2-21-15894/41 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2024, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-15894

Tsiviilasi

A. L. hagi M. K. vastu omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

Xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ljudmila Tamar

Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx. , elukoht:

Xxxxxxxxxxx. ) lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Arvisto

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta A. L. hagi M. K. vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2021 kohtumääruse alusel kohaldatud

hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas M. K. l piirdeaia rajamise jätkamise

Xxxxxxxxxxx. (katastritunnus xxxxxxxxxxx. ) kinnistu piirides.

3. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

4. Määrata M. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5782,40

eurot (lepingulise esindaja tasu), mis mõista A. L. lt M. K. kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. L. kohustatud tasuma M. K. leviivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga

12,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633

lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Tsiviilasi nr 2-21-15894

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. A. L. (hageja) esitas M. K. (kostja) vastu hagi omadiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks

ja õigusvastaselt tekitatud kahju küvitamiseks.

1.2. Esitatud asjaoludel hagejale kuuluv Xxxxxxxxxxx. (tl 7–8) ja kostjale kuuluv

Xxxxxxxxxxx. (tl 6–6) asetsevad kõrvuti ja Xxxxxxxxxxx. le ulatub vähesel määral ka

Xxxxxxxxxxx. l asuv seisuveekogu/tiik (tl 9). Hageja on aastaid kasutanud veekogu oma

tarbeks ning hageja on oma kallast pidevalt korrastanud. Kostja lepinguline esindaja edastas

19. augustil 2021 hagejale nõudekirja, milles nõudis Xxxxxxxxxxx. l asuva tiigi kasutamise

lõpetamist hageja ja tema perekonnaliikmete poolt ning tiigi kalda ääres teostatavate

kaevetööde lõpetamist ja endise olukorra taastamist (tl 16–17). Hageja lepinguline esindaja

edastas 03. septembril 2021 kostja esindajale vastuse, milles selgitas, et Xxxxxxxxxxx. ja

Xxxxxxxxxxx. te vaheline piir läbib kõnealust tiiki ning seega kuulub ca 300 m2 suurune osa

tiigist hageja omandis oleva Xxxxxxxxxxx. koosseisu (tl 18–21). 20. september 2021

vastuses kostja ei nõustunud asjaoluga, et veekogu asub osaliselt ka hagejale kuuluval

kinnistul ning nõudis hageja ja tema perekonnaliikmete poolt tiigi kasutamise lõpetamist (tl

25–27). Hageja edastas 24. september 2021 kostjale vastuse, milles palus tõendada väidet, et

tiik kuulub üksnes Xxxxxxxxxxx. koosseisu ning avaldas, et kui kostja peaks alustama tiigi

ümber piirdeaia rajamist, sh ka seal kaldal, mis asub hageja kinnistul, siis pöördub hageja

kohtusse (tl 99–100). Kostja jäi oma 27. september 2021 vastuses varasemate seisukohtade

juurde ja ähvardas kahju hüvitamise nõude esitamisega (tl 28–29 pöördel). 06. oktooberil

2021 sisenesid kostja poolt tellitud isikud hageja kinnistule ning alustasid piirdeaia

rajamisega, sh paigaldama hagejale kuuluvale tiigi kalda äärele metallist piirdeaia poste (tl

32–35). Vaatamata väljakutsutud politsei soovitusele tööd peatada kuni naaberkinnistute

omanikud asja oma vahel selgeks teevad, jätkasid töömehed piirdeaia ehitamisega ka 07.

oktoobril 2021. Hageja kinnistule on paigaldatud 18 metallist piirdeaia posti, mis on

eelduseks võrgu või paneeli paigaldamiseks. Selliselt on kostja algatusel ebaseaduslikult ja

omavoliliselt ning tahtlikult rikutud hageja omandiõigust ja tänaseks on selge, et kostja

kavatseb need tööd ka lõpuni viia. Piirdeaia rajamisega saab olema täielikult ja igakülgselt

hageja poolt tiigi kasutamine ja kalda korrashoid takistatud, kuna hageja omand ulatub

osaliselt ka tiigile (tl 36–38). Antud juhul ei eksisteeri ühtegi õiguslikku normi, mis

kohustaks hagejat lubama ja taluma kostja poolt rajatavat aeda omal kinnistul. Kostja

tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju – piirdeaia postide tarbeks on kaevatud

hagejale kuuluval kinnistul augud ja betoonseguga hooldatud muruplatsile paigaldatud

postid ei võimalda hagejal kasutada oma omandit selliselt, nagu hageja vajalikuks peab,

samuti piirdepostid ja sellega rajatav aed vähendab hageja omandit pindalalt ja selle

väärtust. Hageja nõuab kostjalt endise olukorra taastamist selliselt, et tema kinnistult

likvideeritakse sinna õigusvastaselt paigaldatud 18 metallist piirdeaia posti ja postide

likvideerimise tagajärjel tekkivad augud täidetakse mullaga/liivaga hiljemalt ühe kuu

jooksul pärast hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2(7)

Tsiviilasi nr 2-21-15894

2.1. Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlusalune tiik oli olemas juba 25. jaanuaril 2008 lepingu

koostamise ajal ning 25. jaanuari 2008 lepingus kinnitati, et tiigist mitte ükski osa ei paikne

Xxxxxxxxxxx. l (tl 54–67). Tiik asub täies ulatuses Xxxxxxxxxxx. l ja tiigi lähedal olev

kinnistute piir jookseb mööda maismaad (tl 68–72). Algul kasutasid hageja ja tema pere

Xxxxxxxxxxx. omaniku nõusolekul tiiki mõistlikult, kuid ajapikku tiigi kasutamine üha

intensiivistus ning hakati käituma viisil, nagu kuuluks tiik neile. Kui kostja palus tiigi

kasutamise lõpetada, teatas hageja kostjale üllatavalt, et 300 m2 tiigist kuulub notariaalse

kokkuleppe alusel hagejale. Hageja asus kostjat kiusama ja survestama, esitades erinevatele

ametkondadele kaebusi seonduvalt Xxxxxxxxxxx. ga. Ükski kaebustest ei käsitle kinnistute

vahelist piiri (tl 73). 13. augustil 2021 asus hageja Xxxxxxxxxxx. l Xxxxxxxxxxx. poolses

otsas tegema massiivseid kaevetöid süvendamaks tiiki ja koorimaks kaldaäärset pinnast (tl

74–76). Kostja pöördus tulutult hageja poole palvega lõpetada Xxxxxxxxxxx. kasutamine.

Kuna kostjale kinnitasid nii maamõõtja kui ka Pärnu Linnavalitsus, et Xxxxxxxxxxx. piir

läheb tiigi äärest maapinnalt (mis on tuvastatav looduses olevate piiritähiste järgi) (tl 78–87)

ning hageja ei nõustunud tiigi kasutamist lõpetama, oli kostja sunnitud alustama aia ehitust.

Kusjuures paigaldatud aiapostid ja planeeritav aed ei kulge mööda kinnistu piiri, vaid on üks

meeter kinnistu piirist Xxxxxxxxxxx. l. Hageja on ehitustegevust takistanud selliselt, et on

paigutanud aiapostide vahele toolid, ATV jne muutes sellega aia võrgu paneku füüsiliselt

võimatuks.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ning määrab kindlaks

hüvitatavate kulude suuruse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5. Pooled tõid esile asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei

ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks. Hageja on Xxxxxxxxxxx. omanik (tl 7–8) ja kostja on

Xxxxxxxxxxx. omanik (tl 6–6). Xxxxxxxxxxx. ja Xxxxxxxxxxx. d paiknevad kõrvuti.

Xxxxxxxxxxx. l asub tiik, mida hageja ja hageja pere on pikaajaliselt kasutanud. Kostja on

asunud paigaldama piirdeaeda.

6. Hageja tugineb sellele, et kostja poolt tellitud isikud sisenesid hageja kinnistule ning

alustasid hagejale kuuluvale tiigi kalda äärele paigaldama metallist piirdeaia poste, millega

rikub kostja hageja omandiõigust, kuna hageja ei saa temale kuuluvat osa tiigist kasutada.

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja paigaldab piirdeaeda enda kinnistule,

mistõttu ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud. Vaidlusalune tiik asub täies ulatuses

Xxxxxxxxxxx. l ja tiigi lähedal asuv kinnistute piir jookseb mööda maismaad.

3(7)

Tsiviilasi nr 2-21-15894

8. Otsustamaks, kas hagejate nõue kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul tuvastada,

kas vaidlusalune tiik on veekogu veeseaduse (VeeS) mõistes ning kas asjas rakendub

asjaõigusseaduse (AÕS) § 131 lg 1 või 2.

9. VeeS § 3 lg 4 p 7 sätestab, et veekoguks ei peeta väljavooluta tehisjärve veepeegli

pindlaga alla ühe hektari. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaidlusaluse tiigi

pindalaks on 0,82 hektarit (tl 52 p 2.3.2, tl 85). Seega vaidlusalune tiik ei ole veeseaduse

mõttes veekogu ning tiigi kaitseks ei kohaldata veeseaduses sätestatud vee ja veekogu

kasutamise ning vee ja veekogu kaitsenõudeid.

10. Hageja väitel rakendub asjas AÕS § 131 lg 2, kuna vaidlusaluse tiigi kaeveserv ulatub

Xxxxxxxxxxx. le. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. AÕS § 131 lg 2 reguleerib

kinnisasjade vahelist piiri juhul, kui selleks on looduslik vesi. Käesolevas vaidluses on aga

inimtekkeline veekogu, milline ei ole kaevatud hageja kinnistu teenindamiseks. Asjaolu, et

hageja ja tema pere on pikaajaliselt teise kinnistul asuvat tiiki kasutanud, ei tekita

omandiõigust. Omandiõigust tiigile (tiigi alusele maale) ei tekita ka hageja kaevetööd kostja

kinnistul (tl 78).

11. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada

niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on

välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohtule esitatud piiriprotokollist nr

LY2202250643 ja selle lisadest (tl 138–142) nähtub üheselt, et kostja on paigaldanud temale

etteheidetavad postid enda kinnistule.

12. AÕS § 89 suhtes on erinormiks AÕS § 144 ning selle eesmärgiks on laiendada

kinnisasja omanikule §-ga 89 antud kaitset valdusega mitteseotud omandi kahjustamise eest.

AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei

püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see

tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. AÕS § 144 kohaldamise aluseks olevaid

asjaolusid hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostja poolt paigaldatav aed

kahjustaks hageja kinnistut. Hageja on läbivalt esitanud väiteid, et hagejal on omandiõigus

tiigi kasutamisele, kuid omandiõiguse olemasolu ei ole hageja tõendanud. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.

13. TsMS § 386 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega,

kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas

menetlus lõpetatakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb hagi tagamine tühistada.

14. Menetluskulud

14.1. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et

menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt

menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada

erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik).

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud hageja kanda.

14.2 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1

4(7)

Tsiviilasi nr 2-21-15894

kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14.3. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 181–182) kohaselt koosnevad kostja

menetluskulud lepingulise esindaja kulust järgmiste toimingute eest: 12.10.2021- esmane

tutvumine hagi materjaliga ja 12.10 kohtumäärusega, seonduv suhtlus kliendiga- 1h 20m,

192 eurot (koos km-ga); 19.10.2021- õiguslik analüüs ja vastuse koostamine 11.10 hagile,

seonduv suhtlus kliendiga ja materjali otsimine (ortofotod, piiri materjal jne)- 2h 40m, 384

eurot (koos km-ga); 20.10.2021- hagile vastuse koostamise jätk ja lisade komplekteerimine-

3h 15m, 468 eurot (koos km-ga); 21.10.2021- tutvumine kliendi saadetud täiendava

materjaliga (maamõõtja seisukohad ja selgitused, fotod jne), suhtlus Maaametiga,

hagivastuse täiendamine ja lisade komplekteerimine ning hankimine, nõupidamine

kliendiga- 4h 50m, 696 eurot (koos km-ga); 26.10.2021- hagivastuse täiendamine vastavalt

suhtlusele kliendiga ja kohtule saatmise korraldamine- 2h, 288 eurot (koos km-ga);

08.11.2021- tutvumine kliendi saadetud e-toimiku teatega vastamise tähtaja kohta, e-

toimikus materjaliga tutvumine ning seonduv suhtlus kohtuga ja kliendiga- 20m, 48 eurot

(koos km-ga); 25.11.2021- suhtlus kliendiga ja kohtuga seoses istungi ajaga- 30m, 72 eurot

(koos km-ga); 06.12.2021- istungi ajaga seoses suhtlus kliendiga ja tutvumine kohtu kirjaga-

10m, 24 eurot (koos km-ga); 21.01.2022- istungi aja kooskõlastamine ja seonduv suhtlus

kliendiga- 32m, 76,80 eurot (koos km-ga); 24.01.2022- istungiga (sh kliendi osalemise

vajadus) ja selleks ettevalmistamisega seonduv suhtlus kliendiga- 20m, 48 eurot (koos km-

ga); 26.01.2022- ettevalmistus 31.01 istungiks ja teeside koostamine, seonduv suhtlus

kliendiga ja toimiku komplekteerimine, suhtlus kohtuga- 3h 25m, 492 eurot (koos km-ga);

31.01.2022- sõit istungile Tallinn - Pärnu - Tallinn 4h hinnaga 40 eurot/h + km, 192 eurot

(koos km-ga); 31.01.2022- istungil osalemine (1h15m) ja hilisem suhtlus kliendiga 1h 45m,

252 eurot (koos km-ga); 01.02.2022- õiguslik analüüs edasiste tegevuste osas lähtuvalt

31.01 istungil saadud infost1h, 144 eurot (koos km-ga); 04.02.2022- 31.01 kohtuistungi

protokolli ülevaatamine ja kontroll lindistuse alusel- 35m, 84 eurot (koos km-ga);

23.02.2022- tutvumine hageja 23.02 taotlusega, analüüs edasiste tegevuste osas- 15m, 36

eurot (koos km-ga); 28.02.2022- tutvumine kohtu kirjaga (tähtaja pikendamine) ja seonduv

suhtlus kliendiga15m, 36 eurot (koos km-ga); 11.03.2022- tutvumine hageja 10.03

menetlusdokumendiga ja selle lisadega, seonduv õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga ning

vastuse koostamine- 2h 15m, 324 eurot (koos km-ga); 16.03.2022- tutvumine 11.03

kohtunõudega, hageja 10.03 menetlusdokumendile vastuse koostamise jätkamine, seonduv

suhtlus kliendiga ja vastuse kohtule saatmine- 3h 25m, 492 eurot (koos km-ga); 23.03.2022-

tutvumine hageja 18.03 menetlusdokumendiga ja 22.03 kohtumäärusega, edasiste

tegevustega seonduv õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga- 1h 40m, 240 eurot (koos

km-ga); 18.07.2022- tutvumine hageja 18.07 menetlusdokumendiga ja selle lisadega,

seonduv analüüs ja suhtlus kliendiga- 1h 45m, 252 eurot (koos km-ga);. 26.07.2022- hageja

18.07 menetlusdokumendile vastuse koostamine, seonduv suhtlus kliendiga ja lisade

komplekteerimine- 3h 55m, 564 eurot (koos km-ga); 27.07.2022- hageja 18.07

menetlusdokumendile koostatud vastuse täiendamine ja seonduv suhtlus kliendiga, vastuse

kohtule väljasaatmine- 1h 55m, 276 eurot (koos km-ga); 08.09.2022- tutvumine 06.09

kohtumäärusega, seonduv analüüs edasise osas ja suhtlus kliendiga ning kohtuga- 1h 35m,

228 eurot (koos km-ga); 12.09.2022- tutvumine hageja esindaja 12.09 kirjaga ning seonduv

suhtlus edasiste toimingute osas kliendiga- 10m, 24 eurot (koos km-ga); 18.01.2023-

analüüs edasiste tegevuste osas ja seonduv suhtlus kohtuga- 25m, 60 eurot (koos km-ga); 3

19.01.2023- tutvumine kohtu 19.01 vastusega, seonduv suhtlus kliendiga edasiste tegevuste

5(7)

Tsiviilasi nr 2-21-15894

osas- 20m, 48 eurot (koos km-ga); 18.04.2023- suhtlus kliendiga, kohtule hagi tagamise

tühistamise taotluse koostamine ja väljasaatmine- 1h 50m, 264 eurot (koos km-ga);

03.10.2023- menetluse kiirendamise taotluse koostamine, vastav töö toimikuga ja taotluse

kohtule saatmine- 1h 35m, 228 eurot (koos km-ga); 17.11.2023- kiri kohtule seoses

menetluse käiguga, seonduv töö toimikuga- 30m, 72 eurot (koos km-ga); 23.11.2023-

tutvumine kohtu 23.11 vastusega ja kohtule vastamine- 30m, 72 eurot (koos km-ga);

29.12.2023- suhtlus kohtuga- 15m, 36 eurot (koos km-ga); 25.01.2024- tutvumine kohtu

24.01 määrusega, määrusega seonduv töö digitoimikus, õiguslik analüüs seoses täiendavate

seisukohtade esitamise vajadusega- 2h 20m, 341,60 eurot (koos km-ga); 14.02.2024-

menetluskulude nimekirja koostamine- 2h, 292,80 eurot (koos km-ga).

14.4. Kostja esindaja ajakulu on kokku 53 tundi ja 47 minutit, tunnihind ilma käibemaksuta

120 eurot ja kokku summas koos käibemaksuga 7347,20 eurot.

14.5. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja toob välja, et

hagivastuse koostamisele kulunud aeg 12 tundi ja 45 minutit on ilmselgelt ülepaisutatud.

Tiigi vaidlus oli alanud enne hageja kohtusse pöördumist ja esindajate vahel toimus ka

kirjavahetus. Punktis 2.6 märgitud kulu on arusaamatu. Punktis 2.7-2.10 märgitud kulu

(istungiaja kooskõlastamine ja kliendi osalemise otsustamine) ei jäeta teise poole kanda.

Punktis 2.11. märgitud ajakulu teeside koostamisele (TsMS ei nõua suulises menetluses

kirjalike seisukohtade esitamist) ja toimiku komplekteerimisele (esindaja enda arvates) on

arusaamatu. Punktis 2.18-2.20 ajakulu on asjatu, sest kostja seisukohad hageja taotluste osas

jäid kohtu poolt arvestamata. Punktides 2.22-2.23 märgitud ajakulu on üle paisutatud.

Tegemist on 4-leheküljel koostatud menetlusdokumendiga ja kahe lisaga, mis olid kostjal

olemas. Hageja on seisukohal, et kostja (esindaja) suhtlus kliendiga, suhtlus kohtuga, töö

toimikuga, mis on märgitud peaaegu iga ajakulu juures on põhjendamatu ajakulu, sest:

suhtlus kliendiga (nt punktid 2.13, 2.17, 2.20, 2.25, 2.27, 2.28 – sisuliselt iga dokumendiga

tutvumise järel) – ei ole põhjendatud kulu (vt Riigikohtu lahendi nr 2-18- 10073 p 22);

suhtlus kohtuga e ole nähtav e-toimikus ja seega ei ole kontrollitav, kui suhtlus kohtuga oli,

siis menetluse korraldamise osas ja seda ajakulu on põhjendamatu jätta teise poole kanda (nt

punktid 2.26 ja 2.27, 2.30, 2.31. ja 2.32); seonduv töö toimikuga (punktid 2.29, 2.30). Punkt

2.26 – ajakulu ei ole kontrollitav; kohus ei ole midagi kostjalt küsinud. Punkt 2.33

“25.01.2024- tutvumine kohtu 24.01 määrusega, määrusega seonduv töö digitoimikus,

õiguslik analüüs seoses täiendavate seisukohtade esitamise vajadusega- 2 t 20 min - ajakulu

on üle paisutatud olukorras, kus tuli tutvuda hageja 2-leheküljelise dokumendiga, millele

seisukohta pole koostatud. Punkt 2.34 – ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele 2

tundi on ülepaisutatud. Menetluskulude avalduse ja nimekirja esitamine iseenesest ei vaja

õigusalaseid eriteadmisi (vt Riigikohtu lahendi nr 2-18-7550 p 15).

14.6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe

tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja

lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud. Kohtu

hinnangul on kostja õigusabikulude maht kokku 53 töötundi ja 47 minutit, arvestades asja

keerukust, ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamisele

piisav 8 tundi. Kostja esindaja ei tutvunud asjaoludega esmakordselt. Kohus nõustub hageja

vastuväitega selles osas, et punktides 2.6-2.11 märgitud ajakulu (kokku 6 tundi ja 17

minutit) ja toimingud on arusaamatud ning loetakse põhjendamatuteks kuludeks

vastaspoolelt väljamõistmise mõistes. Kliendil on õigus saada oma advokaadilt igasuguseid

selgitusi, kuid mitte kõikide osas on põhjendatud need kulud teiselt poolelt välja mõista.

Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 42 tundi ja 45 minutit, sh sõidule kulunud aeg 4

tundi.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-21-15894

14.7. Kuna kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude

kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub

hagejalt väljamõistetavale kostja esindaja kulule 4810 eurot (4650+160) käibemaks 972,40

eurot (826+32+114,40), kokku kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 5782,40 eurot.

14.8. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15894

menetluskulude kindlaksmääramise osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis A.

L. lt M. K. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1781,60 eurot ja seadusjärgse viivise

(võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud osas

menetluskulude hüvitis ja sellelt summalt seadusjärgne viivis A. L. lt M. K. kasuks välja

mõistmata.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada A. L. apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta M. K. vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A. L. kanda, v.a menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda.

5. Määrata M. K. ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1405,44 eurot ja

mõista nimetatud summa A. L. lt M. K. kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1.

Jätta A. L. hagi M. K. vastu rahuldamata.

6.2.

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud A. L. kanda, v.a

apellatsiooniastmes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis

jäävad kummagi poole enda kanda.

6.3.

Määrata M. K. menetluskulude suuruseks 5406,24 eurot (maakohtus 4000,80 eurot

ja ringkonnakohtus 1405,44 eurot) ning mõista nimetatud summa A. L. lt M. K. kasuks

välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6.4.

Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega keelati M. K. l piirdeaia rajamise jätkamine Xxxxxxxxxxx. asuva

Xxxxxxxxxxx. (katastritunnus xxxxxxxxxxx. ) piirides.

7(7)