2-19-17710/102 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-19-17710

Tsiviilasi

TREAAL FINANCE OÜ hagi OÜ T.M. DWELLING vastu

kahju hüvitamiseks ja OÜ T.M. DWELLING vastuhagi võla

väljamõistmiseks

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. novembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ T.M. DWELLING määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ T.M. DWELLING

(rk: 10881295), esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Vastustaja (hageja): TREAAL FINANCE OÜ (rk: 11451065),

esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. novembri 2023 määrus

muutmata.

2. Jätta määrukaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on

õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsusega jäeti tsiviilasjas nr 2-19-17710 hagi

menetlemisega seotud kulud 55% ulatuses OÜ T.M. DWELLING (kostja) ja 45% ulatuses

TREAAL FINANCE OÜ (hageja) kanda ning vastuhagiga seotud kulud 10% ulatuses hageja

ja 90% ulatuses kostja kanda.

Riigikohus jättis 22.05.2023 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja menetluskulud olid maakohtus 40 700 eurot, sh lepingulise esindaja kulu

37 050 eurot (käibemaksuta), asjatundja arvamuste kulu 2600 eurot ja riigilõiv 1050 eurot.

Ringkonnakohtus olid hageja menetluskulud 5412,50 eurot, sh esindajakulu 4012,50 eurot

(käibemaksuta) ja riigilõiv 1400 eurot. Lisandub esindajakulu istungiga seoses ja

menetluskulude nimekirja koostamise eest 862,50 eurot (käibemaksuta).

15.06.2023 esitas hageja täiendava kulunimekirja teise ja kolmanda kohtuastme kulude kohta

summas 625 eurot. Hageja märkis, et pooles ulatuses on kulud seotud hageja

apellatsioonkaebusega ning pooles ulatuses kostja apellatsioon- ja kassatsioonkaebustega.

3. Kostja menetluskulud maakohtus olid 22 928 eurot (käibemaksuta), sh õigusabikulu

20 325 eurot, asjatundja arvamuse kulu 1595 eurot, tõendite hankimise kulud 8 eurot ja

vastuhagi riigilõiv 1000 eurot. Ringkonnakohtus olid kostja menetluskulud 4325 eurot,

sh õigusabikulu 2925 eurot (käibemaksuta) ja vastuapellatsioonkaebuse riigilõiv 1400 eurot.

4. Kostja leidis, et hagejale väljamõistetavat õigusabikulu tuleb vähendada poole võrra. Poolte

õigusabi ajakulu peaks olema võrreldav, kuid hagejal on see oluliselt suurem. Põhjendatud ei

ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine. Esindajate tegevus on suuresti dubleeritud.

Kostjalt ei saa välja mõista hageja menetluskulusid, mis on seotud hilinemisega esitatud uute

väidete ja tõenditega, nt 06.10.2021 menetlusdokumendi ja asjatundja arvamustega seotud kulu

2600 eurot. Põhjendatud ei ole enne hagi vastuse kättesaamist kulutatud ca 20 tundi õigusabile,

mis lisaks hagi koostamisele sisaldab pärast hagi kohtule esitamist kliendiga suhtlemist,

õiguslikke analüüse ja seisukoha koostamist. Põhjendatud ei ole kokkuvõtlike seisukohtadena

38-lehelise dokumendi esitamine. 18.12.2020 istungi ajakulu on kostjaga võrreldes 1,5-kordne,

26.03.2020 istungi ära jäämisest anti aegsasti teada, mistõttu ei saanud istungiks

ettevalmistamise kulu tekkida. Võttes arvesse, et esitatud on apellatsioonkaebus, vastus

vastuapellatsioonkaebusele ja osaletud ühel kohtuistungil, on ilmselgelt palju kuuel korral

kliendiga suhelda või talle asjast ülevaateid koostada.

Hageja 15.06.2023 täiendavas kulunimekirjas on ainus toiming, mis ei seondu menetlusega

Riigikohtus, 26.09.2022 tutvumine istungi protokolliga. See kulu tuli kajastada

ringkonnakohtule edastatavas menetluskulude nimekirjas ja on seetõttu esitatud hilinenult.

5. Hageja märkis, et vastuhagi lahendamise kulusid suurendas asjaolu, et vastuhagis ei ole

esitatud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Seetõttu pidid pooled esitama arvukalt

täiendavaid seisukohti.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus määras 23. novembri 2023 määrusega kindlaks pooltele hüvitatavad

menetluskulud ning mõistis välja OÜ-lt T.M. DWELLING TREAAL FINANCE OÜ kasuks

menetluskulud 23 222,50 eurot ja TREAAL FINANCE OÜ-lt OÜ T.M. DWELLING kasuks

menetluskulud 7172,60 eurot, tasaarvestas summad ning mõistis OÜ-lt T.M. DWELLING

TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja menetluskulud 16 049,90 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruse kohaselt on hageja kandnud maakohtus esindajakulu 37 050 eurot (käibemaksuta).

Hageja esindajakulu hagiga seoses oli 23 512,50 eurot (ajakulu 156,75 tundi) ja vastuhagiga

seoses 13 537,50 eurot (ajakulu 90,25 tundi).

Hageja esindajad on maakohtus koostanud järgmised menetlusdokumendid: 13.11.2019 hagi ja

hagi tagamise taotlus, 23.03.2020 vastus kostja vastusele hagile, 28.05.2020 seisukoht,

03.06.2020 vastus kostja seisukohale, 08.09.2020 seisukoht, 26.10.2020 vastus vastuhagile,

03.12.2020 taotlus ja seisukoht, 16.12.2020 seisukoht kostja seisukohale seoses vastuhagiga,

05.02.2021 seisukoht koos lõpliku nõude arvestusega, 12.03.2021 seisukoht poolte ja tunnistaja

ära kuulamise kohta, 03.05.2021 seisukoht ja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks, 07.06.2021

seisukoht kostja selgitusele seoses vastuhagiga, 06.10.2021 seisukoht kostja täiendavale

selgitusele seoses vastuhagiga, 01.11.2021 seisukoht menetluse vormi osas ja seoses vastuhagi

tõendite esitamise tähtajaga, 10.01.2022 kokkuvõtvad seisukohad ning menetluskulude

nimekiri.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejale hüvitatavate esindajakulude suurust tuleb vähendada

poole võrra. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed.

Kohus leidis, arvestades vaidluse sisu ja menetluse käiku ning hinnates hageja lepinguliste

esindajate tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas

märgitud ajakuluga (247 tundi), et hageja õigusabikulud ei ole taotletud suuruses põhjendatud.

Kohus ei pidanud vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele

iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Vastaspoolelt väljamõistetava

õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale.

Tegemist oli keerulise ja mahuka vaidlusega, mis nõudis palju erinevaid tõendeid ja mitmeid

asjatundja arvamusi. Kohtuasja ajaline kestus oli keskmisest pikem. Menetluses kuulati üle

mitmeid tunnistajaid ja asjatundjaid ning tõendite maht oli suur.

Hagejat esindasid kaks vandeadvokaati. Tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud.

Kahe lepingulise esindaja osas oli kohus seisukohal, et eelkõige ei ole põhjendatud ja vajalik

kahe lepingulise esindaja kulu istungiteks valmistumisel ja istungitel osalemisel. Maakohtus

toimus kolm kohtuistungit, istungid kestsid kokku ca 12 tundi. Esindajakulud seoses

istungitega on umbes 43,5 tundi. Hageja istungitega seotud kulu on pooles ulatuses ülemäärane.

Kohus nõustus kostjaga, et põhjendatud ei ole 26.03.2020 istungiks ettevalmistumine 1 tund

30 min, sest 31.03.2020 istungi mittetoimumisest anti pooltele aegsasti teada. Põhjendamatu on

ka 06.05.2021 tõlgi organiseerimise ajakulu 30 min.

Hageja nimekiri sisaldab korduvaid samalaadseid tegevusi, mille ajakulu on põhjendamatult

suur. Nt hagiga seoses on eraldi välja toodud suhtlus kliendiga või õiguslik analüüs ja suhtlus

kliendiga 14 tundi või rohkem. Ka vastuhagi puhul on korduvalt nimetatud suhtlust kliendi ja

asjatundjaga või õiguslikku analüüsi või seisukoha analüüsi (nt 17.08.2021 kostja seisukoha

analüüs ja ülevaade kliendile 3 tundi). Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu

kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega

tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja esindajakulusid tuleb vähendada nii hagi kui

vastuhagi osas ligikaudu 1/3 võrra. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu

määra detailsemalt, vaid luges hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks maakohtus

hagiga seoses 15 600 eurot ning vastuhagiga seoses 9000 eurot.

Ringkonnakohtus on hageja kandnud esindajakulu 4012,50 eurot (käibemaksuta), millele

lisanduvad kulud seoses istungi ja menetluskulude nimekirja koostamisega 862,50 eurot.

Lisaks esitas hageja 15.06.2023 täiendava menetluskulude nimekirja teises ja kolmandas

kohtuastmes tekkinud kulude kohta summas 625 eurot.

Apellatsioonimenetluses on hageja esindajad koostanud apellatsioonkaebuse, vastanud kostja

kaebusele, koostanud menetluskulude nimekirjad ja osalenud 1,5-tunnisel kohtuistungil.

Kohus leidis, hinnates asja asjaolusid, hageja apellatsioonkaebust ja vastust kostja

apellatsioonkaebusele ning toimunud kohtuistungit, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku

positsiooni kujundamiseks, menetlusdokumentide koostamiseks ja istungil esindamiseks ei

olnud põhjendatud kulutada ringkonnakohtus üle 24 tunni. Hageja esindajad olid kursis

menetluse asjaoludega ning on mh menetlusdokumentides korranud varasemaid seisukohti.

Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid luges hageja

põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks apellatsioonimenetluses 3600 eurot. Kohus luges,

et pool ajast on kulunud seoses hagiga (1800 eurot) ja pool vastuhagiga (1800 eurot).

Põhjendatuks ei saa lugeda esindaja ajakulu seoses kostja kassatsioonkaebusega, sest

Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud esindajakulu maakohtus ja ringkonnakohtus kokku

hagiga seoses 17 400 eurot ja vastuhagiga seoses 10 800 eurot. Lähtudes menetluskulude

jaotusest mõistis kohus kostjalt välja hageja esindajakulude katteks 19 290 eurot (9570 + 9720).

Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõivud 1050 eurot ja 1400 eurot. Kostja kanda jääb hagi

esitamisel tasutud riigilõivust 577,50 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõivust 1015 eurot.

Põhjendatud on ka asjatundja arvamuste kulud 2600 eurot. Kostja kanda jääb sellest 2340 eurot.

Maakohus leidis 08.02.2023 otsuses vastuseks kostja taotlusele tõendite tähelepanuta jätmise

kohta, et kõik tõendid on esitatud tähtaegselt ja tuleb jätta asja juurde. Seega ei ole asjakohane

kostja vastuväide, et asjatundja arvamused esitati hilinemisega ega ole põhjendatud.

Seega on hagejale hüvitatavad menetluskulud 23 222,50 eurot (19 290 + 577,50 + 1015 +2340).

Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli 162,6 tundi ja kostja kandis esindajakulu

20 325 eurot. Advokaadi tunnihind 125 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud.

Kohus oli seisukohal, et osaliselt on põhjendatud järgmiste kostja esindaja toimingute ajakulu:

- Kohtu 26.03.2020 kirjale vastamiseks suhtlus kliendiga seoses ekspertiisiga ja 27.04.2020

taotluse koostamine – 2,8 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1,4 tundi;

- Hageja 07.06.2021 seisukohale kohtu poolt 16.06.2021 istungil nõutud 16.08.2021 täiendava

seisukoha koostamine, selleks kliendi 09.07.2021 kuni 16.08.2021 edastatud materjalide

läbitöötamine, kohtule 29.07.2021 taotluse koostamine ja kliendiga arutelud büroos kuni

11.08.2021 – 39,6 tundi. Kohus luges toimingute põhjendatud ajakuluks 26,4 tundi.

Ülejäänud toimingute osas on kostja esindaja ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja

põhjendatud ajakulu maakohtus on seega 148 tundi, sellest hagiga seoses 75,7 tundi

(9462,50 eurot) ja vastuhagiga seoses 72,3 tundi (9037,50 eurot).

Ringkonnakohtus on kostja kandnud esindajakulu 2925 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja

ajakulu ringkonnakohtus 23,4 tundi on põhjendatud ja mõistlik. Kostja ringkonnakohtus kantud

esindajakulu on hagiga seoses 1462,50 eurot ja vastuhagiga seoses 1462,50 eurot.

Seega on kostja põhjendatud esindajakulu maakohtus ja ringkonnakohtus kokku hagiga seoses

10 925 eurot ja vastuhagiga seoses 10 500 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest mõistis

kohus hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulude katteks 5966,25 eurot.

Põhjendatud kulud on ka vastuhagi riigilõiv 1000 eurot, millest hageja kanda jääb 100 eurot,

apellatsioonkaebuse riigilõiv 1400 eurot, millest hageja kanda jääb 385 eurot, asjatundja

arvamuse kulu 1595 eurot, millest hageja kanda jääb 717,75 eurot, ning kinnistusraamatu ja

äriregistri päringute kulu kokku 8 eurot, millest hageja kanda jääb 3,60 eurot.

Seega on kostjale hüvitatavad menetluskulud 7172,60 eurot (5966,25 + 100 + 385 + 717,75 +

3,60).

Kuna hagejal tuleb kostjale hüvitada 7172,60 eurot ja kostjal hagejale 23 222,50 eurot, tuleb

summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 16 049,90 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. OÜ T.M. DWELLING esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

23. novembri 2023 määruse tühistamist osas, millega mõisteti välja OÜ-lt T.M. DWELLING

TREAAL FINANCE OÜ kasuks menetluskulud suuremas summas kui 18 256,19 eurot ja

TREAAL FINANCE OÜ-lt OÜ T.M. DWELLING kasuks menetluskulud väiksemas summas

kui 7385,73 eurot, tasaarvestati summad ning mõisteti OÜ-lt T.M. DWELLING TREAAL

FINANCE OÜ kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 10 870,46 eurot.

Määruskaebuses palutakse teha uus määrus, millega määrata TREAAL FINANCE OÜ-le

hüvitatavate menetluskulude suuruseks ja mõista OÜ-lt T.M. DWELLING välja TREAAL

FINANCE OÜ kasuks menetluskulud 18 256,19 eurot, määrata OÜ-le T.M. DWELLING

hüvitatavate menetluskulude suuruseks ja mõista TREAAL FINANCE OÜ-lt välja OÜ T.M.

DWELLING kasuks menetluskulud 7385,73 eurot, tasaarvestada summad ning mõista OÜ-lt

T.M. DWELLING TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja menetluskulud 10 870,46 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohus teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust. Kohus on sedastanud, et ei pea

vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas

toodud üksiku toimingu põhiselt (maakohtus) või ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu

määra detailsemalt (ringkonnakohtus). Seda tulnuks teha minimaalselt nende asjaolude,

toimingute ja kulude puhul, millele on esitatud konkreetne vastuväide. Määrusest ei nähtu

piisavalt põhjendusi, millistel kaalutlustel kohus esindajakulusid vähendas;

2) on hageja kandnud maakohtus esindajakulu 37 050 eurot (käibemaksuta), hagiga seoses

23 512,50 eurot (156,75 tundi) ja vastuhagiga seoses 13 537,50 eurot (90,25 tundi). Kostja

esitas 13.01.2022 vastuväited, leides, et hageja õigusabikulu tuleks tervikuna poole võrra

vähendada, mis vastaks ühe esindaja mõistlikule töömahule. Kostja jääb 13.01.2022 seisukoha

juurde ega korda oma põhjendusi. Hageja esindaja ajakulu maakohtus tulnuks vähendada

hagiga seoses 78,4 tunnini (156,75 ÷ 2) ja vastuhagiga seoses 45,1 tunnini (90,25 ÷ 2).

Hageja ringkonnakohtu menetluskuludena on võimalik käsitleda ainult kulusid, mis on esitatud

enne täiendavat kulunimekirja, s.o 4875 eurot (4012,50 + 862,50). Kohus ei eristanud 20. ja

22.09.2022 kulunimekirjas ning 15.06.2023 kulunimekirjas toodud toiminguid, kuigi kostja

vastuväited olid põhimõtteliselt erinevad. Kostja jääb 27.09.2022 seisukohas esitatu juurde, et

hageja õigusabikulu tulnuks vähendada tervikuna poole võrra, ega korda oma põhjendusi.

15.06.2023 kulunimekirjas kajastatud kulud seoses ringkonnakohtu menetlusega esitati

9-kuulise hilinemisega ja ei ole hüvitatavad. Kostja jääb 15.06.2023 kulunimekirja osas

12.10.2023 seisukohas esitatu juurde ega korda seda. Hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus

tulnuks vähendada 16,25 tunnini (32,5 ÷ 2), millest pool on seotud hagiga ja pool vastuhagiga.

Hagejale hüvitatavad menetluskulud maakohtus, sh riigilõivu ja asjatundja arvamuse kulusid

arvestades, on 0,55 × 78,4 × 150 + 0,9 × 45,1 × 150 + 1050 × 0,55 + 0,9 × 2600 = 15 474 eurot.

Hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus, sh riigilõivu arvestades, on 0,55 × 16,25

÷ 2 × 150 + 0,9 × 16,25 ÷2 × 150 + 0,55 × 1400 ÷2 + 0,9 × 1400 ÷2 = 2782,19 eurot.

Hagejale hüvitatavad menetluskulud kokku on 18 256,19 eurot ehk määruses märgitut tuleb

vähendada 4966,31 euro võrra;

3) on kostja menetluskulud täies ulatuses mõistlikud ja põhjendatud. Määrusest ei nähtu, miks

on kostja esindaja kahe toimingu põhjendatud ajakulu vähendatud. Kuna kohtu kaalutlusotsuse

lähtealused ei ole kontrollitavad, tuleb määrus selles osas tühistada.

Kostja esindaja ajakulu maakohtus tuleb suurendada hagiga seoses (2,8 – 1,4) ÷ 2 = 0,7 tunni

võrra ja vastuhagiga seoses (2,8 – 1,4) ÷ 2 + 39,6 – 26,4 = 13,9 tunni võrra.

Kostjale hüvitatavat õigusabikulu tuleb suurendada 0,45 × 0,7 × 125 + 0,1 × 13,9 × 125 =

213,13 euro võrra. Kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus on kokku 7385,73 eurot.

Tasaarvestades menetluskulude nõuded, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

10 870,46 eurot (18 256,19 – 7385,73).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. TREAAL FINANCE OÜ vaidleb määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus määranud hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks korrektselt.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole vajalik

hinnata kulunimekirja iga kirjet eraldi. Samas on ebaõige kostja väide, justkui ei oleks kohus

kulusid toimingupõhiselt hinnanud. Kohus on tuvastanud hageja esitatud menetlusdokumendid,

hinnanud hageja kulusid kogumis ja seejärel hinnanud nende kulude põhjendatust, milles kohus

nägi küsitavusi, ka toimingupõhiselt. Määruskaebuses ei ole esile toodud ühtegi konkreetset

vastuväidet, mille kohus oleks jätnud tähelepanuta;

2) sisalduvad kostja 13.01.2022 seisukohas hageja menetluskuludele järgnevad etteheited:

(i) Põhjendamatu oli kahe esindaja kasutamine, tegevusi on dubleeritud. Maakohus vähendas

hageja kulusid seoses korduvate samalaadsete tegevustega.

(ii) Istungikulud olid liiga suured. Maakohus vähendas hageja istungikulusid oluliselt.

(iii) Hageja 06.10.2021 menetlusdokumendis esitatud väited ja tõendid olid esitatud

hilinemisega. Kohus ei ole tuvastanud, et mingid hageja väited või tõendid oleksid esitatud

hilinemisega. Vastuväide on asjakohatu, sest tegemist on menetluskulude jaotamise

küsimusega, mida ei saa menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel vaidlustada.

(iv) Kostja vaidlustab hageja kulusid seoses kliendiga suhtlemisega. Ka selles osas vähendas

kohus hageja kulusid oluliselt.

(v) Hageja kokkuvõtlikele seisukohtadele pidanuks olema lisatud kokkuvõte ja sisukord. Seega

heidab kostja ette, et hageja esindajad ei kulutanud seisukoha koostamisele rohkem aega, mida

sisukorra ja kokkuvõtte koostamine oleks vajanud. Seisukoha sisulise mahu osas on kohus

kulusid vähendanud, kuna hageja kulusid on vähendatud 1/3 võrra.

(vi) 26.03.2020 istungiga seotud kulud on põhjendamatud. Kohus jättis need välja mõistmata.

Seega jääb ebaselgeks, millistele kostja vastuväidetele ei ole kohus vastanud. Kostja soov, et

hageja kulusid vähendataks poole, mitte 1/3 võrra, ei õigusta määruskaebuse rahuldamist.

Ehitusvaidlused on olemuslikult keskmisest keerukamad. Menetlus kestis üle kolme aasta,

toimus mitu istungit, vaja oli üle kuulata mitu asjatundjat. Hageja menetluskulu ca 23 000 eurot

kahe kohtuastme peale kokku on objektiivselt väike ja keskmisest madalam;

3) olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus 5500 eurot, millest kohus on välja mõistnud

3600 eurot (65%). Kostja etteheited olid järgnevad:

(i) Poolte kulud pidanuks olema sama suured, kuid hageja kulud on kostja omadest suuremad.

Kohus on korrektselt vastanud, et poolte kulud ei pea olema sama suured. Samas pidas kohus

põhjendatud õigusabikuluks hagejal 3600 eurot ja kostjal 2925 eurot ning ajakulu hageja

esindajal 24 tundi ja kostja esindajal 23,4 tundi. Seega sisuliselt on pooli käsitletud võrdselt.

(ii) Kostja heidab ette kliendiga suhtlusele kulunud aega ja kahe esindaja kasutamist. Maakohus

ongi hageja ringkonnakohtu kulusid vähendanud ca 12 tunni võrra.

Alusetu on kostja väide, et hageja 15.06.2023 kulunimekiri on esitatud hilinenult. Tegemist on

pärast ringkonnakohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega tekkinud

kuludega. Kui kulunimekiri on esitatud hilinenult, ei toonud see kaasa menetluse viibimist.

Tegemist on maakohtu diskretsiooniga, millesse ringkonnakohus ei saa sekkuda;

4) on ka kostja menetluskulud õigesti kindlaks määratud. Kostja 27.04.2020 seisukoha sisuline

osa oli 1,5 lehekülge pikk ega sisaldanud keerukaid tõenduslikke või õiguslikke küsimusi.

Seisukoht sisaldas põhiosas menetluse peatamise taotlust, mis jäeti rahuldamata, ning tõendite

kogumise taotlust, mis jäeti osaliselt rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 169 lg-t 3 silmas pidades võinuks lugeda põhjendatuks ka väiksemat ajakulu kui 1,4 tundi.

Kostja 16.08.2021 seisukoht on 15 lehekülge pikk ja sisaldab mitmeid varasemate seisukohtade

korduseid. Ehkki dokument on märkimisväärse mahuga, on suur ka selle eest arvestatud ajakulu

(26,4 tundi). Määruse järeldus jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

23.11.2023 määrus muutmata.

10. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus kostja määruskaebuse

alusel maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust määrata

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele maakohtu määratust väiksemas ulatuses ning

kostja lepingulise esindaja kulud suuremas, s.o kogu taotletud ulatuses.

11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud

osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654

lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.

12. Riigikohus on selgitanud (nt 11.11.2014 lahendis nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire.

Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt 03.04.2019 lahendis nr 2-16-3785, p 31.3), et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahukusega.

13. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud lepingulise esindaja kulu nii hageja

kui ka kostja puhul tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike

menetlustoimingute hulgale, ning maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuues

lühidalt välja, milliste toimingute (nt istungid, kliendisuhtlus, kostja puhul konkreetsed

menetlusdokumendid) arvel kohus eelkõige poolte lepinguliste esindajate kulu vähendab.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele järgmist.

13.1. Kostja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et hageja õigusabikulu tuleb vähendada

poole võrra (v.a 15.06.2023 kulunimekirjas kajastatud kulud, mis ei ole hüvitatavad), teatades,

et jääb oma 13.01.2022, 27.09.2022 ja 12.10.2023 menetlusdokumentides maakohtule esitatud

vastuväidete juurde.

Maakohus on vähendanud hageja lepingulise esindaja kulu nii maa- kui ka ringkonnakohtus

oluliselt. Seejuures on maakohus määruse põhjendustest nähtuvalt arvestanud enamust kostja

vastuväidetest, kuid väiksemas mahus kui kostja taotles (maakohus vähendas hageja lepingulise

esindaja kulu 1/3 ulatuses, kostja taotles vähendamist ½ võrra).

Kostja on oma vastuväidetes muu hulgas leidnud, et poolte õigusabi ajakulu peaks olema

võrreldav, kuid hagejal on see ligi kaks korda suurem.

Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud

ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või

töömahuga, st menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (Riigikohtu lahendid

05.02.2020, 2-14-14536, p 17; 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17).

Samas on maakohus ringkonnakohtu menetluses lugenud poolte lepinguliste esindajate ajakulu

põhjendatuks võrdses ulatuses – hagejal 24 tundi, kostjal 23,4 tundi. Maakohtus loeti hageja

esindajakulu põhjendatuks summas 24 600 eurot, mis tunnitasu 150 eurot arvestades teeb

ajakuluks 164 tundi. Kostja esindaja ajakulu on maakohtus põhjendatuks loetud 148 tunni

ulatuses.

Tegemist oli keeruka ja mahuka ehituse töövõtulepingust tuleneva vaidlusega ning hageja

tõendamiskoormist arvestades ei saa sellist ajakulu pidada ülemääraseks (ega tingituks

peamiselt kahe lepingulise esindaja kasutamisest, nagu kostja on väitnud).

Hageja apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramisel ei ole maakohus määruse

põhjendustest nähtuvalt määranud hagejale hüvitamisele 15.06.2023 menetluskulude

nimekirjas toodud toimingute kulu.

Poolte lepinguliste esindajate kulude rahalise erinevuse on põhjustanud pigem erinev tasumäär

(hageja esindajatel 150 eurot/tund, kostja esindajal 125 eurot/tund). Tunnitasu 150 eurot ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse (st vandeadvokaadile keerukas tsiviilvaidluses) eest

makstavat tasu. Ainuüksi asjaolu, et kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi

mõnevõrra madalama tasumääraga (125 eurot/tund), ei anna alust pidada vastaspoole esindajate

tasumäära põhjendamatult kõrgeks. Seda ei ole ka kostja väitnud.

13.2. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on maakohus pidanud ülepaisutatuks kahe maakohtu

toimingu osas. Ringkonnakohus leiab sarnaselt hageja seisukohaga vastuses määruskaebusele,

et lugedes kostja 27.04.2020 menetlusdokumendi, s.o lühikese menetlusliku taotluse tähtaja

pikendamiseks, menetluse peatamiseks ja tõendite kogumiseks, koostamisega seotud ajakuluks

taotletud 2,8 tunni asemel 1,4 tundi, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Diskretsiooni

piire ei ületa ka maakohtu hinnang, et kostja 16.08.2021 täiendava seisukoha koostamise

põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 26,4 tundi taotletud 39,6 tunni asemel. 16.08.2021 täiendava

seisukoha näol on tegemist 16.06.2021 kohtuistungil tõusetunud küsimustega seoses esitatud

täiendavate selgitustega (15 lk + lisad) ning ajakulu selle koostamiseks rohkem kui kolm tööpäeva

on ringkonnakohtu arvates adekvaatne hinnang.

13.3. Kuivõrd maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates poolte lepinguliste esindajate kulude

kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud, ei ole ringkonnakohtul alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda

poolte lepinguliste esindajate toiminguid detailsemalt. Ringkonnakohus märgib ka, et kostja

seisukohad määruskaebuses on konkretiseerimata, st kostja leiab üldsõnaliselt, et hageja

lepingulise esindaja kulusid tuleb vähendada kokkuvõttes poole võrra ja kostja lepingulise

esindaja kulud on täies ulatuses põhjendatud, toomata välja, miks kostja maakohtu

seisukohtadega ei nõustu.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)