1-23-6983/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-6983

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-6983 (kohtueelses menetluses 23231700367)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Kriminaalasi

Keity Liblik süüdistuses KarS § 422 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Süüdistatav

KEITY LIBLIK, isikukood: 49408276813, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: xxx haridus, töökoht:

AS XXX – xxx, elukoht: xxx, kehtivaid kriminaal- ja

väärteokaristusi ei ole, kahtlustatavana kinni peetud

29.01.2023-30.01.2023, tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

vandeadvokaat Karine Nersesjan (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4, § 173 lg 1 p-st 1,

§ 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1

ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 311 ja 313 kohus

otsustas:

1. Tunnistada KEITY LIBLIK (isikukood: 49408276813) KarS § 422 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi seoses mootorsõiduki

juhtimisega juhtimisõiguseta, joobeseisundis ja olukorda arvestades ebakohase

kiirusega ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Keity

Liblikule vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Keity Libliku suhtes

osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele

2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Keity Libliku karistusaja

hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 29.01.2023-30.01.2023, s.o 2 (kaks) päeva,

lugedes koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.

4. Ülejäänud osa karistusest, s.t 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust, mitte pöörata KarS § 73 lg-te 1-3 alusel reaalselt

täitmisele, kui Keity Liblik ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime

1-23-6983

2 (6)

uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 01.03.2024.

5. KrMS § 180 lg 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel jätta riigi kanda:

− joobeseisundi tuvastamise kulu summas 14 eurot;

− surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr 23E-AOS0011/TLN56 ja

23E-AOS0012/TLN57) teostamise kulud kokku summas 686 eurot;

− liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-LL0016) teostamise kulu summas

457 eurot

− kohtueelses menetluses vahistamisega seotud määratud kaitsja tasu summas

129,60 eurot ning

− sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2050 eurot,

s.t kokku 3336,60 eurot.

6. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Keity Liblikult riigituludesse

menetluskuludena välja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osaliselt, s.t

summas 696,60 eurot ja kohtumenetluses summas 447,74 eurot ehk kokku

1144,34 eurot.

7. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Keity Liblikul tasuda menetluskulud

summas 1144,34 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

8. Mootorsõiduk Ford Transit, registreerimismärgiga XXXXXX, mis asub Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee

6/1 Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule YYY AS-ile.

9. Musta värvi nutitelefon „Huawei“, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 23ATH24005) aadressil Rahumäe tee 6

Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Q emale kannatanu Wle.

10. Paberkott, milles on 9 puuteproovi pakendit pappkarpides ja 2 turvapatja

paberkottides, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (akt nr 23ATH24063) aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn – KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetute asjadena.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude

rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosas.

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest

Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

1-23-6983

3 (6)

kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tähtaegse apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on

kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 22.03.2024 ning e-toimiku kaudu.

Kinnipidamisasutuses viibivale menetlusosalisele edastab kohus otsuse kinnipidamisasutuse

kaudu. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud.

Vahistatud

või

muul

alusel

kinnipidamisasutuses

viibiva

menetlusosalise

ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis 22.03.2024 ning e-toimiku kaudu. Kinnipidamisasutuses

viibivale menetlusosalisele edastab kohus otsuse kinnipidamisasutuse kaudu. Määruskaebus

menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

motiveeritud kohtuotsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks

tehtud.

SÜÜDISTUS

Keity Liblikut süüdistatakse 28.02.2024 esitatud muudetud süüdistuse kohaselt alljärgneva

kuriteo toimepanemises.

I

29.01.2023 ajavahemikul 00:40-01:09 juhtis Keity Liblik Harjumaal Lääne-Harju vallas

Tallinn-Paldiski maanteel mootorsõidukit Ford Transit, reg.märk XXXXXX, liikudes sellega

Keila Olerex tankla juurest Paldiski linna suunas. Seejuures Keity Liblik:

-

pidi omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

-

pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja

kahju tekitamist;

-

pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest,

mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

-

oli kohustatud veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja

mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud;

-

ei tohtinud olla joobeseisundis;

-

pidi järgima suurimat lubatud sõidukiirust ning kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks;

-

pidi teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõitma sõiduraja piirides.

II

Keity Liblik jättis ülaltoodud liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused tahtlikult

täitmata.

1-23-6983

4 (6)

2.1.

28.01.2023 õhtusel ajal, viibides Paldiski linnas, tarvitas Keity Liblik alkoholi koos Cga (C,

xxxxxxxxxxx). Pärast kella 23:00 teavitas Q (Q, xxxxxxxxxxx) ema W (xxxxxxxxxxx) Keity

Liblikut, et Q asub Keila linnas ning on tarvitanud palju alkoholi, mistõttu ei saa iseseisvalt

liikuda. C oli nõus sõidutama Q temale tööandja poolt kasutusse antud mootorsõidukiga,

kaubikuga Ford Transit, reg.märk XXXXXX. Saanud teel aru, et ta ei ole võimeline

mootorsõidukit juhtima, andis C sõiduki juhtimise üle Keity Liblikule.

Keity Liblik oli teadlik, et temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ent

nõustus juhtimise ülevõtmisega, mis tähendab, et ta istus juhi kohale, käivitas mootori ja hakkas

sõitma. Koos Cga vahetult enne sõitmist alkoholi tarbinud isikuna oli Keity Liblik teadlik, et

tema on alkoholijoobes, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema

soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit alkoholijoobe seisundis ning

juhtimisõigust omamata.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 129T kohaselt leiti Keity Libliku verest etanooli

1,63 mg/g ± 0,06 mg/g (k=2), s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,57

milligrammi alkoholi.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega rikkus Keity Liblik tahtlikult LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätteid.

2.2.

Mootorsõiduki juht ei tohi alustada sõitu enne, kui kõik sõitjad on turvavööga nõuetekohaselt

kinnitatud. Keity Liblik oli mootorsõiduki juhina teadlik, et alates Keila Olerex tanklast

väljasõidust 29.01.2024 kella 00:40 ajal ei olnud sõitjad Q ja C turvavööga kinnitatud. Sellele

vaatamata ei loobunud Keity Liblik sõidu alustamisest ega taganud teadlikult seaduse nõude

täitmist, vaid alustas ning jätkas sõitu, millega rikkus tahtlikult LS § 33 lg 2 p 6 ja § 33 lg 11 p

4 sätteid.

2.3.

Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada

konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust ning on kohustatud kohandama

sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Peale selle, peab juht teekattemärgistega sõiduradadeks

jaotatud sõiduteel püsima sõiduraja piirides. Keity Liblik oli mootorsõiduki juhina teadlik, et

liikudes Tallinn-Paldiski maantee 41. kilomeetril, sõidab tema teelõigul, kus suurim lubatud

sõidukiirus

on

kilomeetrit

tunnis

ning

sõidusuundi

eraldab

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusega nr 12 kehtestatud teekattemärgis nr 911

„Ühekordne pidevjoon“, mida ei tohi ületada. Samuti oli tema teadlik, et tal puuduvad piisavad

juhtimise kogemused, tema on alkoholijoobes ning juhib temale mittetuttavat mootorsõidukit –

kaubikut Ford Transit, mis on sõiduautost suurem ja raskem. 29.01.2023 ajavahemikul kella

00:40-st kuni 01:09-ni oli nähtavus pimeda tõttu oluliselt piiratud ning sõidutee oli märg, libe

ja läikiv, millest Keity Liblik oli teadlik. Spidomeetrit Keity Liblik ei näinud, mis takistas tal

sõiduki kiirust jälgimast. Sellele vaatamata, ei loobunud ta teadlikult sõidu alustamisest ega

jätkamisest, ei vähendanud sõiduki kiirust ohutu näiduni, vaid vastupidi suurendas kiirust kuni

100 kilomeetrini tunnis, millega rikkus tahtlikult LS § 15 lg 1 p 1, § 50 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1

sätteid.

1-23-6983

5 (6)

Peale selle, teadis Keity Liblik, et liikudes mööda märga ja libedat sõiduteed liiklusoludele

mittevastava kiirusega ning ületades suurimat lubatud sõidukiirust 10 kilomeetri tunnis võrra,

suurendab ta sõidurajast väljumise ja sõiduteelt väljasõitmise ohtu. Sellele vaatamata, jätkas ta

sõitmist ohtlikus režiimis, mööndes sõidurajast väljumist ja sõiduteelt väljasõitmist.

2.4.

Lisaks eiras Keity Liblik tahtlikult liiklusseaduse nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik,

tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

2.5.

Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas Keity Liblik 29.01.2023

kella 01:08-01:09 ajal Tallinn-Paldiski maantee 41. kilomeetril Kersalu külas Kuusemetsa talu

juures sirgel, tasasel, märja asfaltkattega teelõigul juhitavuse mootorsõiduki Ford Transit,

reg.märk XXXXXX, üle, mistõttu kaldus mootorsõiduk, ühekordset pidevjoont ületades,

vastassuunavööndisse, seejärel sõitis vasakule sõiduteelt välja ning põrkas kokku puuga.

Kokkupõrke hetkel paiskusid mootorsõiduki esiistmel paremal istunud turvavööga kinnitamata

sõitja Q ning esiistmel keskel istunud turvavööga kinnitamata sõitja C sõiduki salongi

külgsuunas paremale ja mõnevõrra ettepoole ning paiskusid vastu mootorsõiduki parempoolse

külje sissesurutud detaile. Lisaks paiskus Q vastu sõiduki sisemusse tunginud puud ning C vastu

sisse ja alla surutud sõiduki katust. Kirjeldatud paiskumistest said Q ja C eluga sobimatud

kehavigastused ning surid sündmuskohal.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0012/TLN57 08.02.2023 kohaselt on Q surma

põhjuseks pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma koos hulgaliste skeletiluude murdude

ja siseorganite (s.h aju) vigastustega, milliste tüsistusena esines äge verekaotus.

Tervisekahjustused võisid olla tekitatud sõiduki teelt väljasõidul Q paiskumisest vastu kõva

tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. Surm saabus minutites

mõõdetava ajaperioodi jooksul peale liiklusõnnetuse toimumist 29.01.2023.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0011/TLN56 08.02.2023 kohaselt on C surma

põhjuseks pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma hulgaliste skeletiluude murdude ja

siseorganite (s.h peaaju) vigastustega, milliste tüsistusena esines äge verekaotus ja parempoolne

verirind. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud toimunud liiklusõnnetuses sõiduki teelt

väljasõidul C paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja deformeerunud sõiduki detailide survest

kehale. Surm võis saabuda minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale liiklusõnnetuse

toimumist 29.01.2023.

2.6.

Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas

Keity Liblik võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed,

sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida.

2.7.

Sõitjate Q ja C surm saabus, kuna Keity Liblik rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

kilomeetrit tunnis;

1-23-6983

6 (6)

c) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

d) LS § 33 lg 2 p 6, mille kohaselt on juht enne sõidu alustamist kohustatud veenduma, et

tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes

pole seda nõuet täitnud;

e) LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit;

f) LS § 33 lg 11 p 4, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole LS § 30

lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta LS § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6

kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga;

g) LS 45 lg 1, mille kohaselt teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb

sõita sõiduraja piirides;

h) LS § 50 lg 1, mille kohaselt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud

sõidukiirust;

i) LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht

pidi ette aimama;

j) LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis;

k) LS § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega pani Keity Liblik toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud kahe inimese surm, s.o KarS

§ 422 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)