2-19-4521/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4521

Kohtuasi

Aktsiaselts Megaron-E hagi ICP Solutions OÜ

(pankrotis) vastu 313 766 euro 22 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Aktsiaselts

Megaron-E

apellatsioonkaebus,

hind

254 103 eurot 65 senti

ICP Solutions OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus, hind

145 556 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts Megaron-E (registrikood

10364157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria

Pihlak

Kostja

(apellant)

ICP

Solutions

OÜ

(pankrotis)

(registrikood

11659535),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Pikani

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 02.05.2023 kohtuistungil, menetluse

jätkamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Megaron-E apellatsioonkaebus ICP Solutions OÜ

(pankrotis) 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse

kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas.

2. Jätta rahuldamata ICP Solutions OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus ICP Solutions

OÜ (pankrotis) 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi

suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas.

3. Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2020 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

tasaarvestuse vastuväite tõttu 122 881 euro ulatuses rahuldamata.

2-19-4521

4. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus

muutmata.

5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 70% ulatuses ICP Solution OÜ

(pankrotis) kanda ja 30% ulatuses Aktsiaseltsi Megaron-E kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Megaron-E (hageja, alltöövõtja) esitas 25.03.2019 Harju Maakohtule

ICP Solutions OÜ (pankrotis) (kostja, peatöövõtja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 508 991 eurot 58 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 39 370 eurot 93 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni põhivõla

käibemaksuta osalt viivise 0,09% päevas. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

kahjuhüvitise 5640 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitise tasumiseni sellelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Pärast seda, kui kostja tasus 10.05.2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, võttis hageja hagi

osaliselt tagasi ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 313 766 eurot 22 senti ja

alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni 261 471 euro 85 sendi suuruselt võlalt (ilma

käibemaksuta) kuni selle täieliku tasumiseni viivise 0,09% päevas. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos

kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt võitis kostja 2017. a Jüri alevikus Ehituse tänaval

asuva katlamaja hakkepuidu küttele üleviimiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde

tegemiseks välja kuulutatud riigihanke nr 191474. Tööd tellis Aktsiaselts ELVESO (tellija)

ning hanke kogumaksumus oli 2 691 675 eurot.

Kostja kasutas tööde tegemiseks erinevaid alltöövõtjaid, sh sõlmisid hageja ja kostja

alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 (alltöövõtuleping), mille kohaselt kohustus hageja tegema

katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustöid vastavalt hinnapakkumises

(alltöövõtulepingu lisa 2) toodud tööde kirjeldustele ja mahtudele ning koostama

teostusdokumentatsiooni. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest 658 255 eurot 80 senti

(s.o ca 24% tellijalt peatöövõtulepingu alusel saadavast tasust). Tööde alustamise aeg oli

2-19-4521

hiljemalt 24. nädalal (11.06.2018), eeldusel, et ehitusluba on 31.05.2018 väljastatud ja

lammutustööd lõpetatud. Tööde üleandmise lõpptähtaeg oli 26.10.2018.

Kostja viivituse tõttu lükkus ehitustööde algus ja teostamine korduvalt edasi.

Kuigi pooled leppisid kokku tasu 658 225 eurot 80 senti, teadsid pooled, et kostja ette antud

mahud võivad tööde käigus muutuda, mistõttu leppisid pooled lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 kokku,

et tööde lõppmaksumus kujuneb tegelikult tehtud ja akteeritud töömahtude ning hageja

hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Alltöövõtulepingu põhi- ja lisatööde

kogumaksumus oli 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks).

Hageja andis tööd lõplikult üle 21.12.2018 ja need tuleb lugeda vastuvõetuks 10.01.2019.

1.2. Hagi esitamise ajal oli kostjal hagejale tehtud tööde eest tasumata arvete nr 18091, nr 18099

ja nr 18109 alusel kokku 508 991 eurot 58 senti (põhinõue). Hagi esitamise aja seisuga tasumata

arvetel märgitud tasu osas oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgses

määras (0,09% päevas (käibemaksuta)) viivis kokku 33 441 eurot 80 senti. Lisaks viivitas kostja

ka hagi esitamise ajaks tasutud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 maksmisega ning nendel

märgitud tasu maksmisega viivitamise tõttu peab kostja maksma hagejale lepingujärgses

määras viivist kokku 5929 eurot 13 senti. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis

39 370 eurot 93 senti (kõrvalnõuded). Hageja soovib saada tasumata põhivõlalt lepingujärgses

määras viivis ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, vähendas

hageja oma nõudeid kostja vastu, lugedes esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud

viivisenõuded ning ülejäänud osas põhinõude.

2. Harju Maakohus jättis 31.03.2020 määrusega hagi osaliselt, s.o põhinõude 195 225 euro

36 sendi ulatuses ja põhinõudelt kuni 10.05.2019 arvestatud viivise ning 5640 euro suuruse

kahjuhüvitise osas läbi vaatamata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 796 eurot 61 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses

määras viivist.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud (sh osaliselt

tagasivõetud hagi puudutavad kulud) hageja kanda. Kostja tasaarvestas hageja esitatud

põhinõuded oma nõuetega hageja vastu ning palus kohtul juhul, kui kohus rahuldab

viivisenõude, tasaarvestada kostja nõuetega ka hageja viivisenõue.

3.1. Kostja arvutuste kohaselt on ta tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel kokku

615 689 eurot 28 senti ning arvestades tasukokkulepet (700 000 eurot, millele lisandub

käibemaks), on kostjal tasumata 224 310 eurot 72 senti.

3.2. Kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid kokku 280 532 euro 55 sendi ulatuses.

Kuna hageja jättis tööd kostjale tähtaegselt üle andmata, on kostjal õigus nõuda

alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel hagejalt leppetrahvi 270 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest.

13.05.2019 seisuga oli viivitus 199 päeva ja leppetrahv 53 730 eurot. Kostja hoiatas hagejat

18.09.2018 nõudekirjas ja 02.11.2018 kirjas kavatsusest nõuda leppetrahvi.

2-19-4521

Kuna hageja viivitas tööde tegemisega, pidi Kohlbach seadmete (katelde) tootja käima

kavandatud kahe korra asemel neli korda objektil, millega tekkisid kostjal täiendavad kulud

70 924 eurot 45 senti. Ajagraafiku järgi pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja

selle infrastruktuuri hiljemalt 27.07.2018 ning katelde paigaldamine ja seadistamine pidi

algama 3.09.2018. Hageja viivitas katlamaja hoone ehitamisega, mistõttu pidi katelde tootja

käima neli korda objektil.

Kuna hageja viivitas tööde üleandmisega kostjale, ei saanud kostja õigel ajal töid üle anda ka

tellijale, mistõttu tasaarvestas tellija kostja tasuga oma leppetrahvinõuded (46 000 eurot,

22 500 eurot, 14 500 eurot ja 15 500 eurot) ning kahju hüvitamise nõude (48 856 eurot). Sellega

tekkis kostjal hageja viivituse tõttu tellija tasaarvestustega kokku kahju 147 356 eurot. Poolte

vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja andma tööd üle 26.10.2018, kuid hageja

viivitas tööde üleandmisega, sh saatis kostjale tööde üleandmise lõppakti 21.12.2018, vallale

kasutusloa väljaandmiseks teostusdokumentatsiooni 21.01.2019 ning objekt sai kasutusloa

22.02.2019. Lisaks olid 18.01.2019 seisuga hagejal kõrvaldamata töös esinevad puudused ja

katlamaja käivitati alles 01.03.2019. Hageja oli teadlik tellijast ja sellest, et katlad tuli käivitada

05.10.2018. Hageja viivituse tõttu ei saanud teised alltöövõtjad töödega õigel ajal alustada.

Hageja pidi ette valmistama katlamaja hoone, ruumid ja katelde paigaldamiseks vajaliku

infrastruktuuri hiljemalt 27.07.2018 ning alles pärast seda said teised alltöövõtjad paigaldada ja

seadistada katlaid. Hageja viivituse tõttu hilines kostja tellijale tööde üleandmisega. Tööde

üleandmisega viivitamise tõttu esitas tellija 08.01.2019 kostjale nõudekirja 46 000 euro suuruse

leppetrahvi ja 48 856 euro suuruse täiendava kahjuhüvitise saamiseks (kahjuhüvitis 94 856

eurot – leppetrahv 46 000 eurot) ning tasaarvestas 23.01.2019 need nõuded kostja tasunõudega.

Lisaks esitas tellija kostjale 01.04.2019 nõudeavalduse 22 500 euro suuruse leppetrahvi

saamiseks tööde üleandmisega viivitamise eest ning 03.05.2019 nõudeavalduse 14 500 euro

suuruse leppetrahvi saamiseks ja 03.06.2019 nõudeavalduse 15 500 euro suuruse leppetrahvi

saamiseks täitmisaja ületamise eest ning tasaarvestas need nõuded 03.07.2019 kostja

tasunõudega. Seega jäi kostjal hageja viivituse tõttu tellijalt tasu 147 356 euro ulatuses saamata.

Lisaks tekkis kostjal kahju seoses sellega, et ta pidi hagejaga tekkinud erimeelsuste

lahendamiseks ning hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja esitamiseks

pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja kohtueelsed õigusabikulud on

8522 eurot 10 senti.

Hageja vastuväited kostja tasaarvestuse vastuväidetele

4. Hageja vaides kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu ja leidis, et kostjal ei ole tema vastu

tasaarvestatavaid nõudeid ning nõuded on tõendamata.

Kostja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, sest kostja esitas selle hilinenult ja hageja ei ole

viivitanud tööde üleandmisega, sest lepingu tähtaeg lükkus kostja tõttu edasi. Igal juhul oli

kostja vastuvõtuviivituses. Kui kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, saab seda arvestada kõige

varem alates 16.12.2018, sest kostja andis hagejale täiendava tähtaja tööde üleandmiseks. Juhul,

kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, tuleb seda vähendada nullini, sest kostja

põhjustas viivitused ning käitub pahatahtlikult, kui keeldub siiani töid vastu võtmast ja akte

allkirjastamast, viidates pisipuudustele.

Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses Kohlbach seadmete (katelde)

paigaldustöödega. Poolte vahelises lepingus ei olnud kokku lepitud vahetähtaegasid ning ka

tellija ja kostja vahelises ajagraafikus ei olnud kostja väidetud nädalatel katelde paigaldustöid.

Kostja ei ole tõendanud, et paigaldajad pidid käima kahe korra asemel neli korda, ega seda, et

2-19-4521

tööd läksid kallimaks, ning et ta on esitatud arvete alusel paigaldajale tasunud. Kostja jätab

arvestamata, et kostja andis hagejale tööfrondi üle ca 1,5 kuud hiljem, mistõttu ei suutnud

hageja ajagraafiku järgi katelde paigaldamiseks vajalikke eeltöid teha. Samuti hilines katelde

tarne.

Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist, sest tellija nõuded kostja vastu ei ole

hageja põhjustatud kahju. Kostja ei ole tõendanud, et tellija on kõik väidetud nõuded

tasaarvestanud. Tellija ja kostja vahel on käimas kohtuvaidlus ja ei ole teada, milline on selle

tulemus.

Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist, sest kahju hüvitamise eeldused

ei ole täidetud. Kostjal ei olnud vaja õigusabiteenust hageja tõttu. Teenust on osutatud mitmes

erinevas asjas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 28.08.2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 114 273 eurot 57 senti ja alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni

põhivõla käibemaksuta arvestatud summalt (95 227 eurot 98 senti) viivise 0,09% päevas.

Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Aktsiaselts ELVESO (tellija) kuulutas välja riigihanke Jüri alevikus projekteerimis- ja

ehitustööde tegemiseks Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele;

riigihanke tingimuste kohaselt oli projekteerimistööde tähtaeg 30.04.2018 ja objekti

kasutusvalmiduse tähtaeg 30.09.2018; kostja võitis 2017. a riigihanke;

-

kostja kasutas ehitustöödel erinevaid alltöövõtjaid, sh hagejat;

-

hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2018 katlamaja projekteerimise lepingu, mille alusel pidi

hageja koostama arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti

mahus ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus; hageja pidi tööd lõplikult

üle andma 7 nädalat pärast tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja

eelprojekti saamist; kostja edastas hagejale eelprojekti 14.05.2018; hageja andis kostjale

konstruktiivse põhiprojekti üle 03.09.2018 ja tööprojekti 11.09.2018;

-

hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2018 alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel pidi

hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt lepingule

lisatud hinnapakkumisele ning koostama teostusdokumentatsiooni; alltöövõtulepingu

kohaselt oli tööde maksumuseks 658 255 eurot 80 senti ning hageja pidi alustama

töödega 24. nädalal ehk 11.06.2018 eeldusel, et objekti ehitusluba on väljastatud

31.05.2018 ja lammutustööd on lõpetatud; ehitusluba väljastati 21.06.2018 ja

lammutustööd lõppesid 13.07.2018; lepingu lisaks oli ehitustööde ajagraafik, mille

kohaselt olid erinevad tööd seotud erinevate tähtaegadega; tööde üleandmise

lõpptähtaeg oli 26.10.2018;

-

kostja tasus hagejale lepingu alusel esitatud neli esimest arvet (arve nr 18051 summaga

70 458 eurot, arve nr 18060 summaga 162 071 eurot 28 senti, arve nr 18069 summaga

125 306 eurot 64 senti ja arve nr 18091 summaga 257 853 eurot 36 senti);

-

hageja saatis kostjale novembris tehtud tööde kohta akti 30.11.2018 ja detsembris tehtud

toote kohta akti 21.12.2018, kuid kostja ei allkirjastanud akte ning jättis tasumata arve

nr 18099 summaga 219 012 eurot 72 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud

30.12.2018, ja arve nr 18109 summaga 32 125 eurot 50 senti, millel oli maksetähtajaks

märgitud 30.01.2019;

2-19-4521

-

Aktsiaselts ELVESO (tellija) esitas 08.01.2019 kostjale nõudeavalduse 46 000 euro

suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 ning

48 856 euro suuruse kahju hüvitamise nõude 2018 oktoobris ja novembris kallima

kütusekulu hüvitamiseks; tellija tegi 23.01.2019 kostjale tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas oma leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude (kokku 94 856 eurot) kostja

tasunõudega;

-

kostja ja tellija koostasid 15.02.2019 ehitise põhilise kasutusvalmiduse akti (akti ei ole

allkirjastatud);

-

22.02.2019 väljastati ehitusobjektile kasutusluba;

-

12.03.2019 ülevaatusel ilmnesid vaegtööd;

-

Aktsiaselts ELVESO (tellija) esitas 01.04.2019 kostjale nõudeavalduse 22 500 euro

suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 01.01.2019–14.02.2019

(kuni objekti kasutusvalmiduse saavutamiseni), 03.05.2019 nõudeavalduse 14 500 euro

suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 02.04.2019–30.04.2019 ning

03.06.2019 nõudeavalduse 15 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks täitmisaja

ületamise eest ajavahemikul 01.05.2019–31.05.2019.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja põhinõue põhjendatud 269 284 euro

57 sendi ulatuses ja ka viivisenõue on põhjendatud osaliselt.

5.3. Kostja tasaarvestatavad nõuded on põhjendatud 155 011 euro ulatuses, sh leppetrahv

32 130 euro ulatuses, tellija nõuetega seotud kahjuhüvitis 117 356 euro ulatuses ja

õigusabikulude hüvitamise nõue 5525 euro ulatuses.

Kostja leppetrahvinõue (53 730 eurot) on põhjendatud 32 130 euro ulatuses. Kuna hageja ei

saanud töid tähtaegselt (26.10.2018) valmis ega andnud neid üle, oli kostjal õigus nõuda

hagejalt alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel leppetrahvi alates 27.10.2018 kuni 22.02.2019 (ajani,

mil tuleb lugeda tööd vastuvõetuks), s.o 119 päeva eest kokku 32 130 eurot (119 päeva×270

eurot). Leppetrahvi vähendamise taotlust ei ole hageja millegagi põhistanud ega tõendanud.

Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katelde paigaldustöödega (70 924 eurot 45 senti) ei ole

põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist.

Kostja kahju hüvitamise nõue seoses tellija esitatud nõuetega kostja vastu (147 356 eurot) on

põhjendatud 117 356 euro ulatuses. Hageja rikkus kohustust anda tööd kostjale tähtaegselt üle,

mistõttu ei saanud kostja jätkata teisi töid ega anda tellijale töid tähtaegselt üle. Objekt pidi

olema kasutusvalmis 30.09.2018. Kuna hageja oli alltöövõtja ja teadis, et kostjal on tellija ees

tähtajalised kohustused, pidi kahju olema hagejale ettenähtav. Hageja väitel esitati talle

17.07.2018 ajagraafik, et ta oleks tellija tähtaegadest teadlik. Kuna objekt ei saanud tähtajaks

valmis, esitas tellija kostjale ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 toimunud viivituse tõttu

leppetrahvinõude 46 000 eurot ning 2018 oktoobris ja novembris tekkinud kahju hüvitamise

nõude 48 856 eurot seoses viivitusest tingitud kütuse hinnavahega (uue katlamajaga oleks

soojusenergia tootmine olnud oluliselt odavam, viivituse tõttu tuli kasutada oluliselt kallimat

kütust) ning tasaarvestas oma nõuded kostja nõuetega. Seega jäi kostjal hageja viivituse tõttu

tellijalt saamata tasu 94 856 eurot. Kuna hageja tööd saab lugeda vastuvõetuks 22.02.2019, on

kostja tasaarvestus põhjendatud ka 22 500 euro suuruse leppetrahvi osas ajavahemikul

01.01.2019–14.02.2019 toimunud viivituse eest. Ülejäänud osas ei ole kostja tasaarvestus

põhjendatud. Kuna hageja tööd saab lugeda üleantuks 22.02.2019, ei saanud kostja hilisemad

viivitused tellija ees olla enam tingitud hageja viivitusest (puudub põhjuslik seos). Kuna hageja

ei saanud töid tähtaegselt valmis, tekkis kostjale tellija esitatud nõuete ja tasaarvestusavalduse

tõttu kokku kahju 117 356 eurot.

2-19-4521

Kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue (8522 eurot 10 senti) on VÕS § 128 lg 3

alusel põhjendatud 5525 euro ulatuses. Põhjendatud õigusabikulud on 5525 eurot, s.o need

kulud, mis on seotud hagejale nõuete esitamise ja nendele nõuetele vastamisega. Kulud, mis on

seotud tellijaga peetud vaidlusega, ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava

rikkumisega ega saanud olla hagejale ettenähtavad.

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi

täielikult ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6.1. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja nõuded on

osaliselt põhjendamata.

6.2. Maakohus rahuldas vääralt kostja tasaarvestuse avaldused, jättes arvestamata hageja osad

vastuväiteid, rikkudes kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja eksides tõendite hindamise reeglite

vastu.

6.2.1. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt leppetrahvi, sest tööde lõpptähtaeg lükkus kostja

tegevuse tõttu edasi. Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja leppetrahvi vähendamise

taotluse.

6.2.2. Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses tellija (Aktsiaselts ELVESO)

esitatud leppetrahvi- ja kahjunõuetega kostja vastu.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud,

sh ei ole kostja tõendanud, et tellija tegi kostjale leppetrahvinõuete ja kahjunõude kohta

tasaarvestusavalduse.

Maakohus jättis hindamata, millal muutus kostja väidetav kahju hüvitamise nõue

sissenõutavaks. Kostja kahjunõue hageja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kostja

vaidleb tsiviilasjas nr 2-19-12802 tellija nõuetele vastu. Kostjale saab sissenõutav kahju tekkida

siis, kui selles asjas jõustub kohtulahend, millega mõistetakse kostjalt tellija kasuks

leppetrahvid ja kahjuhüvitis välja.

Maakohus jättis hindamata hageja vastuväited kostja kahju hüvitamise nõudele, sh selle, et

pooled ei leppinud alltöövõtulepingus kokku vahetähtajas (30.09.2018), mis sisaldus

peatöövõtulepingus. Seega ei ole peatöövõtulepingu rikkumine võrdsustatav alltöövõtulepingu

rikkumisega. Hageja pidi ajagraafiku järgi lõpetama tööd 26.10.2018. Hageja ei pidanud

paigaldama katlaid ega teadnud seetõttu kostjale tekkivast kahjust (kallim kütusekulu) juhul,

kui kostja tellijale 01.10.2018 töökindlaid katlaid üle ei anna. Kostja ei ole tõendanud kahju

tekkimist. Ainuüksi tellija nõudekiri ei tõenda kahju tekkimist. Igal juhul ei vastuta hageja

oktoobris tekkinud kahju eest, sest hageja pidi oma kohustused täitma 26.10.2018.

6.2.3. Kuna kostja kahju nõue ja leppetrahvinõuded ei ole põhjendatud, on alusetu ka kostja

kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue hageja vastu.

6.3. Maakohus jaotas igal juhul vääralt menetluskulud. Kuna kummagi poole nõuded olid ca

50% ulatuses põhjendatud, pidanuks maakohus jätma pool hageja tasutud riigilõivust kostja

kanda.

2-19-4521

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

8.1. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt luges maakohus alusetult arvete nr 18099 ja

nr 18109 alusel hageja algselt esitatud viivisenõuded põhjendatuks.

8.2. Maakohus leidis vääralt, et osad kostja tasaarvestatud nõuded ei olnud põhjendatud.

Maakohus jättis vääralt tasaarvestamata kostja kahjunõude, mis oli seotud katelde

paigaldamistöödega (70 924 eurot 45 senti).

Maakohus jättis põhjendamatult tasaarvestamata kostja kahjunõude 30 000 euro ulatuses, mis

tulenes tellija esitatud leppetrahvinõuetest kostja vastu. Maakohus leidis vääralt, et pärast

22.02.2018 ei saanud kostja hilisemad viivitused tellija ees olla tingitud hageja viivitusest. Kuna

hageja ei andnud töid õigeaegselt üle, ei saanud ka teised kostja alltöövõtjad õigel ajal töid üle

anda. Kostja esitas kohtule 12.03.2019 vaegtööde nimekirja, milles nähtusid hageja vaegtööd,

ning selgitas, et suitsugaasi käikude monteerimis-, isoleerimis- ja elektritöid sai teha pärast

seda, kui kostja oli oma tööd lõpetanud. Seda tõendab töövõtulepingu ajagraafik.

9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Menetluse edasine käik

10. Tallinna Ringkonnakohus peatas 09.07.2021 otsusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas

nr 2-19-12802 menetluse lõppemiseni kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja

8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas.

Ülejäänud nõuete osas tegi ringkonnakohus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, millega

tühistas maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja tegi asjas uue otsuse,

millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku põhivõla 278 456 eurot 46 senti ning alates

11.05.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõla käibemaksuta summalt (222 765 eurot

17 senti) viivise 0,09% päevas. Ringkonnakohus märkis, et kohus võib tasaarvestuse

vastuväidet lahendades kohtuotsuse resolutsiooni tühistada või seda muuta. Ringkonnakohtu

osaotsus on jõustunud.

Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tööde lõpptähtaeg (26.10.2018) lükkus edasi kuni

30.11.2019 ning hageja andis kostjale tööd üle ja kostja võttis need vastu hiljemalt 14.01.2019.

Ringkonnakohus luges hageja tasunõude põhjendatuks 290 606 euro 46 sendi ulatuses (koos

käibemaksuga), millelt tuleb alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni maksta võla

käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas. Samuti luges ringkonnakohus põhjendatuks kostja

leppetrahvinõude 12 150 euro ulatuses, kuid nõustus maakohtuga, et katelde paigaldustöödega

seotud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, ning tasaarvestas kostja 12 150 euro suuruse

leppetrahvinõude hageja 290 606 euro 46 sendi suuruse tasunõudega.

2-19-4521

11. Tallinna Ringkonnakohus uuendas 29.03.2022 määrusega peatatud osas tsiviilasja

menetluse ja määras tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.

12. Harju Maakohus kuulutas 07.06.2022 välja kostja pankroti ja määras pankrotihalduriks

vandeadvokaadi Kristo Teder. Tallinna Ringkonnakohus määras kostja pankrotihaldurile

tähtaja võlgniku asemel menetlusse astumiseks. Kostja pankrotihaldur ei pidanud võimalikuks

menetlusse astuda.

13. Ringkonnakohus arutas kohtuasja 02.05.2023 kohtuistungil ja jätkas poolte nõusolekul asja

lahendamist kirjalikus menetluses.

14. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt tuleb tellija leppetrahvinõuete puhul lähtuda

sellest, et hageja pidi lepingu järgi tööd üle andma 26.10.2018 ja need saab lugeda vastuvõetuks

22.02.2019. Tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtud otsus kinnitab, et kostjal tekkis hageja viivituse

tõttu kokku kahju vähemalt 117 356 euro ulatuses, sh on ka pärast 22.02.2019 tellija esitatud

leppetrahvid põhjuslikus seoses hageja viivitusega. Hageja töödes esines ka pärast 15.02.2019

olulisi puudusi, mille tõttu tellija ei allkirjastanud täitmisakti ja mille tõttu pidi kostja maksma

tellijale leppetrahvi 30 000 eurot. Sama palju, nagu hilines hageja kostjale tööde üleandmisega,

viibis ka kõigi tööde valmimine ja täitmisakti allkirjastamine, mis kinnitab nn lumepalliefekti.

Kui kohus arvestab seda, et hageja tööd lükkusid edasi, siis tuleb arvestada ka seda, et hageja

viivituse tõttu lükkusid ülejäänud tööd edasi. Hageja pidi olema kostja ja tellija vahelise lepingu

tingimustest teadlik, sest lepingutingimused olid riigihangete registris avalikult kättesaadavad.

15. Hageja täiendatavate seisukohtade kohaselt ei ole ringkonnakohtul alust asuda jõustunud

osaotsuses tuvastatu osas erinevale seisukohale, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et hageja pidi

tööd üle andma 30.11.2018 ja tööd saab lugeda vastuvõetuks hiljemalt 14.01.2019. Seega ei ole

põhjendatud kahjunõue ajavahemiku eest enne 30.11.2018 ja pärast 14.01.2019. Hageja saaks

vastutada tellija leppetrahvi nõude eest üksnes ajavahemikul 01.12.2018–31.12.2018 ja

01.01.2019–14.01.2019. Tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtud otsus ei tõenda, et hageja tekitas

kostjale kahju. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud, milliste töödega oli hageja iga tellija

leppetrahvinõude puhul viivituses, mis põhjustasid tellija leppetrahvinõude. Kahju ei olnud

hagejale ettenähtav. Kuni 14.01.2019 kogunenud leppetrahvi suurus oli mõeldud katma ka

kahju, mis võis kostjal edasiulatuvalt tekkida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb kostja 147 356 euro suuruse kahju

hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse

vastuväite osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi kostja tasaarvestuse vastuväite tõttu 122 881 euro ulatuses rahuldamata.

Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi selles osas. Kostja

apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise

tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

17. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsusega osaliselt lahendatud ning lahendamata on veel kostja need

tasaarvestuse vastuväited, mis puudutavad Aktsiaseltsi ELVESO kahju- ja leppetrahvinõuetest

tulenevat kostja 147 356 euro suurust kahjunõuet hageja vastu ning selle nõude maksmapaneku

tõttu tekkinud 8522 euro 10 sendi suurust õigusabikulude hüvitamise nõuet hageja vastu.

Ülejäänud osas, s.o osas, millega ringkonnakohus lahendas hageja alltöövõtulepingust tuleneva

2-19-4521

tasunõude ja viivisenõuded ning kostja tasaarvestuse vastuväite alltöövõtulepingust tuleneva

leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude osas, on vaidlus jõustunud kohtuotsusega lahendatud

ning ringkonnakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 278 456 eurot 46 senti

ja alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt 222 765 eurot 17 senti (käibemaksuta

summa) viivise 0,9% päevas. Kuigi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus on TsMS § 450 lg 3

järgi edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus, võib ringkonnakohus osaotsuse

TsMS § 450 lg 4 järgi tühistada või seda muuta, kui tasaarvestuse vastuväitest tulenevalt tuleb

hagi jätta osaliselt või täielikult rahuldamata.

18. Pooled vaidlevad siinses apellatsioonimenetluses peamiselt selle üle, kas kostja on kehtivalt

tasaarvestanud hageja nõude (278 456 eurot 46 senti) oma 147 356 euro suuruse kahju

hüvitamise nõudega hageja vastu. Eelkõige on pooled eri meelt selles, kas kostjal on hageja

vastu VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

18.1. Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest õige kostja arusaam, et olukorras, kus üks

alltöövõtja viivitab tööde tegemise ja/või üleandmisega ja see toob kaasa kogu objektil

järgnevate tööde tegemise viivituse ja sellest tulenevalt ka peatöövõtja viivituse tellija ees, võib

viivitanud alltöövõtja vastutada oma kohustuse rikkumisega peatöövõtjale tekitatud kahju eest.

Selleks peab aga peatöövõtja kohtumenetluses selgelt esile tooma ja tõendama oma nõude

aluseks olevad asjaolud, sh milliste töödega alltöövõtja viivitas ning millised tööd jäid seetõttu

teistel alltöövõtjatel õigel ajal tegemata ning kuidas see viivitus mõjutas peatöövõtja kohustuste

tähtaegselt täitmist tellija ees ja oli seotud tellija nõuetega peatöövõtja vastu.

18.2. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus

alltöövõtulepingu p-st 1.4 tulenevat tööde õigeaegse üleandmise kohustust, kuid maakohus

tuvastas ekslikult hageja viivitusse sattumise aja ja viivituse kestuse.

18.2.1. Siinses asjas on kostja olnud läbivalt seisukohal, et hageja rikkus alltöövõtulepingu

p-s 1.4.2 sätestatud kohustust anda alltöövõtulepingu objektiks olevad tööd kostjale üle

hiljemalt 26.10.2018.

Ringkonnakohus jääb 09.07.2021 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse p-des 21.2.1–21.2.2

tuvastatud asjaolude alusel tehtud järelduste juurde, mille kohaselt tuleb alltöövõtulepingu

(I kd, tl 14–16) p 1.4 mõista selliselt, et selle p-s 1.4.2 kokkulepitud tööde üleandmise

lõpptähtaeg (26.10.2018) lükkus tööde alustamise aja edasilükkumise tõttu alltöövõtulepingu

p 1.4.1 alusel 36 päeva edasi ning hageja pidi andma kostjale kõik tööd üle hiljemalt

30.11.2018. Seega sattus hageja alltöövõtulepingu p-s 1.4 sätestatud töö tähtaegse üleandmise

kohustuse täitmisega viivitusse alates 01.12.2018.

Samuti jääb ringkonnakohus osaotsuse p-s 18.3.4 tuvastatud asjaolude alusel tehtud järelduse

juurde, mille kohaselt tuleb lugeda, et hageja andis kostjale tööd üle 14.01.2019, arvestades mh

seda, et kostja oli 14.01.2019 põhilise kasutusvalmiduse akti kohaselt üldehitustööd ja ehituse

teostusdokumentatsiooni tellijale üle andnud, st kostja asus töid alltöövõtulepingu p 6.3

tähenduses siis kasutama.

Seega viivitas hageja alltöövõtulepingu p-s 1.4 kokkulepitud tööde üleandmisega ajavahemikul

01.12.2018–14.01.2019 ja hilines tööde üleandmisega 45 päeva.

18.2.2. Seda, et hageja oleks rikkunud poolte vahel kokkulepitud ajagraafikust tulenevate

üksikute tööde õigeaegse tegemise ja/või üleandmise kohustust, ei ole kostja täpsemalt esile

toonud ega tõendanud.

2-19-4521

Lisaks tööde üleandmise lõpptähtpäevale leppisid pooled alltöövõtulepingu lisas 3 (algne

ajagraafik, I kd, tl 27) iseenesest kokku lepingu objektiks olevate hageja tööde täpsema

ajagraafiku, milles oli eristatud erinevaid töölõike ja määratud nende tegemise aeg.

Alltöövõtulepingu p 1.4.1 ja ajagraafiku kohaselt oli kavandatud alustada katla vundamendiga

seotud töid 24. nädalal, s.o 11.06.2018 ning alltöövõtulepingu p 1.4.2 ja ajagraafiku kohaselt

tuli viimasena, s.o hiljemalt 26.10.2018 lõpetada välisseintega seotud tööd. Seega olid pooled

kokku leppinud ka selles, millal peab hageja lepingu objektiks olevaid erinevaid töölõike

tegema. Arvestades seda, et alltöövõtulepingu p 1.4.1 alusel lükkus tööde alustamise ja

üleandmise lõpptähtaeg 36 päeva edasi, pidi mõistlik ehitusettevõtja mõistma, et vastavalt

lükkuvad edasi ka lepingu lisaks olnud ajagraafikus märgitud üksikute tööde tegemise ajad.

Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostja väited selle kohta, et pooled leppisid

17.07.2018 kokku muudetud ajagraafikus. Kostja töötaja (TT) saatis hageja töötajale (AS)

12.07.2018 e-kirja (II kd, tl 27), millele oli lisatud fail pealkirjaga „Jüri katlamaja ehituse ja

tehnoloogia ajagraafik_V03.mpp“, ja märkis e-kirjas: „Selline näeks välja uuendatud

ajagraafik. Homme koosolekul saame üle vaadata“. Saadetud faili (I kd, tl 165–166) sisust

nähtub, et ajagraafik hõlmab lisaks poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisas 3 nimetatud

töödele ka muid kostja kui peatöövõtja töid. Seega on tegemist kõigi objektil tehtavate tööde

kohta koostatud ajagraafikuga (kostja kui peatöövõtja koondgraafikuga), mitte poolte vahel

sõlmitud alltöövõtulepingu objektiks olevate tööde kohta koostatud ajagraafikuga. Asjaolust, et

kogu objekti hõlmava ajagraafiku on hageja töötaja AS 17.07.2018 allkirjastanud, ei saa

järeldada, et hageja tegi tahteavalduse poolte lepingu lisaks 3 oleva ajagraafiku kokkuleppel

muutmiseks. Arvestades seda, et alltöövõtulepingu p 1.1.2 järgi olid pooled kokku leppinud, et

hageja esindajaks lepingulistes küsimustes on TT ja tehnilistes küsimustes AS, oli lepingu lisa

3 muutmiseks vaja TT tahteavaldust. Lepingu muutmise küsimust saab selgelt pidada

lepinguliseks, mitte tehniliseks küsimuseks. Seega ei saa AS allkirjast järeldada, et pooled olid

vastavalt alltöövõtulepingu p-le 3 leppinud kirjalikult kokku lepingu lisaks 3 oleva ajakava

muutmises. Lisaks olid pooled lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et lepingu muudatused

vormistatakse kirjalikult ja lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse.

17.07.2018 ajagraafik ei vasta ka neile kokkulepitud vorminõuetele.

Kuna pooled leppisid kokku lepingu objektiks olevate hageja tööde ajagraafiku, siis võis hageja

iseenesest vastutada ajagraafiku rikkumisega kostjale tekitatud kahju eest. Kostja tõi esile, et

hageja pidi katelde paigaldamiseks valmistama katlamaja hoone ajagraafiku järgi ette hiljemalt

27.07.2018 (ehitama ruumid ja vajaliku infrastruktuuri). Pärast seda pidid teised alltöövõtjad

(nt Kohlbach Services GMBH) alates 03.09.2018 paigaldama katlad ja katsetused pidid

lõppema 05.10.2018 (I kd, tl 157; II kd tl 22 pöördel). Maakohus selgitas 20.11.2019 eelistungil,

et kostja peab tasaarvestuste aluseks olevad asjaolud tõendama (II kd, tl 54 pöördel), kuid kostja

ei esitanud täiendavaid seisukohti ega tõendeid seoses vaidlusaluse kahjuhüvitamise nõudega,

märkides, et tal ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohti (II kd, tl 58). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa kohus ainuüksi kostja üldsõnalise väite alusel, et hageja pidi valmistama hoone

katelde paigaldamise ajaks ette, kuid sattus tööde tegemisega viivitusse, hinnata, kas ja mil

määral põhjustas hageja viivitus kogu objekti tellijale üleandmisel viivituse. Maakohus asus

põhjendatult seadmete seadistamisest tulenevalt kostja 70 924 euro suurust kahjunõuet hinnates

seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja viivituse tõttu ei saanud katelde

paigaldamise töid teha. Kostja ei ole siinse kahjunõude kontekstis toonud esile ega tõendanud,

millised ajagraafikus märgitud tööd pidi hageja tingimata tegema enne katelde paigaldamist ja

millised neist ei olnud hageja ajagraafiku kohaselt katelde paigaldamise ajaks veel tehtud ning

takistasid katelde paigaldamist ja kui pikk oli hageja viivitus ning sellest tulenev katelde

paigaldamise ja seadistamise takistus. Olukorras, kuis kostja ei ole asjaolusid selgelt esile

2-19-4521

toonud ega tõendanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hageja rikkus lisaks

kokkulepitud lõpptähtajale ka mõnda tööde tegemiseks kokkulepitud vahetähtaega.

18.2.3. Ülaltoodut arvestades on hageja rikkunud alltöövõtulepingu p 1.4, kui jättis lepingu

objektiks olevad tööd kostjale 01.12.2018 üle andmata. Kuna tööd saab lugeda üleantuks

14.01.2019, on hageja tööde üleandmisega 45 päeva viivitanud. Seda, et hageja jättis mõne

ajagraafikus märgitud töölõigu tähtaegselt tegemata, ei ole kostja menetluses selgelt esile

toonud ega tõendanud.

18.3. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostjale on tekkinud kahju, kuid maakohus tuvastas

kahju tekkimist puudutavad asjaolud puudulikult. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.

Kostja on tõendanud, et tellija esitas kostjale kui peatöövõtjale viivituse tõttu

leppetrahvinõuded ja kahju hüvitamise nõude ja nende nõuete tasaarvestuse avalduse, mille

tagajärjel jäi kostjal tellijalt töövõtulepingu alusel tööde eest saamata tasu 147 356 eurot.

Tellija esitas kostjale 08.01.2019 nõudeavalduse lepinguobjekti põhilise kasutusvalmiduse

saavutamisega ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 viivitamise eest 46 000 euro suuruse

leppetrahvi saamiseks ning viivitusest tingitult 2018 oktoobris ja novembris kallima kütuse

kasutamise tõttu tekkinud 48 856 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks ning tegi 23.01.2019

kostjale avalduse, millega tasaarvestas kattuvas osas (94 856 eurot) oma nõuded kostja

tasunõudega (I kd, tl 185–188). Samuti esitas tellija kostjale 01.04.2019 nõudeavalduse

ajavahemikul 01.01.2019–14.02.2019 lepinguobjekti põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega

viivitamise eest 22 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks, 03.05.2019 nõudeavalduse

ajavahemikul 02.04.2019–30.04.2019 täitmisaja ületamise eest 14 500 euro suuruse leppetrahvi

saamiseks (I kd, tl 189–190 pöördel) ning 03.06.2019 nõudeavalduse ajavahemikul

01.05.2019–31.05.2019 täitmisaja ületamise eest 15 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks

(II kd, tl 180–180 pöördel). Tsiviilasjas nr 2-19-12802 ei vaielnud pooled selle üle, et tellija

tegi 20.06.2019 kostjale avalduse, millega tasaarvestas kattuvas osas (52 500 eurot) ka need

nõuded kostja tasunõudega. Samas asjas jättis Harju Maakohus 14.02.2022 otsusega kostja

tasunõude tellija vastu tellija tasaarvestuste tõttu rahuldamata (IV kd, tl 47–54 pöördel).

Seega on kostjal jäänud tellijalt viivituse tõttu saamata töötasu vähemalt 147 356 euro ulatuses,

mis on käsitatav kostjale tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

18.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga õige maakohtu järeldus, et hageja rikkumise ja

kostjale tekkinud 147 356 euro suuruse kahju vahel on põhjuslik seos. Seda järeldades jättis

maakohus nõuetekohaselt tuvastamata põhjuslikku seost kinnitavad asjaolud ning arvestamata

hageja vastuväited. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.

18.4.1. Pooled ei vaidle selle üle, et tellija kuulutas välja riigihanke Jüri alevikus

projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu

küttele (I kd, tl 13) ning kostja võitis riigihanke. Tellija ja kostja sõlmisid 2018 jaanuaris

hankelepingu, mille p 30 järgi oli projekteerimistööde tähtaeg 30.04.2018 ja põhilise

kasutusvalmiduse tähtaeg 30.09.2018 (vahetähtajad) ning täitmistähtaeg 31.03.2019

(lõpptähtaeg) (II kd, tl 181–185 pöördel). Tellija ja kostja leppisid hankelepingu p-s 36 kokku

leppetrahvis järgmiselt: põhilise kasutusvalmiduse akt: tähtaeg 30.09.2018 ja leppetrahvi

suurus 500 eurot/päev, ning täitmisakt: tähtaeg 31.03.2019, leppetrahvi suurus 500 eurot/päev.

18.4.2. Esmalt märgib kolleegium, et kuna hageja sattus tööde üleandmisega viivitusse

01.12.2018 ning asjas ei saa tuvastada enne seda üksikute tööde või töölõikudega viivitusse

2-19-4521

sattumist, siis ei saa kostjale ajavahemiku eest enne 01.12.2018 tekkinud kahju olla hageja

rikkumise tagajärg.

Asjaolu, et hageja rikkus tööde üleandmise kohustust alates 01.12.2018 ja jättis tööd selleks

ajaks kostjale üle andmata, ei saa olla põhjustanud seda, et kostja ei saavutanud tellijaga

kokkulepitud kuupäevaks, s.o 30.09.2018 kogu objekti põhilist kasutusvalmidust. Samuti ei saa

asjaolu, et hageja jättis tööd 01.12.2018 kostjale üle andmata, olla põhjuseks sellele, et tellijal

tekkis objekti, eelkõige katelde põhilise kasutusvalmiduse saavutamata jäämise tõttu 2018

oktoobris ja novembris täiendav kütusekulu kallima küttematerjali kasutamise tõttu. Hilisem

tegu või sündmus ei saa olla varasema teo või sündmuse põhjus.

Seega ei ole hageja põhjustanud kostjale kahju, mis tulenes tellija tasaarvestatud

leppetrahvinõudest ajavahemiku eest 01.10.2018–30.11.2018, s.o 30 500 eurot (61×500),

samuti 48 856 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest.

18.4.3. Alates 01.12.2018 sattus hageja kostjale tööde üleandmisega viivitusse. Seega võib

hageja rikkumine olla ajaliselt põhjuslikus seoses tellija hilisemate leppetrahvinõuete tõttu

kostjale tekkinud kahjuga.

Arvestades seda, et isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos), tuleb ülejäänud tellija leppetrahvinõuete puhul hinnata, kas

kostja kui peatöövõtja viivitus tellija ees, mille tõttu tekkis tellijal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi, tekkis seetõttu, et hageja kui alltöövõtja viivitas ajavahemikul 01.12.2018–

14.01.2019 oma tööde üleandmisega kostjale.

Tellija nõudis 08.01.2018 ja 01.04.2019 nõudekirjas kostjalt leppetrahvi objekti põhilise

kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest kuni 14.02.2019 ning märkis, et lepingu

üldtingimuste p 10.2.8 kohaselt tuleb põhilise kasutusvalmiduse all mõista olukorda, kus tööd

on lepingu kohaselt põhiliselt lõpetatud ja töö juurde kuuluvad dokumendid (sh ehitamise

tehnilised dokumendid) on koostatud, ning tõi esile, et kostja ei olnud tähtajaks taganud

katlamaja ega kaugküttetorustiku kasutusvalmidust, seejuures olid 08.01.2019 seisuga kaks

hakkepuidukatelt valdavas osas kasutusvalmis ning novembri lõpus õnnestus minna osaliselt

üle hakkepuidu küttele, kuid jätkuvalt ei olnud kasutusvalmis õlikatel (I kd, tl 185 pöördel).

Edasi nõudis tellija kostjalt 03.05.2019 ja 03.06.2019 nõudeavalduses ajavahemikul

02.04.2019–31.05.2019 täitmisaja, s.o lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi, kuid tellija

nõudest ei nähtu täpsemalt leppetrahvi aluseks olevad asjaolud. Ka kostja ei ole täpsemalt

selgitanud leppetrahvinõude aluseks olevaid asjaolusid. Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas

nr 2-19-12802, et lepingu üldtingimuste p 10.2.3 sätestas loetelu kohustuslikest tingimustest,

millised on tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks, sh pidi p 10.2.3.1 järgi olema saavutatud

tööde lõplik kasutusvalmidus (sh kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole teisiti kokku lepitud) ning

p 10.2.3.6 järgi pidi töövõtja esitama tellijale nõuetekohase garantiiaja tagatise. Samuti tuvastas

maakohus, et kostja esitas tellijale garantii alles 26.06.2019 ja allkirjastas täitmisakti

01.07.2019, ning maakohus asus tuvastatud asjaolusid arvestades seisukohale, et tööde

vastuvõtmise eeldused ei saabunud enne 26.06.2019, s.o enne garantii andmist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülaltoodud asjaolusid arvestades välistatud, et hageja

viivituse tõttu võis viibida ka katelde paigaldamine ja kogu objekti põhilise kasutusvalmiduse

saavutamine, kuid kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks

ringkonnakohus veenduda, et hageja tööde üleandmise viivitus põhjustas kostja viivituse tellija

2-19-4521

ees. Ühtlasi ei saa ringkonnakohus seetõttu veenduda ka selles, et kui hageja oleks andnud

kostjale oma tööd tähtaegselt üle, ei oleks kostja sattunud tellija ees põhilise ega lõpliku

kasutusvalmiduse saavutamisega viivitusse. Arvestades seda, et kostja kasutas objektil ka teisi

alltöövõtjaid ning põhilise kasutusvalmiduse saavutamine ei sõltunud ainult hagejast, võis

kostjale tekkida kahju ka teiste alltöövõtjate rikkumiste või kostja enda käitumise tagajärjel.

Ainuüksi kostja paljasõnaline väide selle kohta, et hageja viivituse tõttu lükkusid katelde

paigaldustööd edasi, ei anna alust järeldada, et kostja sattus tellija ees viivitusse hageja viivituse

tõttu. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud täpsemaid asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja

viivitus oli hageja viivituse tagajärg, sh täpsustanud, millised tööd jättis hageja kostjale

tähtaegselt üle andmata ning kuidas need takistasid teistel alltöövõtjatel oma töid teha või

kostjal töid tellijale üle anda. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et viivitus põhilise ja

lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisel oli tingitud just hageja viivitusest. Seda, et lõplik

kasutusvalmidus ei jäänud tähtaegselt saavutamata üksnes hageja viivituse tõttu, kinnitab mh

see, et 12.03.2019 ülevaatuse protokollis (I kd, tl 176-177 pöördel) on lisaks üldehitustöödele

märgitud hulgaliselt vaegtöid ka tehnoloogilis-soojustehnilistes töödes ja elektro-

automaatikatöödes. Samuti viibis lõpliku kasutusvalmiduse akti allkirjastamine tsiviilasjas nr

2-19-12802 tuvastatu kohaselt viimaks seetõttu, et kostja ei nõustunud andma tellijale enne akti

allkirjastamist garantiid. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et ta viivitas garantii

andmisega hageja viivituse või hageja vaegtööde tõttu. Sellest tulenevalt ei saa kolleegium

järeldada, et kostja oleks saavutanud tähtaegselt objekti põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse,

kui hageja oleks andnud kostjale tööd tähtaegselt üle. Seega ei ole kostja toonud esile ja

tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja sattus tellija ees objekti põhilise ja lõpliku

kasutusvalmiduse saavutamisel viivitusse hageja 45-päevase tööde üleandmise viivituse tõttu

ajavahemikul 01.12.2018-14.01.2019.

Eeltoodu kohaselt ei ole hageja põhjustanud kostjale kahju ka osas, mis tulenes tellija

tasaarvestatud leppetrahvinõuetest ajavahemiku eest 01.12.2018–14.02.2019 ja 02.04.2019–

31.05.2019, s.o 68 000 euro osas (31×500+22 500+14 500+15 500).

19. Kuna kostja ülalnimetatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud

ka kostja õigusabikulude hüvitamise nõue seoses kahju hüvitamise nõude maksmapanekuga

hageja vastu (8522 eurot 10 senti). Seega ei olnud kostjal alust tasaarvestada 278 456 euro

46 sendi suurust hageja tasu nõuet enda 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega ega

8522 euro 10 sendi suuruse õigusabikulude nõudega ning ringkonnakohtul ei ole alust

TsMS § 450 lg 4 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga otsust muuta ega tühistada.

20. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kostja 147 356 euro suuruse kahju

hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse

vastuväite osas hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Ringkonnakohus määrab TsMS § 173 lg 5 järgi lõppotsuses kindlaks ka kogu vaidluse (v.a

Harju Maakohtu 31.03.2020 määrusega jaotatud osas) menetluskulude jaotuse.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hageja põhinõude ligi 70% ulatuses, jäävad poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes

TsMS § 163 lg 1 järgi 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.

2-19-4521

Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning

TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)