3-23-1731/41 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1731

Otsuse kuupäev

29. veebruar 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

X X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 3. augusti 2023. a

otsustele

Menetlusosalised

Kaebaja – X X , volitatud esindaja Andres Vinkel

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve

Kikkas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses X X-i ja Y

nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. aprillil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 3. augusti 2023. a otsusega X X-i viisa

kehtetuks (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 18-19). PPA leidis, et väidetav

reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.

3-23-1731

2. PPA tegi kaebajale 3. augustil 2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052270732 7

päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 10. augustil 2023 (dtl 28-31). Ettekirjutus kuulub

sundtäitmisele alates 11. augustist 2023. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse

lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le 1 ja §-le 17 Eesti Vabariigist välja Egiptusesse.

Sama ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.

Ettekirjutuse kohaselt ei kasuta kaebaja Eestis ajutiseks viibimiseks antud õigust (viisa)

eesmärgipäraselt, vaid viibib ja elab enamasti teistes Schengeni liikmeriikides. PPA kogutud

tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis tingiks vajaduse humaansetel kaalutlustel

sissesõidukeeldu mitte kohaldada.

3. Kaebaja esitas 7. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 3. augusti 2023. a

otsuste (viisa kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052270732)

tühistamiseks (dtl 1-7). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja taotluse kuulata tunnistajana üle Y .

4. Tartu Halduskohus jättis 9. augusti 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (dtl 46-48). Tartu Ringkonnakohtu jättis 15. augusti 2023. a määrusega

kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. augusti 2023. a määruse

muutmata (dtl 156-159).

5. Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 14. augustil 2023, et kaebaja ei viibi Eestis. Kaebaja

soovib alates 5. septembrist 2023 minna tühistamiskaebuselt üle õigusvastasuse tuvastamise

kaebusele (dtl 64).

6. Tartu Halduskohus jättis 28. augusti 2023. a määrusega välismaalaste seaduse (VMS) §

10018 vastuolu tõttu Euroopa Liidu (EL) õigusega käesolevas asjas kohaldamata, võttis

kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA (dtl 66-69).

7. PPA esitas 29. septembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 85-89).

8. Tartu Halduskohus otsustas 10. oktoobri 2023. a määrusega kuulata asjas kirjalikult

tunnistajana üle Y (dtl 95-97) ning esitas 19. oktoobri 2023. a määrusega talle küsimused

(dtl 103-105). Tunnistaja esitas 31. oktoobril 2023 vastused küsimustele (dtl 110-112).

9. PPA esitas 15. jaanuaril 2024 täiendava seisukoha (dtl 186). Kaebaja esitas 15. jaanuaril

2024 menetluskulude nimekirja (dtl 188).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja vaidlustab PPA 3. augusti 2023. a otsused, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt.

10.1. Kaebaja on Egiptuse kodanik ja automüügi ettevõtja, üheski riigis karistamata ja

kodumaal laitmatu reputatsiooniga. 2022. a alguses tutvus kaebajaga Eesti kodanikust Y , kes

leidis kaebajas sõbra ja tulevase elukaaslase (täna ollakse ka kihlatud). 26. augustil 2022

kutsus Y kaebaja enda juurde elama. Viisakutses oli kutsumise eesmärgile (koos elamine)

lisaks märgitud „soovime Eestis alustada ühiselt äritegevusega ning selle tarbeks asutada

äriühingu“.

3-23-1731

10.2. Kaebaja on enamuse viisa kehtivuse ajast viibinud Eestis, elades koos elukaaslasest Y-

ga . Kaebajal on kodumaal ettevõte ja Belgias samuti ettevõtjast sõber. Kuna kaebajal on

Eestis viibimiseks viisa, mitte elamisluba, siis ei oma tähtsust asjaolu, et väljaspool Eestit on

kaebaja viibinud alates viisa väljastamisest eri aegadel kokku maksimaalselt 4 kuud. Osa

sellest ajast seejuures koos Y-ga puhkusel Egiptuses. Viisa väljastamise eesmärki arvestades

on oluline hoopis see, et tänaseks on kaebaja Eestis viibinud koos elukaaslasega ca 7 kuud.

10.3. Juulis 2023 kutsus vastustaja vestlusele Y , kelle sõnade kohaselt üritati teda mõjutada

loobuma kutsest kaebajale ja distantseeruma temast. Ütluste protokolli talle ei antud, kuid

moonutatud kujul kasutas PPA ütlusi kaevatavate otsustuste tegemisel.

10.4. 3. augustil 2023 ilmus kaebaja vastustaja juurde koos esindajaga. Lisaks PPA-sse tuli

kaasa Y , keda aga menetlustoimingute juurde ei lubatud. Vastustaja selgitas, et küsitluse

eesmärk on korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg 1 alusel „ohu selgitamine“. Millise ohu

väljaselgitamiseks kaebaja PPA-sse kutsuti, ei selgunud.

10.5. Olles tunnistanud viisa kehtetuks, asus vastustaja kaebajat koheselt käsitlema „Eestis

ebaseaduslikult viibiva isikuna“ ning peale vastava ankeedi ning järjekordse küsitluse

läbiviimist koostas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, millega lisaks Eestist lahkuma

kohustamisele seitsme päeva jooksul kohaldas ka Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks

aastaks.

10.6. Vahepeal, s.o peale viisa kehtetuks tunnistamist ja Eestist lahkumise ettekirjutuse

tegemist, hakkas toimuvast šoki saanud kaebajal paha ning politsei ja eemal viibinud Y

kutsumisel saabus kiirabi. Kiirabi tõdes emotsionaalset üleelamist ning tegi viite oma raportis

elukaaslasele, kes oli väljakutsel teavitanud kaebajal südame rütmihäiretest (dtl 32). Kaebaja

peab seda asjaolu oluliseks, kuivõrd PPA „heidab“ kaebajale ette, nagu ei suhtleks Y enam

kaebajaga.

10.7. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks sisaldab põhjendustes viiteid Y varasematele

ütlustele, mis on aga esitatud moonutatud kujul ning viisil, mis jätab mulje, nagu ei sooviks Y

kaebajat enam nähagi ja nagu puuduks kaebajal huvi Eestis olemise vastu.

10.8. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks teeb ka järgmise kokkuvõtte: kaebaja „ei kasuta Eestis

ajutiseks viibimiseks antud õigust (D-liiki viisa nr EST100367211) eesmärgipäraselt, viibib ja

elab enamasti teistes Schengeni liikmesriikides“. Millised eelnevalt kogutud andmed annavad

loogiliselt ja õiguspäraselt mõtlevale inimesele aluse sellise järelduse tegemiseks,

ettekirjutusest ei selgu. Lisaks on selline järeldus täielikult meelevaldne ja haldusakt

vastuoluline, kuivõrd kaebaja on eelnevalt selgitanud, mis on tema Eestisse saabumise ja

Eestis viibimise eesmärk ja kui palju ja miks on ta viibinud ka teistes riikides, sh et tal puudub

elukoht teistes EL riikides. Seejuures teiste Schengeni riikide külastamine on Eesti D-viisaga

täiesti lubatud.

10.9. Ilma midagi kaalumata on vastustaja ettekirjutuses sedastanud sissesõidukeelu.

Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saab vastustaja endale lubada otsuste

põhjendamist moonutatud teabega ning suvajäreldustega tuvastatud asjaoludest.

10.10. Algselt kavandatud ühisesse pereärisse Eestis puutuvalt märgib kaebaja järgmist. OÜ

AUTOMOTIVE HUB, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks pidi kaebaja saama,

registreerimisega alustas Y juba augustis 2022 (dtl 35). Ilma pangaarveta ei ole aga

võimalik ettevõtlusega tegeleda ning kui pangaarve avamise võimatus muutus ilmseks,

loobuti ka aktiivsest äriühingu asutamisest. See aga ei tähenda, et „väidetav reisieesmärk ei

vasta tegelikule eesmärgile“- nii, nagu viisakutses ja viisataotluse alusel väljastatud viisas on

esmasena osundatud - oli kaebaja esmane eesmärk külastada/olla/elada koos elukaaslasest Y-

ga , mida on ka 7 kuud 11-st ka tehtud.

10.11. VMS § 60 lg 1 kohaselt võib välismaalasele anda pikaajalise viisa kas ühe- või

mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks. Seejuures võib välismaalane D-viisa kehtivuse

ajal viibida ülejäänud Schengeni alal 90 päeva 180 päeva jooksul. Nagu sätte sõnastusestki

3-23-1731

nähtub, võimaldab mitmekordne D-viisa välismaalasel Eestis ajutiselt viibida korduvalt, s.t. ei

kohusta välismaalast terve viisa kehtivuse jooksul viibima Eestis.

10.12. Lahkumisettekirjutusest nähtuvalt on PPA tõlgendanud VSS § 74 selliselt, et

sissesõidukeelu kohaldamine on lahkumisettekirjutuse tegemisel imperatiivne ning seda saab

kohaldamata jätta vaid humaansetel kaalutlustel. Selline tõlgendus ei ole aga õiguspärane.

10.13. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku tähtaja määramise osas kaalutlused puuduvad.

Sissesõidukeelu kohaldamise ainsaks faktiliseks asjaoluks on kaebaja ebaseaduslik viibimine

Eestis, mille põhjustas PPA poolt kaebaja viisa tühistamine samal ajahetkel.

10.14. Ettekirjutuses on täielikult jäetud arvestamata kaebaja Eestis seadusliku viibimise

kestusega (11 kuud 12-st kuust), asjaolusid, et kaebaja ei ole kunagi rikkunud ühtegi seadust,

ei ole päevagi viibinud Eestis ja Schengeni aladel seadusliku aluseta ning tal on Eestis

elukaaslane ning sellest tulenevalt sissesõidukeelu tagajärgi tema elukaaslasele. PPA on

ettekirjutuses vaid konstateerinud, et „kaebajal on enda sõnade järgi Schengenis elav

mitteametlik elukaaslane, kes teda Eestisse kutsus“. See nn „enda sõnade järgi Schengenis

elav mitteametlik elukaaslane“ oli kaebajaga ülekuulamisel kaasas, mistõttu oli PPA-l

võimalus ja kohustus seda asjaolu kinnitada (HMS § 6).

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele märkis PPA järgmist.

11.1. PPA, teostades järelevalvet tulenevalt VMS §-st 296 tuvastas, et kaebaja D-liiki

mitmekordne viisa on välja antud Eestis elavate sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgiga

(tüdruksõbra külastamine). Viisakutses 26. augustil 2022 selgitas Y , et soovitakse alustada

ühiselt äritegevust ning asutada äriühing ja välismaalase viibimine ning kohalolek Eestis on

vajalik tulenevalt äritegevuse olemusest. PPA küsitles 13. juulil 2023 Y-d , kes oli kaebaja

Eestisse kutsuja. Küsitlusel Y selgitas, et kaebaja viibib Eesti viisa alusel püsivalt Poolas.

Kaebaja elab Poola Vabariigis üürikorteris ning töötab oma äripartneriga registreeritud

ettevõttes. Y sõnul ei viibi kaebaja pikaajaliselt Eestis. Y sõnade kohaselt ei soovi kaebaja

elada Eestis ning planeerib asuda elama Poola. Lisaks lisas Y , et edaspidi ta ei soovi esitada

kaebajale viisakutset uue viisa taotlemisel.

11.2. Kaebaja kutsuti PPA-sse Eestis viisaga viibimise asjaolude täpsustamiseks. Kaebaja

selgitas 3. augustil 2023 PPA-le, et Schengenisse ja Eestisse saabumise põhjuseks oli tema

soov esmaselt külastada Y-d ja siis koos temaga Rakveres elama asuma. Oma sõnade

kohaselt teadis kaebaja Y-d enne Eestisse saabumist. Esmaselt saabus kaebaja Eestisse ja

Schengenisse 15. augustil 2022 Eesti Vabariigi poolt väljastatud C-liiki viisa nr

EST100363180 alusel, eesmärgiga külastada Y-d . Viibides Eestis, vormistas kaebaja E-

residentsuse, oma sõnade järgselt selleks, et luua Eesti Vabariigis oma ettevõtte. Ettevõtte

väidetavaks nimeks on OÜ AUTOMOTIVE HUB. Kaebaja sõnade kohaselt ei ole ettevõte

veel Eestis registreeritud. Kaebaja selgitas, et ta käib kuni 3-nädalaste perioodidega ka teistes

Schengeni liikmesriikides. Väidetavalt külastab ta oma sõpra, kes elab Belgias ning kellega

koos on ta loonud ettevõtte, mis on registreeritud Bulgaarias. Ettevõtte peamine tegevusala on

autode müük. Oma sõnade kohaselt ei oma kaebaja teist elukohta mõnes teises Euroopa Liidu

liikmesriigis.

11.3. PPA tuvastas järelevalve teostamise käigus, et kaebaja ei kasuta Eestis ajutiseks

viibimiseks antud õigust eesmärgipäraselt. Kaebaja viibib ja tegeleb ettevõtlusega enamasti

teisestes Schengeni liikmesriikides ning on loonud koos Belgias elava sõbraga ettevõtte

Belgias.

11.4. PPA võttis kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse Eestis viibimise asjaolusid ja

eesmärki, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning leidis, et kolme aastane sissesõidukeelu

kohaldamine kaebajale on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne.

3-23-1731

11.5. Viisa kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise

õiguslikust alusest. Viisa kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei

avaldata välismaalasele ega muule isikule (VMS § 79 lg 2).

11.6. Kaebajale anti võimalus esitada oma arvamus menetluse asjaolude ja sissesõidukeelu

kohaldamise kohta, kuid kaebaja ei soovinud PPA küsimustele vastata, ei esitanud oma

arvamust ega taotlusi sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebaja ei andnud PPA-le

haldusmenetluse raames teada, et tema suhtes esineksid asjaolud, miks jätta sissesõidukeeld

kohaldamata või miks oleks põhjendatud sissesõidukeelu määramine lühemaks ajaks.

11.7. Kaaludes eeltoodut ei tuvastanud PPA iseseisvalt haldusmenetluse raames asjaolusid

sissesõidukeelu kohaldamata jätmise või lühemaks ajaks määramise kohta.

11.8. Kaebaja esitas 9. novembril 2022 PPA-le E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse,

põhjendades taotlust Eestis äritegevuse sooviga ja talle on 18. novembrist 2022 välja antud E-

residendi digitaalne isikutunnistus. Kaebaja Eestis viibimise asjaolude kontrollimisel selgus,

et kaebaja on loonud koos Belgias elava sõbraga ettevõtte Belgias ning viibib ja tegeleb

ettevõtlusega enamasti teisestes Schengeni liikmesriikides. Kaebaja Eestis ettevõtlusega ei

tegele ja PPA andmetel ei tööta. Omades E-residendi digitaalset isikutunnistust on võimalik

kaebajal tegeleda ettevõtlusega ka viibides oma kodakondsusjärgses riigis.

11.9. PPA arvestas sissesõidukeelu kohaldamisel, et kaebajal puuduvad kaitsmist väärivad

sidemed Eestiga ning tal puudub VMS mõistes perekonnaelu Eestis. PPA hinnangul ei

esinenud käesoleval juhul kaebaja suhtes selliseid asjaolusid, mis tingiksid seadusega

sätestatud normist lühema sissesõidukeelu kohaldamise või kohaldamata jätmist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja on vaidlustanud PPA 3. augusti 2023. a viisa kehtetuks tunnistamise otsuse ja 3.

augusti 2023. a ettekirjutuse nr 1052270732, millega PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eesti

Vabariigist lahkumiseks ja kohaldas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks

aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

13. Kaebaja leiab, et PPA on eksinud kaalutlusreeglite vastu. Viisa kehtetuks tunnistamise

otsus on oluliste kaalutlusvigadega ja ebaseaduslik. Samuti on ettekirjutus nr 1052270732

oluliste kaalutlusvigadega, vastuoluline, õiguslike põhjendusteta ning kohaldatud

sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Vastustaja kaebajaga ei nõustu.

14. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus,

et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamine

15. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale väljastati 9. septembril 2022 D-liiki (ehk

pikaajaline) viisa numbriga EST100367211 kehtivusega 8. september 2022 kuni 4. september

2023 (dtl 12). PPA on lahkumisettekirjutuses selgitanud, et D-liiki viisa anti välja Eestis

elavate sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil (tüdruksõbra Y külastamine (dtl 28).

Samuti selgitas Y viisakutses, et soovitakse alustada ühiselt äritegevust ning Eestis kohalolek

on vajalik tulenevalt äritegevuse olemusest. Viisaotsus on aluseks viibimisaluse olemasolu

tuvastamisel.

16. VMS eristab viisa andmisest keeldumist, viisa tühistamist, viisa kehtetuks tunnistamist,

viibimisaja pikendamisest keeldumist ja viibimisaja ennetähtaegset lõpetamist. Käesolevas

asjas on PPA 3. augustil 2023 tunnistanud kaebaja viisa kehtetuks (The visa has been revoked,

3-23-1731

VMS § 78) (dtl 27). PPA tegi otsuse põhjusel, et väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule

eesmärgile (VMS § 78 lg 2 p 3). Sellel õiguslikul alusel viisa kehtetuks tunnistamine ei eelda

õiguserikkumiste toimepanemist. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et ei

Eestis, Belgias, Poolas (mille kaudu on võimalik reisida Egiptusest Eestisse) ega mujal, ei ole

kaebaja kunagi toime pannud ühtegi õigusrikkumist.

17. Välismaalase Eestis seaduslikult viibimise aluseid reguleerib VMS. VMS § 12 lg 1

kohaselt kohaldatakse samas seaduses sätestatud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades

VMS-i erisusi. VMS § 77 lg 1 näeb viisa kehtetuks tunnistamisele ette HMS-i üldreeglist

(HMS § 61 lg 1) erinevad menetlusreeglid, mille kohaselt viisa kehtetuks tunnistamine

viisaeeskirja ja VMS mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise

hetkest alates.

18. VMS § 79 lg 1 sätestab, et viisa kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast

kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Samas ei avaldata viisa kehtetuks tunnistamise

põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei välismaalasele ega muule isikule (VMS § 79 lg 2).

Kuigi sellise otsuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud, on kohtul võimalik kontrollida ega

PPA tegevus pole olnud meelevaldne.

19. VMS § 79 lg 2 piirab välismaalase õigust nõuda haldusorganilt teavet tema kohta tehtud

haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta. Sätte mõttega pole vastuolus see, kui

isikule avaldatakse sellised asjaolud ja kaalutlused, mille varjamiseks alus puudub. Vastuses

kaebusele on vastustaja selgitanud, et teostades tulenevalt VMS §-st 296 järelevalvet, tuvastas

PPA, et kaebaja ei kasuta Eestis ajutiseks viibimiseks antud õigust (D-liiki viisa nr

EST100367211) eesmärgipäraselt. Kaebaja viibib ja tegeleb ettevõtlusega enamasti teisestes

Schengeni liikmesriikides ning on loonud koos Belgias elava sõbraga ettevõtte Belgias.

20. Sellisele seisukohale jõudis PPA põhjusel, et äriregistri andmetel ei ole kaebaja

registreerinud Eestis äriühinguid, ei tegele ettevõtlusega ning tal puuduvad Eestis

sissetulekud. PPA andmetel kaebaja Eesti Vabariigis ei tööta. Samuti kinnitavad PPA

seisukohta Y 13. juuli 2023. a ütlused. Kaebaja ei eita, et kavandatav äritegevus nurjus. Nii

on kaebaja selgitanud, et OÜ AUTOMOTIVE HUB, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks pidi

kaebaja saama, registreerimisega alustas Y juba 2022. augustis (dtl 35). Septembris 2022

Eestisse jõudes sai kaebajale aga teatavaks siinkandis üldiselt teadaolev asjaolu, et Eesti

pangad keelduvad konto avamisest äriühingutele, mis on seotud nendele tundmatute isikutega

ning riikidest nagu Egiptus jt. Ilma pangaarveta ei ole võimalik ettevõtlusega tegeleda ning

kui pangaarve avamise võimatus muutus ilmseks, loobuti ka aktiivsest äriühingu asutamisest.

Samas väidab kaebaja, et Y ütlused on esitatud moonutatud kujul. Seejuures viitab kaebaja Y

4. augusti 2023. a e-mailile (dtl 33-34), kus Y sõnade kohaselt üritati teda mõjutada loobuma

kutsest kaebajale ja distantseeruma temast. Ütluste protokolli talle ei antud, kuid moonutatud

kujul kasutas PPA ütlusi kaevatavate otsustuste tegemisel.

21. Tunnistaja Y 13. juuli 2023. a küsitluse protokollist (dtl 79-82) nähtub, et PPA

järelevalveametnik viis läbi tunnistaja küsitluse, et selgitada välja kaebaja Eestis viibimise

asjaolud. Küsitluse juures viibis veel üks ametnik (mõlemad tunnistajaga samast soost).

Tunnistajat teavitati kohustusest tõendada PPA nõudmisel välismaalase Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku alusel taotlemise, omamise,

pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise asjaolusid (VMS § 293). Samuti hoiatati

tunnistajat, et karistusseadustiku § 280 lg 1 kohaselt on valeandmete esitamine

kriminaalkorras karistatav tegu ning selle kohta andis küsitletav allkirja. Samuti on tunnistaja

3-23-1731

küsitluse protokolli lõppu kirjutanud oma nime, allkirja ja kuupäeva ning märkuse sisuga „Ma

mõtlen viisataotluse tagasi võtmisele“. Küsitlusel selgitas tunnistaja, et „X üürib Poolas oma

korterit ja mina siin Eestis, ta ei ole pikaajaliselt siin. Üürib Varssavis korterit oma

sõbraga. /---/ Kui ta siin on siis maksab ka korteri eest. Ta on rändaja. Ei ole otseselt seda, et

me elame koos. Meil on natukse teistmoodi see asi. Enamjaolt viibib ta ikkagi Poolas, siin on

paar nädalat. /---/ Kindel on see, et siin Eestis X elada ei taha.“

22. Kohtumenetluses andis tunnistaja Y oma kirjalikud ütlused 31. oktoobril 2023. a (dtl 111-

112). Samas esitas ta 15. novembril 2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles soovis

teada, kas tal on võimalik muuta või tagasi võtta tunnistajana haldusasjas nr 3-23-1731 antud

ütlusi (dtl 128). Kohus selgitas tunnistajale, et üldreegli kohaselt ei saa tunnistajana antud

ütlusi tagasi võtta ega muuta, seda ka juhul, kui tunnistajal oli õigus või kohustus ütluste

andmisest keelduda ja ta ei teinud seda eksimuse tõttu. Selleks, et kindlaks teha, kas kohus

saab otsuse tegemisel tugineda tunnistaja poolt antud ütlustele ning kas on vajalik Y täiendav

ülekuulamine, palus kohus Y-l siiski täpsustada, millisel põhjusel soovib ta oma ütlusi muuta

või tagasi võtta (dtl 130). Tunnistaja esitas 6. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule

pöördumise, milles teatas, et soovib muuta oma tunnistust, kuna praeguse seisuga on tulnud

palju asju päevavalgele, mis annavad tõestust, et kaebaja eesmärk oli viisa saamine

Euroopasse tulemiseks (dtl 165). Kohus jättis tunnistaja taotluse kohtule antud vastuste

muutmiseks rahuldamata (dtl 176). Kuivõrd tunnistajale esitatud küsimused puudutasid

minevikus tunnistajale teada olevaid asjaolusid, siis ei oma asjas tähtsust tunnistajale

nüüdseks teada saanud faktid. Samuti ei esitanud kohus tunnistajale küsimusi, mis käsitleksid

kaebaja eesmärki viisa taotlemisel. Seega ei pidanud kohus tunnistaja täiendavat ülekuulamist

vajalikuks.

23. Kohtumenetluses antud tunnistaja ütlustest nähtub, et kaebaja äripartner ja kaebaja

tegelevad autode ekspordiga Egiptusesse. Tunnistaja ja kaebaja ühisfirma jäi „poolikuks“

kuna ei saanud teha ei pangakontot, avada telefoninumbrit, digiallkirju jne. Need tunnistaja

väited kinnitavad PPA seisukohta, et kaebaja ei tegelenud viisa kehtetuks tunnistamise ajal

Eestis ettevõtlusega ja tal puudusid siin sissetulekud. Selliseid järeldusi ei saa pidada

meelevaldseteks. Asja lahendamisel ei ole oluline, et PPA jättis ülekuulamisel kajastamata

tunnistaja soovi olla kaebajaga koos ja teha tulevikus siiski Eestis ettevõte. Seda otsustab

PPA, mitte kaebaja või tunnistaja, kuidas teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis

ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimisega seoses.

Samuti on PPA-l riikliku järelevalve teostamisel õigus kohaldada KorS §-des 30-33 ja 45-53

sätestatud erimeetmeid, sh läbi viia küsitlusi ja küsida ka küsimusi, mis võivad tunnistajale

tunduda ebamugavad. Küsitlemise taktika valib PPA ametnik vastavalt vajadusele. Iseenesest

ei saa 2,5-tunnist ülekuulamise kestust pidada õigusvastaseks või tunnistaja survestamiseks.

Kohtule ei nähtu, et tunnistaja 13. juuli 2023. a tunnistused oleks saadud hirmutamise,

vägivalla või muul õigusvastasel moel. Mis puudutab vastustaja seisukohta, et kaebaja viibib

enamasti teistes Schengeni liikmesriikides, siis selles küsimuses on tunnistaja

kohtumenetluses antud ütlustes selgitanud, et viisa kehtivusajal (september 2022 kuni 3.

august 2023) viibis kaebaja Eestist ära 3-4 kuud.

24. Eelnevast tulenevalt tuvastas PPA kohtu hinnangul õiguspäraselt, et kaebaja ei kasuta

Eestis ajutiseks viibimiseks antud õigust (D-liiki viisa) eesmärgipäraselt, viibib ja elab

enamasti teistes Schengeni liikmesriikides. Seega oli viisa kehtetuks tunnistamine VMS § 78

lg 2 p 3 alusel õiguspärane.

Lahkumisettekirjutus

3-23-1731

25. Kuna pärast 3. augusti 2023. a pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamist puudus kaebajal

seaduslik alus Eestis viibimiseks, sai talle teha samal päeval ka lahkumisettekirjutuse. VSS §

2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on

keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest

tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis

viibida. Kohus selgitab, et lahkumisettekirjutus on viibimisaluse puudumisel üksnes tuvastav

haldusakt – kohustus lahkuda tuleneb otse seadusest.

26. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse

ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kuna kaebaja pikaajaline viisa oli kehtetuks tunnistatud

otsuse tegemise hetkest alates, tuli PPA-l teha kaebajale lahkumisettekirjutus tulenevalt VSS

§ 2 lg-st 1, § 3 lg-st 2 ja § 7 lg-st 1.

27. VSS § 7 lg 2 sätestab, et kui lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane

viibib Eestis ebaseaduslikult, kohustatakse välismaalane Eestist lahkuma, määratakse

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes

sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus

lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu. Vastustaja leidis, et kaebaja puhul ei esinenud lahkumiskohustuse

sundtäitmisele pööramise aluseks olevaid asjaolusid, põgenemisohtu või

kaasaaitamiskohustuse eiramist. Seetõttu andis vastustaja kaebajale seitsmepäevase tähtaja

lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Ettekirjutuses märgiti, et ettekirjutus kuulub

sundtäitmisele alates 11. augustist 2023.

28. VSS ei näe ette, et viibimisaluse äralangemise ja lahkumisettekirjutuse tegemise vahele

peab jääma piisav ajavahemik Eestist lahkumiseks. PPA lahkumisettekirjutus oli eeltoodust

tulenevalt seadusega kooskõlas.

29. Lahkumisettekirjutus vastab ka VSS §-de 71

ja 72 nõuetele. Järelikult oli

lahkumisettekirjutuse tegemine õiguspärane. Seadustamisettekirjutuse tegemise aluseid (VSS

§ 9 lg 1) praeguses asjas ilmselgelt ei esinenud.

Sissesõidukeeld

30. PPA kohaldas 3. augusti 2023. a ettekirjutusega kaebaja suhtes Schengeni

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt

VSS § 74 lg-le 1. Kaebaja leiab, et lahkumisettekirjutusest nähtuvalt on PPA tõlgendanud VSS

§ 74 selliselt, et sissesõidukeelu kohaldamine on lahkumisettekirjutuse tegemisel imperatiivne

ning seda saab kohaldamata jätta vaid humaansetel kaalutlustel. Selline tõlgendus ei ole

kaebaja hinnangul õiguspärane.

31. VSS § 6 lg-st 1 nähtub, et sissesõidukeelu kohaldamisel kui tõkendil on kindel eesmärk,

milleks on ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise vältimine.

Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on nii ohu

ennetamine kui ka soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased

(nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul

riiki uuesti tulla. VSS § 74 kohaldamise eelduseks on § 7 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse

sissesõidukeeldu ainult vajaduse korral. Tartu Ringkonnakohus leidis 20. veebruari 2024. a

otsuses asjas nr 3-22-1320 (p 17), et olulist tähtsust ei saa omistada VSS § 7 lg-s 2 nimetatud

3-23-1731

sõnadele "vajaduse korral". See viitab küll VSS § 7 lg 2 ja § 74 lg 1 vastuolule, kuid ei

kõrvalda seadusandja tahet VSS § 74 lg 1 kehtestamisel. (Tartu Ringkonnakohtu otsus ei ole

veel jõustunud)

32. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg

2 sätestab: „Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse

lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud

juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks

lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.“ Eeltoodud kahest sättest koosmõjus nähtub

selgelt, et kui välismaalasele antakse vabatahtliku lahkumise tähtaeg, kohaldatakse tema

suhtes reeglina sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, vabatahtliku lahkumise tähtaja mitte

andmisel reeglina sissesõidukeeldu viieks aastaks. Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/115/EÜ tulenevad imperatiivselt alused, mil

tuleb tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeeld: 1) kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks

ei ole määratud või 2) kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Teistel juhtudel võib

tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeelu. VSS § 74 lg 1 puhul kasutas Eesti seadusandja

samas direktiivis lubatud võimalust, kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes,

kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Seletuskirja kohaselt tugineb restriktiivsem poliitika

rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida

välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Direktiivi 2008/115/EÜ art

11 teine lause annab liikmesriikidele õiguse lisada sisenemiskeeld tagasisaatmisotsustele ka

muudel juhtudel kui need, mil tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole määratud või kui

tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Seega ei saa Eesti seadusandja otsust, lisada

sisenemiskeeld ka juhtudel, kui isikule on määratud tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks,

direktiiviga vastuolus olevaks pidada.

33. Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul ei omanud kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel

tähtsust asjaolu, et PPA määras kaebajale lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja

seitse päeva.

34. VSS § 32 lg 12 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi

valitsemisala valitsemisasutus välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase

esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud

Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni

konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohus selgitas juba 9. augusti 2023.

a määruses esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et lahkumisettekirjutuse täitmisel on

kaebajal võimalik taotleda Siseministeeriumilt ka Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist või peatamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajale

kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld oleks kehtetuks tunnistatud.

35. Riigikohus leidis 19. veebruari 2019. a otsuses nr 3-17-1545 (p 34), et arvestades VSS § 7

lg-s 2 (st lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu „vajaduse

korral“), § 74 lg-tes 3 ja 4 ning direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 2 esimeses lauses sätestatut,

tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu

pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sama on korratud hilisemates lahendites (nt

Riigikohtu 1. oktoobri 2019. a otsus nr 3-18-1891, p 16; 27. juuni 2019. a otsus nr 3-17-1927,

p 13). Seetõttu ei välista PPA kaalutlusõigust ja -kohustust iseenesest VSS § 74 lg-s 1

imperatiivses sõnastuses sätestatu, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes

3-23-1731

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Küll saab

VSS § 74 lg-test 1, 3 ja 4 järeldada, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke

asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või

sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja hinnanud

proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kolmeks aastaks

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.

36. Praegusel juhul on kaebaja enne sissesõidukeelu kehtestamist ära kuulatud (vt 3. augusti

2023. a küsitluse protokoll, dtl 20-23) ja asjaoludest tulenevalt pidas PPA proportsionaalseks

kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale kolmeks aastaks. PPA küsitluse

protokollist nähtuvad PPA selgitused kaebajale, et VSS kohaselt kohaldatakse vabatahtliku

lahkumisettekirjutuse korral sissesõidukeeldu Schengeni alale kolmeks aastaks. PPA andis

kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited sissesõidukeelu kohaldamise kohta,

kuid kaebaja väitis vaid, et ta ei saa küsimusest aru, tunneb end halvasti ja ei ole valmis

küsimusele vastama. Seega ei avaldanud kaebaja PPA-le menetluses mingeid selliseid

asjaolusid, miks võiksid kaasa tuua sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.

37. Ettekirjutusega määratud sissesõidukeelu tähtaja kontrollitavuse tagamiseks tuli kajastada

kaalumisel arvesse võetud asjaolusid ettekirjutuse põhjendustes. Vastustaja on sissesõidukeelu

kohaldamise kestust vaidlustatud otsuses põhjendanud. Kuigi vaidlustatud ettekirjutuses on

sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatud napilt, ei nähtu sellest, et PPA oleks jätnud

kaalutlusõiguse üldse teostamata. Vastustaja märkis otsuses, et isiku suhtes ei esine

perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigiga. Kaebaja on küll leidnud, et tal on

Schengenis elav mitteametlik elukaaslane, kes teda Eestisse ka kutsus. Teisi majanduslike ja

sotsiaalseid sidemeid isikul Schengeni riikidega ei ole.

38. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, et PPA hinnangul ei esine selliseid humaanseid

kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu VSS § 74 lg 4 alusel kohaldamata jätmise.

Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § § 74 lg 4) või

lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3). Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4

tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale

sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna või eraelu, seaks ohtu tema elu

või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XI koosseisu 444 SE

seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-2388, p 18;

Riigikohtu 5. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-16-2123, p 15).

39. Kohtu hinnangul on kaebaja viited soovile olla Eestis koos oma elukaaslasega vähe

veenvad. Arvestades seda, et kaebaja on olnud viisa kehtivuse ajal pidevalt kuni 3-nädalaste

ajavahemike kaupa teistes Schengeni riikides, ei veena eeltoodu kohut selles, et kaebaja

peamine eesmärk oleks kooselu Y-ga . Kaebuse juurde lisatud viisakutsest nähtub üheselt, et

Y on soovinud kaebajat kutsuda enda juurde elama ühise äritegevuse alustamise eesmärgil.

Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole ühist äritegevust aga õnnestunud alustada. Seega ei saa ka

kaebaja ärilised huvid Eestis mitteviibimise tagajärjel kahjustada. Senises menetluses esitatud

tõenditest nähtuvalt on kaebaja ärihuvid pigem seotud teiste Euroopa Liidu riikidega. Ka

ringkonnakohus leidis käesolevas asjas tehtud määruses (dtl 159), et kaebaja ei ole selgitanud

ega kirjeldanud Eesti ja/või teiste Schengeni riikide territooriumil viibimise võimaluse

kaotuse mõju tema suhetele Y-ga . Samuti ei ole kaebaja kirjeldanud oma äritegevust Euroopa

Liidu territooriumil ega selgitanud kuidas see seondub talle Eestis viibimiseks viisa

3-23-1731

taotlemisel avaldatud eesmärgiga või kuidas vaidlustatud haldusaktide kehtivus kaebaja

tegevust kahjustab.

40. Kohtu hinnangul ei saa seadusliku aluseta Eestis viibinud välismaalasele tehtud

lahkumisettekirjutuses kolmeaastase siseriikliku sissesõidukeelu kohaldamist pidada

iseenesest ebaproportsionaalseks.

41. Kohtule ei nähtu eelnevast tulenevalt kaalutlusõiguse rikkumist vastustaja poolt. Eelnevast

tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse PPA 3. augusti 2023. a otsuste peale.

Menetluskulud ja muud selgitused

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

43. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel X X-i ja Y

nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm