2-22-8466/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8466

Tsiviilasi

NORDLAKS OPPDRETT AS hagi Osaühing

Vikinglux vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja NORDLAKS OPPDRETT AS (registrikood

955750802), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig

Hendrikson

Kostja

Osaühing

Vikinglux

(registrikood

11459776), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Sergei Tšurkin

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta NORDLAKS OPPDRETT AS hagi Osaühing Vikinglux vastu

põhivõlgnevuse 44 886,26 euro ja viivise 5145,29 euro nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud NORDLAKS OPPDRETT AS kanda.

3. Määrata kindlaks Osaühing Vikinglux menetluskulude rahaline suurus 650

eurot.

4. Välja mõista NORDLAKS OPPDRETT AS-lt Osaühingu Vikinglux kasuks

menetluskulud 650 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt kaupa (värske lõhekala), esitades sellekohase

tellimuse kinnituse hagejale 14.09.2020. Kostjale saadeti kaup 16.09.2020 ning kostja on

kauba kätte saanud. Kauba tarne eest esitati kostjale arve nr 54979 (edaspidi ka arve) summas

54 001 eurot maksetähtajaga 16.10.2020, mille kostja tasus osaliselt 10 000 euro ulatuses

30.12.2020, jättes ülejäänud summa tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

summas 44 886,26 eurot. Hageja täpsustas 07.02.2023 viivisenõuet ja palub välja mõista

viivised summas 5145,29 eurot (tl 43).

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et arve maksmisega tunnustas kostja hageja

nõuet. Kostja on ise andnud selged juhised tellimuses, kellele kaup saata. Kostja on selgelt

märkinud, et arve teha kostjale ja kaup saata xxxx. Kostja väidab, et ei tea kes tema eest

kauba tellis, samas on kostja arve osaliselt tasunud. Kostja peab tõendama, et isikutel A B-F

ja S S ei ole puudus esindusõigus kostja esindamiseks vm viisil on domeen kaaperdatud.

Isegi juhul kui neil isikutel puudus esindusõigus kostja esindamiseks, siis on kostja tehingu

konkludentselt heaks kiitnud osaliselt arve tasumisega. Põhjendamatu on kostja väide, et

suhtlus oleks pidanud toimuma xxxx alt.

3. E-kirjavahetusest nähtuvalt on pooled avaldanud vastastikku tahteavaldusi müügilepingu

sõlmimiseks. 11.09.2020 esitas hageja esindaja nii vedaja kui kostja esindajale kinnituse

müügitehingu sõlmimise kohta, märkides, “Tere, A! Kirjale on lisatud tellimuse kinnitus

teisipäevase püügi kohta. Tänan tellimuse eest. Head nädalavahetust!”. Vastav kinnitus

tõendab konkludentselt, et kostja on hagejale esitanud tellimuse mille hageja kinnitas.

14.09.2020 esitas vedaja, millest kostja esindaja oli teadlik või pidi teadlik olema, konteineri

nr-st xxxx, et hageja saaks kauba peale laadida. Vastav nr on märgitud ka arvel.

4. 14.09.2020 esitas kostja esindaja täiendavad juhised kellele kaup saata ja kellele arve teha.

Hageja on vastavatest kostja juhistest ka lähtunud. Mis puudutab kostja vastuväidet, et

väidetavalt on keegi kolmas isik kostja teadmata teinud hagejaga tehingu, siis ei ole see

eluliselt usutav juba ainuüksi seetõttu, et kostja on hagiesemeks oleva arve osaliselt enne

kohtumenetlust tasunud. Samuti väidab kostja, et “A B-F ja S S pole kunagi töötanud kostjal”

vaatamata sellele, et e-kirjavahetus hageja ja kostja esindaja vahel on toimunud xxxx domeeni

nime alt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole vastavat müügilepingut sõlminud, hageja poolt

tõendina esitatud maksekorraldusest ei selgu, millise lepingu alusel see tehti, kauba hind ei

vasta kauba nimetusele, esitatud dokumentidel puuduvad allkirjad, kõik ekspordi dokumendi

on tehtud xxxx ettevõte nimele, kuid väidetakse, et tellijaks oli kostja, ei ole välistatud, et

kauba eest on juba makstud, ühtegi kirja ei ole saadetud kostja ametlikule e-posti aadressile

xxxx, isikud A B-F ja S S ei ole kostja töötajad kunagi olnud.

6. Kostja leiab 09.02.2024 kohtule esitatud lõplikes seisukohtades, et esitatud kirjavahetus ei

tõenda müügilepingu sõlmimist, sest kostja ostupakkumine peaks olema VÕS § 16 lg 1

kohaselt piisavalt määratletud. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetuses puudub üldse kostja

tellimus, võib üksnes hageja esindaja O-E J 11.09.2020 e-kirjast kaudselt eeldada, et mingi

tellimus oli tehtud. Seega ei nähtu poolte kirjavahetusest olulisi müügilepingu tingimusi (VÕS

§ 208) ning ei selgu mis kaup oli tellitud, mis koguses ja millise hinna eest, samas kui

puuduvad ka tarnimistähtajad ja -tingimused.

7. Kuigi hageja 16.09.2020 arvel on veoki nr xxxx ja tarnetingimus FCA –

STOKMARKNES, ei ole hageja esitanud kohtule CMR saatelehte vedaja kinnitusega

saatelehe lahtris 17, et kaup oli vedamisele vastuvõetud. Hageja ei ole esitanud mingeid

tõendeid kauba üleandmise kohta. Sellest tulenevalt ei ole ostuhind muutunud

sissenõutavaks. Kostja leiab, et 30.12.2020 sooritatud makse ei tõenda müügilepingu

sõlmimist. Kostja tegi 30.12.2020 hagejale makse summas 10 000 eurot teise kauba eest -

lõhe kõrvalsaaduste eest, mitte värske kala eest. Küll on selle selgituse ees numbrid, mis

klapivad hageja poolt esitatud arve numbriga, kuid hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid

selle kohta, et arve nr 54979 oli edastatud kostjale. Samas on kostja seisukohal, et kauba

nimetus on antud juhul olulisem, kui numbrid, sest makse oli tehtud 1,5 kuu pärast arves

toodud maksetähtaja (16.10.2020) möödumist. Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud, et

ostuhind on muutunud sissenõutavaks, on alusetu ka viivisnõue.

8. Kostja ei saa kontrollida hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite õigsust, sest kostja

juhatuse liige AL suri xxxx. aastal liiklusõnnetuses (ning teisel juhatuse liikmel A L´il puudub

mis iganes informatsioon A L´i sooritatud tehingute kohta hagejaga. Poolte suhtlemine käis

mitteametliku domeeni vikinglux.com kaudu ja kirjavahetusele domeeni vikinglux.ee kaudu ei

ole teisel juhatuse liikmel juurdepääsu. Puudub juurdepääs ka AS xxxx´as suletud pangakonto

andmetele. Samas ei pea kostja eluliselt usaldavaks, et hageja ei ole kahe aasta jooksul ühtegi

korda pöördunud kostja poole kohtueelses korras võlgnevuse nõudes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Otsuse tegemisel hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt kogumis ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud (TsMS § 232 lg 1, TsMS § 438 lg 1).

11. Kohus selgitas pooltele 23.01.2023 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest

tulenevat tõendamiskoormist (tl 39-41).

12. Poolte vahel on vaidlus müügilepingu sõlmimise, täitmise ja kohustuse rikkumise üle

ning kostjat esindanud isikute esindusõiguse üle.

13. Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 koosmõjus

VÕS §-ga 208 lg 1. Nõudele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 jj müügilepingu

sätted. Hageja väitel ei ole kostja müügilepingust tulenevat kauba eest tasumise kohustust

täitnud, mille tagajärjel on hagejal kostja vastu nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS §

76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg

1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab

kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kui hageja on asjaolu

esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

14. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Asja müügilepinguga

kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub

müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müüja

müügilepingust tulenevateks põhikohustusteks on müüdud asja üleandmise kohustus ning

kohustus teha enda poolt vajalik müüdud asja omandiõiguse üleminekuks ostjale (ostjale

omandi võimaldamise kohustus). Ostja põhikohustusteks on ostuhinna tasumise kohustus ning

müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Müügilepingu sõlmimise ja sellest tuleneva kostja

kohustuse rikkumise asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle

kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise

eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes

küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1

järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu

tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh

lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem

andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja

eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5

nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt RKTKo nr 3-2-1-19-14,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-167-12, p 12; RKTKo nr 3-2-1-44-09, p 11).

16. Müügilepingu sõlmimise ja sellest tuleneva kostja kohustuse rikkumise asjaolude

tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kohus

selgitas 23.01.2023 määrusega, et müügilepingu sõlmimise kohta peavad kohtule esitatud

tõenditest nähtuma poolte vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamine ja sellele

nõustumuse andmine), peab olema piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe lõhekala müügilepingu sõlmimiseks. Kohus tegi TsMS § 230 lg 2 alusel hagejale

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid müügilepingu (mille alusel on esitatud tasumiseks

arve nr 54979) sõlmimise kohta (VÕS § 9 lg 1, VÕS § 208 lg 1). Lisaks tuli hagejal esitada

seisukoht ja tõendid kostja nimel tegutsenud isikute esindusõiguse kohta. Hageja vaatamata

kohtu ettepanekule ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud.

17. Kohtule hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu poolte vastastikused tahteavaldused

(pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine). Hageja väidab, et müügileping oli

sõlmitud kostja ostupakkumise ja hageja nõustumise esitamisega, mida tõendab

pooltevaheline kirjavahetus (tl 4-7). Kohus leiab, et esitatud kirjavahetus ei tõenda

müügilepingu sõlmimist, sest kirjavahetusest ei nähtu olulisi müügilepingu tingimusi.

Kirjavahetusest ei nähtu millistes konkreetsetes asjaoludes pooled kokku leppisid, so milline

kaup oli tellitud, mis koguses ja mille hinna eest. Kostja soovi osta 578 kasti värsket lõhekala

hinnaga 51 001,00 eurot saaks jaatada juhul, kui pooled oleksid vahetanud tahteavaldusi,

millest järeldub soov sõlmida müügileping nimetatud tingimustel. Nimetatud kirjavahetust

nähtub üksnes see, et mingi tellimus on tehtud ning nähtub veoki nr xxxx. Hageja kohtule

tellimust esitanud ei ole.

18. Kohus ei saa lepingut lugeda sõlmituks üksnes esitatud arve alusel. Hageja 16.09.2020

arves on toodud transpordi andmed, veoki nr JL9077/S3553 ja tarnetingimus FCA –

STOKMARKNES. 16.09.2020 arve nr 54979 kohaselt on arve esitatud värske lõhe, roogitud,

koos peaga, sup 5-6; 578 kasti; 12 736,20 kg neto; hinnaga 4,24 eurot/kg ja maksumus 54

001,00 eurot; tarnetingimused FCA (franko vedaja) – STOKMARKNES: Incoterms 2010 eest

(tl (12). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja tasus 30.12.2020 hagejale makse

summas 10 000 eurot, kuid teise kauba eest - lõhe kõrvalsaaduste eest, mitte värske kala eest

(tl 18). Küll on kirjavahetuses veoki number xxxx, mis kattub arvel märgitud veoki

numbriga. Maksekorralduse selgituses on hageja poolt esitatud arve number (54979).

Nimetatud kokkulangevused ei tõenda siiski laenulepingu sõlmimist hageja esitatud

tingimustel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et kostja ei ole

maksnud nõuetekohaselt kauba eest (tasumata on hageja väitel 44 886,26 eurot) ning hageja ei

ole kahe aasta jooksul ühtegi korda pöördunud kostja poole kohtueelses korras võlgnevuse

nõudes. Hageja ei ole esitanud kohtule kirjavahetust selle kohta, et hageja oleks nõudnud

võla tasumist.

19. Seega ei ole piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe lõhekala

müügilepingu sõlmimiseks maksumusega 54 001,00 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude

rahuldamise esmane eeldus (müügilepingu sõlmimine) tõendamata. Vastavalt ei ole vaja

edasi analüüsida teisi nõude rahuldamise eeldusi. Mh ei ole vaja hinnata, kas kostjat

esindanud isikutel oli kostja esindusõigus (TsÜS § 115 jj ning kas kaup on üle antud. Samuti

ei tule analüüsida viivisenõuet.

20. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

21. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Vastavalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

22. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks

tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku

hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

23. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 130,00 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi.

Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 07.02.2024 hagiavaldusega ja

teiste toimiku materjalide tutvumine, kostjaga seisukoha arutamine 2 tundi; lõpliku seisukoha

ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtusse esitamine 3 tundi. Kostjale osutati

õigusabi tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta (kostja on käibemaksukohustuslane).

Kokku osutati kostjale õigusabi 5 tundi, summas 650 eurot (5 x 130). Kostja esindaja

kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

24. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

25. Kohus leiab, et kostja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja

vajalik, menetlusdokument oli asjakohane ja õiguslikult põhjendatud. Esindaja tööaeg on

vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu

tegemiseks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulu 5 tundi. Kohus leiab, et

kostjale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 130 eurot on

põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 650 eurot (130 eurot

x 5 tundi). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 650

eurot ja mõistab nimetatud kulu hagejalt kostja kasuks välja.

26. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik