegiumi hinnangul tehtud

vajalikus määras ning sel põhjusel pole võimalik öelda, et jälitustoimingutega kogutud tõendid

ei ole lubatavad.

140. Niisiis taotles prokuratuur 31.01.2020 kriminaalasjas luba jälitustoiminguteks ning

eeluurimiskohtunik väljastas samal päeval 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 (JT kd I, tlk-

d 50-58 ja 59-63). N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsjaga on põhjust kindlasti

nõustuda selles, et eeluurimiskohtuniku määruses sisalduv viide kuritegelikule ühendusele

(määruse lk 14 viimane lõik) on asja konteksti ja eelnevalt tuvastatud asjaolusid silmas pidades

ebaõige. Muus osas on luba ringkonnakohtu arvates nõuetekohane.

141. Nõustuda ei saa väitega, et viide tõendite hävitamise riskile ei tohi olla üldine. Pealegi

heidab apellant ette seda, et eeluurimiskohtuniku faktidel mittepõhinev tõdemus, et

kahtlustatavad hakkavad tõendeid hävitama, on kategooriline. Seevastu vaidlustatud loas on

kohus pidanud seda üksnes tõenäoliseks (kahtlustatavad võivad hakata tõendeid hävitama), s.o

tegemist on prognoosiga, mille isikustamine on ringkonnakohtu hinnangul praktiliselt võimatu.

Sellise nõude täitmiseks peaks menetleja ilmselt analüüsima mh puudutatud isiku hoiakuid ja

väärtushinnanguid (mis on teatud juhtudel menetluse läbiviimise fakti avalikustamata väga

keeruline), vaagima, mis on tema jaoks konkreetses menetluses kaalul jne. Ringkonnakohus ei

näe, et sellise prognoosi tegemine oleks kitsast ajaraami silmas pidades mõistlik. Kolleegium

leiab, et selles küsimuses on tuginemine kriminaalmenetluslikule kogemusele ainuõige viis.

Vaidlusalusel juhul on eeluurimiskohtunik eelnevalt nõustunud prokuratuuri taotluses sisalduva

argumentatsiooniga, mis puudutab tõendamisvajadust (vt määruse lk 13 alt kolmandast lõigust

kuni lk 14 esimene lõik). Seejärel tuvastas kohtunik, et menetleja on teinud kõik endast oleneva

kogumaks tõendeid vähem riivaval moel ja jõudnud tupikusse. Sealjuures oli tõendeid vaja

koguda kahtlustatavate süüküsimuse tõendamiseks ja sellele on seatud märksa kõrgemad

standardid. Olukorras, kus olemasolevatest tõenditest piisas ainult põhjendatud kahtlustuse

jaatamiseks ning tõendite kogumist tuli jätkata, on ilmne, et avalike menetlustoimingutega

saavad kahtlustatavad menetluse läbiviimise faktist teada. Sellele järgnev tõdemus, et

teadasaamisega kaasneb tõenäosus, et kahtlustatavad võivad asuda tõendeid hävitama,

moonutama jne, on kooskõlas nii kriminaalmenetlusliku kogemusega kui ka puhtinimliku

alalhoiuinstinktiga.

142. Järgnevalt ei ole ei prokuratuur ega eeluurimiskohtunik kategooriliselt väitnud seda, et

kõik maksukuriteod on latentsusastmelt võrreldavad korruptsioonikuritegudega (vt määruse lk

15 ülevalt teine lõik) ning seetõttu on asjas põhjust ja õigust teha jälitustoiminguid. Eelnevalt

on eeluurimiskohtunik nõustunud prokuröri argumentidega ning nii taotlusest kui ka loast tuleb

välja menetletava kuriteo eripära: kahtlustus seisnes selles, et äriühingud kasutavad nn

arveveski teenust, raharing on üles ehitatud keeruliselt, äriühingutega seotud isikud võivad

kuuluda kahtlustatavate ringi jpm.

143. Kuivõrd ringkonnakohus luges maakohtu määruse osiseks ka prokuratuuri taotluses

sisalduva argumentatsiooni, ei ole õige argument, et 31.01.2020 määruses sisustas

eeluurimiskohtunik ultima ratio põhimõtte ainult seeläbi, et osa tõenditest asub välisriigis.

144. Õige pole ka väide, et eeluurimiskohtuniku määrusest pole võimalik mõista, millisele

KrMS § 1261 lg 2 nimetatud alternatiivist kohus lähtus. Kuigi määruses on tsiteeritud kõik

alternatiivid, keskendub eeluurimiskohtunik oma argumente esitades valdavalt ühele – tõendite

kogumine muul viisil on menetluse varajast faasi silmas pidades võimatu. Kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga tuleb jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest,

mis on tal teada otsustamise momendil (nt RKKKo 3-1-1-79-16). Otsustuse tegemise hetkel oli

eeluurimiskohtunikul teada järgmised asjaolud: kahtlustuse esemeks on nn arveveski teenuse

osutamine ja kasutamine; kõiki äriühingutega seotud isikuid oli põhjust kahtlustada seotuses

menetletava kuriteoga; kogutud teave viitas, et rahad liiguvad välisriiki. Kui lisada

kriminaalmenetluslik kogemus, et üldjuhul hoitakse raamatupidamisdokumendid korras ning

eelduslikult keegi ennast süüstada ei taha, siis tegelikult jõutaksegi selleni, et süüküsimuse

lahendamiseks vajalikule standardile vastavaid tõendeid kas ei saa või ongi äärmiselt keeruline

koguda.

145. Kuivõrd kaitsjate kriitika, mis puudutab 03.02.2020 prokuratuuri luba nr PL8949/2020,

03.04.2020 Harju Maakohtu määrust nr KM9266/2020, prokuratuuri luba nr PL9267/2020,

Harju Maakohtu määrust nr KM9612/2020 ja Harju Maakohtu määrust nr KM9633/2020,

kattub paljuski 31.01.2020 kohtumääruse nr KM8944/2020 pihta suunatud kriitikaga, ei hakka

kolleegiumgi varem esitatud argumente kordama.

146. Prokuratuuri 03.04.2020 luba nr PL9267/2020 vaidlustades on N. Parfjonovi, Betmix OÜ

ja C OÜ kaitsja viidanud asjaolule, et prokuröri seisukoht muul viisil tõendite kogumise

võimatuse kohta ei osutunud õigeks. Kriminaalasjas andsid tunnistajatena ütlusi erinevate

äriühingute töötajad, lisaks leiti läbiotsimiste käigus arvukalt dokumentaalseid tõendeid.

Kolleegium märgib, et asjaolu, kas tõendite kogumine on eelduslikult keeruline või mitte, on

prognoos. Apellant lähtub nendest asjaoludest, mis loa koostajale teada ei olnud. Seda, et

prokuröri viidatud oht (isikulised tõendiallikad ei anna õigeid ütlusi) ei pruukinud olla

abstraktne, maakohus selle käsilolevas asjas hiljem tegelikult ju tuvastaski, kui luges N.

Parfjonovile lojaalsete töötajate ütlused ebausaldusväärseks.

147. Mis puudutab 04.06.2020 Harju Maakohtu määrust nr KM9612/2020, siis siin on kaitsjal

õigus, et viited AP seotusele kuritegeliku allmaailmaga on üldsõnalised, faktidega seostamata

ja seega kohatud. Samas ei väära selle asjaolu välja jätmine loa lubatavust. Tegemist on ühe

sisutühja argumendiga, mille eemaldamine ülejäänud asjakohaseid põhjendusi ei kahjusta.

148. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellantide taotlus tunnistada jälitustoimingutega

kogutud tõendid lubamatuks, sest toiminguteks antud load pole nõuetekohased, ei ole edukas.

Maakohtus KrMS § 297 lg 2 korras vastu võetud tõendite lubatavus.

149. Mõlemad apellandid heidavad maakohtule ette, et too aktsepteeris ja kasutas lahendi

tegemisel tõendeid, mis esitati hilinenult ning jättis otsuses käsitlemata kaitsjate vastuväited.

Vaidlus puudutab 5. jaanuaril 2023. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd

XIII, tlk 18-74) ja 5. jaanuaril 2022. a koostatud jälitustoimingute protokolli (kd X, tlk 99-281).

150. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et prokuratuur esitas sideettevõtjalt saadud andmete

protokolli KrMS §-des 297 lg 2 ja 2861 lg 2 p 2 sätestatud põhimõtteid eirates.

151. Prokurör taotles 24. jaanuari 2023.a kohtuistungil (kohtutoimik kd V, tlk 133 pöördel), et

kohus võtaks kooskõlas KrMS § 297 lg 2 vastu 5. jaanuaril 2023. a koostatud sideettevõtjalt

saadud andmete protokolli A. Babenko kasutuses olnud abonentnumbri kohta. Tõendiga soovis

prokurör kummutada väite, et A. Babenko juhitud äriühingud tegid N. Parfjonoviga seotud

äriühingutele töid Tartus, Rakveres ja Tapal asuvatel objektidel. Prokurör selgitas, et tõend jäi

süüdistusaktis nimetamata, sest sideandmeid analüüsiti alles pärast seda, kui kohtus esitati

tõendeid selle kohta, et A. Babenko oli kõikide loetletud objektide juht. Apellandid jäid

apellatsioonides maakohtus öeldu juurde, et tegelikult ütlesid nii N. Parfjonov kui ka A.

Babenko kohtueelses menetluses seda, mis prokuröri väitel kõlas alles kohtus.

152. Süüdistatav A. Babenko keeldus maakohtus ütluste andmisest (kohtutoimik kd V, tlk 128)

ning sel põhjusel esitati tõendina tema kohtueelses menetluses antud ütlused (kd XIII, tlk 1-9).

Lisaks esitas prokurör täiendava tõendina N. Parfjonovi kohtueelses menetluses antud ütlused,

mis on osaliselt kinni kaetud (kd XIII, tlk 76-79).

153. Süüdistatav A. Babenko loetleb praktiliselt kohe alguses kohad, kus asuvatel objektidel

tehtud tööde eest arveid esitati. Lisaks märgib süüdistatav, et ta käis kindlasti isiklikult Tapal ja

Tartus asuvatel objektidel. Vaatamata sellele, et A. Babenko Rakveres asuvat objekti ei puuduta,

räägib sellest kohtueelses menetluses N. Parfjonov. Viimane märkis, et ta ei saanud tervislikel

põhjustel Rakvere Vallimäe objektil viibida ning alltöövõttu tegema soostunud S OÜ juhatuse

liige ütles talle, et selle objektiga hakkab tegelema A. Babenko. Lisaks mainis N. Parfjonov, et

Tapal asuvat objekti juhtis A. Babenko. Kuigi süüdistatavad pole otsesõnu öelnud, et A.

Babenko juhtis Tartus, Tapal ja Rakveres asuvaid ehitusobjekte, saab nende ütlustest seda üsna

üheselt järeldada. Informatsioon, mis prokuröri väitel ilmnes alles kohtus, oligi tegelikult

olemas enne süüdistusakti koostamist ning seega esitati tõend hilinenult. Apellantide on õigus,

et järelikult poleks maakohus tohtinud 5. jaanuari 2023. a sideettevõtjalt saadud andmete

protokolli vastu võtta. Mis puudutab tõendi mõju süüdistatavate süüküsimusele, siis seda

hindab ringkonnakohus edaspidi.

154. Teise kaitsjate vaidlustatud tõendi lubatavuse kohta märgib kolleegium järgmist. Vaidlus

selle üle, kas maakohus peaks vastu võtma 5. jaanuaril 2022. a koostatud jälitustoimingu

protokolli või mitte, tekkis 28. veebruari 2022. a kohtuistungil (kohtutoimik kd III tlk 95

pöördel–97). Apellandid olid ja on seisukohal, et prokuratuur hilines tõendi esitamisega:

süüdistusaktis 5. jaanuari 2022. a jälitustoimingute protokolli ei ole nimetatud.

155. Prokuratuur põhjendas maakohtus oma taotlust nii:

1) protokoll ei ole loetletud süüdistusaktis, sest protokolli vormistamise kuupäev on 5.

jaanuar 2022. a, s.o tõendit ei olnud süüdistusakti koostamise ajal olemas;

2) protokoll oli mahukas, kõnesid oli vaja tõlkida ja dokumendi koostamine võttis aega.

Sellepärast on süüdistusaktis nimetatud teine jälitustoimingu protokoll, kus on A.

Babenko kõned ilma tavapärase sisu mahakirjutuseta.

156. Maakohus võttis 5. jaanuaril 2022. a koostatud jälitustoimingute protokolli KrMS § 3051

lg 3 alusel vastu. Seejärel rahuldas maakohus prokuröri taotluse kuulata 15. märtsi 2021. a

jälitustoimingute protokollile lisatud andmekandjalt mõningaid telefonivestlusi, mille sisu

kohtusaalis viibinud tõlk saalisviibijatele vahetult ka tõlkis (kohtutoimik kd III, tlk 98 pöördel-

99). Kaitsjad prokuröri taotlusega päri ei olnud, sest nende hinnangul läks kõnede avaldamine

vastuollu KrMS § 12610 lg 1, mis kohustab koostama jälitustoimingu protokolli. Prokurör

selgitas, et KrMS § 63 lg 1 järgi on tõendiks mh ka videosalvestis, muu dokument, foto või film

ning seega on 15. märtsi 2021. a jälitustoimingute protokollile lisatud andmekandjatel olev

teave samuti tõend.

157. Ringkonnakohus märgib, et nõuded jälitustoimingu dokumenteerimisele on sätestatud

KrMS § 12610 lg 1 p-des 1-6. Kui vaadata 15. märtsi 2021. a jälitustoimingu protokolli (vt uuesti

kd XI, tlk 1-270), siis sisaldab protokoll vaidlusteta p-des 1-5 loetletud andmeid. KrMS § 12610

lg 1 p 6 järgi kantakse protokolli ka jälitustoiminguga kogutud teave, mis on vajalik

kriminaalasja lahendamiseks. Protokolli on kantud A. Babenko kasutuses oleva abonentnumbri

kaudu toimunud suhtluse andmed (kõne aeg, pikkus, helistaja ja vastuvõtja). Vastavalt KrMS §

12610 lg 1 p 6 võib protokollile vajadusel lisada toimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või

videosalvestise või muu teabetalletuse. Seda ka tehti (vt kd XI, tlk 270-271). Kooskõlas KrMS

§ 63 lg 1 on tõendiks mh jälitustoimingu protokoll või videosalvestis. Eeltoodu tõttu on põhjust

nõustuda prokuröriga, et kehtiva seaduse järgi ei ole tõendiks enam ainult jälitustoimingu

protokoll, vaid ka sellele lisatud salvestis. Kuivõrd prokuröri taotlusel avaldati ja kuulati

vahetult kohtus 15. märtsi 2021. a jälitustoimingu protokollis kajastatud ning protokolli lisaks

olevale andmekandjale salvestatud kõnesid, siis võivad kehtiva regulatsiooni järgi olla

kriminaalasjas tõendiks ka maakohtus vahetult uuritud telefonivestlused.

158. Vaatamata eeltoodule on kaitsjatel õigus, et 5. jaanuari 2022. a jälitustoimingute protokoll

esitati hilinenult. Apellandid on kohaselt viidanud, et maakohus võttis küll tõendi vastu

reservatsiooniga, et hindab selle lubatavust kohtuotsuses (KrMS § 3051 lg 3), kuid seda ei ole

tehtud.

159. Kriminaalasjas esitatud süüdistusakti p-s 16 on kooskõlas KrMS § 154 lg 2 p 4 loetletud

tõendid, mida prokurör soovis maakohtule esitada. Seal on ka jälitustoimingute protokollid

koos neile lisatud andmekandjatega. Prokurör on näiteks 09. veebruari 2021. a, 30. märtsi 2021.

a, 30. märtsi 2021. a jne jälitustoimingu protokollide juurde märkinud, et soovib nendega mh

tõendada jälitustoimingutele allutatud isikute suhtluse sisu ning näidanud ära, millist

tõendamiseseme asjaolu suhtlus tõendab. Erinevalt teistest jälitusprotokollidest on prokurör 15.

märtsi 2021. a jälitustoimingu protokolli juurde selgituseks kirjutanud, et see tõendab

ajavahemikul 03.02.2020 – 05.08.2020 Aleksei Babenko kasutuses oleva abonentnumbri

salajase pealtkuulamise käigus kogutud andmeid, sh teiste abonentnumbritega suhtlemise aega,

kõne kestvust ja abonentnumbri kasutajaid. Vahetegu on ilmne ja see on kummaline. Tekib

küsimus, miks prokurör olukorras, kus tal oli süüdistusakti koostades kavatsus tõendada

tõendamiseseme asjaolusid A. Babenko sisulise telefonisuhtluse abil, seda asjaolu sarnaselt

teiste jälitustoimingute protokollidega ära ei nimetanud. Märget, et ajanappuse tõttu pole jõutud

veel täita KrMS § 12610 lg 1 p 6 sätestatut ehk koostada oluliste kõnede sisu kajastavat osa

protokollist, süüdistusaktis ei sisaldu.

160. Maakohtus toimunud eelistungitel prokuröril 15. märtsi 2021. a jälitustoimingute

protokolli osas mitte mingisuguseid taotlusi ei olnud (kohtutoimik kd I, tlk 25-27, 85-87).

Kolleegium ei mõista, miks prokurör ei öelnud eelistungil, et prokuratuur ei soovi esitada 15.

märtsi 2021. a jälitustoimingute protokolli sellisel kujul (soovile kajastada kindlasti ka KrMS

§ 12610 lg 1 p 6 nimetatud andmed viitab ilmselgelt 5. jaanuaril 2022. a koostatud protokoll),

menetleja jäi kõnede sisu maha kirjutamisega ajahätta ning sel põhjusel esitatakse protokoll

hiljem.

161. Kõik eeltoodu viib tõdemuseni, et kaitsjad on õigesti öelnud, et prokurör ei ole 5. jaanuaril

2022.a koostatud jälitustoimingute protokolli süüdistusaktis tõendina ära nimetanud.

Olukorras, kus 1) süüdistusaktis oli ära toodud ainult 15. märtsi 2021. a jälitustoimingu

protokoll koos lisaga; 2) kehtiva regulatsiooni järgi on tõendiks ka protokollile lisatud

helisalvestis; 3) süüdistusaktis ja/või eelmenetluses ei informeeritud kohut ning vastaspoolt

sellest, et ajanappuse tõttu koostatakse ja esitatakse 15. märtsi 2021. a protokolli põhjal hiljem

veel üks protokoll, ei olnud maakohtul tegelikult alust 5. jaanuari 2022. a protokolli KrMS §

297 lg 2 korras vastu võtta. Milline on tõendi välja arvamisega kaasnev mõju süüdistatavate

süüküsimusele, seda lahkab kolleegium otsuse järgmises osas.

162. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsusest tuleb välja jätta asjaolud, mis

on seotud lubamatuks tunnistatud tõenditega, s.o 5. jaanuari 2023. a koostatud sideettevõtjalt

andmete nõudmise protokoll ja 5. jaanuaril 2022.a koostatud jälitustoimingu protokoll.

Vaatlusprotokolli ja päringu vastuse lubatavus.

163. Apellandid vaidlustasid 14.10.2020. a vaatlusprotokolli ning lisaks vaidlustas N.

Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja 16.02.2021. a Sõjaväepolitsei vastuse

lubatavuse tõenditena.

164. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide kriitikaga 14.10.2020. a vaatlusprotokolli aadressil

(kd IV, tlk 130-141). Viide RKKKo lahendile nr 1-18-437 ei ole kohane. Selles asjas tunnistati

vaatlusprotokoll lubamatuks tõendiks, sest vaatluse eesmärk ei vastanud KrMS § 83 lg-le 1.

Riigikohus nentis, et nn vaatluse hetkeks olid kõik andmed kogutud ning menetlustoimingu

käigus talletati protokolli andmete analüüs (vt otsuse p 57). Käsilolevas asjas on protokolli p-s

4 märgitud, et vaatluse eesmärk on vaadelda p-s 1 nimetatud äriühingute Maksu- ja Tolliameti

andmebaasis töötamise registris olevaid andmeid perioodil 01.05.2019-14.10.2020. a, seda ka

tehti ning toiming on kooskõlas KrMS § 83 lg 1 sätestatuga. Vastab tõele, et protokollil pole

lisa ehk väljavõtet andmebaasist. Samas saab selle võimalik funktsioon olla 1) algandmete

kontrollimine juhul, kui menetleja on neid sünteesinud; 2) protokolli kantud andmete

usaldusväärsuse kontrollimine. Käsiloleval juhul p-s 1 kirjeldatud olukorda ei esine, sest vaatlus

toimetati ja talletati kooskõlas KrMS § 83 lg 1 mõttega ning RKKKo lahendist nr 1-18-437 ei

tulene, et sellisel puhul on algandmete lisamine protokollile obligatoorne. Eelpool märgitud p-

s 2 nimetatud küsimust tõendi esitamisel, vastu võtmisel ja uurimisel kaitsjad ei tõstatanud

(kohtutoimik kd I, tlk 197 pöördel).

165. Mis puudutab Sõjaväepolitsei 16.02.2021. a vastust päringule (kd I tlk 80), siis põhineb

kaitsja kriitika eeldusel, et vastus sisaldab teavet, mida pidanuks kohtule vahendama isikuline

tõendiallikas. Apellandi seisukoht ei ole õige. Kooskõlas KrMS § 66 lg 1 on tunnistaja füüsiline

isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Järelikult on tunnistajaks inimene, kes kas

kuulis, nägi, koges, tajus vms mingisuguseid asjaolusid, millel on või võib olla kriminaalasja

lahendamisel tähtsust. Tunnistaja ei saa olla juriidiline isik, kes valdab mingisugust teavet,

millel võib olla kriminaalasja lahendamisel kaalu. Käsilolevas asjas tegi menetleja KrMS § 215

korras ametiasutusele päringu ehk lihtsustatult soovis, et teabevaldaja väljastaks teavet.

Eeltoodu tõttu on tõend lubatav.

Etteheited süüdistusele.

166. Mõlemad apellandid kritiseerisid süüdistust. N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ

kaitsja leidis, et maakohus väljus oma otsuses tehingute näilikkust tuvastades süüdistuse

piiridest. A. Babenko kaitsja tegi sama etteheite ja lisas, et süüdistuses on maksukahju valesti

arvutatud. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu. Kuigi üks apellantidest on otsinud oma

seisukohtadele tuge kehtivast kohtupraktikast, ei kinnita viidatud lahendites sedastatu kaitsja

argumente või vastandub neile sootuks. Nii näiteks on Riigikohus oma lahendis nr 1-18-158 p-

s 71 märkinud, et olukorras, kus TERE väljamaksete aluseks olevad tehingud olid süüdistuse

kohaselt näilikud ja neid tegelikult ei tehtudki, jääb ebaselgeks ringkonnakohtu etteheide, et

süüdistus oleks pidanud sisaldama faktilisi asjaolusid, mis „sisustaksid näiliku tehingu

sõlmimise faktoloogiat“.

167. Väga lihtsustatult räägib süüdistus sellest, et Betmix OÜ ja CityProject OÜ

käibedeklaratsioonides kajastati M OÜ (end ärinimi C OÜ) ja S OÜ poolt esitatud arveid, kuid

nendel näidatud majandustehinguid õiguslikus mõttes ei eksisteerinud ehk need tehingud olid

näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Järelikult on prokuratuur esitanud süüdistuses faktiväite, et

puudutatud äriühingute vahel ei ole majandustehinguid mitte kunagi toimunud. Küsimus miks,

mille tõttu prokuratuur seda väidab, taandub tõendamisele. Tõendeid süüdistuse tekstis

kajastama ei pea (vt siinkohal prokuröri viidatud RKKKo 1-16-4665 p 10). Ringkonnakohus

möönab, et tuvastatud asjaolude valguses oleks muidugi korrektne olnud viidata

alltöövõtulepingute näilikkusele ning näilike lepingute alusel esitatud võltsarvetele, kuid see ei

ole oluline. Kuivõrd süüdistuses on korrektselt ära näidatud nii periood, tehingupartnerite

nimed kui ka arve andmed ning viidatud asjaolule, et majandustehinguid tegelikult ei toimunud,

ei ole põhjust rääkida üldsõnalisest süüdistusest ja kaitseõiguse rikkumisest: lugejal on võimalik

raskusteta mõista, milliste arvete alusel ja miks ei olnud prokuratuuri arvates Betmix OÜ-l ja

CityProject OÜ-l õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

168. A. Babenko kaitsja leidis, et süüdistuses on nn. raharingi korraldamist puudutav etteheide

äärmiselt ebakonkreetne, sest seal pole esitatud konkreetseid fakte selle kohta, kuidas, millal ja

kelle poolt väidetav rahaliste vahendite muundamine ning tagastamine N. Parfjonovile aset

leidis. Kolleegium märgib, et olukorras, kus prokuratuuril õnnestus kohtule esitleda üksnes

kaudsete tõendite kogumit, pole võimalik käitumisakte kuupäeva ja kellaaja täpsusega

määratleda. Sellele vaatamata on süüdistuses sisalduv etteheide formuleeritud nii, et lugejal on

võimalik mõista, mida süüdistatavad väidetavalt tegid.

169. A. Babenko kaitsja tegi etteheiteid valesti arvestatud maksukahju kohta. Selles nõustub

kolleegium prokuröriga ning ei pea vajalikuks viimase kirjalikus seisukohas sisalduvat üle

korrata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib juhul, kui järgitakse kindlaksmääratud

nõudeid. Viimaste hulka tuleb arvata ka nõuetekohane arve. Lisaks põhjendab kolleegium

otsuse järgmises osas seda, et A. Babenkoga seostatud äriühingute hingekirjas olnud töötajate

faktiline töösuhe ei vastanud tegelikult TLS § 1 nimetatud tingimustele, kuna A. Babenko

asemel täitis kõiki tööandja esindaja ülesandeid N. Parfjonov.

II

170. Mis puudutab menetluse esemeks olevat maksukuritegu, siis siin ei vaidlusta apellandid

süüdistatavate tegudele antud õiguslikku hinnangut ning neile mõistetud karistusi. Kaitsjad

keskenduvad sellele, et täideviijate ja kaasaaitaja tegu pole tõendatud, sest maakohus tegi

tõendite hindamisel vigu. Ringkonnakohus apellatsioonide piiridest ei välju ning vastab seega

ainult kaitsjate väidetele.

171. Kehtinud (ja kehtiv) käibemaksuseadus võimaldab maksukohustuslasel tasumisele

kuuluvat käibemaksusummat vähendada KMS § 29 lg 3 sätestatud sisendkäibemaksu arvel, mh

saab maha arvestada maksustatava käibe tarbeks kasutatava sama maksustamisperioodi kauba

või teenuse sisendkäibemaksu. Kriminaalasjas ei vaieldud selle üle, et Betmix OÜ ja

CityProject OÜ kajastasid käibedeklaratsioonides soetust S OÜ-lt ja M OÜ-lt ning kasutasid

õigust arvata arvetel kajastatud käibemaks sisendkäibemaksuna tasumisele kuuluvast

käibemaksusummast maha. Samas tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainult siis, kui

on olemas maksustatav käive, s.o teenust on tegelikult osutatud. Näiliku tehingu korral pole

sisendkäibemaksu mahaarvamine võimalik (viimati RKHKo 3-18-1758). Kriminaalasjas

vaieldi selle üle, kas süüdistuses kajastatud arved esitati ja tasuti tegelike tehingute täitmiseks

või jäeti nende tegemisest üksnes mulje. Maakohus nõustus prokuratuuri väitega, et Betmix

OÜ-l ja S OÜ-l ei olnud õigust sisendkäibemaksu maksmisele kuuluvast käibemaksusummast

maha arvata, sest arvetel näidatud töid S OÜ ja M OÜ tegelikult ei teinud. Kolleegiumi

hinnangul põhineb see järeldus olemasolevatel tõenditel, ringkonnakohtu poolt lubamatuks

tunnistatud tõendid lõpptulemust (maksukuritegu on tõendatud) ei väära. Maakohtu seisukohti

kordamata lisab kolleegium järgmist.

172. Apellantide väide, et vaidlusalused objektid (Rakvere Vallimäel, Tapa kaitsepolügoonil,

DEPO kaubanduskeskuse juures ja Tartus Vaksali-Riia tn ristmikul) olid tegelikult olemas, on

õige. Iseenesest pole mitte keegi nende olemasolu kunagi kahtluse alla seadnudki. Lisaks on

kaitsjate esitatud tõenditega (s.o aktid, lepingud, kokkulepped jpm, vt kd XII tlk 1-95)

tõendatud, et N. Parfjonoviga seotud äriühingud Betmix OÜ ja CityProject OÜ pidid objektidel

töid tegema alltöövõtjana. Ka see asjaolu on vaidluse alt väljas. Lisaks ei vastusta mitte keegi

seda, et objektid valmisid. Paraku on see kõik, mida dokumendid kinnitavad. Süüdistuse keskset

väidet – nende objektidega ei olnud mitte kuidagi seotud seal tehtud tööde eest arveid esitanud

S OÜ ja M OÜ - apellatsioonides loetletud kirjalikud tõendid (s.o peatöövõtjatega sõlmitud

töövõtulepingud, kirjalikud aktid, arved jne) ümber ei lükka.

173. Apellandid vaidlustasid maakohtu järelduse selle kohta, et S OÜ-l ja M OÜ-l ei olnud

vaidlusalustel objektidel tööde tegemiseks kas üldse mitte või vähemalt piisavalt tööjõudu. Kui

maakohus rajas oma seisukoha näiteks tunnistajate AJ, AA, JK, AT, AŽ, SG, VM, VM, IS, NŠ,

AM, AŠ, DD, SA, SB, VU jpt ütlustele, siis kaitsjate arvates kinnitasid tunnistajad KL, AP, ES,

DB, PR, OV, EB, MM, SB, TK, IF, SI ja VB vastupidist. Apellandid viitasid, et nende loetletud

tunnistajate ütlustega riimusid ka N. Parfjonovi ütlused, mis olid seega usaldusväärsed.

174. Esmalt nõustub kolleegium prokuröriga selles, et maakohtu otsuses sisalduv viide

tunnistaja IS ütlustele, mille järgi töötas tunnistaja S OÜ-ga seotud Rakvere objektil

(kohtutoimik kd V tlk 310, alt lugedes 2. lõik), on ekslik ja ei põhine IS ristküsitlusel antud

ütlustel. Tunnistaja ütles kohtus, et ta töötas küll teatud ajahetkel S OÜ-s, kuid ainult Sillamäel

asunud objektil (tlk 94 pöördel ja 95).

175. Tunnistajate ütluste kohta ei saa märkimata jätta, et kuigi N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja

CityProject OÜ kaitsja on apellatsiooni p-s 190 ära toonud need, kes toetavad apellandi

hinnangul kaitseversiooni, pole õige tunnistajate öeldut 1) vaadelda teistest tõenditest

eraldiseisvana; 2) rebida üksikuid lauseid ristküsitlusel räägitust välja. Kehtiva kohtupraktika

järgi on tunnistaja ütlus tõend, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Lisaks on ütlused

siiski teatud mõttes tervik ja neid tuleb sel põhjusel ka nii vaadelda: vahel selgub näiteks

esmasküsitluses öeldud lausekatke mõte alles pärast teisesküsitluses antud vastuseid. Viidatud

põhimõtteid rakendades ei kinnita paraku N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja

apellatsioonis loetletud tunnistajad seda, mida apellant taotleb.

176. Ringkonnakohtul on põhjust nõustuda maakohtuga, et kaitsja viidatud tunnistajate KL, ES,

DB ja AP ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja ei lepi maakohtu seisukohaga, mille järgi pole

eluliselt usutav, et tunnistajad said kohtueelses menetluses menetleja küsimustest valesti aru.

Ringkonnakohus nendib, et paraku ühendab nii neid kui ka teisi uurijat vääralt mõistnud

tunnistajaid fakt, et nad kinnitasid kohtus oma tööalast kokkupuudet N. Parfjonovi või tema

lähedasega (TB) seotud äriühingutega. Apellant jätab tähelepanuta, et ütluste ajas muutumine

on vaid üks põhjus paljudest, miks maakohus loetletud tunnistajaid ei uskunud (vt kohtutoimik

kd V tlk 312 alates alt 2. lõik kuni tlk 313). Neid argumente apellatsioonis ei kummutata. Lisaks

koorub n.ö süüdistatavate kasuks tunnistusi andnud inimeste ütlustest kindel muster: kõik A.

Babenkoga seotud äriühingutes väidetavalt töötanud ehitustöölised olid varem tööl N.

Parfjonoviga seotud äriühingutes ning kuigi viimased sõlmisid alltöövõtulepingud tööde

tegemiseks Eesti mõistes arvestatava suurusega ehitusobjektidel, ei olnud N. Parfjonovil neile

ühtäkki tööd pakkuda. Kõik nad suundusid A. Babenkoga seotud äriühingutesse, kuid jäid

millegipärast oma töötunde ja olmeküsimusi arutama N. Parfjonoviga. Sealjuures töötasid

paralleelselt objektidel ka N. Parfjonoviga seotud äriühingute töötajad (nt Tartus asunud

ehitusobjekt). Eeltoodu tõttu pole kolleegiumi hinnangul ülejäänud tõendite valguses (eelkõige

nende nn töötajate ütlused, kellele tuli S OÜ-s ja/või M OÜ-s töötamise fakt üllatusena) ka

eluliselt usutav, et A. Babenkoga seotud äriühingud reaalselt mingisuguseid töid vaidlusalustel

objektidel tegid.

177. Mis puudutab tunnistaja SI ütlusi, siis lisab ringkonnakohus maakohtu asjakohastele

argumentidele (tunnistaja ütluste vastuolu oma nn paarimehe KL ütlustega osas, mis puudutab

suhtlust A. Babenkoga), et tema ütlused ei tõenda seda, et ta oli S OÜ ja/või M OÜ töötaja (vt

tunnistaja ütlused, kohtutoimik kd III tlk 80-85 pöördel). SI selgitas kohtus, et hetkel on tema

tööandjaks CityProject OÜ ja N. Parfjonov, varem töötas ta Betmix OÜ-s, kuhu N. Parfjonov

ta tööle võttis. Rakvere objektil tehtud abi- ehk prahikoristustöid seostas SI Betmix OÜ-ga.

Objekti n.ö ülemus oli tunnistaja ütluste kohaselt N. Parfjonov. Mitte ühtegi S OÜ nn töötajat

tunnistaja ei nime- ega nägupidi ei teadnud (vt kohtutoimik kd III tlk 81 pöördel). Tõsi,

tunnistaja selgitas, et N. Parfjonovil ei olnud ühel hetkel talle tööd pakkuda ning siis soovitas

süüdistatav tal A. Babenko poole pöörduda ning viimane võttiski ta M OÜ-sse tööle. Paraku ei

osanud SI esmalt nimetada mitte ühtegi objekti, kus ta M OÜ töötajana pidi tööle hakkama.

Seejärel nimetas SI Tapa objekti. Kui vaadata ristküsitluse käiku, siis ei mäletanud tunnistaja

väga paljusid detaile ning ei osanud vastata näiteks tegelikult väga põhimõttelisele küsimusele,

miks ta saatis ajal, mil ta oli M OÜ töötaja, oma töötundide arvestuse N. Parfjonovile (tlk 84

pöördel), mitte A. Babenkole. Kolleegiumi hinnangul ei päde väide aastatetaguste sündmuste

halvasti mäletamisest olukorras, kus sündmustega seotud üksikasju mäletatakse sedavõrd

valikuliselt.

178. Tunnistaja KL andis kohtus ütlusi (kohtutoimik kd III, tlk 72 pöördel-79 pöördel), et ta

töötas Betmix OÜ töötajana Rakvere Vallimäel asuval objektil koos SIga. A. Babenkot ta

objektil ei kohanud. Edasi läks ta N. Parfjonovi ettepanekul M OÜ-sse, sest Betmix OÜ-l ei

olnud enam tööd pakkuda. Seejärel selgus, et KL ütlused pole olnud ajaliselt järjepidevad:

kohtueelses menetluses väitis tunnistaja, et N. Parfjonov registreeris ta M OÜ töötajaks.

Vastuolu selgitas tunnistaja keelebarjääriga, kuid see pole usutav: tunnistajat hoiatatakse

valeütlustega kaasnevast vastutusest ning on mõistlik eeldada, et kui inimene millestki aru ei

saa, siis palub ta vajadusel küsitut või öeldut täpsustada/selgitada. Eriti ametiasutuses. Siingi

on maakohus kõrvutanud tunnistaja ütlusi teiste tõenditega ning leidnud, et need ei haaku (vt

kohtutoimik kd V, tlk 323 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii SI kui ka KL

n.ö vahetasid formaalselt tööandjat ja nad tegid seda N. Parfjonovi korraldusel (vt uuesti tlk

323 ülevalt 4. lõik). Asjaolu, et N. Parfjonovi äriühingutega seotud objektidel töötasid

ukrainlased, ei ole mitte keegi vaidlustanud, kuid kriminaalasjas on tõendatud, et renditööjõudu

ei kasutanud A. Babenko. Seda tegi N. Parfjonov.

179. N. Parfjonovi, Benex OÜ ja CityProject OÜ kaitsja viidatud tunnistaja PR koordineeris

Eestisse Ukrainast ehitustöölisi vahendanud B OÜ tööd (tunnistaja ütlused kohtutoimik kd II

tlk 227 pöördel-234) ning tunnistaja OV oli äriühingu juhatuse liige (ütlused kohtutoimik kd II

tlk 235-239). PR ütlustega on tõendatud, et N. Parfjonov tellis B OÜ-st tööd, mis tehti Rakveres

Vallimäel asunud objektil (tlk 228). Tunnistaja mäletamist mööda hankis töödeks vajamineva

materjali N. Parfjonov (tlk 228 pöördel). Kuigi PR seostas Tartus Vaksali-Riia tn ristmikul

asuvat objekti M OÜ-ga, tekkisid tal raskused selle määratlemisega, kes oli äriühingu poolne

esindaja (tlk 230). Samuti jäi tunnistaja hätta, kui ta pidi selgitama prokuröri esitatud kirjalikke

tõendeid. Näiteks seda, miks ta nõudis M OÜ-le esitatud ja maksmata arve tasumist N.

Parfjonovilt või miks andis viimane talle juhiseid arve parandamiseks (tlk 231-231 pöördel).

Lisaks ei osanud PR selgitada kohtus vahetult kuulatud enda ja N. Parfjonovi telefonivestlusi

(tlk 233). Tunnistaja OV ütlustest midagi muud peale selle ei selgu, et ta teab küll N.

Parfjonovit, Benex OÜ-d ja M OÜ-d, kuid kõikide asjadega tegeles PR. Kolleegiumi hinnangul

ei tõenda PR ütlused tõsikindlalt fakti, et B OÜ vahendas renditööjõudu M OÜ-le. Vaatamata

sellele, et tunnistaja seda ütles, jäi ta jänni seal, kus ta pidi selgitama arveid või talle ette

mängitud telefonisuhtlust N. Parfjonoviga või üldse N. Parfjonovi rolli. Kui siia lisada

maakohtu tuvastatud segadus B OÜ arvega nr BB154 (kohtutoimik kd V tlk 321 pöördel-322)

ning kohtu argumendid (tlk 322-323 ülalt 1. lõik k.a, v.a need, mis lähtuvad 5. jaanuari 2022. a

koostatud jälitustoimingute protokollist) siis on ilmne, et PR ütlused ei tõenda mitte kuidagi

seda, et M OÜ tegi vaidlusalustel objektidel reaalselt töid. Ringkonnakohtul on siingi põhjust

igati nõustuda maakohtu järeldusega (vt tlk 323 ülalt lugedes 1. lõik).

180. Tunnistaja EB (ütlused kohtutoimik kd II tlk 27-33) selgitas, et ta töötab suvest 2020. a

kuni k. a CityProject OÜ-s. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et Tartus Vaksali ja Riia tn

ristmikul asunud objektiga oli seotud CityProject OÜ ning talle andis korraldusi N. Parfjonov.

Viimane käskis tal juhendada ka uusi töötajaid. Tunnistaja nentis, et ta ei teadnud, kes kus

töötas, tema jaoks oli oluline, et töö oleks tehtud. Kriminaalasjas esitati tõendina 11.12.2020

vaatlusprotokoll (kd IV, tlk 226-236) ning selle järgi vaadeldi Tartus Vaksali ja Riia tn ristmikul

asuvat ehitusobjekti. Vaatlusega tuvastati, et objektil viibis ainult üks töötaja – VB – kes oli

TÖR-i järgi M OÜ töötaja. Ülejäänud töötasid kas CityProject OÜ-s või B OÜ-s. Kuivõrd EB

pani töötajate nimed kirja omakäeliselt (tlk 228) ning ta on töötajad paigutanud erinevate

äriühingute alla, on keeruline uskuda tunnistaja sõnu, et ta ei teadnud ja teda ei huvitanud, kes

millises äriühingus töötas. Asjaolu, et B OÜ M OÜ-le töötajaid ei rentinud, luges

ringkonnakohus tõendatuks. Järelikult ei tõenda kaitseversiooni ka EB ütlused.

181. Vastab tõele, et maakohus VBi ütlustele suurt tähelepanu ei pööranud. Paraku ei tõenda ka

tema ütlused seda, et M OÜ tegi Tartus Vaksali ja Riia tn ristmikul asuval ehitusobjektil allhanke

korras töid. Tunnistaja ütlused tõendavad seda, et kuigi VB oli M OÜ töötaja, oli töösuhe

formaalne. Faktiline tööandja esindaja oli N. Parfjonov. Tunnistaja VB (ütlused kohtutoimik kd

III tlk 140-148) selgitas, et N. Parfjonov ja Betmix OÜ olid Eestis tema esimesed tööandjad. Ta

töötas Veskiposti objektil. Kui tuli koroona esimene laine, siis sõitis ta Ukrainasse ja naasis

selle vaibudes Eestisse. N. Parfjonovil ei olnud tööd pakkuda ning süüdistatav andis talle ühe

inimese kontaktid. Siis ta töötas Tartus asunud objektil. Tunnistaja andis ütlusi, et tööandja

perekonnanimi oli Babenko, kuid siis selgus, et ta kohtueelses menetluses ütles, et ta A.

Babenkot ei tunne (tlk 144). Tunnistaja selgitas vastuolu sellega, et ta ei jäta perekonnanimesid

meelde, kuigi viimase unustamise korral peaks nimi Aleksei ju ikkagi meenuma. Lisaks ei

seostanud VB kohtus antud ütlustega Tartus asunud objektiga N. Parfjonovit, kuid kohtueelses

menetluses väitis tunnistaja menetlejale, et ootab palka N. Parfjonovilt (tlk 144 pöördel).

Adekvaatset selgitust VB vastuolu kohta ei andnudki (tlk 145). Seejärel kuulati koos

tunnistajaga vahetult telefonikõnesid, mille teiseks osapooleks oli N. Parfjonov ning näidati

talle telefonisuhtlust N. Parfjonoviga (tlk 145 pöördel kuni 148). Ringkonnakohtu hinnangul

pole tunnistaja ütlused osaliselt usaldusväärsed. Tõele vastavaks saab pidada üksnes seda osa

ütlustest, et ta töötas Tartus asunud ehitusobjektil. Mis puudutab tööandja esindajat – kas selleks

oli A. Babenko või N. Parfjonov – siis siin ei ole tunnistaja andnud järjepidevaid ütlusi ning

vastuolu jäi adekvaatselt lahti selgitamata. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest tõsiasi, et

välisriigist pärit töötaja olmeküsimustega (elukoht, palga välja maksmine) tegeles N. Parfjonov,

mitte A. Babenko.

182. Tunnistaja MM (kohtutoimik kd IV, tlk 163-167) avaldas ristküsitlusel, et ta on CityProject

OÜ töötaja (tlk 163 pöördel). Sügisel 2020 töötas ta B OÜ-s ning ta tegi ehitustöid Tartus

asunud objektil. Seal andsid talle korraldusi PR ja EB. Temaga koos töötasid ka SB ja TK. M

OÜ-d tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja SB (kohtutoimik kd IV, tlk 167 pöördel-170 pöördel)

ütles kohtus, et ta töötab hetkel N. Parfjonovi juures, ta tutvus temaga autoliikluseks mõeldud

silla ehitusel, kus ta töötas B OÜ töötajana. Ta töötas ka jalakäijate silla ehitusel (vaidlusalune

objekt), kus talle tööülesandeid andsid Taras (TK) ja EB. Viimane oli suurem ülemus ja

CityProject OÜ töötaja. A. Babenkot näeb ta esimest korda (vt viimase kohta tlk 170).

Tunnistaja TK (kohtutoimik kd IV, tlk 171-175) töötas sarnaselt MM ja SBga B OÜ-s. PR viis

tema ja temaga koos saabunud inimesed tööle Tartus asuvale objektile, kus nad said kokku N.

Parfjonoviga. Ta sai aru, et N. Parfjonov on vastutav isik, PR ütles, et N. Parfjonov hakkab

juhendama. Igapäevaseid korraldusi andis talle EB, kes töötas TREV2-s. CityProject OÜ

olemasolust sai ta teada ca 2 kuu pärast, ta sai teada, et nad küll töötavad B OÜ-s, kuid tulid

tööd tegema CityProject OÜ jaoks. A. Babenkot ta ei tea ning N. Parfjonovi kõrval istuvat

meesterahvast ei tunne (tlk 173).

183. Tunnistaja IF ristküsitluse käiku vaadates (kohtutoimik kd V, tlk 26 pöördel -33) jääb

mõnevõrra selgusetuks soov tema ütlustele tugineda olukorras, kus kaitsja üritas kohut veenda

selles, et tunnistaja ütlused pole olnud ajaliselt järjepidevad. Ringkonnakohus nendib, et

ristküsitlusel viidatud vastuolud pole ulatuslikud ning tunnistaja on neid adekvaatselt ka

selgitanud. Kui eeltoodu kõrvale jätta, ei selgu ka IF ütlustest asjaolu, mil moel peaksid tema

ütlused kaitseversiooni toetama. Tunnistaja selgitas, et Eestis oli tema tööandjaks B OÜ, mida

esindas PR. Ta töötas Hiiumaal ja pärast seda CityProject OÜ objektil, mis asus Tartus. Objektil

allus ta koos ülejäänud B OÜ töötajatega PRle ja EBle. M OÜ nime kuuleb ta esimest korda,

ehitusel olid peale nende veel CityProject OÜ töötajad (tlk 27). Maksmine oli nii, et Kolja (s.o

N. Parfjonovi) firma maksis B OÜ-le ja nemad siis talle pangaülekandega (tlk 28). Valera (s.o

VB) oli CityProject OÜ viies töötaja (tlk 28 pöördel). Tunnistaja A. Babenkot ära ei tundnud ja

ütles, et ta ei ole seda inimest Tartu objektil näinud (tlk 28 pöördel).

184. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda apellatsiooni p-s 190 nimetatud tunnistajad

kaitsjate nägemust põhjusel, et need pole usaldusväärsed, ei ole põhjust ülemäära pikalt peatuda

ka N. Parfjonovi ütlustel, mille õigsust tunnistajate ütlused kinnitama pidid. Maakohus tuvastas,

et süüdistatava sõnadele asja lahendamisel tugineda ei või ning selle seisukohaga on põhjust

nõustuda. Süüdistatava ütlused on täis sisemisi vastuolusid ja vastanduvad teistele tõenditele.

Nii näiteks selgitas N. Parfjonov, et alltöövõtu vajadus Rakveres oli tingitud tema kehvast

terviseseisundist. Seejärel selgus N. Parfjonovi ütlustest, et ta panustas sellele vaatamata väga

palju isiklikku aega objekti valmimisse ning viibis ka arvestatava aja koha peal. Süüdistatava

kirjeldus kohtumisest teise S OÜ juhatuse liikmega või Rakvere lepingu allkirjastamisest

(kohtutoimik kd V, tlk 82 pöördel, tlk 96) ei haaku mitte kuidagi MH, JM ja/või OM ütlustega.

Süüdistatava ütlused selle kohta, et A. Babenko käis objektidel, ei riimu millegipärast objektidel

töötanud reatöötajate ütlustega selle kohta, et nad neile kohtus vahetult esitletud A. Babenkot

ei tea ega tunne. N. Parfjonov ei osanud selgitada seda, miks ta S OÜ-ga koostööd ei jätkanud

ning ei mäletanud, kuidas mõned S OÜ töötajad asusid taaskord tema all tööle (tlk 96) jpm.

185. Erinevalt apellantidest ei leia kolleegium N. Parfjonovi ütlustest kohta, kus süüdistatav

annab ülevaate sellest, millised materjalid lisaks töödele vaidlusalustel arvetel kajastati.

Kolleegium nõustub prokuröriga, et pigem väidab N. Parfjonov just vastupidist (vt näiteks tlk

82 pöördel, tlk 113) ehk seda, et kõik olulisemad materjalid soetasid Betmix OÜ ja CityProject

OÜ. Arvestades eeltoodut on kohane maakohtu esitatud võrdlus B OÜ arvetega ning arutluskäik

selle kohta, et üksikud töötajad ei suutnud luua nii palju väärtust, kui arvetel kirjas. Pealegi

leiab ringkonnakohus seda, et kriminaalasjas pole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et S

OÜ ja M OÜ töötajatena deklareeritud ja objektidel töid teinud üksikute inimeste (nt VB või

kaks ukrainlastest töötajat, keda ei õnnestunud kohtusse kutsuda, vt kohtutoimik kd V tlk 321

pöördel alt lugedes 3. lõik) töösuhe nende äriühingutega vastas kõikidele nõutavatele

tingimustele. Eelkõige just TLS §-le 1, sest kriminaalasjas on arvukalt tunnistajate ütlusi ja

kirjalikke tõendeid (eelkõige N. Parfjonovi telefonist leitu) selle kohta, et vaidlusalustel

objektidel suunas, korraldas ja koordineeris töötajate tegevust ning nende olmeküsimustega

(tööaja arvestus, palk, öömaja jpm) ehk tööandja esindaja ülesannete täitmisega tegeles N.

Parfjonov, mitte A. Babenko. Eeltoodu tõttu jääb täielikult tagajärjetuks apellantide arutluskäik

selle kohta, kas asjas pidanuks määrama ekspertiisi selgitamaks välja, mis ulatuses S OÜ ja M

OÜ töötajad töid reaalselt tegid või mitte.

186. Maakohtu seisukohad selle kohta, et S OÜ ja M OÜ registrikaartidele kantud juhatuse

liikmed äriühingute majandustegevusest mitte midagi ei teadnud ning tegevust ei suunanud, on

jälgitavad. Vale on A. Babenko kaitsja väide, et maakohus lähtus äriühingute kontrollimise

sisustamisel üksnes argumendist, et A. Babenko sõlmis töötajatega lepinguid (vt kaitsja

apellatsiooni lk 6 ülevalt 1. lõik). Maakohus on lähtunud märksa enamast (vt siinkohal

kohtutoimik kd V, tlk 307 pöördel alt lugedes 1. lõik kuni 309, tlk 314 alt lugedes 1. lõik kuni

315 ülevalt lugedes 4. lõik, tlk 317 pöördel alt lugedes 1. lõik kuni 319 ülevalt lugedes 2. lõik,

tlk 324 ülevalt lugedes 5. ja 6. lõik). Mis puudutab A. Babenko kaitsja viidet asjaolule, et M

OÜ oli reaalselt tegutsev äriühing, sest TÖR väljavõtte järgi töötas seal ajavahemikul 1. jaanuar

– 31. detsember 2020. a kokku 31 töötajat, siis ei välista see fakt kuidagi CityProject OÜ-le

võltsarvete esitamist. Viimast kinnitavad maakohtus esitatud ja uuritud tõendid. Kaitsja õigustas

maakohtu tuvastatud asjaolu (A. Babenko lõi võltsarved vahetult enne käibedeklaratsioonide

esitamist) sellega, et pikaajaliste ja usalduslike suhete korral pole arvete tagantjärele esitamises

midagi kummastavat. Ringkonnakohus nendib kaitsjaga nõustuvalt, et tõenäoliselt võib

praktikas arvete hiljem vormistamist ette tulla, kuid antud asjas kinnitab ilmnenud asjaolu

kogumis teiste tõenditega seda, et arvetel näidatud töid ei tehtud ning sel põhjusel olid need

tagantjärele koostatud ja alusetult esitatud.

187. Kolleegiumil ei ole võimalik nõustuda A. Babenko kaitsjaga selles, et kohtus üle kuulatud

reatöötajad tõenäoliselt ei teadnudki ega pidanud oluliseks, millises äriühingus nad töötasid ja

kelle korraldusi objektidel täitsid. Esiteks ei ole kaitsja väide absoluutne. Väga paljud kohtus

üle kuulatud tunnistajad, kes olid kirjade järgi kas S OÜ ja/või M OÜ töötajad, teadsid siiski

väga hästi oma tööandjat ning oskasid nimetada objekte, kus nad tööandja kasuks tööd tegid.

Teiseks puudutab A. Babenko kaitsja märkus paljuski kas N. Parfjonovile n.ö lojaalseid

tunnistajaid (kes üritasid vältida ütlemast midagi, mis võiks nende tööandjat kahjustada) või

ukrainlastest renditöölisi (kes teadsid laias laastus ainult seda, et nad teevad tööd B OÜ-s).

Paraku on ringkonnakohus varem olnud seda meelt, et N. Parfjonovi kasuks tunnistanud isikute

ütluste õigsuses on põhjust kahelda ning leidnud, et B OÜ-st renditud töötajad, kes justkui pidid

töötama A. Babenkoga seotud äriühingute hüvanguks, tegid tegelikult töid N. Parfjonovi

tellimusel ja juhendamisel.

188. Mõlemad apellandid on seisukohal, et kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks

asjaolu, et A. Babenko tagastas N. Parfjonovile Saksamaale jõudnud rahalised vahendid

sularahas. Kaitsjatega pole põhjust selleski küsimuses nõustuda. Tõele vastab, et otseseid

tõendeid selle kohta pole: kumbki süüdistatavatest seda ei tunnistanud, jälitustoimingutega seda

fakti tuvastada (nt varjatud jälgimise käigus fikseeritud sularaha üleandmine-vastuvõtmine) ei

õnnestunud. Olenemata eeltoodust on siinkohal paslik meenutada kohtupraktikas omaksvõetud

arusaama, mille järgi võivad tõendamiseseme asjaolud välismaailmas peegelduda nii otseste

kui ka kaudsete tõenditena. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud selliseid jälgi, millest

kujunevad üksnes kaudsed tõendid, võib tõendamisel kasutada ka ainult neid (RKKKo 1-18-

86). Ringkonnakohus ei jaga kaitsjate seisukohta, et vaidlustatud asjaolu kohta ei õnnestunud

üldse tõendeid koguda. Kohtu ette toodi piisavalt kaudseid tõendeid, mis võimaldavad kogumis

järeldada, et A. Babenko tagastas N. Parfjonovile rahalised vahendid, mis jõudsid Saksamaale.

Kolleegium möönab, et kordab siinkohal suuresti seda, mida maakohus oma otsuses juba ütles.

Eeltoodu on siiski vajalik, sest ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukohad n.ö mööda

otsust laiali pillutud ning võib-olla sel põhjusel oli apellantidel keeruline hoomata, et

vaidlustatud asjaolu on tegelikult jälgitavalt tõendatud.

189. Maakohus tegi oma järelduse tõendite alusel (vt kohtutoimik kd V tlk 316 – 316 pöördel

ja tlk 325 pöördel kuni 326 pöördel). Esiteks tuvastas maakohus, et A. Babenko arvutist leiti

Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühingute esitatud arved A. Babenkoga seotud

äriühingutele. Arvetel kajastatu järgi ostsid Eesti äriühingud Saksamaalt mobiiltelefone

(29.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll). Maakohus nentis, et kuigi arvete järgi tarniti Eestisse

mobiiltelefone, ei ole 1) sellest, et kaup jõudis Eestisse, mitte ühtegi jälge; 2) A. Babenkoga

seotud äriühingute arveldusarvetel pole ühtegi märki telefonide edasimüügist saadud tulu kohta,

S OÜ raamatupidaja, tunnistaja OB andis kohtus ütlusi selle kohta, et äriühingu kassa kontol

liikumisi ei olnud ja varusid ka mitte. Lisaks tuvastas maakohus õigusabi korras Saksamaa

Liitvabariigist

laekunud

tõendite

põhjal,

et

Saksamaal

registreeritud

äriühinguid

iseloomustavad ühised tunnismärgid (suurtes summades deklareeritud ühendusesisesed tarned

ja nendelt 0%-se käibemaksumäära tõttu deklareeritud tagastusnõuded, puutumus kriminaal-

või maksumenetlustega, varasemad rahapesukahtlused jne). Juba varem viidatud tõendi põhjal

(s.o 29.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll) järeldas maakohus, et kuivõrd A. Babenko n.ö

pidas tabelikujul arvestust selle kohta, kui palju rahalisi vahendeid jõudis Saksamaal

registreeritud äriühinguteni (260 935 eurot) ning mis summas sularaha äriühingud A.

Babenkole või temaga seotud isikule tagastasid (258 000 eurot), siis on Eestist välja ja siia

tagasi jõudnud rahasummad samas suurusjärgus. Asjaolu, et raha jõudis Eestisse tagasi

sularahas, tõendab 1) viidatud tõend (29.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll), mille järgi leiti

A. Babenko arvutist Saksamaal registreeritud äriühingu (kuhu S OÜ oli kandnud rahalisi

vahendeid) volikiri selle kohta, et A. Babenkole on usaldatud 45 000 eurot sõiduki ostmiseks,

Saksamaal registreeritud äriühingu (kuhu S OÜ oli kandnud rahalisi vahendeid) volikiri selle

kohta, et NŠile anti 29 000 eurot ja A. Babenkole 80 000 eurot Eestist sõidukite ostmiseks

(järelikult on vale kaitsja seisukoht, et maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on A. Babenkoga

seotud NŠ – tema nimele väljastatud volikiri leiti A. Babenko arvutist, viimase seotust

Saksamaal registreeritud äriühingutega keegi ei vaidlusta); 2) maakohtule esitatud Maksu- ja

Tolliameti 13.06.2020 läbivaatuse akt selle kohta, et A. Babenko saabus Eesti Vabariiki, kaasas

93 200 eurot sularaha ning volitus Saksamaa äriühingult (kuhu S OÜ oli kandnud rahalisi

vahendeid). Mis puudutab sõidukite ostu Eesti Vabariigist, siis siin on põhjust nõustuda

prokuröriga selles, et see ei ole eluliselt usutav. Tavapäraselt toimuvad sõidukite ostu-

müügitehingud vastupidisel suunal. A. Babenkogi soetas sõiduki Saksamaalt, mitte vastupidi

(vt 05.11.2020 sõiduki Land Rover Discovery r/n BBA1430 vaatlusprotokoll). Äärmiselt

asjakohane on prokuröri viide sellistes summades sularaha käitlemise riskidele: miks peaks

välisriigis asuvad äriühingud Euroopa sisestele maksetele eelistama suurtes summades sularaha

liigutamist äärmiselt ebaturvalisel moel. Pealegi toob sularahas kauba soetamine alates teatud

summast kaasa teatavaid sekeldusi (vt siinkohal nt Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 3 lg 1 p 5) ka müüjatele. Eeltooduga on ringkonnakohtu hinnangul

piisavalt jälgitavalt tõendatud, et N. Parfjonoviga seotud äriühingutest võltsarvete alusel

makstud vahendid jõudsid Saksamaale ja sealt ringiga, sularahas A. Babenko või kolmandate

isikute kaudu (NŠ, kelle nimele oli samuti antud volitus) tagasi Eestisse.

190. Järelduse, et sularaha võidi tagastada N. Parfjonovile, on maakohus samuti rajanud

tõenditele. Maakohus on viidanud jälitustoimingute protokollile (koostatud 30.03.2021. a), kus

on kajastatud AP, IP, A. Babenko, N. Parfjonovi ja AP vaheline suhtlus. Maakohus tuvastas, et

A. Babenko korraldusel kohtub N. Parfjonoviga AP, kes on just naasmas Poola Vabariigist Eesti

Vabariiki. Sealjuures väärib märkimist, et maakohus tuvastas õigusabi korras laekunud tõendite

põhjal ka selle, et kõikide Saksamaal registreeritud äriühingute juhatuse liikmed olid Poola

Vabariigi kodanikud. Kaitsjad pole kummutanud kohtu väidet, et otsest põhjust A. Babenkol ja

N. Parfjonovil kohtumiseks ei olnud, sest sel ajal A. Babenkoga seotud äriühingud N.

Parfjonoviga seotud äriühingutele mitte mingisuguseid töid või teenuseid ei osutanud. N.

Parfjonoviga seotud asukohtade (XXX ja XXX, XXX ning XXX) 03.11.2020

läbiotsimisprotokoll, mille järgi leiti süüdistatava valdusest sularaha, mille päritolu kohta andis

N. Parfjonov kohtueelses menetluses toimunud menetlustoimingul ja kohtus erinevaid selgitusi.

Seda, et sularaha ei saanud pärineda N. Parfjonoviga seotud äriühingute kassadest, tuvastas

maakohus Betmix OÜ ja CityProject OÜ kassaraamatute põhjal. Lisaks viitas maakohus uuesti

29.03.2021. a vaatlusprotokollile, milles kajastatu järgi saatis N. Parfjonov A. Babenkole

sõnumi sisuga „9800“ ning A. Babenko vastas, et üks ülearune 200-ne jäi tema kätte. Millised

muud eluliselt usutavad võimalused peale selle, et süüdistatavad räägivad sularahast, veel on?

191. Ringkonnakohtu hinnangul on seega piisavalt kaudseid tõendeid, mis kinnitavad seda, et

sularahast vähemalt osa tagastati N. Parfjonovile. Lisaks on maakohtu tuvastatud raharing nn

arveveski teenusel põhinevates käibemaksupettustes võrdlemisi tavapärane ehk rahade

liikumist pärast seda, kui N. Parfjonoviga seotud äriühingud olid võltsarved tasunud, ei saa

käsitada eraldiseisva sündmusena.

192. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et apellantide väited selle kohta, et

maksukuritegu pole tõendatud, jäävad tagajärjetuks.

A. Babenko vastutab maksukuriteole kaasaaitamise eest.

193. Süüdistatava kaitsja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et A. Babenko kaasaaitamistegu

on tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus välja toonud A. Babenkole

etteheidetavad teod, lähtunud nende sisustamisel tõenditest ning teinud nende põhjal

ainuvõimaliku järelduse. Valdavat osa apellandi vastuväidetest, mis puudutavad A. Babenko

teo subjektiivset külge kinnitavaid tõendeid, on eelnevalt juba käsitletud. Maakohtu seisukohti

kordamata lisab kolleegium üksnes seda, et kriminaalasjas tuvastatud faktide põhjal pole

võimalik nõustuda kaitsjaga, et A. Babenko ei teadnud mitte midagi N. Parfjonoviga seotud

äriühingute maksupettustest. Vastupidi, maakohtus uuritud tõendid kinnitavad tõsikindlalt

kohtu järeldust, et osavõtuks vajalik topelttahtlus oli olemas. Mis puudutab veel vastamata

väiteid, siis märgib kolleegium, et esiteks ei põhine tõenditel kaitsja märkus, et N. Parfjonovil

ei olnud võimalik jälgida ja kontrollida, kas M OÜ ja S OÜ töötajad on korrektselt tööle

vormistatud ja registreeritud ning tööjõumaksud tasutud. Prokurör viitas siin õigesti N.

Parfjonovi ütlustele, et üks temapoolne tingimus alltöövõtjale oli ametlikult tööle vormistatud

tööjõud. Lisaks pole väide selle valguses, et arvetel näidatud töid tegid N. Parfjonoviga, mitte

A. Babenkoga seotud töötajad, üldse asjakohane. Seda, mil moel puutuvad asjasse apellandi

argumendid, et ka N. Parfjonov ei pruukinud olla teadlik sellest, et A. Babenko M OÜ ja S OÜ

deklaratsioone ei esitanud, kolleegium ei mõista. KarS § 3891 sätestatud kuriteole kaasaaitaja

peab mh teadma seda, et täideviija tegutseb maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise

või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kuid tal endal ei pea sellist eesmärki

olema.

III

194. N. Parfjonovi kaitsja pole päri kliendi süüdi tunnistamisega KarS § 4182 lg 1 järgi.

Apellandi hinnangul käitles N. Parfjonov tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona KarS §

4181 mõttes, sest esiteks pole kehtivates õigusaktides defineeritud mõisteid sõjarelv ja sõjalise

otstarbega laskemoon ning sel põhjusel oleks N. Parfjonovi KarS § 4182 lg 1 järgi süüdi

tunnistamine vastuolus PS § 23 lg 1 sätestatud määratletusnõudega. Teiseks pole tõendatud

süüdistuses sisalduv asjaolu, et N. Parfjonovi valdusest leitud ese oli sõjarelva laskemoon.

Maakohtule heidab apellant ette kaitseväidete käsitlemata jätmist. Kolleegium jätab maakohtu

põhistused kordamata ja lisab omalt poolt järgmist.

195. Apellandiga ei ole võimalik nõustuda, et KarS § 4182 objektiivses teokoosseisus sisalduv

mõiste sõjarelva laskemoon on jäetud defineerimata määral, mis ei võimalda normi adressaadil

selle tähendust mõista ning sellest tulenevalt oma käitumist kujundada. Kolleegium leiab, et

kõik vajalik on RelvS-s sätestatud, mõisteid sõjarelv, selle laskemoon jne on keeruline

täpsemalt määratleda.

196. Relvade ja laskemoona liigitust kasutusvaldkondade ning omaduste järgi reguleerib RelvS

§ 3. Viidatud normi lg 3 alusel loetakse sõjarelvaks sõjalisel otstarbel kasutatavat või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relva või

relvasüsteemi. Väga lihtsustatult on sõjarelv ja sõjarelva laskemoon seega mõeldud

sõjapidamiseks ehk järelikult peetakse silmas riigi relvajõudude tarbeks mõeldud relvi, mida

riik saab relvakonflikti ehk sõja korral enda kaitseks kasutada. On enesest mõistetav, et

sõjarelvad ehk sõjalisel otstarbel kasutatavad relvad on tsiviilkäibes keelatud. Kuna sõjarelva

kasutatakse sõjalisel otstarbel, on KarS § 4182 teokoosseisus märgitud sõjalise otstarbega

laskemoon mh ka sõjarelvades ehk sõja pidamiseks mõeldud relvades kasutatav terviklik

padrun (vt ka RelvS § 832 lg 21). Vastutuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona

käitlemise eest sätestab KarS § 4181 lg 1, peaks aga tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoon

olema kasutatav ka sõjalisel otstarbel, on ese eelduslikult ohtlikum (sõjaliseks otstarbeks

mõeldud laskemoon on selle kasutamise eesmärki silmas pidades mõeldud enam kahju

tekitama) ja järgneb vastutus KarS § 4182 lg 1 alusel, mis näeb ette mõnevõrra rangema

karistuse (teo eest mõistetava karistuse alammäär on 1 aasta võrra kõrgem). Sel põhjusel pole

oluline, kas N. Parfjonovi valdusest leitud padrunit võidakse kasutada tsiviilkäibes, oluline on

see, kas seda kasutatakse ka sõjalisel otstarbel. Siinkohal on tegelikult aktuaalne ka prokuröri

argument selle kohta, et oluline on padruni kasutusotstarve Eestis, mitte välisriigis. Küsimused,

kas tegemist oli sõjalisel otstarbel kasutatava laskemoonaga või mitte ning kas eset käidelnud

isik pidi sellest aru saama või ei, puudutavad tõendamist. Asjaolusid, et vaidlusalune padrun

oli töökorras ja selle kaliiber on Eestis tsiviilkäibes keelatud, apellant ringkonnakohtule

arusaadavalt ei vaidlusta.

197. Mis puudutab apellandi kriitikat tõendite pihta, siis tuleb kontrollimaks KarS § 4182

objektiivses teokoosseisus nimetatud asjaolu ehk seda, kas laskemoon on kasutatav sõjalisel

otstarbel 1) välja selgitada, millistes relvades on võimalik padrunit kasutada; 2) kas nende

relvade hulgas, kus on võimalik padrunit kasutada, on sõjarelvi ehk kas mõnda neist saab

kasutada sõjalisel otstarbel. Need asjaolud on ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas välja

selgitatud ja jälgitavalt tõendatud. Vale on kaitsja seisukoht, et selgitamaks, kas tegu on

sõjarelvaga, tulnuks määrata täiendekspertiis. Seda asjaolu on võimalik tõendada muul moel.

198. Esiteks on õige prokuröri seisukoht, et eksperdi pädevusse ei kuulu mõiste sõjarelv

sisustamine. Küll aga on käsiloleval juhul ekspert 26.03.2021. a ekspertiisiaktis nr 21E-PL006

(kd I tlk 130-132) öelnud, et N. Parfjonovi valdusest leitud padrunit kasutatakse vastava

kaliibriga tulirelvades, mh M2 Browning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised vintpüssid

Barret M82, M99 jpt. Sealjuures vastab ekspert talle esitatud küsimusele (vt ekspertiisiakti

päises ekspertiisiülesande p 2). Selles, et vaidlusalune padrun on mh kasutatav

raskekuulipildujas, pole alust kahelda. Kaitsjagi viitab siinkohal oma apellatsioonis

eksperdiuuringule, mille järgi rakendus ekspertiisiks esitatud padrun esimesel katsel Browning

M2 raskekuulipildujaga (vt kd I tlk 130 pöördel). See, et raskekuulipilduja on sõjarelv, on

ringkonnakohtu hinnangul üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõttes. Lisaks on Sõjaväepolitsei

16.02.2020. a vastusega tõendatud, et eksperdi arvamuses loetletud relvi kasutatakse sõjalisel

otstarbel. Samuti viitas maakohus kohaselt, et informatsioon selle kohta, mis otstarbel neid relvi

Eestis kasutatakse, on kättesaadav ka internetist (www.mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad).

199. Kuigi ringkonnakohus viitas eksperdi arvamusele, milles ekspert sidus uuritud padruni

kaliibri järgi sobilike relvadega, oli antud juhul N. Parfjonovil võimalik padruni kasutusotstarbe

kohta teavet hankida ka ilma eksperdita, kriminaalmenetluse välistest allikatest. Esiteks on

16.02.2021. a vaatlusprotokollis (kd I tlk 115-121) kajastatud vaidlusaluse padruni vaatlus.

Vaatlusega tuvastati, et padruni põhjal oli näha markeering „.50 CBC 05 03“ (vt siinkohal ka

foto nr 11), vaatluse käigus padrunit mõõdeti (vt fotod nr 8 ja 10). Padruni suurus võrreldes

teiste samas karbis olnud laskemoonaga on näha fotol nr 7 ja see on ilmselgelt suurem, kui

teised padrunid, mis olid tsiviilkäibes lubatud. Kui sisestada interneti otsingumootorisse

märksõna „.50 CBC“ on võimalik väga kiiresti leida lehekülgi, mis annavad teavet nii padruni

kaliibri kui ka sõjalise kasutusotstarbe kohta.

IV

Kokkuvõte.

200. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus N. Parfjonovi süüdi tunnistamises

KarS §-de 3891 lg 1 ja 4182 lg 1 järgi, Betmix OÜ süüdi tunnistamises KarS § 3891 lg 3 järgi,

CityProject OÜ süüdi tunnistamises KarS § 3891 lg 3 järgi ning A. Babenko süüdi tunnistamises

KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi tuleb jätta muutmata. Kaitsjate apellatsioonid, milles

taotleti süüdistatavate õigeks mõistmist koos kõikide järelmitega, tuleb jätta rahuldamata.

Vaatamata eeltoodule nõustus kolleegium apellantide argumentidega, mis puudutasid 5.

jaanuaril 2023. a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja 5. jaanuaril 2022. a

koostatud jälitustoimingute protokolli lubatavust. Järelikult tuleb kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p

3 muuta maakohtu otsuse põhiosa ja jätta sealt välja asjaolud, mis põhinevad lubamatuks

tunnistatud tõenditel.

Menetluskulud.

201. Kooskõlas KrMS 185 lg 1 kannab menetluskulud riik, kui apellatsioonimenetluses tehakse

KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahend. Menetluskulude hüvitamise otsustust tehes hinnatakse

taotlevate tasude põhjendatust ja hüvitamisväärsust kohtupraktikas omaksvõetud pidepunkte

(toimingute vajalikku, ajakulu põhjendatus, asja mahukus ja keerukus, argumentide

asjakohasus, õigusabiteenuse tunnihinna mõistlikkus jpm) silmas pidades.

202. N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ valitud kaitsja apellatsioonimenetluse kulu

on esitatud taotluse järgi 6 970,60 eurot. Kaitsja ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos

käibemaksuga ning palub menetluskulu süüdistatavatele välja mõista võrdsetes osades.

Taotlusele lisatud arve järgi osutati klientidele õigusabiteenust hinnaga 130 eur/h ja 200 eur/h

ning ajakulu oli kokku 48h ja 37min. Kolleegiumi hinnangul õigusabiteenuse tunnihind

kohendamist ei vaja. Viimase aja kohtupraktikas on vandeadvokaadi puhul mõistlikuks loetud

220 eurost ja vandeadvokaadi abi puhul 185 eurost tunnihinda (RKKKm 1-22-7663). Mis

puudutab ajakulu, siis 48 tundi ja 37 minutit on ca kuus 8-tunnist tööpäeva. Sellest ajast kulutas

vandeadvokaat asjale kokku 10 tundi ja 15 minutit, s.o veidi enam, kui tööpäeva.

203. Ringkonnakohtu arvates tuleb ajakulu veidi vähendada. Esiteks oli prokuröril õigus, et

apellatsioonkaebuses on sideettevõtjalt saadud andmete lubatavuse küsimusele pühendatud

liigset tähelepanu olukorras, kus maakohus kasutas kaitsja klientidele etteheidetava teo

tõendamisel ainult ühte protokolli, mille lubamatuks tunnistamist taotleti ka teisel alusel.

Teiseks võtab järgmise suure osa enda alla jälitustoimingute lubatavuse küsimus. Iseenesest

võib mõista põhjaliku argumentatsiooni esitamist olukorras, kus maakohtu põhjendid olid

lakoonilised, kuid tegemist oli küsimusega, mida lahati põhjalikult varasemas menetluses. Mis

puudutab etteheiteid teo tõendatusele, siis siin on apellatsioonis loetletud lehekülgede kaupa

kirjalikke tõendeid. See sooritus väga suurt pingutust ei nõua. Kokkuvõtvalt vähendab

kolleegium vandeadvokaadi ajakulu 8-le tunnile ning teda assisteerinud kolleegi ajakulu 32-le

tunnile. Kolleegium leiab, et apellatsiooni koostamisele kulunud mõistlik aeg on kokku viis 8-

tunnist tööpäeva. Kaitsja taotlus menetluskulu hüvitamiseks tuleb seega rahuldada osaliselt.

Süüdistatavatele tuleb hüvitada apellatsioonimenetluse kulu kokku 5760 (s.o 8 x 200 + 32 x

130). Kuivõrd kaitsja taotles, et klientidele hüvitataks kulud võrdsetes osades, tuleb Eesti

Vabariigil seega N. Parfjonovile hüvitada 1920 eurot, Betmix OÜ-le 1920 eurot ja CityProject

OÜ-le 1920 eurot. Kulu, mida ringkonnakohus põhjendatuks ei lugenud, jääb süüdistatavate

endi kanda.

204. A. Babenkole riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse 1036,80 euro (summa

sisaldab käibemaksu) suuruse tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi kulutas

kaitsja apellatsiooni koostamisele 720 minutit, mis on 12 tundi ehk 1,5 tööpäeva. See aeg on

ringkonnakohtu hinnangul asja mahtu silmas pidades mõistlik. Eeltoodu tõttu tuleb A. Babenko

kaitsja taotlus rahuldada. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo Leelo Viili poolt A. Babenkole

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1036,80 eurot ja

jätta see Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/