2-24-965/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-965, S. V. maksejõuetusavalduses, seoses võlgniku avaldusest loobumisega.

2. Tühistada 23.01.2024 määrusega S. V. suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld.

3. Määrata Tiia Kalausele usaldusisiku tasu 907.44 eurot (sh käibemaks).

4. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 907.44 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto xxxx Xxxx AS-is).

5. Tagastada määruse jõustumisel avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

05.00 eurot, S. V. arvelduskontole xxxx.

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta. Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2024, Rakvere

Kohtuasja number 2-24-965 Kohtuasi

S. V. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu määramine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja/ võlgnik: S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; tel xxxx) Võlgniku usaldusisik: Tiia Kalaus (Soola 3, Tartu 51013; tel

504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

2(4)

Asjaolud Viru Maakohtule on esitatud S. V. maksejõuetusavaldus. Võlgnik on lahutatud, rahvastikuregistrist nähtub, et võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgniku sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus riigilt ja/või kohalikult omavalitsuselt 320.00 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi ca 37 500.00 euro ulatuses. Makseraskuste põhjusteks märgib võlgnik töövõimetuse määramist seoses tervisliku seisundiga, tööpuudust. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

23.01.2024 määrusega on avaldus menetlusse võetud, S. V. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni nimetati pankrotihaldur Tiia Kalaus.

19.02.2024 esitas usaldusisik kohtule aruande, millest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus kokku 261.37 eurot kuus, muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku kohustused on summas kokku 21 763.69 eurot. Aruandest nähtub ka, et võlgniku kohustustest üle poole, s.o summas 16 905.84 eurot, moodustavad elatiseja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded, millest võlgnikul ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel vabaneda FiMS § 50 lg 2 alusel. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärgipärane. Võlgnikul puudub tulutoov tegevus ja pankrotimenetluses ei ole tõenäoliselt võimalik mingit tulu arestida. Kuigi võlgniku vara suhtes on alustatud mitmed täitemenetlused, siis ei pankrotimenetluses ega ka täitemenetluste jätkumisel, pole võimalik võlgnikult mingeid kinnipidamisi teostada seni, kui ta ei leia tööd. Võimalus, et isegi töö leidmisel võlgnik teeniks tulu, mis võimaldaks arestida rahalisi vahendeid, ei ole tõenäoline. Seega on võimalus, et täitemenetluste jätkumisel saabub esitatud nõuete osas aegumine.

Kohtuistungil 28.02.2024 selgitati võlgnikule ajaolusid ning menetluse käiku. Võlgnik loobus kohtuistungil esitatud maksejõuetusavaldusest. Usaldusisikul vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus maksejõuetusavaldusest loobumiseks ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada.

FiMS § 53 lg 1 kohaselt on usaldusisiku ülesanne välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

3(4) hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 ja 9 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik esitas tasu taotluse, millest nähtub, et oma ülesannete täitmiseks kulus tal 11 tundi ja

15 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Usaldusisik palub seega määrata tema tasuks 743.80 eurot, millele lisandub käibemaks 163.64 eurot, s.o kokku 907.44 eurot. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr 66.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks

907.44 eurot (sh käibemaks).

Võlgnikul puudub vara maksejõuetusmenetluse kulude katteks. Usaldusisik palub tasu hüvitada riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Avaldaja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kellel maksejõuetuse korral maksejõuetusavalduse esitamise kohustus puudub. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, esineks käesoleva menetluse jätkamise korral PankrS § 29 lg 1 ning 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu summas 907.44 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

4(4) Võlgnik tasus 05.01.2024 avalduse esitamisel riigilõivu 10.00 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

28.02.2024 kohtuistungil teatas võlgnik, et soovib poole riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab seega pool asjas tasutud riigilõivust võlgniku arvelduskontole xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik