3-23-573/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-573

Otsuse kuupäev

29.2.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

X kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja - Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada lahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1.4.2024 ((halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haldusasi 3-22-2603

3-23-573

1. Kaebaja vaidlustab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.11.2022 otsuse nr 22257726649,

millega määrati toimetulekutoetus ja maksti toimetulekutoetus 2022. a novembrikuu eest

17,33 eurot võrra väiksemas summas ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.12.2022 otsuse nr

22258200269, millega määrati toimetulekutoetus 2022. a detsembrikuu eest 21,9 eurot võrra

väiksemas summas kui sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 ja Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 25.06.2020 määruse nr 93 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine

toimetulekutoetuse määramisel“ §-ga 3 ette nähtud. XXXavalitsus jättis 2022. a

novembrikuus ja 2022. a detsembrikuu alusetult arvestamata osa kommunaalkuludest, mis

jäävad Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.06.2020 määruse nr 93 kehtestatud piirmäärade

raamesse. Seega on jäänud pärast eluasemekulude mahaarvamist kaebajale elamiseks 2022. a

novembrikuus 182,67 eurot ja 2022. a detsembrikuus 178,10 eurot, mis on vähem kui ühe

inimese toimetulekupiir, mis kaebaja jaoks on 200 eurot.

Kaebuse nõue:

1) tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.11.2022 otsus nr 22257726649 ja 12.12.2022

otsus nr 22258200269;

2) kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja 10.11.2022 taotlust ja 06.12.2022 taotlust

uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused, mille alusel makstakse kaebajale saamata jäänud

summad 2022. a novembrikuu eest 17,33 eurot ja 2022. a detsembrikuu eest 21,9 eurot.

Haldusasi nr 3-23-107

2. Kaebaja vaidlustab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 11.01.2023 otsuse nr 23258953643,

millega määrati toimetulekutoetus ja maksti toimetulekutoetus 2023. a jaanuarikuu eest 27,57

eurot võrra väiksemas summas kui sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 ja Narva-

Jõesuu Linnavolikogu 25.06.2020 määruse nr 93 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade

kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ §-ga 3 ette nähtud. XXXavalitsus jättis 2023. a

jaanuarikuus alusetult arvestamata osa kommunaalkuludest, mis jäävad Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 25.06.2020 määruse nr 93 kehtestatud piirmäärade raamesse. Seega on jäänud

pärast eluasemekulude mahaarvamist kaebajale elamiseks 2023. a jaanuarikuus 172,43 eurot,

mis on vähem kui ühe inimese toimetulekupiir, mis kaebaja jaoks peab olema 200 eurot.

Kaebuse nõue:

1) tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 11.01.2023 otsus nr 23258953643;

2) kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja 08.01.2023 taotlust uuesti läbi vaatama ja

tegema uue otsuse, mille alusel makstakse kaebajale saamata jäänud summa 2023. a

jaanuarikuu eest 27,57 eurot.

Haldusasi nr 3-23-573

3. Kaebaja vaidlustab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.03.2023 otsuse nr 23261153543,

millega määrati toimetulekutoetus ja maksti toimetulekutoetus 2023. a märtsikuu eest 24,75

eurot võrra väiksemas summas kui sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 ja Narva-

Jõesuu Linnavolikogu 25.06.2020 määruse nr 93 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade

kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ (edaspidi Määrus) §-ga 3 ette nähtud. Narva-

Jõesuu Linnavalitsus jättis 2023. a märtsikuus alusetult arvestamata osa eluasemekuludest,

mis jäävad Määruse kehtestatud piirmäärade raamesse. Seega on jäänud pärast

eluasemekulude mahaarvamist kaebajale elamiseks 2023. a märtsikuus 175,25 eurot, mis on

vähem kui ühe inimese toimetulekupiir, mis kaebaja jaoks peab olema 200 eurot.

Kaebuse nõue:

1) tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.03.2023 otsus nr 23261153543;

3-23-573

2) kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja 07.03.2023 taotlust uuesti läbi vaatama ja

tegema uue otsuse, mille alusel makstakse kaebajale saamata jäänud summa 2023. a

märtsikuu eest 24,75 eurot.

3) mõista vastustajalt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses

(Euroopa Keskpanga intress + 8% aastas) 2023. a märtsikuu eest summast 24,75 eurot alates

01.04.2023 kuni toimetulekutoetuse summa nõuetekohase väljamaksmiseni.

4. Halduskohus võttis kaebused menetlusse ja 14.3.2023 määrusega liitis haldusasjad 3-22-

2603, 3-23-107, 3-23-573 ühte menetlusse ning määras menetleda liidetud kaebusi

haldusasjana nr 3-23-573 ning määras 14.3.2022 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus

menetluses.

5. Vastustaja esitas vastused kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsustega ja leiab, et vaidlustatud otsused ei ole

põhjendatud. Toimetulekutoetuse määramise/mittemääramise ja vastava otsuse koostamine on

võimalik alles sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Otsus genereeritakse

programmis automaatselt. Toetuse menetleja saab sisestada ainult üldkulude summad. Otsus

sisaldab kõik vajalikud põhjendused. Kaebaja leidis, et vaidlusaluste haldusaktide

koostamisega on rikutud kaebaja inimväärikust.

7. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja leiab, et vaidlustatud

otsused ei ole põhjendatud. Toimetulekutoetuse määramise/mittemääramise ja vastava otsuste

koostamine on võimalik alles sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Otsus

genereeritakse programmis automaatselt. Toetuse menetleja saab sisestada ainult üldkulude

summad. Otsus sisaldab kõik vajalikud põhjendused.

Kaebaja leidis, et vaidlusaluste haldusaktidega on rikutud kaebaja inimväärikust. Vastustaja

on seisukohal, et kaebaja väide on paljasõnaline ja põhjendamatu. Inimväärikuse üheks

elemendiks on inimväärsete elutingimuste tagamine, millega on seotud põhiseaduse § 28 lg 2,

mis sätestab õiguse riigi abile puuduse korral. Pöördudes toimetuletoetuse taotlusega elukoha

järgsele omavalitsuse poole, isegi kuna tema elukoha aadress on registreeritud teises

omavalitsuses, kus ta tegelikult ei ela, ongi inimväärikuse põhimõtte jälgimine. SHS § 5 lg 3

järgi väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib

sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle

haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib. Toimetulekutoetuse maksmine ei ole seotud

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiga, vaid inimese reaalse elukohaga. Antud juhul

rahvastikuregistri andmetel kaebaja on Tallinna linna elanik, kuid tuleb eeldada, et ta elab

Narva-Jõesuu vallas, kuna üürib korterit Uus 2-11, Sinimäe alevikus ja siin vormistab

toimetulekutoetusi.

Kaebaja nõudega mõista vastustajalt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (Euroopa Keskpanga intress + 8% aastas) alates 01.02.2023 (2023. a

jaanuarikuu eest summast 25,48 eurot) kuni toimetulekutoetuse summa nõuetekohase

väljamaksmiseni ei saa nõustuda, kuna vaidlustatud toimetulekutoetuste otsused on

vormistatud korrektselt vastavalt SHS § 133 lg 5 ja 6 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu

25.06.2020 määrusele nr 93 (täiendatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.01.2022 määrusega

3-23-573

nr 5 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.06.2022 määrusega nr 20) „Eluruumi alaliste

kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“.

Seoses sellega, et kaebaja vaidlustas sama põhjustel ka novembri 2022, detsembri 2022,

jaanuari 2023 ja märtsi 2023 toimetulekutoetuse määramise otsused, vastustaja pöördus

Sotsiaalkindlustusameti poole ja 14.04.2023 sai ametliku vastuse nr 5.1-1/12517-3, et Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse poolt toimetulekutoetuse menetlemisel kasutatud arvestusmeetod ei ole

vale. Vastustaja palub jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud poolte

endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kvalifitseerub vajaduspõhise toimetulekutoetuse saajaks.

9. Asjas on vaidlus vajaduspõhise toimetulekutoetuse suuruse üle. Kaebaja leiab, et vastustaja

on alusetult jätnud arvestamata osa kommunaalkuludest 2022. a novembrikuu eest 17,33

eurot; 2022. a detsembrikuu eest 21,9 eurot; 2023. a jaanuarikuu eest 27,57 eurot; 2023. a

märtsikuu eest 24,75 eurot.

Kaebaja leiab, et toimetulekutoetuse määramine on vastuolus SHS § 133 lg 5 ja Määruse §-ga

3. Seetõttu on haldusaktid õigusvastased. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste haldusaktide

koostamisega on rikutud kaebaja inimväärikust. Kui vastustaja ei oleks omavoliliselt

moondunud üldkulu summasid, oleks kaebaja saanud toimetulekupiiri 200 eurot.

Toimetulekutoetus on üks element sotsiaalkaitsesüsteemist, mille seadusandja on kujundanud

PS §-st 28 tuleneva avaliku võimu kohustuse täitmiseks. Kaebajal on subjektiivne õigus

nõuda toimetulekutoetust ja taotluse esitamine paneb vastustajale kohustuse anda abi, mis

tagaks kaebajale minimaalselt vajalikud vahendid äraelamiseks. Põhiseaduse § 28 lg-st 2

tuleneb isiku õigus saada abi vähemalt minimaalsel tasemel. Vastustaja määras ja maksis

toimetulekutoetuse minimaalsest tasemest väiksemas summas. Vastustaja jättis puudust

kannatavale kaebajale äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid tagamata. Minimaalse

abi andmata jätmine puuduses inimesele alandab tema inimväärikust (RKPJKo nr 3-4-1-7-03,

p 14 teine lõik). Haldusaktides ei ole põhjendatud, millistest kaalutlustest on haldusorgan

haldusakti andmisel lähtunud, mistõttu on kaebaja arvamusel, et vaidlustatud otsused on

tehtud oluliste põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg 1 ja 3). Vaidlusalustes otsustes ei ole

märgitud selle andmise faktilist ja õiguslikku alust ning kaalutlusi, millest haldusorgan on

otsuse andmisel lähtunud. Põhjendusi ja kaalutlusi ei ole esitatud ka muus dokumendis, mis

oleks kaebajale teatavaks tehtud. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu, millistest kaalutlustest

lähtudes otsustati vähendada üldkulude summad korterelamu haldamise kulu, sh remondiga

seotud kulu, kütteks tarbitud soojusenergia ja olmejäätmete veotasu kohta. Vaidlusaluste

otsuste nõuetekohaselt vormistamata jätmist ei õigustaks ka see asjaolu, et STAR ei võimalda

selle vormistamist vastavalt HMS § 56 lg-tele 1, 2 ja 3. Põhjendusi ja kaalutlusi on vastustajal

võimalik esitada muus täiendavas dokumendis. Seda ei ole aga tehtud. Sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse § 20 lg 1 sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on

hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja

möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras.

10. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse

üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.

3-23-573

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse

hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle

haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1). Toimetulekutoetust määrab

ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses,

tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata (SHS

§ 134 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuseks on linn või vald (kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1).

11. Pooled ei vaidle selle üle, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja Tallinna linna elanik,

kuid kuna kaebaja üürib korterit (Uus 2-11, Sinimäe alevikus) on kaebaja tegelik elukoht

XXX .

12. Vaidlustatud otsuste aluseks on Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.06.2020 määrus nr 93

(edaspidi määrus „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramisel“), mis kehtestati ja täiendati 26.01.2022 määrusega nr 5 ning 29.06.2022

määrusega nr 20 eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel.

Vastavalt SHS § 131 lg 1 ja 2 toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut

soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 133 lg 5 järgi

arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7

lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud. SHS § 133 lg 6 järgi kohaliku omavalitsuse üksus

kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude

piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku

omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse

korral kehtestab uued piirmäärad. Vastavalt määruse § 2 lg 1 on eluruumi alaliste kulude

arvestamise aluseks perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m²

perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m² perekonna kohta. Kui korteri tubade arv võrdub

seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse

aluseks korteri üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva

töövõimega inimesele arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel normpinnaks kuni 51 m².

Seega, eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpind perekonna

iga liikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk 18m2+15m2=33 m2.

13. Vaidlust ei ole selles, et vastustajale esitatud üürilepingu järgi üürib kaebaja eluruumi

aadressil Uus 2-11, Sinimäe alevik, suurusega on 40,4 m², millest eluruumi alaliste kulude

arvestamise aluseks on 33m² või perekonnaliikmete arv 1 kui kulude kompenseerimise

aluseks on perekonnaliikmete arv. Kui korteri pindala on suurem kui normpind, arvestatakse

kõik kulud mis on arves toodud ruutmeetri kohta normpinnale (kaebaja kasutusel on

kahetoaline korter üldpinnaga 40,4 m2, üksi elava töötu, õppiva või töötava inimese normpind

on seega 33m2).

14. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Valem toimetulekutoetuse

arvestamiseks on järgmine: Toimetulekutoetus= pereliikmete toimetulekupiir + eluaseme

normkulu – sissetulekud.

3-23-573

15. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata

jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba

põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses

kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustega kui ka konkreetselt

vastuseks kaebusele esitatud vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 165 lg 2).

16. Kohus leiab, et vastustajal puudub vajaduspõhise toimetulekutoetuse määramisel

kaalutlusruum ja lähtuda tuleb viidatud sätetel põhinevatest arvutustest. Toetuste määramise

tingimuste kehtestamisel (nagu ka sotsiaalvaldkonnas üldisemalt) on riigil ulatuslik

kaalumisruum määratlemaks hüvede saamise kriteeriumid (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 19.12.2017. a otsust asjas nr 5-17-13, p 47). Seega on paratamatu, et

mingist seadusandja poolt kehtestatud piirist alates tuleb kehtestatud kriteeriumitele vastaval

taotlejal leppida hüvega väiksemas ulatuses. Kohtule ei nähtu vaidlustatud otsustes ka

mingeid vormi- või menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua selle tühistamise. Otsuses on välja

toodud korrektne õiguslik alus. Kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava

haldusaktiga, siis puudub seadusest tulenev kohustus põhjalikuma sisulise motivatsiooni

esitamiseks. Vormilise puudusena võib välja tuua toetuse suuruse kujunemist kajastava

arvutuskäigu puudumise, kuid samas ei too see vormiviga haldusmenetluse seaduse §-st 58 ja

riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt kaasa haldusakti tühistamist, kuna ei saanud

lõpptulemust mõjutada.

17. XXXavalitsuse poolt toimetulekutoetuse menetlemisel kasutatud arvestusmeetod ei ole

väär, kuid praktika ühtlustamise eesmärgil peaks kogu toimetulekutoetuse menetlus (k.a.

eluasemekulude arvestus) olema läbiviidud STARis (SHS § 141 lg 1 p 1). Kui STARi

sisestada kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärad, arvestab STAR ise arvel

esitatud kulusumma kehtiva normpinna alusel nii nagu on kaebaja kaebuses soovinud.

Vastustajal on kohustus vaadata kehtestatud piirmäärad üle vähemalt üks kord aastas ning

vajadusel tuleb neid muuta, et tagada isikule ja tema perekonnaliikmetele inimväärne

äraelamine (SHS §133 lg 6).

18. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tühistamisnõuete

rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb

menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud

menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist

kaebajalt, mistõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

20. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)