2-22-136362/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-136362

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu põhivõla

1568 euro 89 sendi, intressi, sissenõudmiskulu ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

2704 eurot 84 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Irina Metsler-Verner

ja Alla Žulinskaja

Kostja: A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 2365 eurot 8 senti

(põhinõue 1568 eurot 89 senti, intress 90 eurot 90 senti, sissenõudmiskulud 90 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 615 eurot 29 senti).

3. Mõista A. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 21. aprillist 2023 kuni põhinõude (1029 euro 29 sendi) täieliku

tasumiseni määras 22% aastas.

4. Mõista A. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 21. aprillist 2023 kuni põhinõude (539 euro 60 sendi) täieliku

tasumiseni määras 21% aastas.

5. Jätta menetluskulud hagi A. B. kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 525 eurot. Mõista A. B.

Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 525 eurot.

7. Mõista A. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (525

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 915966213.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21. septembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A. B. (kostja) 2224 euro 43 sendi saamiseks. Kohus tegi 26. septembril

2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas 13. märtsil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 20. aprillil 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõlgnevus

1568 eurot 89 senti, intress 90 eurot 90 senti, sissenõudmiskulud 90 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 615 eurot 29 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja alates

21. aprillist 2023 lisanduva viivise põhivõlalt kuni lepingu 18-122507-VL põhinõude (1029

eurot 29 senti) täieliku tasumiseni määras 22% aastas ja kuni lepingu 17-118386-CL põhinõude

(539 eurot 60 senti) täieliku tasumiseni määras 21% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Swedbank AS 24. oktoobril

2018 väikelaenulepingu nr 18-122507-VL intressimääraga 22% aastas ja 2. oktoobril 2017

arvelduslaenulepingu nr 17-118386-CL intressimääraga 21% aastas. Kostja ei täitnud kohustusi

tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja luges lepingud ülesöelduks 28. juunil 2021 ning 16. augustil

2022 loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu

kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx on xxxx kohus dokumendid tagastanud märkega isik ei ela

antud aadressil/ xxxx aadress puudub. Seisuga 27. septembri 2023 ei oma kostja xxxx

rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi xxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse

võtmise määrust ja hagimaterjale kostja kohtute infosüsteemis märgitud e-posti aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx millelt vastused puuduvad. 20. septembri 2023 seisuga

töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris märgitud telefoni numbrid ei

ole saadaval. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja

kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud

võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja

hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 04. oktoobril 2023 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks

20. oktoobril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (20. novembriks 2023) ega ka hiljem

hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja,

kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-09, p 12).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab,

et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7. Laenuandja selgituste kohaselt on lepingute sõlmimisel kostja krediidivõimelisust hinnatud

kostja Swedbank AS pangakonto alusel. Laenuandja arvestas arvelduslaenu laenuotsuse

tegemisel kostja keskmiseks töötasuks 500 eurot. Kostja kohustusteks koos laenumaksega ca

55 eurot, mis moodustas lepingu sõlmimisel kostja sissetulekust ca 21%. Väikelaenulepingu

laenuotsuse tegemisel arvestas laenuandja kostja keskmiseks töötasuks 700 eurot ja igakuisteks

krediidikohustuseks koos laenu kuumaksega ca 280 eurot, mis moodustas lepingu sõlmimisel

ca 40% kostja sissetulekust. Creditinfo kohaselt kostjal laenu väljastamiste ajal aktiivsed

maksehäired puudusid.

8. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt

ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6

sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

9. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

11. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 385 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 696 eurot (4 töötundi tasumääraga 169 eurot tund, ilma

käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 385

eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei

täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja

koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei

saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline

ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 1 tund.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu

keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist

esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus

mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 525 eurot (385+20+120). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik