2-24-1163/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1163

Kohtuasi

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

avaldus

eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.01.2024 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja MJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.01.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

lahendi õiguslikke põhjendusi.

2. OÜ EUROPARK ESTONIA määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta OÜ EUROPARK ESTONIA

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-24-1163

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 23.01.2024 maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks,

paludes kohustada Tšehhi Vabariigi Transpordiministeeriumit väljastama omaniku andmed

Tšehhi Vabariigi registreerimismärkidega sõidukite kohta, mis on toodud avalduse lisas 1 oleva

tabeli veerus „sõiduki reg,nr“ ja vastavalt veerus „väljastatud“ märgitud kuupäeva seisuga.

2. Avaldaja on eravalduses asuvaid parklaid opereeriv ja parkimisteenuseid osutav ettevõte

Eestis. Perioodil veebruar 2021 – jaanuar 2024 on avaldaja tuvastanud, et märkimisväärsel

hulgal on Eestis Tšehhi Vabariigi numbrimärke kandvaid sõidukeid pargitud erinevatele

avaldaja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Avaldaja esitas koheselt

pärast parkimistingimuste rikkumist igale sõidukile leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Sõiduki omanik / juht, kes on avaldajale teadmata,

ei ole leppetrahvinõudele vastuväiteid esitanud. Sissenõutavaks muutunud leppetrahvide

summa moodustab kokku 14 575 eurot, mille avaldaja soovib võlgnikult (hetkel teadmata

kostja) hagimenetluses välja nõuda. Tegemist on 499 rikkumisega ja 227 sõidukiga. Avaldaja

on teinud jõupingutusi Tšehhi Vabariigist sõidukite omanike andmete väljastamiseks, kuid

andmeid ei ole väljastatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 25.01.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkti 2 järgi koosmõjus § 477 lõikega

1. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel avaldaja kanda.

4. Avaldaja taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd

täitmata on TsMS §-s 244 sätestatud eeldused. Tallinna Ringkonnakohus on 18.04.2022

määruses tsiviilasjas nr 2-21-16503 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav

ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases

hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on hageja õigusi rikkunud. Sealjuures

peavad täidetud olema eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma

minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema

põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). TsMS-i kommenteeritud

väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt,

Tallinn 2017, lk 1340) on selgitatud, et avaldaja peab eeltõendamismenetluse korraldamise

taotluses tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei

tohi tema väited olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt

põhjendatud asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab

olema reaalne ja usutav.

5. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et taotletavad tõendid võiksid

reaalselt kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Ainuüksi asjaolude väljaselgitamine

ilma, et esineks neid asjaolusid tõendavate tõendite kaotsimineku oht, ei ole

eeltõendamismenetluse eesmärgiks ega menetluse korraldamise aluseks.

6. Kohus võib eeltõendamismenetluse korraldada ka juhul, kui vastaspool sellega nõustub.

Kuivõrd

praeguses

asjas

ei

ole

vastaspool(ed)

teada,

siis

vastav

nõusolek

eeltõendamismenetluse korraldamiseks puudub.

2-24-1163

7. Olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused on täitmata,

ei saa kohus menetlust algatada. Seega ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki

saavutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. 06.02.2024 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata

asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kaebuse

põhjenduste

kohaselt

on

maakohus

jätnud

tähelepanuta

mitmed

eeltõendamismenetluse algatamise eelduste selgitused TsMS-i kommenteeritud väljaandes.

Taotluse puhul oleks saanud kohus lähtuda TsMS § 244 lõikest 3, mida on praktikas laiendatud

ka muudele menetlustoimingutele ja millisel juhul ei pea põhjendama, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kuigi võis ka eeldada, et 2021. a registris

oleva sõiduki omaniku andmed võivad tänaseks olla juba (mitu korda) muutunud ning need

andmed võidakse kustutada Tšehhi Vabariigi Transpordiministeeriumi peetavast registrist.

Avaldaja juhtis taotluses tähelepanu kohtupraktikale, et kui menetluskord või menetlusõiguse

norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas

laiendavalt. Antud juhul ei ole avaldajal alternatiivset alust, et teada saada vastaspoole isikut ja

oma õiguste kaitseks hagiavaldusega tema vastu kohtusse pöörduda märkimisväärselt suure

võla väljanõudmiseks. Maakohus ka ei selgita, kuidas on avaldajal võimalik muul viisil oma

eesmärk täita.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.01.2024 määrus on lõppjärelduses õige ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb aga täiendada lahendi õiguslikku

põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas esitatud avalduse puhul ei ole täidetud

TsMS §-s 244 sätestatud eeldused. Selles osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Maakohus viitas

asjakohaselt ringkonnakohtu praktikale, kui leidis, et eeltõendamismenetluse algatamiseks

selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku, peavad täidetud

olema ka eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja

kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Ringkonnakohus märgib, et viidates

määruskaebuses TsMS-i kommenteeritud väljaandele, on ka avaldaja jätnud tähelepanuta

mitmed selgitused. Kommentaaride autorid on mh leidnud, et TsMS § 244 lõike 3, millele

avaldaja kaebuses tugineb, kohaldamise eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused

kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017,

lk 1344). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul vastab avaldaja taotluse eesmärgile TsMS

§-s 2411 sätestatud võimalus taotleda kohtu kaasabil tõendite kogumist teises Euroopa Liidu

liikmesriigis. Eeltoodud sättele viitab ka maakohus 07.02.2024 määruses, millega võeti

määruskaebus menetlusse ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule.

2-24-1163

13. TsMS § 241¹ lõike 1 kohaselt toimub tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise

riigi kohtu abil või vahetult. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 järgi kohaldatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1783 tsiviil- ja kaubandusasjades, kui liikmesriigi

kohus kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega palub a) teise liikmesriigi pädeval kohtul

koguda tõendeid või b) luba koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis. Määruse artikli 3

lõige 1 sätestab, et artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud taotluse edastab kohus, kus menetlus on

alustatud või kus seda kavandatakse (edaspidi „taotlev kohus“), tõendite kogumiseks otse mõne

teise liikmesriigi pädevale kohtule. Seega on avaldajal võimalik taotleda tõendite kogumist

Tšehhi Vabariigis TsMS § 241¹ korras, selleks tuleb esitada vastav taotlus maakohtule.

14. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 247 järgi

lahendab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse määrusega, millega algatab

menetluse või keeldub menetluse algatamisest. Seega tuleneb TsMS-i sätetest, et juhul kui

eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud, keeldub kohus menetluse

algatamisest. Antud juhul on kohus keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike

2 punkti 2 alusel, kuigi sisuliselt on kohus leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole

põhjendatud, kuna täidetud ei ole menetluse algatamise eeldused. Ringkonnakohus märgib, et

sellises olukorras olnuks kohasem keelduda määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest,

mitte keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodu ei muuda aga maakohtu lõppjärelduse

õigsust, et eeltõendamismenetluse algatamiseks alused puuduvad.

15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, puuduvad

asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

16. TsMS § 372 lõike 5 järgi koosmõjus § 477 lõikega 1 ja § 696 lõike 1 teise lausega võib

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust lahendava

määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)