Legislator Case Law & Legislation
2-23-10502/33 AI generated

2-23-10502/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-10502/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

eurot ning viivised 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (1431,36 eurot) Mõista V8 TEENUSED OÜ-lt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-23-10502/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: eurot ning viivised 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (1431,36 eurot) Mõista V8 TEENUSED OÜ-lt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10502

Tsiviilasi

Themis Õigusbüroo OÜ hagi V8 TEENUSED OÜ vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

3011,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja V8 TEENUSED OÜ (registrikood 14042108),

seaduslik esindaja G. I.

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; ärakuulamine 15.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt V8 TEENUSED OÜ hageja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 1431,36 eurot, seisuga 24.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 12,88

eurot ning viivised 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (1431,36 eurot)

alates 25.07.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud V8 TEENUSED OÜ kanda.

4. Mõista V8 TEENUSED OÜ-lt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud

1531,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-23-10502

2 (8)

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 24.07.2023 Harju Maakohtule hagi V8

TEENUSED OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

1431,36 eurot, viivised perioodi 22.07.–24.07.2023 eest 12,88 eurot ja edasiulatuva viivise

0,3% päevas põhivõlalt alates 25.07.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

1.1. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks on õigusnõustamine. Hageja ja kostja sõlmisid

18.05.2021 kirjaliku õigusteenuse osutamise lepingu (käsunduslepingu) ning kostja andis

hagejale volikirja enda esindamiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale

õigusteenust seoses kostja ja G. M. (võlgnik) vahelise võlasuhtega. Olemuselt oli tegemist

tulemustasu lepinguga, mis nägi ette, et kui hageja suudab kostja võlgniku panna võlga tasuma,

siis pooled jagavad laekumisi selliselt, et igast laekumisest (sh kõrvalnõuded) 35% saab hageja

ning ülejäänu kostja. Soome kohtu 29.01.2021 otsuse nr 21/406 kohaselt on võlgniku võla

suuruseks 2874,60 eurot, millele lisandub viivis põhinõudelt ehk 1215 eurolt alates 11.04.2020

määraga 0,4% päevas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale minimaalselt

1006,11 eurot (2874,60 eurot × 0,35). Tulemustasu suureneb lisanduvate viiviste arvelt.

1.2. Lepingu p 1.3 järgi loetakse tulemuseks olukorda, kus võlgnik pärast lepingu sõlmimist

tasub võla või asub seda tasuma osade kaupa. Lepingu p-s 2.2 olid pooled leppinud kokku, et

arveldamine toimub büroo (hageja) kaudu. Kuivõrd hageja arvelduskontole ei olnud laekumisi

toimunud, esitas hageja lepinguline esindaja järelepärimise Soome kohtutäiturile. Hagejale

vastati, et võlgniku nõude katteks tehtud kinnipidamisi ei ole võimalik hageja arvelduskontole

edasi kanda, kuna kostjal on Soome Vabariigi ees täitmata rahaline nõue. Seega kõik senised ja

tulevikus tehtavad kinnipidamised võlgnikult arvestatakse esmalt kostja enda kohustuse

katteks.

1.3. 25.10.2022 pöördus hageja kostja poole, selgitades, et lepingu p-s 1.3 toodud tasumise

eeldus on täitunud, kuid tulemustasu hageja kostjalt vastavalt lepingu p-le 2.2 ei saa. Kostja

vastas, et lepingu p-s 1.3 toodud tasumise eeldused ei ole täitunud ning ta on õigustatud lepingu

üles ütlema. 23.01.2023 esitas hageja kostjale nõude koos hagihoiatusega, millele kostja ei

vastanud. 20.07.2023 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles osundas

varasemalt esitatud võlanõudele ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse kohtuväliseks

tasumiseks hiljemalt 21.07.2023. Kostja ei ole hagejale tulemustasu maksnud. Arvestades, et

kostjal on Soome Vabariigi ees täitmata rahaline kohustus (maksuvõlg) 15 393,83 eurot, mis

2-23-10502

3 (8)

on suurem kui hagejale võlgnetav summa, lähevad kõik kostja võlgnikult tulevad laekumised

kostja võla katteks ja hagejale laekumisi ei tule. On selge, et nõude kohtuvälist täitmist ei toimu

ja kostja ei kavatse oma kohustust täita. Hageja nõuab lepingust tulenevalt kostjalt tulemustasu

koos lisandunud kõrvalnõuetega.

1.4. Hageja algatas Soomes täitemenetluse ning kostja võlgnikult hakkasid toimuma

laekumised. Hageja on seega täitnud käsundi, kuid ei ole kostjast tingitud põhjusel selle eest

lepingus ette nähtud tasu saanud. Kostja ei informeerinud hagejat sellest, et tal on maksuvõlg

Soome Vabariigi ees. Sellise teabe olemasolul ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud.

Hageja ütles lepingu üles ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt

21.07.2023. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 22.07.2023. Hageja võtab tulemustasu

arvutamisel aluseks 4089,60 eurot (s.o võlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud võlasumma

2874,60 eurot + lisanduvad viivised põhinõude ulatuses ehk 1215 eurot). Hageja nõuab kostjalt

põhikohustuse täitmist ehk 1431,36 euro tasumist (4089,60 eurot × 0,35). Hagiavalduse

esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 12,88 eurot (periood 22.07.–24.07.2023,

lepingujärgne viivisemäär 0,3% päevas).

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja ütles lepingu hagejaga üles, kuna hageja ei täitnud oma kohustust võlgnik tasuma panna.

Kuna pooled leppisid kokku tulemustasus ja tulemust ei saavutatud (kostja pole hageja tegevuse

tulemusel võlgnikult raha saanud), ei ole hagejal ka alust kostjalt midagi nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

praegust tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid

ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

4. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 06.12.2023

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kostja taotlusel kuulas kohus pooled ära videosilla

vahendusel 15.02.2024.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

2-23-10502

4 (8)

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Pooled ei vaidle praeguses asjas selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2021 lepingu

(dtl 7-9) õigusteenuse osutamiseks, millega hageja kohustus tegema kostja esindajana vajalikke

toiminguid kostja võlgnikult G. M.ult kohtuotsusest asjas nr 21/406 tuleneva võla

sissenõudmiseks ning mille eest lepiti kokku tulemustasu maksmises hagejale. Kostja andis

hageja nimel tegutsevale juristile Tanel Riivitsale ka volikirja (dtl 10) kostja esindamiseks mh

kohtu- ja täitemenetluses ning võtma vastu rahalisi vahendeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas

hageja on käsundit täitnud ja kas hagejal on tekkinud õigus tasu saamiseks.

7. Hageja ja kostja vahel sõlmiti käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt

kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud.

8. Lepingu p-de 1.2 ja 1.3 järgi seisnes käsund kostja võlgnikult võla sissenõudmiseks vajalike

toimingute tegemises. See, milliseid konkreetseid toiminguid võla sissenõudmiseks teha, oli

lepingu kohaselt hageja otsustada. Lepingu p 1.3 teise lause kohaselt loevad pooled tulemuseks

olukorda, kui võlgnik lepingu sõlmimise järel tasub võla või asub seda tasuma osade kaupa.

Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tulemustasu 35% võla suurusest (sh

kõrvalnõuded). Lepingu p 2.2 sätestab, et arveldamine toimub hageja büroo kaudu ja esmalt

loetakse kaetuks büroo tulemustasu proportsioon. Pärast büroo tulemustasu proportsiooni

täitumist teostab büroo kliendile väljamaksed vastavalt laekumistele hiljemalt 10 tööpäeva

jooksul. Juhul, kui võlgnik, kohtutäitur või kolmas isik tasub võla makseid otse kliendile, siis

kohustub klient teostama makse edasi büroo arvelduskontole kuni büroo tulemustasu

täitumiseni.

Lepingu p 4.1 järgi kehtib leping kuni ülesande täitmiseni ning lepingu p 4.2 kohaselt loetakse

büroo ülesanne lõppenuks, kui võlgnik on oma rahalise kohustuse täitnud ja klient on tasunud

büroole tasu ja/või ei ole büroo hinnangul ülesande täitmine enam perspektiivikas või

majanduslikult otstarbekas või muul põhjusel mõistlik või võimalik.

9. Hageja väitel algatas ta G. M.ult võla sissenõudmiseks Soomes täitemenetluse. Hageja

esitatud e-kirjavahetusest (dtl 14-21 ja 50-51, tõlge dtl 52) Soome Ulosottolaitose esindajaga

nähtub, et G. M.ult olid seisuga 16.03.2023 märtsiks toimunud järgmised laekumised:

11.08.2022 – 239,42 eurot, 14.09.2022 – 61,12 eurot ja 14.11.2022 – 128,42 eurot.

Ulosottolaitose esindaja selgitas, et ka kostja ise on täitemenetluses võlgnikuks ning laekunud

summad on arestitud kostja 15 393,83 euro suuruse maksuvõla katteks.

Eelneva põhjal saab lugeda tuvastatuks, et pärast 18.05.2021 lepingu sõlmimist on G. M.ult

toimunud laekumised kohtuotsusest tuleneva võla katteks. Kuivõrd lepingu p 1.3 järgi loetakse

tulemuseks ka võla tasumist osade kaupa, oli hageja oma lepingulisi kohustusi täitnud ja tal

tekkis õigus kokkulepitud tasule. Puudub vaidlus, et hageja ei ole saanud lepingujärgset tasu.

Kostja selgitas ärakuulamisel, et ta tasus hagejale varasemate õigusteenuste eest (hagiavalduse

esitamine Soome kohtule), kuid mitte tulemustasu 18.05.2021 lepingu alusel (dtl 208).

Võlgnikult saadud laekumisi ei kantud hagejale, vaid need peeti kinni kostja maksuvõla katteks.

10. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 25.10.2022 e-kirjaga kostja poole, viidates, et

lepingu p-s 1.3 toodud tasumise eeldus on täitunud, kuid tulemustasu hageja kostjalt lepingu p

2-23-10502

5 (8)

2.2 põhimõttel ei saa (dtl 24). Kostja vastas hagejale 25.10.2022 e-kirjaga, et kostja lõpetab

lepingulise suhte seoses G. M.ult võla nõudmisega, kuna hageja pole suutnud isegi 20%

ulatuses võlga sisse nõuda (dtl 23). Vastuseks kostjale märkis hageja 25.10.2022 e-kirjas, et

lepingu ülesütlemiseks peab kostja välja tooma olulise lepingurikkumise, mida kostja aga pole

teinud (dtl 22-23). Kostja vastas hagejale 27.10.2022 e-kirjas, et tal on ebatulemusliku töö

põhjal õigus leping lõpetada (dtl 22). 23.01.2023 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale

nõude koos hagi hoiatusega (dtl 48). Hageja edastas kostjale 20.07.2023 e-kirjaga

ülesütlemisavalduse, viidates lepingu p-le 4.2 (dtl 49).

11. Tähtajatu käsunduslepingu saab üles öelda korraliselt (VÕS § 630, § 195) või erakorraliselt

(VÕS § 631, § 196).

VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi

täitmiseni igal ajal üles öelda.

VÕS §-st 631 tuleneb, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu

üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse

võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv

pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni

või käsundi täitmiseni.

Lepingu ülesütlemine on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1), st ülesütlemisavaldus tuleb lepingu lõppemise vältimatu

eeldusena ka teisele poolele edastada.

12. Kohtu hinnangul saab eelnevalt viidatud kostja 25.10.2022 e-kirjast välja lugeda

tahteavalduse 18.05.2021 leping üles öelda. Seda tahet on kostja kinnitanud üle oma 27.10.2022

e-kirjas. Praegusel juhul on tegemist tähtajatu käsunduslepinguga (nii on seda mõistnud ka

hageja – vt hageja 25.10.2022 e-kiri, dtl 22) ning leping ei olnud selle p 4 alusel käsundi

täitmisega lõppenud, kuivõrd võlga ei olnud võlgnikult 25.10.2022 seisuga täies ulatuses sisse

nõutud. Hageja vastas kostja 25.10.2022 e-kirjale samal päeval, s.o hageja sai kostjapoolse

ülesütlemisavalduse kätte 25.10.2022. Kostja e-kirjadest võib välja lugeda, et tema arvates ei

ole hageja lepingut kohaselt täitnud, s.o kostja on soovinud lepingu erakorraliselt rikkumise

tõttu üles öelda.

12.1. Kuivõrd lepingus ei ole kokku lepitud, millistel juhtudel ja millises korras võib pool

lepingu üles öelda, tuleb lähtuda seadusest. VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja § 196 lg 2 järgi

võib lepingupool lepingu rikkumise korral kestvuslepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu olulise rikkumise

juhtumid on sätestatud VÕS § 116 lg-s 2, mille p 5 järgi on mh tegemist olulise rikkumisega,

kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle täitmiseks antud täiendava

tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja rikkus oluliselt lepingust tulenevat kohustust

VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et kostja võlgnikult ei olnud õnnestunud võlga mingis

kindlas ulatuses sisse nõuda, ei andnud kostjale alust öelda lepingut olulisele

lepingurikkumisele tuginedes erakorraliselt 25.10.2022 üles. Lepingus ei olnud kokku lepitud,

mis aja jooksul tuleb käsund täita, ega ette nähtud võla sissenõudmist konkreetses mahus

kindlaks tähtajaks. Kostja väitel ei olnud hageja tegevusel mingit tulemust, kuid kostja ei ole

selle kinnituseks esitanud tõendeid, mis kummutaks hageja esitatud tõendid laekumiste kohta.

Kui hageja ei teinud kostja hinnangul mõistliku aja jooksul võla sissenõudmiseks vajalikke

toimingud, oleks kostja pidanud andma enne lepingu erakorraliselt ülesütlemist hagejale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole viidanud ka muudele asjaoludele, millest

tingituna ei saanud mõlema lepingupoole huvisid kaaludes oodata, et kostja jätkaks

2-23-10502

6 (8)

käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi

täitmiseni, arvestades, et võlgnikult olid hageja tegevuse tulemusena hakanud toimuma

laekumised. Kostja esitas ülesütlemisavalduse alles pärast seda, kui hageja oli talle teatanud, et

kõik G. M.ult saadud laekumised peetakse kostja enda võla katteks kinni ja hageja pole saanud

lepingujärgset tasu, s.o hageja oli teatanud kostjapoolsest lepingurikkumisest. Seega ei saanud

kostjal olla asjas esitatud asjaolusid arvestades alust öelda lepingut 25.10.2022 erakorraliselt

üles.

12.2. Kohus märgib, et kui käsitada kostja 25.10.2022 ülesütlemisavaldust lepingu korralise

ülesütlemise avaldusena, milleks ei pidanud olema mõjuvat põhjust, siis sellisel juhul pidi

kostja sellest hagejale ette teatama. Käsunduslepingu ülesütlemisel tuleb arvestada VÕS § 195

lg-s 3 sätestatud reegliga, et tähtajatu kestvuslepingu võib kumbki pool üles öelda mõistliku

etteteatamistähtajaga (vt VÕS III komm (2021), § 630, p 3.1). Etteteatamistähtaega järgimata

võib kumbki lepingupool kestvuslepingu VÕS § 196 lg 1 järgi üles öelda üksnes mõjuval

põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille kohaselt ta oleks

järginud etteteatamistähtaega või tal oleks olnud mõjuv põhjus leping etteteatamistähtaega

järgimata üles öelda. 18.05.2021 lepingus ei ole kokku lepitud ülesütlemisest etteteatamise

tähtaega. Lepingu p-s 8.1 on viidatud lepingut täiendavatele üldtingimustele, kuid lepingu

sõlmimise ajal kehtinud üldtingimusi ei ole kohtule esitatud. Seega saanuks leping lõppeda alles

pärast etteteatamiseks vajaliku mõistliku aja möödumist. Kestvuslepingu ülesütlemisel

etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei tähenda siiski, et ülesütlemine ei ole kehtiv (vt RKTKo

28.01.2021, 2-17-19494, p 14). Praegusel juhul ei ole ka poolte vahel vaidlust selles, et leping

oli enne hagi esitamist lõppenud.

13. Lepingu korraline ülesütlemine ei tähenda seda, et hagejal ei oleks enam kostja vastu

lepingust tulenevaid nõudeid. Lepingu korraline ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi

mõlemad lepingupooled küll nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu p 1.2 järgi volitas

käsundiandja (kostja) käsundisaajat (hagejat) sisse nõudma G. M.u võlgnevust käsundiandja

ees ning kohustus maksma käsundisaajale sisse nõutud summadelt kokkulepitud tulemustasu.

Lepingu p 2.2 järgi pidid käsundi täitmise käigus võlgnikult sisse nõutud summad laekuma

käsundisaaja arvele ning käsundisaaja pidi arvestama laekunud summadelt maha kokkulepitud

tulemustasu, ning kandma hiljemalt 10 päeva jooksul pärast käsundisaaja tulemustasu

proportsiooni täitumist käsundiandjale üle allesjäänud summa. Juhul kui võlgnik, kohtutäitur

või kolmas isik täitis käsundisaajale sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale,

oli käsundiandja lepingu p 2.2 järgi kohustatud tasu käsundisaajale üle kandma kuni

tulemustasu täitumiseni. Seega tuli kostjal tasuda hagejale lepingulist tasu hagejale või kostjale

võla katteks laekunud summadelt.

14. Lepingus ei ole kokkulepet tasustamise tingimuste kohta lepingu lõpetamise puhuks. Seega

tuleb lähtuda VÕS §-st 629, mille lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast

käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne

käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus

mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui

leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades

õiglane. Tasu suuruse määramisel eelnimetatud juhul tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada mh

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise

põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab,

muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.

2-23-10502

7 (8)

Riigikohus on leidnud, et eeltoodud sätted võimaldavad käsunduslepingu lõppemise korral

saada käsundisaajal tasu ka nendelt käsundiandja võlgniku maksetelt, mille saamiseks on

täidetud käsundiandja korraldusi, kuid mis ei ole käsunduslepingu lõppemise ajaks veel

käsundiandjale laekunud. Asjaolust, et pooled on käsunduslepingus leppinud kokku, et

käsundisaajale makstakse tasu võlgniku poolt tasutud summadest, ei järeldu, et pooled on

välistanud VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 kohaldamise (RKTKo 28.01.2021, 2-17-19494, p 18).

14.1. Hageja nõuab kostjalt 1431,36 euro tasumist. Tasu arvutamisel on hageja võtnud aluseks

4089,60 eurot, s.o Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu 29.01.2021 otsusega nr 21/406 G. M.ult

välja mõistetud võlg 2874,60 eurot, millele lisanduvad viivised põhinõude ehk 1215 euro

ulatuses (s.o viivis 1215 eurolt päevamääraga 0,4% perioodi 11.04.2020–16.12.2020 eest).

Sellest summast 35% on 1431,36 eurot.

14.2. Enne seda, kui kostja lepingu hagejaga üles ütles, oli G. M.ult tulnud laekumisi kokku

ligikaudu 300 euro ulatuses ning vähemalt üks laekumine toimus ka pärast 25.10.2022

ülesütlemisavalduse esitamist. Kumbki pooltest ei osanud kohtule ärakuulamisel öelda, kui

palju ja millises summas laekumisi oli G. M.ult võla katteks ärakuulamise ajaks toimunud.

Kohus nõustub samas hagejaga, et praeguseks toimunud laekumiste summa pole määrav,

kuivõrd kõik kostja võlgnikult saadavad summad oleks ilmselt kinni peetud kostja enda oluliselt

suurema võla katteks. Kostja ei kandnud laekumistest hagejale üle tema tasu ning kostja e-

kirjadest on ilmne, et ta ei kavatsenudki hagejale midagi tasuda. Kostja pidi olema teadlik

maksuvõla olemasolust ja selle sissenõudmisest enne seda, kui hageja sai sellest Soome

ametnikult 2022. a septembris teada. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hagejat teavitanud

maksuvõla sissenõudmisest, kuigi lepingust kostjale tulenevaid kohustusi (sh lepingu p 2.2 ja

p-s 3.1 sätestatud informatsiooni andmise ja kaasaaitamise kohustus) ja ka üldist hea usu

põhimõtet (VÕS § 6 lg 1; TsÜS § 138) arvestades pidanuks kostja seda tegema.

14.3. Kuigi leping lõppes kostjapoolse ülesütlemisavaldusega, oli just kostja rikkunud lepingut

ning lepingu lõppemine oli tegelikult tingitud kostjast endast. Kohus ei pea põhjendatuks

sellises olukorras lähtuda mõistliku tasu suuruse määramisel üksnes 25.10.2022

ülesütlemisavalduse ajaks G. M.ult laekunud summadest. Arvestades, et hageja oli juba teinud

enda poolt võla sissenõudmiseks vajalikud toimingud ning pooled ei ole välja toonud ja ka

kohtule ei nähtu, et hageja oleks lepingu lõppemise tõttu oma vahendeid kokku hoidnud, ei ole

praegusel juhul alust teha mahaarvamisi hagejale maksmisele kuuluvast tasust. Eeltoodud

asjaolusid kogumis arvestades on hageja nõutav summa 1431,36 eurot mõistlik ja ka õiglane,

kui seda käsitada kogu tasuna VÕS § 629 lg 1 teise lause mõttes.

15. Lepingu p 2.6 järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,3% päevas iga viivitatud kalendripäeva

eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates hagejapoolses lepingu ülesütlemise teates

antud täiendava tähtaja möödumisest, s.o alates 22.07.2023. Hagi esitamise ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivisesumma 12,88 eurot. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning

mõista kostjalt välja viivis perioodi 22.07.2023–24.07.2023 eest 12,88 eurot ning viivis 0,3%

päevas põhinõudelt (1431,36 eurot) alates 25.07.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

2-23-10502

8 (8)

18. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

19. Hageja esindaja esitas 23.11.2023 ja 13.02.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt

on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud kokku

1111,50 eurot (760,50+351). Õigusabikuludele ei lisandu käibemaksu, kuna Riivits

legal&finance

OÜ,

mille

kaudu

hageja

lepinguline

esindaja

tegutseb,

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles ärakuulamisel hageja menetluskuludele vastu.

20. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 130 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm

11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades

pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse

turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.

21. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 8,45

tundi. Esindaja on teinud järgmised toimingud: 23.07.2023 hagiavalduse koostamine ja

esitamine 4,5 tundi; 14.11.2023 toimiku materjalide läbivaatamine, taotluse koostamine ja

esitamine 1 tund; 23.11.2023 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,35 tundi;

13.02.2024 ettevalmistus istungiks 1 tund, istungil osalemine 1,1 tundi ning kohtukõne ja

menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalikus suuruses.

22. Riigilõivu 420 eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS

§ 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

23. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga kokku

1531,50 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning

mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1531,50 eurot.

24. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik