2-24-220/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-220

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2024, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Kohtuasi

K Z hagi H H vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistung

20.02.2024

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja K Z (ik XXX); elukoht XXX

Kostja H H (ik XXX); elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-220 menetlus hagist loobumise tõttu.

2. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud K Z kanda.

Menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

3. Vabastada K Z menetluskulude, tasumata 100 euro riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest ning jätta K Z 100 eurot riigilõivu Eesti Vabariigi kanda.

4. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on K Z hagi H H vastu abielu lahutamise nõudes.

2-22-4669

20.02.2024. a kohtuistungil esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja

menetluse lõpetamise osas vastuväiteid kohtuistungil ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §-

le 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Hageja esitas kohtuistungil kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus leiab, et hagist

loobumine abilelu lahutamise nõudes ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ega

menetlusosaliste õiguseid. Kostja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kostjal ei ole vastuväiteid

menetluse lõpetamisele.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Lähtuvalt TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus leiab, et kuna hageja loobus hagist omal soovil, tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et

kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasneks kostjale kohtukulud. Tsiviilasja toimikust ka

ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal lepinguline esindaja. Kostja esitas kohtule

menetlusdokumente ja osales kohtuistungil isiklikult. Seega menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Menetlusabi andmine

Viru Maakohtu 17.01.2024. a määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati hagejat

täielikult 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

2-22-4669

Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Kohus lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti

Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 100 eurot.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p-s 10

märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu

mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on

kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

Menetlusabi oli hagejale antud jaanuaris 2024. a, s.o 1,5 kuud tagasi. Menetlusabi taotluse

lahendamisel tuvastas kohus, et hageja ainsaks sissetulekuks on taotleja perekonna

sotsiaaltoetused ja laste toetused. Kohus asus seisukohale, et taotleja perekonna käesolev

sissetulek kulub taotleja ja tema laste minimaalse elukorralduse tagamiseks. Kohus tuvastas,

et taotlejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja

maksevõime hindamisel ja millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet.

Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund ei ole tsiviilasja menetluse jooksul

märkimisväärselt muutunud. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks,

et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata riigilõivu 100

eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulud - tasumata

riigilõiv 100 eurot Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik